IMIKUEA HAIGUSED Annika Toomik 2013 Pitsunud song Kubemesonga esineb 1--3% lastest (just imikueas), sagedamini poistel (80--90%). Enneaegsetel esineb kubemesongasid ca 30%. Kui esineb mittereponeeritav esilevõlvumus kubemes, laps on rahutu ja oksendab, on song pitsunud. Ca 60% pitsumistest tekib esimesel 6 elukuul. Kui songa reponeerida ei õnnestu, on vajalik erakorraline kirurgiline ravi. Invaginatsioon Üle poole kõikidest invaginatsioonidest on kirjeldatud enne esimest sünnipäeva ja ainult 10-- 25% juhtudest peale teist eluaastat. Invaginatsioon esineb sagedamini poistel. Parimaks diagnostiliseks võtteks on kõhuõõne UH-uuring, kus invaginatsioon on diagnoositav ligi 100%-lise täpsusega. Invaginaadi ristilõikes eristuvad hüpo- ja hüperehhogeensed ringid meenutades "märklaua" kujutist, tabades invaginaati pikisuunas meenutab sonogramm neeru "ps...
Lapse arenguperioodid, vanema osa lapse arengus Imikuiga (0-1 aastat) Referaat perekonnaõpetusest Sissejuhatus Inimese esimene eluperiood on imikuiga. See kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on. Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Et laps õpiks usaldama, peab maailm olema sõbralik ja abivalmis. Teda mõjutavad ümbritsevad inimesed. Eriti just ema ja isa, ka vanemad õed-vennad. Ennast ümbritsevate inimestega olles õpib imik inimkõnet tundma ning rääkima. Esimese eluaasta jooksul areneb imik kiiresti. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inimese_elukaar.htm) Imikuiga Imikuiga kestab esimese elukuu lõpust üheaastaseks saamiseni. Neljanädalaselt vaktsineeritakse last perearstikeskuses teist korda B-hepatiidi vastu. Füüsiline ja vaimne areng on imikueas kiire, aastaseks saades on lapse sünnikaal tavaliselt kolmekordistunud ja keha...
Imikuiga Koostaja:Külli Stroo Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Imikuiga on esimene periood. See kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on. Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Imiku elu sõltub oluliselt täiskasvanust, kes rahuldab nii tema orgaanilised vajadused kui vastava vajaduse muljete järele. See on arenguperiood, mil arengu tempod on kiiremad, kui iial kogu järgneva elu vältel. See puudutab nii emotsionaalset, tunnetuslikku kui füüsilist aspekti. Sotsiaalne ja emotsionaalne areng Laps on sünnist peale sotsiaalne olend. Lapse psüühilises arengus on esimesel eluaastal kõige olulisemal kohal kiindumussuhte kujunemine lähedasse täiskasvanusse e. teisisõnu: esim...
Inimese areng sünnist surmani. Imikuiga: · Esimene eluaasta · Väga kiire kasvamine ja arenemine · Paraneb liigutuste kooskõlastus ja täpsus · Õpib imikuea lõpuks seisma ja suudab astuda mõned sammud · Kujunevad kõige lihtsamad vilumused ja harjumused · Ilmuvad esimesed hambad. Lapseiga: * 2.kuni 12.13. eluaasta, poistel 13.15.eluaasta · Jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng. · Algusperioodil õpib laps kõndima ja kõnelema. · Piimahambad asenduvad jäävhammastega. · Koolieelikueas arenevad fantaasia, iseloom, tahe ja vaimsed võimed. Murde- e puberteediiga: * Suguküpsuse saabumine kuni 17.18
