kolmeks üheks osaks on justkui tigu. Jutus oli küll neli paari, kuid teojutt, mis vahelduseks tuli, jaotas need paarid ainult kolmeks. Esiteks üks abielupaar kahe lapsega, teiseks kaks meest, kellele järgnesid otse kaks naist ning kolmandaks üks noorpaarike ja veel lõpuks oli tigu. 2.Simoni vaatepunktist toimus kogu tegevus. Kui ta seal pargis oli siis ta jälgis teisi inimesi,nende tegemisi ja rääkimisi. Kogu toimuvat ümbristevas,loodust. 3. Esimene paar rääkis mineviku mälestustest. Kus mees meenutas kuidas käis 15.aastat tagasi Lilyga seal pargis ning terve õhtu keelitas ta teda endaga abielluma. Teine inimeste paar rääkis mineviku mäletustest. Kõneldi vaimudest,surnute vaimudest,elust taevariigis. ,,Taevariiki tundsid juba muistsed tessaallased,William, ja nüüd selle sõjaga tuletab vaimude maailm end mägedes kõuemürinana meelde." Ning siis oli üks noorpaar. Tüdruku silme ees hakkasid
Eesti ajalugu viimase 100 aasta jooksul Viimased sada aastat on olnud sündmusterohked. Alustades aastast 1915. Sel aastal oli palju olukordi, mis härisid eluolu. Häiritud oli Tartu Ülikooli töö. Alates sõja algusest on suletud 12 saksakeelset keskkooli; suletud olid ka kõik saksa ajalehed ja seltsid. Eesti üliõpilaste arv jõuab üle 1000. 1916 aastal alustab tööd esimene põlevkivikaevandus. Möödunud on 100 aastat Eestimaa talurahva pärisorjuse vabastamisest. 1918 aasta 28. novembril algas Vabadussõda. Toimusid lahingud Narva pärast ja linn langes Punaarmee kätte. Tallinnasse jõuab ka esimene välisabi Soomest (vintpüssid, kuulipildujad ja suurtükid). Punaarmee vallutab üle poole Eesti mandriosast. 1919 rajatakse Punane Rist. Endiselt toimuvad Punaarmee rünnakud. Mais toimub Eesti vägede pealetung Pihkvale. Toimuvad mitmed Balti riikide konverentsid, kus otsustatakse taotleda ühise rahulepingu sõlmimist Venem...
Ka seal ei meeldinud tal olla ja ta igatses väga kodu. Hannese vastandiks on see-eest tema kõige vanem vend Arno, kes ei olnud just kõige parema iseloomuga.Tema just ihkas vabadust ega viitsinud kodukohas konutada.Ta lahkus juba suhteliselt teose alguses tööle maailmamerele. Romaani lõpus taipas Hannes, et ta kuulub inimeste hulka, kes on seotud merega ning peaks elama rannajoone ligidal.Selleni jõudis ta kogu romaani vältel kestnud meenutustest ja mälestustest, mis sidusid teda rannikurahvaga.Kes on kunagi olnud randlane, jääb selleks elu lõpuni, elagu ta kas või tuhandeid kilomeetreid merest eemal.Seal, kus on süda, tahab tagasi ka hing, mida näitab ka Hannese naasmine oma kallisse tallu.
Relvastatud vastupanuliikumine *Aastatel 2944-1953 oli vastupanu peamiseks vormiks otsene relvavõitlus- metsavendlus. Samal ajal oodati ja loodeti lääneriigi abile taastamaks Eesti iseseisvust . * Metsa vendade põhi konseptsiooni moodustasid Saksa sõjaväes teeninud mehed, Saksa okupatsioonivõimudega koos tööd teinud inimesed, punaarmee mobilisatsioonidest kõrvale hoidjad ja lihtsalt nõukogude võimu eest pakku läinud inimesed ligi 30 000 inimest, neist aktiivses relvajõus osales kuni 10 000 metsavenda * Kohalikud elanikud toetasid metsavendi toiduga, andsid vahel peavarju ning jagasid informatsiooni. * Aktiivsemad metsavennad old Pärnu-,Viru-ja Võrumaal rünnati julgeolekuüksusi ja hävituspataljone, tapeti nõukogude akktiviste maal, korraldati diversioone raudteele. Samal ajal rööviti kauplusi, meiereisid ja isegi talusid. See omakorda suurendas maal hirmuõhkkonda. * Nõukogude võim kasutas nende vastu sõjaväe regulaarüksusi ja julg...
oli süntesaatori taga ning Veziko ise mängis kitarri ning oma ema vana akordionit. Esitusele tuli nii vanu kui ka uusi lugusid, osa neist olid tema enda kirjutatud. Kõik kolm meest olid üleni valgesse riietatud, mis oli väga efektne. Kontserdi atmosfäär oli meeldiv ning hubane. Külastajad olid valdavalt vanemad inimesed, kuid oli ka nooremaid. Alen rääkis iga loo alguses mõne huvitava loo neil ette tulnud apsakatest, aastatega saadud mälestustest ning lugude salvestamisest. Üks lugu oli veel eriti meeldejääv, kuidas nad kasutasid pillide asemel kingakarpi number nelikümmend kolm ja kohvitopse ning Veziko ütles veel lustakalt, et plaadilt lugu kuulates ei saaks iialgi aru, et kasutatud ei ole trumme. Minu lemmiklugudeks olid kindlasti "Ei ole öeldud lihtsalt tuulde", mis on Alen Veziko omalooming ning "Vala veini". Alen suutis oma muheda olekuga kõiki saalis olijaid võluda ning muuta selle õhtu meeldejäävaks
Rõõm- see on imetilluke tükike meist, killuke meie päevast, samas ääretu tähtsusega kõigi jaoks. Tõelist õnne kohtab elus vaid harvadel juhustel, kuid nagu on öelnud Jean-Jacques Rousseau:"Tõelise õnne allikas asub meis eneses ja inimeste võimuses pole teha õnnetuks kedagi, kes ise tahab olla õnnelik". Õnn ja rõõm peitub meis enestes ja keegi ei saa seda meilt võtta. Kõige rohkem olen elus rõõmu tundnud mälestustest. Hetkedest, mis on möödunud, kuid jäävad igavesti mälusoppi ja oleksid otsekui graveeritud meie südametesse. Möödunud hetki me tagasi ei saa, kuid alatiseks jäävad meile viivud nendest mometidest, mida me ise soovime jäädvustada endi teadvustesse. Mälupildid meenuvad mulle vahepeal isegi sellest east, mil olin alles jõmpsikas. Üksikud hetked, mis jooksevad silmeest öösiti ärkvel olles läbi. Hetked, mis ma veetsin koos oma emaga. Mäletan veel, kuidas käisime õe,
I OSA Raamat "Ivan Orava mälestused" on kirjutatud jutustamise vormis peategelase Ivan Orava silme läbi, kes räägib enda mälestustest alates ajast kui Eesti 1939 aasta augustis okupeeriti kuni Eesti vabaks saamiseni. Orav oli pigem terves raamatus Eestile truuks jääv, ja oli korra isegi metsavend. Raamat oli enamjaolt läbi põhilise ajaloos toimunud sündmustega kirjutatud, aga sellele oli juurde lisatud palju välja mõeldud asju. Näiteks see, kuidas molotov- ribbentropi patk sõlmiti. (I osa, 3 ptk, pakti sõlmimine-mausoleum). I Osa räägibki põhiliselt Nõukogude aja esimestest aastatest. II OSA
Samas, kas alati on üksindus halb? Vahel on isegi parem olla üksinda ning mõelda läbi kõik, mis muret teeb. Arutleda läbi see, mille oled juba läbi elanud ning valmistada end ette eesolevateks raskusteks. Meenutada mälestusi, mis muudavad elu heaks, mitmekesiseks, põnevaks. Mina jõudsin järeldusele, et minu jaoks on üksindus kui võimalus ennast avastada ja oma mõtteid korrastada. Tihti olen läinud koolist jala koju, see võtab mul umbes kolmveerand tundi. Alati mõtlen oma mälestustest ja plaanidest. Üksi olles tulevad sellised mõnusad hetked meelde, mida vahel tahaks kellegagi jagada, aga samas tahaks neid ainult endale hoida kui kalleid mälestusi.... Need, keda on õnnistatud heade sõprade, korraliku pere, lähedusega, siis tuleks astuda inimese juurde, kes istub või seisab teistest eraldi ning pakkuda talle seda, mida ta vajab kõige rohkem lähedust.
