Kordamiskusimused Mälu (0)

Kordamisküsimused:   MÄLU 
(Gleitman jt  8.ptk  JA/VÕI E.Tulvingu „Mälu“ 1.ptk   +  loengumaterjal)    1.  Mälu struktuur (ajalise säilimise alusel) – sensoorne, töömälu (lühiajaline mälu) ja  pikaajaline mälu. Kirjelda neid mäluliike ning nende omavahelist seost (lähtudes 
Atkinsoni ja Shiffrini staadiumide teooriast). Mis mõjutab unustamist nendes 
mälusüsteemides? 
Atkinson & Shiffrin (1968): Hoidlamudel koosneb 3 põhiüksusest: Sensoorne mälu, 
Lühiajaline hoidla ja Pikaajaline mälu. 
 
· Mälu on nagu raamatukogu, kus mälestused asuvad teatud kohtades 
· Meenutamine on otsing leidmaks teatud spetsiifilisi mälestusi 
· Mälu toimib erinevate hoidlate süsteemina - on sensoorne, lühiajaline ja pikaajaline 
hoidla 
 
Sensoorne mälu - sinna pääseb sensoorne info, kuid sealt väljuvad asjad, millele 
tähelepanu ei pöörata. See, millele tähelepanu pööratakse, liigub edasi töö- ehk 
lühimällu. 
· Modaalsusspetsiifiline - igal meelel on oma mälu - visuaalne, auditoorne Jne. 
· Limiidid on erinevad, aga väga lühikesed 
o Visuaalne limiit - ikooniline mälu on umbes 0,5 sekundit. Kui näidati väga kiiresti 
tähti ja paluti inimestel öelda, milliseid nad näinud olid, siis nad suutsid seda teha 
umbes 0,5 sekundi jooksul, kuid mitte pärast seda 
o Visuaalne limiit - kui küsiti, kas teine stiimul on samasugune nagu esimene, siis info 
sellest püsis umbes 1600 ms 
o Tähelepanu suudame suunata visuaalse stimuli puhul umbes 55 ms kiirusega. 
o Auditoorset infot hoitakse kajamälus - seal püsib info umbes 2 - 4 sekundit 
(Treisman, 1964) - seepärast inimesed küsivad tihti. See on see koht, kust sa saad infot 
kui sa tegelikult ei pannud tähele, mida keegi teine ütles, aga hiljem suudad seda ikkagi 
tuvastada, mis nad ütlesid 
· Tähelepanueelne. 
- Füüsikaliste tunnuste suhteliselt töötlemata representatsioon 
- maht võib olla üsna suur, kuid sõltub ajalistest karakteristikutest 
- Klassikaline tõend: Sperlingi jt (1960) katsed osalise reprodutseerimise 
instruktsiooniga (partial report). Vabameenutamise katsed (esitati pilt tähtedega, paluti 
hiljem öelda, mida nähti). Reeglina üle 3 tähe ei suuda meenutada. 
 
Lühiajaline mälu Ühest vastust pole sellele, kui pikk on lühiaegne mälu. Varieerub 
üldiselt mõne sekundi ja 2-3 minuti vahel. 
· Miller - 7 +/- 2 ühikut suudetakse lühimälus pidada 
o Miller - 5 - 9 känki suudetakse hoida meeles. 
o Simon - Suuremate känkide puhul suudetakse vähem känke meeles hoida 
· Cowan (2000) - kui katsealused ei saa vahepeal harjutada nimekirja ja kasutada 
pikaajalist mälu enda töö hõlbustamiseks, siis jäetakse meelde ainult 4 känki. 
· Recency effect- Hiljutine efekt - Need sõnad, numbrid, mida pidi meelde jätma 
viimasena, tulevad alati esimesena meelde 
· Peterson ja Peterson (59) - Katseisikud pidid jätma meelde 3-kohalise kombinatsiooni 
ja siis lahutama 100-st kolmekaupa numbreid maha. Pärast seda, pidid katsealused 
meenutama 3-kohalist kombinatsiooni. Katseisikud said umbes 50% kehvemaid 
tulemusi pärast 6 kuud ja unustamine oli täielik pärast 18 sekundit. 
· Neirne, Whiteman, Kelley (1999) - sarnane katse, kus kasutati kõiki tähestiku tähti 
ainult 1 kord ja meelde jätmise ajal pidi lugema ette kõvasti ekraanil olevaid numbreid. 
Siis püsisid tähed mälus rohkem kui 96 sekundit. Järelikult lühimälus kustutamist ei 
põhjusta lagunemine (decay). 
 


