Keel, mõtlemine (0)

KEEL on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem.
*KEEL ja KÕNE ( suuline ja kirjalik)
KEEL on:
- konstruktiivne ja loov
- struktueeritud
- mõtestatud
- osutav
- inimeste vaheline suhtlemine
Retseptiivne kõne – saame aru
Ekspressiivne kõne – seletame
KEELE STRUKTUUR
- foneemid: eristatavad heli kategooriad (väikseim tähendusega häälikuüksus õ)
- morfeemid: väiksemad tähendust kandvad keeleühikud (nt ba, da)
- sõnad
- fraas
- lause
KEELE SISU
* leksikaalne
*semantiline
* süntaktiline
SÕNADE TÄHENDUS
- mõiste
- kategooria
- klassifitseerimine
- kognitiivne ökonoomia
MÕTETE ESITAMISE KOLM TASET
- superordinaalne
- baastase
- subordinaalne
DEFINEERIVATE TUNNUSTE TEOORIA
- algelemendid: tunnused (kõikidel objektidel, mida tajuma, on teatud tunnused)
- sefineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet
- objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge
- mõisted asetsevad hierarhiliselt
PROBLEEMID
- mõisteid raske defineerida (hästi ja halvasti defineeritavad mõisted)
- tüüpilised ja ebatüüpilised kategooria liikmed
- kategooria piirid pole selged
PROTOTÜÜBITEOORIA
- kategooriad esitatakse prototüüpidena
- iseloomulikud tunnused
- liikmete tüüpilisus
PROTOTÜÜBITEOORIA PROBLEEMID
- kõigil mõistetel pole prototüübilisi omadusi
- liigselt suur rõhk tajul
- esitused nii prototüüpidena kui defineerivate tunnustena
- tähtsad ka mõistevahelised seosed
KEELE OMANDAMISE TEOORIAD
* õppimisteooria (Skinner): põhineb käitumuslikul lähenemisel .
- mudeldamine
- imiteerimine
- harjutamine
- valikuline kinnitamine
* kaasasündinud keeleomandamismehhanism
- Noam Chomsky
KRIITILISTE PERIOODIDE HÜPOTEES
- bioloogiliselt determineeritud ajavahemik , mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks
- K. Lorenz ja vermimine (uuris loomade käitumist ja neil esinevaid instinkte ning leidis, et kui pardid on munast koorunud ja on suutelised kõndima , siis liikuv objekt, keda nad kõige enne näevad, on nende jaoks emalind ja hakkavad talle instinktiivne järgnema. Tekib vermimisprotsess ehk õpitud kiindumine objekti.)
KÕNE ARENG RASKENDATUD TINGIMUSTES
- „hundilapsed“
- isolatsioonis kasvanud lapsed
VÕÕRKEELE ÕPPIMINE
- algul edukamad täiskasvanud, hiljem lapsed mööduvad
LAPSE KÕNE ARENG: FONEEMITAJU
- Eimas jt 1970ndad – imikute foneemitaju katsed
- habituatsioonimeetod
- kõigi foneemide vs emakeele foneemide tajumine (l-r eristamine jaapanlastel)
IMIKUTE HÄÄLITSEMINE
- karjumine
- koogamine (3-5 nädalal), meeldivad situatsioonid
- lalisemine (3-4 kuul) – kõne
ÜHE-SÕNA PERIOOD
- mõistavad sõnu :5-8 kuuselt
- esimesed sõnad: 10 kuud-aasta
- nimisõnad-tegevused: žestid , intonatsioon
- tähenduse üldistamine ja kitsendamine
EESTI LAPSE SÕNAVARA (Schults ja Tulviste, 2015)
- 8-9 kuu vanused lapsed ei ütle veel sõnu
- 10 kuu vanuselt 1. sõna
- 12 kuu vanuselt 10 sõna
- poiste ja tüdrukute keskmise sõnavara suurus on statistiliselt oluliselt erinev vanuses 1;2 ja 1;3
EESTI LAPSE ESIMESED SÕNAD
- kriteerium: 50% valimist kasutab sõna
- 10 kuud: aitäh
- 11 kuud: nämm-nämm
- 12 kuud: ema, aidaa
- 14 kuud: auh-auh, anna
- 15 kuud: ai-ai
- 16 kuud: isa, mõmm-mümm, koer, auto, põrr-põrr, tita, halloo, kass
HOIDEKEEL (motherese)
- lapsele kohandatud kõne
KAHESÕNALISED LAUSED (telegraafkeel)
- u. kahe aasta vanuses
- sisaldavad: nimisõnad, omadussõnad , tegusõnad
KÕNE ARENG EELKOOLIDES
- 2.5 a laused pikemaks
- kolmandal eluaastal morfoloogilised tunnused
- üleüldistamine
- „ema tulis koju“
- minema – lähema
KÕNE ARENG KOOLIS
- konteksti abi vähenemine – keele dekontekstualiseerimine
- sümbolite kasutamine
- abstraktne sõnakasutus
- „koolikeele“ õppimine
KÕNE KUULAMINE JA TEKSTI LUGEMINE
*erinevused
- kirjalikku tekst terviklik, suuline ajas venitatud
- suuline kõne on segasem
- mälule on suuremad nõudmised suulise teksti kuulamisel
- suulise kõne korral palju mõistmist abistavaid märke
KÕNELEMINE JA KIRJUTAMINE
*sarnasused
- kasutatakse samu teadmisi ja sarnaseid trateegiaid
- oluline on teate tähenduse planeerimine
KÕNELEMINE JA KIRJUTAMINE
*erinevused
- suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam
- suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet
- suulise kõne planeerimiseks on vähem aega
- lisaks on oluline mitteverbaalne kommunikatsioon
MIS ON MÕTLEMINE?