FILM ,,PARFÜÜM'' AINETEL Minu vaadatud film ,,Parfüüm'' rääkis ebatavalise lõhnatajuga poisist, kes püüdis kõiki lõhnu nn ,,jäädvustada'' (lõhnaõliks muuta vms). Tal oli kaks eesmärki: 1) Luua maailma parim lõhn ning 2) Jäädvustada inimese lõhn. Filmis andis operaator lõhna tundmist nii hästi edasi, et ma tundsin nagu oleksin ise kohal olnud. Ma ei tundnud lõhnu, kuid olen üsna kindel et aimasin neid ning leidsin ka mõne lõhna oma mälestustest (nt. mäletan päriselus tundnud okste lõhna ning see meenus mulle kui filmis oksa kasutati). Kõige parem osa filmi juures oli see, et lõhn, mille ümber kogu film keerles (inimeselõhnade segu) on minule TÄIESTI tundmatu. Ma vaatasin küll filmi hoolega ja süvenenult ning olen ju inimese lõhna samuti tundnud Kuid siiski! Need 13 lõhna mis kõik koos inimesed hulluks ajasid kõik need olid mulle täiesti tundmatud. Selle filmi põhjal võin öelda, et parfüüm tähendas seal mitut
A.H.Tammsaare „Tõde ja õigus“ I A 1. A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" esimene osa ilmus 1926. aastal. 2. Raamatu ainestik on võetud autori mälestustest, vanematekodust ja lapsepõlvest. 3. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. 4. Pearu Murakas - kiitleb, et tema pärast läks eelmine peremees, tahab rammu katsuda; tulnud Tuhalepast, kõhnavõitu, mitte pikk, üle 30a, valget verd, harv habe lõuaotsas, silmad krussis, jooja, riivatu iseloom Krõõt (nõtke, teotahteline, heasüdamlik), Lambasihver (matsakas, leppiv peksmisega), Juss (töökas ja allaandev)
Krista Tuuling 10A Aja jäljed Käisin 14.aprillil Rae galeriis vaatamas Agne Kuusing-Soome näitust ,,Aja jäljed". Agne Kuusing-Soome on vabakutseline kunstnik, kes tegeleb põhimõtteliselt kõigega - maal, akvarell, raamatuköide, graafika jpm. Näitustel esineb ta aktiivselt alates 1990. aastast. Kuusing-Soome on Eesti Akvarellistide Ühenduse ja Eesti Nahakunstnike Liidu liige. Kunstnik elab ja töötab Tallinnas. Ta on ise pärit Võrust, aga ta kujutab enda töödel väga palju erinevaid kohti, näiteks Setumaa, Kaali kraater Saaremaal. Kunstnik kasutab oma näituse teostel palju erinevaid tehnikaid: siidimaal (,,Teelahkmel), sügavtrükk(,,Unelinnud"), kolaaz (,,Kui ma olin viiene 2."),nahamaal, õli(,,Aja tähendus"...
Retsensioon ,,Hind" 29. märtsil 2011. aastal käisin vaatamas etendust "Hind". Näidend, mis on kirjutatud 1968. aastal, pärineb silmapaistva USA näitekirjaniku Arthur Asher Milleri kogumikust. Teoses käsitletakse mitmeid aegumatuid probleeme nagu rikastumine, laostumine, enese staatuse häbenemine ja samas ka upitamine. Esimest vaatust võib käsitleda kui sissejuhatust loole, sest näitlejate Riho Kütsari ja Elina Reinholdi tegevus ja kõne mälestustest ei ole väga haarav, samas kannapöörde toob lavastusse Guido Kanguri tegelaskuju astumine lavale. Too isik kujutab vana mööblikaupmeest, kes osava sõnakasutuse ja miimikaga muudab sügavamõttelise draama lausa komöödiaks. Teise vaatuse ajal lisandub tegevustikku veel Aarne Mägi, kelle vanad meenutused kodust ja tehtud valikutest viivad konfliktini vennaga, Riho Kütsari kehastuses isikuga, mille käigus tuleb ilmsiks nii mõnigi valus saladus. ...