- Lühiaegne mälu hõlmab infot, mis parajasti meeles/teadvuses. (Jamesi järgi 
primaarne mälu). 
- Piiratud mahuga (..7+/- 2..), kerge hajuvus, sageli leiab aset segiajamine 
(displacement). Kestvus kuni 30 sek. (??) 
- Mahu mõõtmine: spän (digit span); vabal meenutamisel (free recall) värskuse efekti 
suurus (recency effect). 
- Känk (chunk) -tuttav infoühik; känkimine (chunking) võimaldab infot kokku suruda 
(pikemaid känke jääb meelde vähem!?) 
- Leitud kaksikdissotsiatsioone LTM-ga (patsient KF --seotud vasaku parieto-
oktsipitaalpiirk.kahjustusega: v madal digit-span, ja 1 elem. värskuse efekt) 
 
Pikaajaline mälu - hõlmab asju, mis toimunud minevikus; Jamesi järgi sekundaarne 
(e. tegelik) mälu. 
- Piiramatu (?) mahuga (Tähelepanek: mida rohkem tead, seda efektiivsemalt õpid ! - 
see tõendab tegelikult just PDP-tüüpi lähenemise õigsust. KUIDAS?) Sellistel tarkadel 
inimestel on efektiivsem meeldejätmise meetod, mis võimaldab paremini seda infot ka 
välja võtta. 
- STM-s ja LTM-s toimub unustamine erinevalt: tähelepanu ja konkureeriva info mõju 
VERSUS mälutrasside kadumine /kättesaadavuse langus. 
- Seda, et unust.mehhanism võib olla erinev, tõendavad nn esmasuse ja värskuse 
efektid vabal meenutamisel 
 
Esmasuse efekt - 
Mälu on sõltuv sellest, kui palju sa midagi harjutad. Seepärast jäävad esimesed asjad 
nimekirjas hästi meelde, sest need on kõige paremini läbi harjutatud 
Värskuse efekt (recency effect)- 
Nimekirjas viimati esinenud sõnad jäävad hästi meelde, sest need on ajus kõige 
värskemad, viimasemad  2.  Mis on esmasuse ja värskuse efektid? Kuidas tõendavad need lühi- ja pikaajalise mälu  erinevust? 
Kõige tugevam õigustus tuleb ajutraumaga patsientidelt, kel on tihtipeale halvatud 
pikaajaline mälu, ent säilunud lühiajaline mälu. Harva on ka vastupidi. Erineva 
unustamise efekti osas - vabal meenutamisel esinevad eri järjekorraefektid: esmasuse ja 
värskuse efekt. Mäluhoidlad erinevad töötlusaja, hoidla suuruse, 
unustamismehhanismide poolest ning ka ajukahjustuste poolest, seega on see 
lihtsustatud mudel ka õigustatud. 
  3.  Mis on känkimine ja rekodeerimine? Too näiteid.  Känkimine - Info kokkupakkimine viisil, kus materjali organiseeritakse lihtsamateks 
tuttavateks ühikuteks 
Rekodeerimine -kodeeritud materjali ümbermõtestamine, et luua enesele parem viis 
millegi meelde jätmiseks  
  4.  Mälu struktuur (materjali sisu alusel) – semantiline, episoodiline ja protseduuriline  mälu. Kes pakkus esimesena välja idee ning leidis ka eksperimentaalseid kinnitusi 
nende kolme mälusüsteemi eristamiseks? Kirjelda neid mäluliike (too välja ka 
erinevused) ning nende omavahelist seost. Too näiteid ka uurimustest, mis tõestavad 
nende mälu liikide erisust. 
Mälu struktuur ehk mälu liigitamine viitab sellele kuidas mälu on organiseeritud. 
Organiseerimise alused võivad olla erinevad.  Eksperim.tõendeid, et on õigustatud 
vähemalt 3 liigitust:  
I.Materjali säilimise aja alusel   II.Eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel   III.Teadvustatuse taseme alusel  