- Oden (1987): laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia , kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest
- tavatähendus (arutelmisoskus, erinevate väidete uskumusoskus, meenutamine )
- teaduslik prühholoogia (mõtlemine on teatud elementide representatsioonide ümberkäimine, manipuleerimine – korrastame infot maailma kohta
- sümbolilised protsessid
- varjatus
- elementidega manipuleerimine
MÕTLEMIST ISELOOMUSTAB
- teadlikkuse
- suunatus (hästi, halvasti defineeritud)
- kasutatavate teadmiste hulk (teadmiste vaesed, rikkad)
MÕTLEMISE ELEMENDID
*representatsioon
- analoogia
- sümbol
KUJUNDID
*Sir Francis Galton (1822-1911)
- uurimismeetodid : introspektsioon
SÜMBOLILINE ESITUS
- Mõisted: konkreetsed/abstraktsed
- Skeem: mõiste struktueeritud klaster, nii sümbolilised kui visuaalsed elemendid
- Stsenaarium
*Võrgustikumudelid – hierarhia (objekti tunnused, erinevused)
PROBLEEMILAHENDUS
- algsituatsioon - ? - eesmärk, lõppsituatsioon
- (James, 1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega
ÜLESANNETE LAHENDAMISE VÕIMALUSED
- katse-eksituse teel
- meenutamise abil
- loovalt, ülesannet uudselt lahendades
- äkktaipamise teel lahendatavad ülesanded
LAHENDAMISE OTSIMISE HIERARHILINE PROTSESS
- mõtlemisele annab suuna lahendatav ülesanne
- lahenduseni ei jõuta kohe, vaid mitme astme järel
- algne probleem formuleeritakse ümber, et koostada ülesande lahendamise üldplaan
- kui esialgsed lahendused ei sobi, katsetatakse uusi formuleeringuid ja üldplaane nii kaua kuni jõutakse sobiva üldplaanini
- seda tehakse nii kaua kuni jõutakse õige lahenduseni
1. probleemi identifitseerimine
2. probleemi määratlemine
3. probleemi lahendamiseks vajaliku strateegia konstrueerimine
4. informatsiooni kogumine ja organiseerimine
5. ressursside hindamine
6. lahendamise jälgimine
7. lahenduskäigu hindamine
OSKUSTE ARENG JA EKSPERDIKS KUJUNEMINE
- harjutamine
- vigadest õppimine
- osadeks jaotamine
- tegevuste automatiseerumine
- eksperdid ja algajad
- deGroot (1966) ja Chase & Simon (1973)
TAKISTUSTE ÜLETAMINE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL
- alaeesmärkide püstitamine
- tagasisuunas töötamine
- lõpptulemus: vahendid (means-end analysis )
- ülesande ümberstruktueerimine
- analoogia leidmine
LOOVMÕTLEMINE
- probleemidele uudsete lahenduste leidmine
- uudne ja funktsionaalne
- loova lahenduse aluseks võib olla ümberstruktueerimine või ka analoogiline mõtlemine
ARVUTITE JA INIMESTE VÕRDLUS
- kas inimesed ja arvutid lahendavad probleeme sarnaselt?