valikuvabadust aga samas andma talle mõista, mis on õige ja vale. Kindlasti peaks laps ka ise proovima läbi asju, et teada saada mis on tema jaoks hea ja halb. Lapse mõtte maailm ja kujutlusvõime on asjad, mida ei tohiks lastel keelata mõelda nii nagu nad tahavad. Nende jaoks on tähtis, et nad saavad mõelda nii nagu neile meeldib ja see muudab neid õnnelikuks. Ka mänguasjad on need, mis muudavad lapsi asju paremini väärtustama. Õnnelik lapsepõlv koosneb kindlasti ka paljudest mälestustest. Kõik hea ja halb lapsepõlves teeb inimesest teistest inimestest erineva persooni. Lapsepõlv on täis rõõmsaid ja kurbi hetki. Tähtis on lapsena kindlasti sõpradel ja suhtlemisel, sest nii saab lapsena kõige kergemini õppida tundma inimesi ja nende iseloome. Mida rohkem laps erinevate inimeste kokku puutub, seda julgemaks ja mitmekülgsemaks laps muutub. Inimene areneb kogu elu, sest ta on sündinud siia eesmärgiga. Lapsepõlve peab nautima nii
Tartu : Tartu Ülikool. Sinivee, H. (2010) Erivajadustega Kiir, Toots, Tõnisson, Arno... Õpetajate leht. http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=1386 (14.02.2012 21.45) Karlep, K. (1998). Psühholingvistika ja emakeeleõpetus. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus. Kikas, E. (2008). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus. 2. KOKKUVÕTTED 2.1 ,,40 aastat eripedagoogide ja logopeedide koolitamist Eestis" Antud artiklis räägivad oma mälestustest, eripedagoogika hetkeseisust ja tuleviku väljavaadetest viimase 40 aasta jooksul Eestis eripedagoogikaga süvitsi tegelenud ning eriala arendanud spetsialistid. Nende seas mitmed aasta 2008 seisuga õppejõud, endised eripedagoogikaga seotud juhatajad, Eesti eripedagoogide liidu president kui ka Tartu Hiie kooli direktor. Viimase sõnul peaksid meditsiiniained olema ka edasipidi eripedagoogide-logopeedide õppekavas, samuti on
Lause ehitus on lihtne ning laused on keskmise pikkusega. Laused on sujuvad ja sobivad omavahel suurepäraselt kokku. Loo read riimuvad, kuid see ei mõjuta sõnade tähendust aga mõjutab see laulu tempot. Need riimuvad read on ootuspärased. Laulja meeleolu on kurvavõitu ja kahetsuslik. Kuulates saab aru, et tegu on kindlasti mehega, hääle järgi oletan, et 30ndates olev. Tundub, et laulja laulab oma enda mälestustest või on see teema talle väga hingelähedane. Laulja edastab loo väga emotsionaalselt ja tõsiselt. Laulja kindlasti samastub nende laulusõnadega. Laul räägib minevikust kuigi loos on ka olevikust räägitavaid sündmusi. Samuti põimib see lugu ka eri aegu, kus räägitakse endisest ja praegusest. Laulus pole kindlalt kohta, seega võib öelda, et koht on abstraktne. Kuigi pole välja toodud kindlat asukohta või ruumi siis tekitab
jäneseid ja muud toitu karjub: - Oh! Ma nägin täna kotkast! - Ah! Et päris tõsi kohe? Ja sipelgas ütleb: Jah, see saapatald ja mina olevat kaugelt sugulased. ja kotkas ütleb: See kisakõri ja mina olevat sugulased. Vist küll, õnneks väga kaugelt. Samuti kirjutab luuletaja oma mälestustest Eesti kohta. Ta näeb oma kodumaad unes: Mälestus Eestist (1969) Ma nägin täna öösel unes üht kaasmaalast. Ta on ammugi juba surnud. Kont oli ta nimi: sest ta oli äärmiselt lahja hobune. 3 Kasutatud kirjandus Kruus, O
kutsub kodanikke loobuma oma veendumustest ja iseteadvusest, andmata neile mingit positiivset eesmärki, toob kasu asemel aiva kahju. /---/ Ilmar Raamot. Mälestused II. Stockholm, 1991, lk 127—129. 2 RIIGIEKSAM II OSA. TÖÖ ALLIKATEGA Allikas D. Eesti Vabariigi Presidendi Kantselei ülema Elmar Tambeki mälestustest. /---/ Millise lõpliku kuju vapsism oleks võtnud, meie ei tea, kuid üks on kindel: ta oleks arenenud samas vaimus ja suunas, mida oleme võinud jälgida teiste samasuguste ühe partei diktatuuride juures. Ses suhtes vapsid ei teinud ega oleks teinud ka hiljem mingeid järeleandmisi ega kompromisse oma tõekspidamise arvel. Teisi poliitilisi parteisid vapsid ei oleks iialgi sallinud oma partei kõrval. Demokraatia oleks olnud Eestis jäädavalt maha maetud. K
" "Iguaani öö" · Macine Faulik, Lawrence Shannon, Hannah Jelkes, Nonno · II maailmasõja eel- inimesed kes on eluga ummikus; · "Kuidas elada meeleheites edasi, aga ikkagi elada" · Iguaan = seotakse veranda külge meeleheites surema, võideldes vabaduse eest. "Räägi minuga vihmakeeli ja las ma kuulan" · On mees ja naine, kes virelevad põhjakihis, mees on joodik ja alkoholijahil seikleja, naine vaevleb omaette depressioonis, üks elab mälestustest, teine unistustest. Ja kuskil reaalsuses on nad kahekesi, on mingi nõrk omavaheline side, väike teineteisele toetumine, natuke kindlustunnet, üürike hetk kui kaks südant löövad paar takti üheskoos. Ent kas selline pimedas reaalsuses koperdamine on mingilgi moel lootuseks piisav, kas endast osakese teisele loovutamine või avamine on lõpuks sulle endale midagi väärt? Või lasta kõigel minna, lasta lainetel pea kohal kokku lüüa, lihtsalt kuluda lõpuni. Ei tea
· Kui inimene sureb, kaotab ta kõigepealt elu. Järgmisena lähevad illusioonid. · Kõikidest põgenemisviisidest on surm kõige tõhusam · Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja kas siis pole üks kama kõik, kes sa olid? · Enamik inimesi sureb, olemata surmaks valmis -- just nagu nad on ka eland, olemata selleks valmis! · Eks me teame küll, et surm on olemas, ja mõtleme pea iga päev surmamõtteid, aga kui ootamatult sureb keegi meie jaoks eriline ja armas inimene, siis on tema surm raske, väga raske taluda. Mis siis, et iga päev sureb häid inimesi ja halbu inimesi ja igasuguseid meile tundmatuid inimesi. · Ma ei karda surra. Ma lihtsalt ei taha kohal olla, kui see minuga juhtub. · "Mõned räägivad, et elu peale surma pole olemas," ütles õpilane. "Kas tõesti?" ütles Meister. "Kas see pole kohutav -- surra ja mitte kunagi enam näha, kuulda, armastada, rõõmustada..." kurvastas õpilane. "Sa leiad, et see on k...