 
 
Semantiline mälu - - Seostub inimese teadmistega ümbritseva maailma kohta 
- Info omandamiseks pole vaja praktilist tegutsemist 
- Omandatud info avaldub pigem teadmistes kui tegutsemises 
- Omandatud materjali kasutamine eeldab teadvustatust 
Episoodiline mälu - Seostub inimese teadmisega iseenda ja oma kogemuste kohta 
- Omandatud info avaldub teadmistes 
- Materjali kasutamine eeldab tähelepanu ja konsentratsiooni ja teadvustatust 
Protseduuriline mälu - Seostub selgeks õpitud tegevuste ja liigitustega 
- Info omandatakse tegevuse käigus 
- Info kasutamine teadvustamatu 
  5.  Milliseid mäluliike kasutate, kui vastate järgmistele küsimustele:   „Mis aastal Sa sündinud oled?“; SEMANTILINE 
„Mis juhtus 24. veebruaril 1918?“; SEMANTILINE 
„Mida Sa eelmisel reedeltegid?“; EPISOODILINE 
„Kes on Andrus Vaarik?“; SEMANTILINE 
„Mis toimus eelmisel nädalal seriaalis  EPISOODILINE 
“Su nägu kõlab tuttavalt” (või muus parajasti käimas hooajasaates)? EPISOODILINE 
  6.  Mälu struktuur – implitsiitne ja eksplitsiitne mälu. Miks neid eristatakse?  •Implitsiitseks mäluks nimetatakse sellist mitteteadvustatud andmetel põhinevat 
mälusűsteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. 
Protseduuriline mälu on ka implitsiitse mälu üks vorm             Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist.   Inimene 
teab sel juhul, mis on meenutamise aluseks - mille peale ja kuidas ta  mõtleb, selleks, et materjal 
taastuks. On aga ka võimalik, et mälus olev materjal   aitab edukamalt tegevusi sooritada nii, et 
inimene ise teagi, et eelnev kogemus on   teda abistanud. Võib nimet.ka varjatud mäluks.   
  7.  Implitsiitne mälu ja praiming – olemus ja näiteid.  .•Implitsiitse mälu erivorm on praimimine ehk praiming (priming) - mingi eelnevalt 
nähtu v kuuldu vm mõju järgneva tegevuse (nt ka mälutesti) edukusele, ilma, et inimene 
seda ise teadvustaks! 
Testides kasutatakse kõige enam lünksõnade ja lõpetamata sõnade teste (tuleb vastata 
esimese pähetuleva sõnaga!). 
  8.  Kirjelda üldiselt mäluprotsesse (salvestamine, säilitamine, meenutamine, unustamine).   Salvestamine - uus info seoses vanaga. Info liigub lühiajalisest pikaajalisse. Aitab kaasa 
tahtlik tähelepanu, materjali organiseerimine, kordamine, seostamine varasemaga 
Meelespidamine- mällu salvestatud info hoitakse alles.Selle käigus info lihtsustub, 
muutub isikupärasemaks. Meeles peetakse rohkem seda, mida arvatakse hiljem vaja 
minevat. 
Meenutamine- Salvestatud ehk meelespeetud info taasesitamine. Meenutamine vs ära 
tundmine (valikvastustega ja lahtised küsimused). 
Unustamine- salvestatud info meenutamine ei õnnestu või pole info korralikult 
salvestatud. Seoses vanusega unustamine suureneb - tähelepanuvõime alaneb. 
  9.  Mäluprotsessid  –  salvestamine  ehk kodeerimine. Kirjelda efektiivset  (tunnetuspsühholoogia) eksamiks õppimist, kasutades järgmisi teemapunkte.  a.  Materjali töötlussügavus – kuidas mõjutab info salvestamist?  Materjali sügavam ja põhjalikum töötlus tagab sellest arusaamise ja sellest 
tulenevalt meelespüsimise (seostub paremini eelnevate teadmistega)  b.  Tähelepanu ja kontekst kui meeldejätmist mõjutavad tegurid. 