- Newell & Simon (1972) eristasid kahte probleemilahendusstrateegiat: heuristikud ja algoritmid
ALGORITM – protseduur, kus kõik operatsioonid , mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult
HEURISTIKUD – lihtsustatud mõtlemise skeemid , trikid ja rusikareeglid, mis on varem töötanud ja edule viinud
ARENGUPSÜHHOLOOGIA
- algne keskendumine ainult sellele, kuidas lapsest saab täiskasvanu
MOTOORNE ARENG
- vastsündinu poos
- 1 kuu: lõug üleval
- 2 kuud: rind üleval
- 4 kuud: istumine kui vaja
- 7 kuud: ise istumine
- 9 kuud: seismine mööbli najal
- 10 kuud: roomamine
- 11 kuud: toetusega astumine
- 11 kuud: seismine
- 12 kuud: kõndimine
- 1,5 aastat: trepist üles-alla
- 2. aastane: kõnnib tagurpidi , jookseb , võtab asju, kritseldab
- 2.5 aastane: hüppab ühel jalal, seisab varvastel
- 3 aastane: seisab ühel jalal, ei värvi hästi raamatuid, pole hea koordinatsioon
- 4 aastane: trepist alla üks aste ühe jalaga
- 5 aastane: sõidab rattaga , silm-käsi koostöö hea
*lapse arengut toetavad refleksid
- haaramisreflekt
- otsimisrefleks
- imemisrefleks
TAJU
- 6-kuuselt eristavad objekti ja tausta, meeldivad näod ja väljendused, peavad inimesi meeles mõne nädala
TÄHELEPANU
- 2-3 aastased maksimum 5 min
- 5-6 aastased kuni 1 tund
- visuaalses otsingud muutused
- olulise-ebaolulise eristamine
MÄLU
- domineerib äratundmine, meenutamine raske
- muutub mälu maht
- mälustrateegiad paranevad
- parem teadmine oma mälust
- teadmised maailmast
- lapsepõlve amneesia
EMOTSIONAALNE ARENG
- areneb välja 3. eluaasta paiku
- impulsikontroll, pidurdusmehhanismid (nt nutu kontroll)
- empaatia – kuidas mõjub meie käitumine teistele
J. Bowlby ja M. S. Aimsworth KIINDUMUSKÄITUMINE
- kindlalt/turvaliselt kiindunud
- ebakindlalt/ ärevalt kiindunud
- vältivalt kiindunud
- kaootiline
1. arenguteooria: PSÜHHODÜNAAMILINE LÄHENEMINE ( Freud )
- alateadlikud soovid ja käitumised
- lapseea kogemustel on suur mõju
- tasakaalu otsimine
- fiksatsioon
1) prelatentne periood (sünd – 6/7 aastat)
- oraalne faas (sünd – 1 aasta) naudingute saamise vahend on suu
*suu
*agressiivne/passiivne
- anaalne faas (1-3 aasta)
*potilkäimise õppimine
*retentiivne/ ekspulsiivne
- falloslik periood (3-6/7 aastat)
*tüdrukutel peenisekadedus/poistel kastratsioonihirm
* Elektra /Oidipuse kompleks
2) latentne periood (6/7 – murdeiga )
3) genitaalne periood (murdeiga – täiskasvanuiga)
Erik Erikson PSÜHHOSOTSIAALNE ARENG ( kriisid )
- usaldus – umbusaldus -> lootus (0-1,5a)
- autonoomia – häbi -> tahe (1,5-3a)
- initsiatiiv – süü -> eesmärgi mõistmine (3-7a)
- töökus – alaväärsus -> kompetentsustunne (7-11a)
- identiteet – identiteedi segadus -> kindlus
- intiimsus – isolatsioon -> armastuse mõistmine
- loovus – endasse tõmbumine -> hoolitsusest aru saamine
- intergratsioon – lootusetus -> tarkuse mõistmine
Jean Piaget (1896-1980)
- KOGNITIIVNE ARENG (kuidas lapse mõtlemine areneb ehk millised kvalitatiivsed muutused lapse mõtlemises tekivad)
*bioloogiline küpsemine valmistab ette kognitiivseks arenguks
* tähtsaimad muutused on kvalitatiivsed, mitte kvantitatiivsed
ARENG KOOSNEB
- aju ja närvisüsteemi küpsemine
- kogemused, mis aitavad lastel adapteeruda uutese keskkondadesse (katsetamine lapsena – väikesed teadlased)
- adaptsioon: organismi võime sulanduda käesolevasse keskkonda
- Käitumist kontrollivad mentaalsed organisatsioonid – skeemid (mida antud keskkonnas saab teha ja mida mitte, kuidas pean muutma keskkonda või enda käitumist)
- Tasakaal skeemide ja keskkonna vahel ning selle säilitamine