nelja seina vahel, vahtida arvuti ekraani, teha ületunde ja kuulda kuidas raha muudkui juurde tiksub. Ma ei kavatse olla argipäevase rutiini ori - tööle poodi koju voodi. Ma ei kavatse olla hall mass, kes justkui tramm rööpastel päevast päeva sama rada rühib. Elu peaks olema seiklus. Seiklus mis kunagi ei lõppe ja mille algust määratleda ei saa. Täis hetki, mis panevaid meid südamest naerma ka aasta kümnete pärast. Koosnema mälestustest, mida me kunagi unustada ei suuda. Sisaldama inimesi, kes täiustavad meid. Iga väiksemgi läbi elatud sündmus, hetk, tunne, emotsioon - see kõik teeb meist lihast ja luust inimese. Jah, tõepoolsest elu ei tohiks olla teekond hauda, eesmärgiga jõuda turvaliselt pärale atraktiivses ja hästi säilinud kehas, vaid pigem külg ees sisse lennata, sokolaadi tahvel ühes ja veiniklaas teises käes, keha kasutatud ja kulunud ning karjuda : " Isver, milline reis!" .
Ei maksa üldse tähele panna, mis raamatutes seisab. Inimesed, kes neid kirjutavad, otsivad sageli ainult ilusaid ja sügavmõtteliselt kõlavaid sõnu, mis palju midagi ei tähenda. Mida kujutab endast Karl Ristikivi ,,Hingede öö" ? K.Ristikivi romaani "Hingede öö" tuleb eelkõige võtta kui reisikirjeldust. Mina-tegelane rändab läbi Surnud Mehe maja, mis on justkui omaette paralleelmaailm, koosnedes peamiselt peategelase kahtlustest, hirmudest, mälestustest ja tulevikulootustest. Surnud Mehe majja, kogu selle keerukuses ja dimensioonirohkuses, võib suhtuda kui elu sümbolisse, mille koridorides ja usterägastikus peategelane eksleb. Ta on otsija, pagulane nii hingelt kui saatuselt, kes on kaotanud usu inimsusse ning kahtleb oma eksistentsi õigustatuses. Sisenemine Surnud Mehe majja on peategelase jaoks põgenemine pagulaseks olemisega kaasneva üksilduse ja vaenu eest. Kuid keegi ei saa põgeneda oma olemuse eest. See mis
Kaotusega hakkama saamine Iga inimene on erinev ja seetõttu elatakse ka emotsioone erinevalt välja, samuti on ka kaotusvaluga. Peamine on aga see, et tuleks lubada endale valu ja tundeid, isegi kui ise ega teised sellest aru ei saa-tunne nii nagu tunned sina. Tuleb leppida sellega, et sa koged valu ja nii kaua kui sul on vaja kogeda ning mitte võrrelda ennast teistega. Kui on väga raske on võimalik otsida tuge, mitte peita oma kurbust. Räägi oma tunnetest, oma valust, mälestustest ja kogemustest. Kindlasti ei tohiks unustada enda eet hoolitsemist. Söö, joo, liigu ja puhka korralikult, kuid ära ravi oma leina alkoholiga, see võib asja veelgi süvendada ning taastumist pikendada. Valmis peaksid olema selleks, et pühade või tähtpäevade ajal võivad su emotsioonid ja kurbus tagasi tulla. Aitab ka loomingulise tegevusega tegelemine. Leinaja aitamine Esmalt tuleb selle inimese jaoks, kes leinab, olemas olla. Lihtsalt olla tema kõrval ja lasta tal
(11.Mai 1904-23.jaanuar 1989) 1) Salvador Dali looming Dali oli Hispaania maalikunstnik ja üks 20. saj tähtsamaid sürrealiste. Dali maalid olid inspireeritud religioossetel teemadel ta sai innustust erootilistel teemadel ning loodusteadustest ja ka matemaatikast. Tema teostes võib näha geomeetrilisi vorme. Dali oli üks esimesi ,kes kasutas kunstis hologramme ning tema töödes võib näha ka optilisi illusioone. Dali sai inspiratsiooni ka lapsepõlve mälestustest. Ta soovis ühendada kristlikku ikonograagfiat ning tuumafüüsikaga seonduvat materiaalset hävingut. Dalid inspireeris Hiroshima tuumakatastroof ja aatomiajastu algus. 2) Valik kujunes Salvador Dali valisin sellepärast ,et tegemist oli väga mitmekülgse ja huvitava isiksusega. Ta jõudis oma eluajal väga palju korda saata nii kunstis kui ka teistes valdkondades. (filmid,mood) Soovisin sellest kunstnikust rohkem teada saada sellepärast valikuks osutuski Dali.
