Mälu ja mõtlemine (0)

S.S 27.02.2010
Psühholoogia töö konspekt 6(mälu)- ja 7. peatükk

• Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni.
  
• Mälu protsessid : meeldejätmine,meelespidamine ja meeldetuletamine – omavahel tihedalt seotud ning ühtse mälutegevuse komponendid.
  
• Meeldejätmine – sellega algab mälu töö info omandamiseks. Meeldejäämine sõltub mitmest asjaolust.
  
• Eristatakse tahtlikku ja tahtmatut meeldejätmist. Tahtmatu info jääb meelde isenesest, see pole süsteemne ega täpne, seetõttu on see ka juhuslikku laadi info.
  Tahtliku info omandamine vajab tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada soovitakse. Selle tingimuseks on kordamine.
  
• Kordamist saab muuta tulemuslikuks kui teha seda ajaliselt hajutatuna e vahepeal tehakse õppimise käigus pause ning tegeletakse millegi muuga . Teiseks variandiks on ka materjali korrastatus – näiteks konspekteerimine , mida loetakse subjektiivseks korrastamiseks.
  
• Subjektiivse korrastamise vormiks on känkimine. Känk on psühholoogias infoühik, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut .
  
• Inimese lühimälumaht on piiratud 7+-2 ühikuga.
  
• Bioloogiliselt jõuab inimese mälu võimekuse tippu 25- 30 eluaasta paiku.
  
• Meelespidamine ehk info säilitamine – aktiivne infotöötlusprotsess, mille käigus toimub informatsiooniga muutused:
  
  • Info muutub lühemaks ja lihtsamaks
    
  • Kaovad detaili ja meeles seisab vaid „peamine“
    
  • Tekivad teatud lüngad
    
  • Infos tõusevad esile uued teemad
    
  • Info muutub isikupärasemaks
    
  • Loogikavastane info ununeb
    

• Tekib juurde infot, mis võimaldab seletada vastuolusid
  
• Mõni teema muutub valdavaks
  

• Endel Tulving – maailma juhtivamaid mälu- uurijaid.
  
• Unustamine – vastupidine protsess meeldejätmisele. Unustamise omadused :
  
  • Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes.
    
  • Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni.
    

• Tänapäeval arvatakse, et unustamist põhjustab interferents – kahe psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist.
  

Eristatakse kahte liigi :

• Proaktiivne – varem omandatud materjali segav mõju hiljem omandatule.
  
• Retroaktiivne – uue info segav mõju varasemale infole (varaseb info ununeb uue mõjul).
  

• Meeldetuletamine e reprodutseerimine – talletatud info uuesti esiletoomine, mis võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu.
  

Äratundmine – Tajude mingit objekti, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära.
Meenumine – materjal tuleb meelde iseenesest. See ei vaja pingutust, selle kutsuvad esile teatud vihjed.
Meenutamine – Eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist.

• Materjali mälus säilimise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu.
  
• Meeleelundite kaudu salvestatakse saadav info automaatselt sensoorsesse mällu, kus see vähem kui 1 sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorsest mälust kantakse info üle primaarsesse mällu sõnalise või mittesõnalisena. Sensoorses mälus algab unustamine kohe peale info vastuvõtmist.
  
• Primaarses e lühiajalises mälus toimub sõnaliselt talletatud info ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Selles mälus põhjustab unustamist uue info lisandumine. Primaarse mälu kestus on vaid mõni sekund. Mittesõnalist materjali sellesse mälusse ei salvestata, vaid saadetakse sealt sekundaarsesse mällu.
  
• Sekundaarses e pikaajalises mälus säilib informatsioon kaua(kas või aastakümneid). Selles mälus on info kättesaadavuse aegalne võrreldes primaarse mäluga, kuna materjali on palju. Unustamine toimub interferentsi kaudu.
  
• Püsiälu puhul sõltub selle liigitus mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist, teisi sõnu kui palju on meil teadmisi, kus ja kuidas me seda kasutame ning kuidas me seda juurde kogume.
  

Selle alusel eritatakse protseduurilist mälu( seostub selgeks õpitud tegevuste ja liigutustega . Sinna alla kuuluv info omandatakse antud tegevuse käigus.), semantilist mälu( talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust), episoodiline mälu(seotud inimese endaga. Omandamiseks pole vaja tegevust,kuid teadvustatust)

• Arvatakse olevat ka tertsitaarset mälu, kuhu salvestatakse kiiresti kättesaadav info nt oma nimi ja lugemisoskus.
  