SKEEMIDE ARENG
- skeemid aitavad lastel adapteeruda:
*assimilatsioon: panna uus objekt vanasse skeemi
*akommodatsioon (või ka kohanemine): muuta vana skeemi, et see ühilduks uue objektiga või luua uued skeemid
Piaget KOGNITIIVSE ARENGU TEOORIA (peame eelneva läbima)
1) sensomotoorne staadium 0-2 (eristab end teistest objektidest , saab aru objektide jäävusest)
- laps õpib tundma maailma füüsiliste tegevuste kaudu, mille sooritamisega ta hakkama saab
- mõtlemise ja keele omandamine
- imikud konstrueerivad teadmisi keskkonnast omaenda tegevuste kaudu
2) operatsioonide eelne 2-7 (keelekasutus on piisavalt arenenud, objekte tõlgendatakse kujundite ja sõnadena ning klassifitseeritakse neid ühe tunnuse alusel)
- lapsed omandavad süstemaatilise loogilise mõtlemise
- mõtlemise organiseerimine vaimsete operatsioonide süsteemiks
- tegevused, mida laps valdab , internaliseeritakse
LAPSEEEA EGOTSENTRISM
- kolme mäe katse (Piaget & Inhelder, 1956) – kas laps suudab erinevaid probleeme lahendada lähtuvalt vaid oma vaatenurgast või ka üldistada
- Genf, La Saleve (mägede siluett näha, tegi sellest mudeli ja lasi lahendada lastel ülesandeid – milline võiks olla vaade mäel teatud punktist vaid maketti vaadates)
- paigutada maketid vastavalt vaatele, valida välja pilt
NELI STAADIUMI KOLME MÄE KATSES
I alla 4 aasta – ei saa küsimusest aru
II 4-6 aastat – ei suuda teha vahet enda ja nuku vahel, valivad oma vaate
III 5-7 aastat – esimesed märgid vaatepunktide eristamise kohta. On teadlik, aga ei oska täpsustada.
III 7-9 aastat – laps saab aru suhetest, esimese ees-taga, kuid ei suuda arvesse võtta kõiki ruumilisi konfiguratsioone, vasakul-paremal võib jääda arvesse võtmata
IV 8-9 aastat – võtab arvesse kõiki perspekte
ANIMISM
- vastused küsimustele
- ei peegelda teadmiste puudmist
- lapsed assimileerivad egotsentriliselt selle, mida nad ei mõista sellesse, millest nad aru saavad
- elu omistamine elututele objektidele
- kuni 10. eluaastani – iga nähtus millel pole füüsikalist põhjust, on mingil moel hingestatud – tegevused
3) konkreetsed operatsioonid 7-11 (suudab mõelda konkreetsetest objektidest, arv, hulk massi jäävus )
- mõeldakse konkreetsetest probleemidest siin ja praegu
- mõtlemine muutub pööratavaks ja laps mõistab asjade konkreetsete omaduste kohta
- tajuandmete usaldamiselt loogika usaldamisele
- vajab mõtlemise toetamiseks konkreetset objekti
4) formaalsed operatsioonid 11+ (paljud lapsed ei pruugi sinna jõuda)
- mõtlemise vorm, mille omandavad lääneühiskonnas need inimesed, kes suudavad mõelda abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest
- abstraktne järeldamine
- hüpoteetiline ja abstraktne mõtlemine (tulevik, teised maailmad)
- loogika areng ( deduktiivne järeldamine) – kui..., siis...
- probleemilahendamisstrateegiat
PIAGET KRIITIKA
- katsed liiga abstraksed, ei seostu laste igapäevakogemustega
- testida võiks ka teistsugustes olukordades
L. Kohlbergi moraalse arengu teooria
- lapsed võivad küll ealiselt areneda, kuid reaalne arusaam asjadest ei pruugi sama kiiresti areneda ja ta toob välja, et meil on kaks suuremat osa moraalses arengus, üks on TAGAJÄRGEDE üle arutlemine kuni 10. eluaastani ja hiljem on oluline, milline on olnud MOTIIV .
- I prekonventsionaalne periood (3/4-10a) – hirm karistuse ees, reeglitest kinnipidamine
- II konventsionaalne periood (10-13a) – teiste arvamused, seadused ja kord
- III postkonventsionaalne periood (13+) - sisemine koodeks , üldinimlikud normid ja väärtused