Vanasti oli perekond koos laste, lastevanemate ja esivanematega. Kõik elasid rõõmsalt ühise katuse all. Kui rääkida perekonna ajaloost, siis tuleb kindlasti meenutada oma esivanemaid. Minu emapoolsed esivanemad olid elupõlised meremehed. Nende inimeste ajalugu on olnud väga huvitav, sest vanaisa ja vanavanaisa olid läbi sõitnud pikkade aastate jooksul kõik maailma mered ja ookeanid. Vanaema on pajatanud väga huvitavaid lugusid vanaisa ja tema isa nooruspõlve mälestustest ja hilisematest aastatest merel. Olin väike poiss kui minu vanaisa suri. Kahjuks ei õnnestunud temalt kuulda huvitavaid meremehe pajatusi. Kuid kõike seda huvitavat olen kuulnud oma vanaemalt, kes elab veel tänaseni vaatamata oma pikale elueale. Minu vanavanaisa oli elupõline laevakapten. Tema süda ja hing kuulus merele. Elu eesmärk oli toita ja riietada oma paljulapseline perekond. Meri andis selle võimaluse: vanavanaisale kuulusid paljudes maades sõitvad laevad. Ta oli rikas
suur vastuvõtlikuks sisendusele. HÜPNOOTILISELE SEISUNDILE ISELOOMULIK: *inimene ei ilmuta initsatiivi, vaid ootab käsku *tähelepanu on muutunud valivamaks *kaasneb kõrgenenud kujutlusvõime *võib omaks võtta tegelikkuse moonutusi Kasutatakse nii meditsiinis kui ka kohtus (ja ka omatarbeks) 12. MOTIVATSIOON vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab eesmärgi poole. 13. EMOTSIOONID e tundmused on psüühilised seisundid, mis on tingitud teatud sündmustets või mälestustest. EMOTSIOONIDE AHEL: 1) eelnenud sündmus või mälestus -> 2) sündmuse/mõtte kodeerimine -> 3) organismi reageering -> 4) väline reageering -> 5) tegevus. PÕHIEMOTSIOONID: rõõm, kurbus, viha, hirm (ärevus, üllatus) 14. VAJADUS on kindlas suunas tegutsemise e motiivi teadvustamine LIIGITUS MASLOW' JÄRGI: 1) füsioloogilised põhivajadused (nälg janu) 2) turvalisusvajadus 3)armastus- ja ühtekuuluvusvajadus 4) sotsiaalse tunnetuse vajadus 5)
Modernistliku romaani eripära: 1. realistlikul romaanil on jutustav laad, autor on kõiketeadja ja teose peamõttele suunaja; modernistlikus romaanis on jutustus asendunud mõtiskluste ja tegelase sisemonoloogiga 2. traditsioonilise romaani kindla ülesehitusega süzee ja tegelastevaheliste suhete asemel kujutatakse modernistlikus romaanis inimese sisemaailma. Et inimese sisepingeid avada, kujutavad autorid mõttekatkeid, oluline on alateadvus. Mälestustest ja hetkeseostest vallanduvad kõikvõimalikud assotsiatsioonid alateadvusega 3. meeleolult on modernistlik romaan enamasti pessimistlik, peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, hingeline lõhestatus 4. maailma ei suudeta seletada, kõik tõed on suhtelised, omavahel sõltuvuslikus seoses 5. modernistlik romaan on võrreldes traditsioonilisega palju suurema üldistusjõuga, intellektuaalne, filosoofilisi mõtisklusi ja aforisme sisaldav 6
hindeid. Ta oli teose esimeses pooles klassis õppimises viimane. Halvad elamistingimused, kuna elasid Halvad elamistingimused kodus, kuna väikses ja umbses keldrikorteris. elasid väikses korteris. Täpsusta Vanaema mälestustest selgub, et Kadri vanematekodu hävis sõjas. Pärast oli raske kortereid saada. Seepärast jäigi vanaema elama keldrisse, kus puudus sees vesi. Probleemid elatusrahaga, kuna Kristiina Probleemid elatusrahaga, kuna Kadri ja ema jõi raha maha
paigutada nii, et nad ei paneks ruumis viibijale pidevat kohustust ennast ja teisi jälgida. Liiga palju peegelpinda võib põhjustada närvilisust. (Toomela, 2003) 6 KOKKUVÕTE Ergonoomika on termin, mida kasutatakse erinevate ametite ja elualade puhul töös ette tulevate probleemide vältimiseks. Ergonoomika püüab tööd kohandada inimese järgi, mitte vastupidi Feng Shui kuldreegel käsib vabaneda tarbetustest asjadest, halbadest mälestustest ja korratusest endas ning ümbruskonnas Koristamine on üks võimalus, mis vabastab seisvat energiat ja tõstab tuju Feng Shui ja Ergonoomika erinevus ongi see, kus üks on vaimne ja teine siis n.ö füüsiline. Feng Shui siis rõhub vaimsele poolele. 7 KASUTATUD KIRJANDUS Kristjuhan, Ü. (2000). Kaasaegse ergonoomika alused. Tallinn: TTÜ Kirjastus. Männiste, A. ( 2004). Kaheksa tundi kontoris. Allikas: Anne&Stiil: http://annestiil
tähistavad inimese hingeseisundit ning elu mõtet. Franki esimene ja ehk ka kõige suurem ja tähtsam kilpkonn sümboliseeris armastust, armastust oma ema ja väikese õe Meggie vastu. Ei olnud tema jaoks tähtsamaid ja kalleimaid inimesi kui olid seda tema armastatud ema ja väike õeraas Meggie. Teiseks kilpkonnaks võiks nimetada vabadust. Vabadus, mis tema mõistes tähendas südame ja meele kooskõla ning mis väljendus püüdena pääseda eemale halvast elust ning sellega kaasas käinud mälestustest. Pääseda minevikust, mis oli kaotanud poisi jaoks tähenduse ning väärtuse. Kolmas, samuti tähtis ning tihedalt seotud esimese kahega, nö kilpkonn, oli Franki jaoks viha ja kättemaks. Viha ning sellest tulenev iha kätte maksta olid need jõud mis teda edasi viisid. Kui noormehe elu oli alanud armastusega, siis ajaga muutus see armastus vihkamiseks. Tema olemust muudeti vägivaldselt, sellega kaasnesid püüe vabaduse poole ning selle püüde
..........................3 2. Arutlus.............................................4 3. Autorist............................................5 Sissejuhatus. Raamatu autoriks on Karl Ristikivi raamatupealkiri on kõik, mis kunagi oli. Raamatu printis välja Tallinna Raamatutrükikoda. Sarja on kujundanud Jüri Jegorva , maketti ja küljenduse tegi Villu Koskaru. Kaanefoto kujunduse tegi Jarek Jõepera ja autori foto on Eesti Kirjandusmuuseum. Raamat räägib mälestustest mis kunagi toimus kui inimesed olid noored ja lõpeb sellega ,et inimesed jäävad vanadusse ja lahkuvad taevasse. Arutlus. Raamat algab siis sellega ,kui kõik olid noored , mis toimus nende ümber ja millega nad tegelesid. Kes olid nende vanemad , millega vanemad tegelesid kui vanemaks jäivad , kuidas nad lõõgastusid , mis tegid nende lapsed kui vanemad jäid vanemaks . Raamat räägib ka
mälestustes kui suur võidupäev. Selle võiduka päeva nimel pingutasid paljud eestlased üheskoos, et saavutada taas vabadus ning Eesti vabariik. See oli aeg, kui kõikide eestlaste südamed lõid ühes rütmis ning iga hinge tõmme oli kui ühest suust. Eestlaste suurim soov täitus ning Eesti sai taas vabaks, eestlus võis jätkuda oma tavade kohaselt ning inimesed said Vene võimu alt vabaks. Tänaseks päevaks on Eesti taasiseseivumisest saanud 19 aastat, kuid juba hakkavad eestlaste mälestustest tuhmuma ühtsustunne ning igatsus vaba riigi järele. Enam ei peeta meie väikest rahvust tähtsaks ning eestlus hakkab vaibuma. Üheks põhjuseks on ilmselt noored, kes sellest peaaegu 20 aasta tagusest ajast ei tea midagi või lihtsalt ei mäleta. Kurb on näha noori inimesi, kes ei pea enam lugu enda riigist ega rahvast, sest on harjunud Eesti Vabariigiga ning ei teagi teistsugust maailma. Selle kinnituseks on ka Paul Maitla sõnad: ,,Iga väike lapsuke
"Etüüd punases" Autor: Arthur Conan Doyle Arthur Conan Doyle oli Soti kirjanik, luuletaja ja arst. Ta on tuntud ennekõike Sherlock Holmesi ja Professor Challengeri lugude autorina. Tegevuse aeg ja koht: Raamat koosneb kahest osast: I osa (Endise sõjaväearsti dr. John H. Watsoni mälestustest) tegevuse ajaks on aasta 1881. Tegevus toimub Londonis. II osa (Pühakute maa) tegevus toimub aastatel 1847-1860. Tegevuspaigaks on Utahi piirkond Põhja-Ameerikas. Tegevus liigub ka Euroopasse, käiakse Pariisis, Peterburis, Kopenhaagenis ning jõutakse lõpus ka Londonisse. Peategelased: Doktor Watson- endine sõjaväearst Afganistanis. Sherlock Holmesi toakaaslane ja lähim sõber. Watsion oli tasakaaluka iseloomuga ja tihti pahviks löödud Holmesi teadmistega ja tähelepanelikkusega. Sherlock Holmes- nõuandja-detektiiv Londonis. Holmesil oli teadmisi igast valdkonnast nii palju, kui ta seda ise vajalikuks pidas. Tänu märkimis...