Tähelepanu ja kontekst kui meeldejätmist mõjutavad tegurid. 
Tähelepanu pööramine tagab info mineku sensoorsest mälust töömällu ja nõnda 
saab ka paremini aru, millest jutt käib, tagades seostumis varasemate 
teadmistega 
Konteksti abil saab tekstist paremini aru ja nõnda jääb selle sisu paremini 
meelde (seostub varem teatuga/kogetuga  c.  Kordamine kui meeldejätmist mõjutav tegur. Erineval viisil kordamine.  Kordamine kui meeldejätmist mõjutav tegur. Erineval viisil kordamine. 
Kokkusurutud ajas kordamine halvendab tõenäosust hiljem mäletada, kuna üks 
mõte ajab teist taga ega suudeta keskenduda xd 
Hajutatud ajas kordamine tagab korraga vähema info kinnistumise ja vähemale 
on korraga kergem keskenduda  d.  Seosed varasemate teadmistega.  Kinnistab varasemaid teadmisi ja saab aluse, millele toetuda 
  10.  Mäluprotsessid -  säilitamine (mälu jäljed ja konsolideerumine).  Mälujälg - närvisüsteemis olev märge infost 
Konsolideerumine - info kokkupakkimine? 
Aile saadetu: mälujälgede konsolideerumine ja selle häirumine. Mällu talletamine 
eeldab mälujälgede konsolideerumist, see on füsioloogiline protsess, mis kestab tunde 
(hipokampuses) ja päevi, kuid, aastaid (neokorteksis); oluline unefaaside korrapärane 
vaheldumine 
  11.  Mäluprotsessid – meenutamise protseduuride mõju tulemusele (meenutamine ja  äratundmine; vaba, järjestikune, ja ajendatud meenutamine; äratundmine sundvaliku ja 
vaba valiku tingimustes). 
Mälus olemine (availability) ei tähenda veel meeldetulemist, kuna peab olema avatud 
juurdepääs (accessibility) materjalile.Meelespidamine sõltub suuresti meeldetuletamist 
hõlbustavate tunnuste e. meenutamise ajendite (retrieval cues) olemasolust.      12.  Mis on kodeerimise spetsiifilisuse printsiip ja kuidas see mälu abistab?  edukas meenutamine on tõenäolisem juhul, kui kontekst meenutamise ajal langeb kokku 
kontekstiga meeldejätmisel e. kodeerimisel. Üks põhjus, miks teatud kodeerimisviisid 
(nt. organiseerimine ja arusaamine) on paremad kui teised (nt mehhaaniline kordamine), 
seisneb selles, et nad aitavad hilisemal meeldetuletamisel. 
See seletab ka viimistletud kordamise (elaborative rehearsal) positiivset mõju 
meelespidamisele (erinevalt mehhaanilisest kordamisest). 
•Paljudel juhtudel sõltub mälu eelnevast teadmisest ja kogemusest, mis mõjutavad 
kodeerimist/omandamist ja hiljem meeldetuletamist selliselt, et saabuv materjal 
paigutatakse kontseptuaalsesse raamistikku, mida nimet. tegevusskeemideks või 
“stsenaariumideks” (schemas and scripts)- käitumine teatris, loengus, spordivõistlusel, 
kohvikus, jne jne. 
  13.  Mäluprotsessid – unustamine. Miks on unustamine kasulik/kahjulik? Unustamise  põhjused. 
•Igasuguse õppimisega kaasneb ka unustamine •Unustamine on tavaliselt pikaajaline 
protsess, -mida rohkem aega õppimisest möödas, seda rohkem unustatud.Ei ole üheselt 
selge, miks ja kuidas unustamine toimub • Üldiselt - erinevates olukordades ja sageli ka 
erinevate mälusüsteemide puhul on unustamise põhjused erinevad. 
Unustamise põhjused: 
1)Tähelepanu puudumine- katse demonstreeris, et on asju, millega puutume kokku väga 
tihti, kuid mida pole mõtet täpselt meelde jätta. 
2)Kordamise mõju- informatsioon kaob mälust seetõttu, et teda piisavalt palju kohe ei 
korrata. Selline olukord tekib näiteks siis, kui teil on vaja meelde jätta mingi võõras 