• Mäluga on seotud erinevad ajukoorealad ning limbiline süsteem. Parem ajupoolkera kahjustuse korral tekivad häired ruumilisus-visuaalses mälus ning vasaku poolkera puhul sõnalises.
  
• Amneesiaga on tegemist kui miski ei tule meelde või üldse mälus ei püsi. Teisi sõnu on see mälulünk, mis tekib ajukahjustuse tagajärjel. Eristatakse 2 vormi :
  
  • Edasihaarav e ANTEROGRAADNE amneesia – Sündmusi, mis toimus enne ajukahjustuse mäletatakse, kuid ei suudeta juurde õppida.
    
  • Tagasihaarav e RETROGRAADNE amneesia – Ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust.
    

• Liigmälu e hüpermneesia – salvestatud info haiguslik intensiivne meeldetuletamine. Mäluhäire liik. Inimes tahtele allumatu. Raskendab uute teadmiste omandamist.
  
• Vaegmälu e hüpomneesia – Raskendatud on uue info omandamine kui ka vana info meeldetuletamine.
  
• Joobe-mälulünk – Inimene ei mäleta mõnda seika joobeseisundis olles, kuid oli sellega kontaktis.
  
• Hüsteeriline amneesia – Harva esinev mäluhäire, kus inimene ei mäleta kes ta on ja mida ta elujooksul teinud on. See ei teki ajukahjustusest nagu tavaline amneesia. Seda nimeatatakse ka kaitseamneesiaks – inimese mälus kustub kõik negatiivne ning teda kahjustav info.
  
• Afektiivne mälulünk – Tugeva tundepuhangu ajal väheneb tähelepanuvõime.
  
• Mõtlemine – vaimne aktiivsus, mis seostub info töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega.
  
• Kuna mõisteid on palju, on kasutusele võetud kategoriseerimine , et nendes orienteeruda. Kategoriseerimine annab meile ka teadmisi, millega pole varem kokku puutunud, sest igal kategoorial on oma teatud tunnused.
  
• Mõistete paigutamine hierarhiasse – Kui kaks sõna moodustavad ühese mõiste või kui teatud mõistega tulevad esile ka teised mõisted.
  
• Prototüüp – Kui objekt sarnaneb mõistega palju, on teda kerge ära tunda.
  
• Kujundlik mõtlemine – Objekt või nähtus avaldub meie peas pildina.
  
• 2 mõtlemisliiki: KONVERGENTNE - kui probleemil on üks lahend nt matem ül ja faktilised teadmised, DIVERGENTNE – lahendusi on palju, sellega on seotud loovus .
  
• Mõtlemine võib = probleemide lahendamine, kus on 4 etappi :
  
  • Ettevalmistamine – Probleemi õpitakse tundma.
    
  • Inkubatsioon – Alateadvuses leiab aset ideede küpsemine. See võib toimuda ka magamise ajal.
    
  • Illuminatsioon – Inimsele tekin tunne, et nüüd on tal õige lahendus käes.
    
  • Verifikatsioon e lahenduse konrollimine – Lahenduse analüüs.
    

• Loovus – võime luua uut, mitte harjumuspärast, nii vaimselt kui ka materiaalselt.
  
• Loovusel on ka tingimused – õpik lk 109!
  
• Geenius – loovisik, kes on oma tulemustega suurt tunnustust saanud või sündinud juba sellisena.
  
• Keel – häälikuil põhinev semantiliste ehk tähendust omavate märkide süsteem. Põhineb foneemidel( väikseim tähendust eristav keeleüksus) ja morfeemidel( väikseim tähendust kandeiv keeleüksus).
  
• Lapse keele arengut soodustab keeleline ja emotsionaalne suhtlemine . 1, 5- aastane räägib 25 sõna, 4-aastane aga 5000 sõna, 6-aastane 15 000.
  
• Sapir -Whorfi hüpotees – Kultuur mõjub inimesele psüühika kaudu. Keel kujundab inimesele maailmapildi.
  
• Ahvidel takistab keele omandamist artikuleeritud( häälikuid moodustav) kõne mehhanism .
  

4