Igor Stravinski ja George Gershwini elulood ja looming Igor Stravinski elulugu (1882-1971) S oli üks väheseid, kes omas 3 kodakondsust: USA, vene, prantsuse. Siiski loetakse teda USA heliloojaks, kuna viljakam osa loomingust valmis USA perioodil. Sündis Peterburi lähistel. Muusikalise andekuse päris isalt, kes oli nimekas bass Peterburi Maria teatris. Hariduse omandas eraviisiliselt. Ema soovitusel lõpetas Peterburi Konservatooriumis õigusteaduskonna. 1906 abiellus oma nõo Jekaterinaga. Neil sündis 3 last. Muusikaõpinguid juhendas peamiseks N.Rimski-Korsakov. Heliloojana ilmus tema nimi ajalehtedesse 1905. Läbimurde aastaks 1910. Järgnevad 3 aastat olid aga eriti head. 1909 viibis S koos perega Prantsusmaal ja oli sage külaline teatrites. Mõistmata Vene revolutsiooni olemust ja sellele järgnenud sündmusi, otsustas ta kodumaale enam mitte naasta. Ta asus elama Šveitsi (1914-20). Ta leidis endale palju uusi ja huvitavaid sõpru: Jean Coc...
E. M. Remarque teoses ,,Läänerindel muutuseta" võime lugeda koolipoistest, kes on asunud sõtta, et kaitsta oma kodumaad. Nad on noored poisikesed, kes on hingelt hellad ja pole eales näinud niisugust jõhkrust ja üle elanud niivõrd raskeid katsumusi nagu nüüd - minnakse kaugele kodust ja oma lähedastest, kaotatakse elu või halvemal juhul parim sõber. See õnnelik, kel sõjakoledustest pääseda õnnestub, aga ei põgene eal nendest mälestustest. Tegelikult pole inimene kunagi rahul sellega, mis tal on. Kõige labasem näide oleks see, et kui sajab vihma, on paha, sest on külm, pime ja kõle ning kui paistab päike, siis on palav ja liiga ere. Keegi ei suuda kunagi täita inimese soove. Maailm on nagu see armsaks saanud vene muinasjutukene sellest, kuidas vanamees püüdis kinni kuldkala ja naine soovis võimsaid soove, kuni lõpuks redutas oma puust onnikeses edasi, sest ahnus ajab ju upakile. Sama on
mis talle sobib. Seda tuleks teha enne, kui otsustatakse näiteks elukohta vahetada aga ei teata oma soove ja tahtmisi. Nii oli ka raamatus Hannes, kes kolis küll mere äärsest asulast sisemaale Tondiojale. Tundes seal ängistust ja tunnet, mis oleks nagu piiranud tema vabadust. Romaani lõpus alles taipas Hannes, et ta kuulub inimeste hulka, kes on seotud merega ning peaks elama rannajoone ligidal. Selleni jõudis ta kogu romaani vältel kestnud meenutustest ja mälestustest, mis sidusid teda rannikurahvaga. Kõrvalprobleemiks oli Hannese püüdlus koguda raha oma elu unistuse jaoks. Selleks oli suur maja koos aiaga. Raha kogumiseks käis ta laevadel juhutöid tegemas. Hoolimata Hannese suurtest pingutustest raha säästa, tekkis alati kuhugi mingi auk, mis raha endasse imes. Lõpuks hakkas ta mõistma isa antud õpetust. Nimelt pole õnneks vaja palju raha ning läbi saab ajada ka vähesega. Tegelased Peategelaseks oli Hannes Turja
Ta hakkab Pikrisse ilmuma vaikselt. Murre saabub 1990. aasta keskel. Siis hakkab temalt tulema peaaegu igas numbris mõni lugu ja lisaks oma nime all ilmunule kannab ta toodang mõnikord nimesid A.Kiibits, Ü.Jalakas ja K.Rähk. 1992. aasta lõpuks on aga klassiku noorus läbi. Sealt edasi on Kivirähk Päevalehe autor. Ja sel ajal leiab Kivirähk ka oma stiili. Seda peegeldavad lühilood, mis ilmuvad kogumikus ,,Kalevipoeg"(1997). Peale seda hakkasid ilmuma Kiviräha järjelood Ivan Orava mälestustest Päevalehes, mis peagi raiuti raamatuks ,,Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed''(1995), kõrvalsaaduseks seitsmeosaline teleseriaal ,,Vabariigi valvur''(1994-1995), milles Orav sai endale keha Andrus Vaariku abil. Võime ilma häbenemata öelda, et Eesti uus följetoniklassik oli oma 25. sünnipäevaks sündinud. 4 Looming Andrus Kivirähu tuntumad teosed : * ,,Ivan Orava mälestused"
toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala 4. Mis on keskkond? Artikkel: Räägitud on mitmetest keskkondadest- näiteks looduslikust, majanduslikust, sotsiaalsest, kultuurilsest. Need kõik jätavad maastikku jälje, mis säilib mingil kujul maastikus ka pärast konkreetse keskkonna muutumist. Maastikukonvent: 5. Mis on minu jaoks maastik? Mina arvan, et maastik on inimese jaoks segu elu jooksul kogetust,väärtustest ja mälestustest. Ja maastik on see, mis annab inimesele elus mingi pidepunkti..see seob inimest oma eelnevate põlvedega ja kodumaaga ehk kõige tajutavamalt- aitab tunnetada oma juuri.