nimi, aastaarv või telefoninumber. Juhul, kui jõuate seda piisavalt korrata, või veel 
parem, luua mingi mõtestatud seose mälus varemoleva informatsiooniga, siis on 
unustamine vähemtõenäoline. Selline unustamine leiab aset eelkõige lűhimälus. 
3) interferents e. vastastikune häirumine (tuleneb ladina keelest, kus inter+ferîre 
tähendab “surnuks lööma”). Näiteks kui te õpite pool tundi ajalugu ja seejärel pool tundi 
geograafiat, ning kui siis kontrollida, kui hästi õpitud materjal meeles on, võib selguda, 
et ajaloos õpitu on meeles halvemini (retroaktiivne interferents). Seega erineval ajal ja 
erinevas kohas meeldejäetud asjad võivad omavahel segi minna või vastastikku 
takistada űksteise salvestumist mällu. 
4) valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine – unustamine on enamasti 
meeldetuletamise ebaõnnestumine. See, et asi meile ei meenu, ei tähenda tingimata seda, 
et ta on lõplikult mälust kadunud. Lihtsalt antud kontekstis ja antud kűsitlusviisi korral 
ei ole ta kättesaadav.Sellega seletatakse ka varase lapsepõlve mälestuste unustamist 
(childhood amnesia).(Teine põhjus, ajuteadlased seletavad aju küpsemisega, mistõttu ei 
ole limbiline süsteem kui uue info varasemaga sidumist korraldav organ nt 1-2 aastaselt 
veel küps püsivamate seoste tagamiseks) 
5) konteksti mõju - Inimestel on kalduvus jätta meelde ja seletada asju lähtudes oma 
eelnevast kogemusest ja keskkonnast (Bartletti ja Loftuse uuringud). 
6) motiveeritud unustamine –see puudutab eelkõige episoodilist ehk elusűndmuste 
mälu.Sageli näivad ebameeldivad sűndmused, või sűndmused, mida inimene ise ei taha 
enam meenutada, nagu mälust kaduvat (repressioon?).(tegelikult on selliseid fakte raske 
kontrollida, kuid inimeste väited, et nad ei mäleta kűsitud sűndmusi või nende detaile 
sunnivad siiski arvama, et teatud halvenemine on mäletamises toimunud.)Tõenäoliselt 
on põhjus osalt selles, et selliseid asju pűűab ka inimene ise võimalikult vähe 
meenutada, seega esineb tõenäoliselt väga pikki vaheaegu vastavate mälujälgede 
aktiveerimises. 
  14.  Kirjelda H.Ebbinghausi klassikalist unustamiskõverat.  Kui ei korrata, ununeb esimese tunni jooksul õpitust ligi 50%, umbes kuu pärast jääb see 
suhteliselt püsivaks u 10-30% peale (erinevad allikad kasutavad erinevaid jooniseid, 
seega . . . dunno) 
Ebbinghaus - unustame, sest aja jooksul toimub spontaanne mälutrasside hääbumine. 
Põhieeldus oli, et unustamine sõltub meenutamise intervallist ja mitte sellest, mis juhtub 
õppimise ja meenutamise vahepeal.+mingi graafik, kus päev nr2 juures on suht nulli 
langenud ja sealt tasaselt madalamele. 
  15.  Interferentsinähtused, mäluvead, ja nende tekkepõhjused.   Proaktiivne interferents - varasem teadmine takistab uue omandamist 
Proaktiivne hõlbustus -> varasem toetab uue õppimist 
Retroaktiivne interferents - uus teadmine takistab vana meenutamist 
Retroaktiivne hõlbustus -> uus toetab vana meenutamist 
Mäluvead - mäletatakse tegelikkusest teistsugust seika 
Eksitavad küsimused 
Sarnasus teise sündmusega 
Semantiline mälu e üldised teadmised maailmast (kirjutusmasin oli, seega oli ka 
raamatuid - õpiku näide, milles pole kindel, kas sain õigesti aru) 
 
Interferents ilmneb suurema tõenäosusega juhul kui: 
a. kaks meeldejäetavata materjali on mingil viisil sarnased (nt. kaks telefoninumbrit) 
b. materjal ei oma sisulist tähendust või seda on keeruline leida 
c. emotsionaalne materjal on häirivam kui see, millega kaasneb vähe emotsioone 
 
 
 
 


16.  Miks on mälu väga tuttavate asjade reprodutseerimisel sageli ebatäpne (nt peast  paberraha või mündi elementide joonistamine ei taha täpselt õnnestuda)? 
Ainult pidevast kokkupuutest ei piisa, kui pole esemele/sündmusele/vms eriti 
tähelepanu pööratud. 
  17.  Mis võiks tingida selle, et esimene koolipäev, kohting, tööintervjuu või rahvusvaheline  spordivõistlus jääb hästi meelde, kuid hilisemad sarnased sündmused mitte nii hästi? 
Hilisemad sündmused sulanduvad kokku, kuna sarnanevad üksteisele (vist on midagi 
sellist) 
Esimene sündmus on ainulaadne, seega jääb paremini meelde.. Esmasuse efekt. 
Esimene on olulisem, sellele mõeldakse rohkem, korratakse rohkem. 
Esimene sündmus loob enamasti tugevama emotsionaalse oleku, mis aitab pärast 
meenutada. 
  18.  Kas see, kui miski ei meenu, annab alust väita, et seda ei ole mälus olemas? Miks?  Ei, sest põhjus võib olla ebasobiva ajendi kasutamises või on info, mis mällu salvestus, 
ebaadekvaatne 
  19.  Kuidas mõjutavad skeemid ja stsenaariumid meeldejätmist ja meenutamist?  Saabuv materjal paigutatakse eelnevate kogemuste põhjal kontseptuaalsesse raamistikku 
ning seda kasutatakse hilisemal meenutamisel. 
Võib viia moonutustele mälus 
Nt pealtnägijate tunnistusted võivad olla mõjutatud küsimustest, mis viitavad mingile 
konkreetsele tagajärjele (Mis oli auto kiirus, kui ta vastu puud kihutas/vajus?) 
Osa infot salvestub mällu seoses tolle hetke sündmustega või varasemate 
teadmiste/kogemuste toel 
Nt sõnavarakasutuse mugandamine indiaanlaste juttude ümberjutustuses 
Lisaks teadmistele ja tähendustele on semantilises mälus informatsioon erinevate 
skeemide kohta: teadmiste rühmad, mis võimaldavad inimesel mõista sündmuse 
konteksti ja selles kohaselt käituda (Squire, 2007). Inimesel on võimalik skeemi abil 
saada olukorra kohta kiiresti informatsiooni, mis võimaldab olukorras toime tulemist. 
Näiteks kuuldes sõnu „sünnipäev", „lõpuaktus" või „teatrikülastus" teab inimene, mida 
see olukord tähendab ja kuidas võiks seal käituda. Skeemide puhul on oluline teada, et 
nende sisu (nt. mida millal ja kuidas teha) oleneb suures osas kultuurist. 
  20.  Milline mäluliik on häirunud järgmisel patsiendil: Naine, 65a., mäletab hästi oma  nooruspõlve, kirjeldab üsna täpselt varasemaid töökohti, tunneb ära sugulasi, kuid 
järkjärgult suudab üha kehvemini piltide järgi ning telepildis ära tunda ning nimetada 
tuntud avaliku elu tegelasi. Mis haigus seda võiks põhjustada? 
Semantiline! 
Entsefaliit? (Gleitmani õpikus oli see välja toodud . . . ) 
Kahjustunud on ilmselt oimusagara eesosa kui mõeldakse suutmatust uusi mälestusi 
luua 
Oimusagar tegeleb uute mälestuste loomisega? 
Alzheimer 
Dementsus