sõbralikud olla. Sellises väljapääsmatus olukorras võivad inimesed ning nendevahelised suhted palju muutuda, eriti halvemuse poole lõpuks tappis minategelane kirikuõpetaja. Lemmiktegelane · Minategelane, mees Keskealine Pikemate, silmadeni ulatuvate juustega Sale kontorirott Väga julge Arukas, tark Uudishimulik, huvitus maailmas toimuvast · Minategelase roll oli olla raamatu autor, st raamat koosnes tema enda mälestustest, kuuldud juttudest seoses marslaste sissetungiga. · Minategelane mõjutas teose sündmustikku halvemuse poole: Ta tappis kirikuõpetaja. Rääkis oma teadmistest silindrite arvu kohta, mis tekitas mõnes põgenikus paanikat. · Paremuse poole: Ta viis Leatherhead'i oma naise, kes pääses seetõttu surmast. Konfliktid · Tegelastevaheliste konfiliktide ja tegelaste siseheitluste põhjused:
Noorte vastupanu kandva jõu moodustasid kooliõpilased ja üliõpilased. Metsavendade mahasurumise järel 1950. aastate algul ei suutnud võimud likvideerida noorte salaorganisatsioone. Need tekkisid peamiselt protestiks järjest enam maad võtva nõukogulikku süsteemi vastu. Neid organisatsioone iseloomustas range distsipliin, põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine. Eeskuju ammutati metsavendade tegevusest, iseseisvusaegsest kirjandusest ja mälestustest. N: Eesti Rahvuslaste Liit. N reziim lämmatas selle vastupanu liikumise 1960 . aastate lõpuks. Demokraatlikud liikumised 1960. aastatel asendusid Noorte vastupanuliikumised ideeliselt ja poliitiliselt kandvamate demokraatlike liikumistega. Sellel ajal kujuned NSV liidus dissidentide liikumine. Eesti NSV liidu vastased asusuid kontakti teiste NSV liidus tegutsevate teisitimõtlejatega. Demokraatlikud liikumise ei
Nii me muud ei saagi teha kui mõelda, mõelda ümber ja lõpuks isegi ehk mõista maailma meie ümber. Kuidas aitab kunst mõista elu? Kuigi sellel teemal on mitmeid arvamusi, tahan ma ikkagi öelda, et kunst kirjeldab elu. Isegi sürrealism. Sellisel juhul peaks olema võimalik panna elu ja kunsti vahele võrdusmärk. Varem ma seda ei arvanud, sest ei teadnud, et on nii palju erinevaid elamise viise. Helga Nõu kirjutas ,,Tiiger, tiigri" oma kogemuste põhjal, Lepik luulet oma mälestustest ja tunnetest. Kui ma mõningaid kunstiteoseid või voole ei mõista, siis mitte selle pärast, et see kunst ei ole elu, vaid kuna nende kunst ei ole minu elu. Samas võib muidugi tuua ka vastupidiseid näiteid, kus kunstnik ei ole oma loomingus lähtunud oma kogetust. Jällegi sobib näiteks Helga Nõu, kelle noorsooromaanid paljude arvates on peale ,,Pea suud" allamäge läinud, kuna vana inimene, kes püüab noorte keelt jäljendada mõjub naeruväärselt
jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödunud või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Kasutatud kirjandus: Lisa 1- „On raske vaikida ja laulda mul Artur Alliksaare elust“ Margit Mõitlik Lisa 2- Artur Alliksaar mälestustest Henn-Kaarel Hennat Lisa 3 - fotod perearhiivist. Maaleht nr15 (551) 16. aprill 1998 Artur Alliksaar väike luuleraamat Kasutasin oma vanaema Elleni mälestusi.
Kirjandusteose analüüs "Tõde ja Õigus" A.H.Tammsaare 1. Teose sisu lühikokkuvõte Raamatu ainestik on võetud autori mälestustest ja lapsepõlvest. Jutt käib kahest sootuks erinevast perekonnast, kes omavahel võistlevad tõe ja õiguse nimel. Naabriteks olevate peremeeste elukäsitlus erineb nagu öö ja päev ning arusaamad tõesti ja õigusest samuti. Just viimase väljaselgitamine ongi raamatu üldprobleemiks. Tegevus toimub siis kahe naabertalu perekonna vahel, kus tuuakse välja sellele ajale iseloomulikud tavad, kombed ja arusaamad elust. 2
Veljo Tormis muusikaajalugu SISSEJUHATUS Mina soovisin teha oma töö Veljo Tormisest, kes oli väga andekas eesti helilooja. Lisaks on ta sündinud minu kodukoha lähedal, mistõttu tahtsin tema loomingule ja elutööle tähelepanu pöörata. Tema loominguga olen varasemalt kokku puutunud koorilaulus, muusikakoolis ja muusika tunnis. Samuti olen kursis Kuusalu rahvamajas tegutseva Veljo Tormise nimelise kultuuriseltsi tegemistega. ELULUGU Veljo Tormis sündis 7. august 1930 Aru külas, Kuusalu vallas ja suri 21. jaanuaril 2017. Ta oli üks esimesi nõukogude aja eesti heliloojaid, kelle loomingut hakati esitama välismaal. Aastatel 19371942 elas Tormis Kivi-Vigalas, kus tema isa Riho Tormis töötas köstrina. Nende kodus oli orel, mille peal ta poisina hakkas iseseisvalt mängimist harjutama. Veljo Tormis võttis 12. aastasena August Topmanilt orelitunde ning oli tema oreliõpilane ...
STENDHALI ,,PUNANE JA MUST" Kirjanik jagab inimesed kahte rühma. Ühel pool on need, keda ta nimetab kelmideks : silmakirjalikud, vagatsejad, rojalistid, klassikaaustajad. Teised pool on üllad : patsioodid, revolutsiooni ja Napoleoni pooldajad. Üllastel on kõik voorused, mis kelmidel puuduvad. Inimesed on punased ja mustad. Stendhali romaan on kirjutatud toetatuna paljuski temale endale ning teatud kohtuprotsessile. Peategelasel Julienil ning Stendhalil on palju ühiseid jooni. Stendhal soovis väga lahkuda oma kodust Grenoble'is ja liituda uue ühiskonnaga, kus peab võimalikuks elada hispaanialikult ja saada üllaks. Stendhal jumaldas Pariisi, sealset õhkkonda , huvitavaid ning haritud naisi. Oma mälestustest Pariisis loob ta osa ,,Punasest ja mustast", loob paralleele enda ja Julieni vahel. Stendhal mängib oma tegelastega kui marionettidega. Kirjaniku romaane võib kujutada kui mänge, mida ta endale korralda...
Kokkuvõtte Anna Haava elust Anna Haava sündis 15. oktoobril 1864 ja elas Haavakivi talus, mis sai nime kivide ja haabade järgi. Talul oli looduslik ümbrus, erinevad maastikuvormid: kuppelmaastik ja tasased põllud. Anna mured said alguse juba peale sündi, kui ta nii haigeks jäi, et talle isegi elupäevi ei lubatud ja seetõttu ka hädaristimisele minna tuli. Kuid õnneks ta siiski paranes. Tema kujunemisloos on esikohal isa, kellelt ta päris sisemise täiusetungi ja ebamäärase püüdlemise ideaalide poole. Just isa viiulimäng, jutustused ja raamatute ettelugemised panid lapse fantaasia liikuma. Kui isa talle ette luges, siis värsid ja laused muutusid tema jaoks piltideks ja helideks. Lapsepõlvekodu loodus on ta luulet viljastanud. Tema luuletuse tekstid pärinevad mälestustest: ehavalgus, kuma taevaservas, Tal oli elav mõttekujutus ja värsileidlikus. Lapsepõlves tuli tal vastu seista vanema õe Liisiga, kellel...
romantiline ja õiglane surra. Teine olulisemaid naisluuletajaid Venemaal oli Anna Ahmatova (1889-1966). Tema hilisemas luules on oluline küüditamisest tulenev surmatemaatika. ,,Surmatähed me kohal taevas,/ veriporiste saabaste all/ süütu Venemaa krampide vaevas,/ vangiveokite rehvide all." Ta kirjeldab ausalt, kuidas asjad olid ning toob ohvriks vaese Venemaa. Ahmatova luule toob esile ka laulusalmi põhiidee, et kalli inimese kaotus on väga ränk ja ei lahku mälestustest kunagi. Sind viisid nad koidiku kumal, Ma saatsin sind silmavees Kui surnut nii abitumalt, Lapsed nutsid toas hämarduvas, Küünal vaakus ikooni ees. Su huuli pühamu paistel, Surmahigis laupa ei unusta saa.
Stendhal "Punane ja must" sisukokkuvõte Kirjanik jagab inimesed kahte rühma. Ühel pool on need, keda ta nimetab kelmideks : silmakirjalikud, vagatsejad, rojalistid, klassikaaustajad. Teised pool on üllad : patsioodid, revolutsiooni ja Napoleoni pooldajad. Üllastel on kõik voorused, mis kelmidel puuduvad. Inimesed on punased ja mustad. Stendhali romaan on kirjutatud toetatuna paljuski temale endale ning teatud kohtuprotsessile. Peategelasel Julienil ning Stendhalil on palju ühiseid jooni. Stendhal soovis väga lahkuda oma kodust Grenoble'is ja liituda uue ühiskonnaga, kus peab võimalikuks elada hispaanialikult ja saada üllaks. Stendhal jumaldas Pariisi, sealset õhkkonda , huvitavaid ning haritud naisi. Oma mälestustest Pariisis loob ta osa ,,Punasest ja mustast", loob paralleele enda ja Julieni vahel. Stendhal mängib oma tegelastega kui marionettidega. Kirjaniku romaane...
Mulle on lapsest saadik meeldinud värvidega mängida, olgu see siis värviliste kätejälgedega oma toaseina määrimine või lihtsalt värviraamatute kallal töötamine. Nii soovisin ka nüüd võtta oma töö aluseks just värvid. Minu loovtöö eesmärk on arendada oma maalitehnikat ja õppida tajuma erinevaid värvinüansse, lisaks püüda siduda emotsioone ja tundeid värvidega. Olen olnud alati huvitatud inimeste mõttemaailmast ning sellest, kuidas on see mõjutatud erinevatest mälestustest ning tunnetest. Meid kõiki valdavad pidevalt eri sündmustikest tingitud mitmesugused emotsioonid. Mul on aga küsimus, miks mõjutavad värvid inimeste tundeid? Miks tekkitab punane inimestes viha ja ärevust? Miks tajume sinist kui külma tooni ning miks tekitab see meis kurbustunnet? Miks seostavad inimesed juba lapsest saadik kollast rõõmu ja helgusega? Ühest vastust ei näi olevat kellelgi. Ometi on kunstnikud juba aegade algusest tunnete
Samuti võiks eakale pigem sisendada ja luua tunne, et see on tema uus kodu. 4. Aidake luua ühendus emotsioonide ja sõnade vahel (Looge häid emotsioone ja meenutage) Kõiki eakaid ei saa koju viia. On aga võimalus kinnitada neile seda emotsiooni, mida nad üritavad väljendada. Te võite näiteks küsida eakalt: „Kas igatsete oma kodus?“. Kindlasti võtke aega ja rääkige nendega mõnda aega nende mälestustest kodust. 5. Mõistke, et sõna “kodu“ võib tähendada erinevaid asju Kindlasti ei tohiks eeldada, et sõna „kodu“ tähendab maja, kust nad kolisid. See kodu, mida nad igatsevad ja tuletab mälestusi võib olla ja lapsepõlves elatu maja või maja, kus nad lõid oma perekonna. Kui on võimalik, siis võiks meenutades kasutada fotoalbumit, viies mälestustes justkui ajast tagasi. 6. Ärge tundke ennast süüdi ega vihastage
aknasse ja ka Eesti Rahva Muuseum Raadil. Järgneb aga 1944 ja hulk sõjamälestusi. Magavat last tassiti pesukorviga keldrisse varjule, vahel tuli tal ka pikki tunde, isegi terve öö varjendites, näiteks botaanikaaia mäe sees. Varjendites oli Jaani sõnul huvitav, täiskasvanutel polnud midagi asjalikku teha ja nad rääkisid huvitavaid lugusid ja tegelesid lastega. Pere oli mitmel pool - Haaslaval, Vastse-Kuustes ja Sauel Tallinna lähedal sõjapaos. Sõjajärgse aja mälestustest on ta kirjutanud pikalt raamatus "Kust tuli öö" Raamat ei ole päris dokumentaalne, kõik oluline on tal kogetud. Ürgfilosoofiliste ja buddhistlikus filosoofias tuttavate küsimuste juurde jõudis ta lapsepõlves mitmel puhul. Algkooliõpilasena sai talle selgeks, et ta on värvipime - daltoonik. See on ehk üks põhjusi, miks see küsimus mulle oluline oli. Oma perest olid talle vaimses mõttes kõige olulisemad ema, tädi Mara ja vanaisa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