tekkida punetavad ja/või mädavillilised täpid/sõlmekesed, mis meenutab teismelistel esinevat löövet. Samuti võivad lapse nahal esineda mustad täpid ehk komedoonid. Seda seostatakse emalt, üsasiseselt saadud hormoonidega ning vastsündinu nahas suurenenud rasunäärmete tööga. Vastsündinu akne paraneb üldjuhul iseeneset ilma ravita. Aknega vastsündinu nahahoolduses võib kasutadad niisutavaid kreeme, vältida tuleks rasvaseid kreeme ja õlisid. Vastsündinu akne võib üle minna ka imikuea akneks ja see võib kesta imikuea lõpuni. Imikuea akne ravis kasutatakse vajadusel preparaate, mis on näidustatud tavlise akne ravis, näiteks lokaalseid, bensoüülperoksiidi sisaldavaid preparaate. Kuiv nahk Kuiv nahk on väga levinud probleem vastsündinutel ja imikutel. Põhjuseid, miks imikutel on kuiv nahk on mitmeid. Lapsel võib kuiv nahk olla kohe peale sündi. Nahakuivus esineb eriti peale 40. rasedusnädalat sündinud lastel. Neil esineb tihti
• Lapsel võib esineda mõni üksik sümptom, kui ka nö kogu komplekt. • Levinud probleemideks on näitkeks: madal sünnikaal; normist aeglasem füüsilise arengu tempo; vaimne mahajäämus; pea, näo või käte-jalgade väärarengud(näiteks tavapärasest väiksem pea, pilusilmad, silmalau allavaje, lame näöokuju, kitsas ülahuul, suulõhe, probleemid skeletilihassüsteemiga) Tagajärjed ...tähelepanuhäired; hüperaktiivsus; rahutus või imikuea unehäired; mahajäämus psüühilises arengus; südame- või neeruprobleemid; nõrk imemisrefleks; halb koordinatsioon; käitumishäired ja õpiraskused. Alkoholi mõju lapse IQ-le • Avastati, et isegi mõõdukas alkoholi tarbimine raseduse esimeste kuude jooksul võib kahjustada sündimata lapse kognitiivset arengut. • Pittsburghi ja Washingtoni Ülikoolis läbiiviidud uurimuse põhjal selgus, et lastel, kelle emad tarvitasid
Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Aktuaalne arengutase laps on võimeline ülesannet omapea lahendama Animism elutute objektide elustamine Areng kestab munaraku viljastamisest kuni surmani ning seda mõjutab nii pärilikkus kui ka keskkond. Assimilatsioon uus info püütakse sovitada olemasolevasse skeemi Egotsentrism olukord, kus laps ei suuda kohanduda teiste inimeste vaadetega. Kaob 4-5 aastaselt Emotsionaalne areng kõne areng, sotsiaalses keskkonnas toimetulek, õpitulemused Fenotüüp ei kandu järgmistele põlvedele edasi. Millised näeme välja ja kuidas käitume Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides Formaalsete operatsioonide staadium Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Kestab alates 11. eluaastast Füüsiline areng motoorne areng. Keha kasvamine Genotüüp Vanematelt päritu...
seonduvad väga püsivalt rasvadega. Seega kogunevad nad loomade ja kodulindude rasvas. Nende loomade liha ja piima kaudu saabki inimene enamiku dioksiine. Vihmaveega voolab mürk jõgedesse ja järvedesse, kust koguneb kaladesse. Dioksiinidest reostatud veekogude kala on eriti ohtlik. Kord meie kehasse sattunud, jäävad dioksiinid aastakümneks rasvkoesse. Dioksiini kogunemine meie kehasse algab juba emaüsas. Edasi saab laps dioksiine rinnapiimaga. Imikuea lõpuks oleme endasse kogunud kümnendiku oma elu dioksiini-laadungist. Mida võivad dioksiinid põhjustada? Dioksiinid võivad tekitada: immuunsüsteemi kahjustuse (eriti laste puhul) maksa, neeru ja seedetrakti kahjustusi iseeneslikke aborte steriilsust sünnidefekte vähikasvajaid hormonaalsüsteemi haigusi geneetilisi muutusi allergiat vastuvõtlikkust nakkus- ja nahahaigustele
kasutades oma meloodiliste liinide puhtust). Tema orkestriaalne stiil põhines kontrapunktil. Kaks meloodiat alustasid kumbki pealtnäha samaaegselt, valides selguse massilise heli üle. Mahler kombineeris romantismi ideeid, lisas neile programmilise muusika, kasutas ära lugude meloodiaid sümfoonilistes teostes. Mahler sündis 7.juulil 1860. aastal saksakeelses juudiperekonnas Kalistes. Ta sündis teisena 14st lapsest, kellest ainult 6 elasid imikuea üle. Tema vanemad kolisid peagi Jihlavasse, kus Mahler veetis oma lapsepõlve. Tema muusikalist talenti märgati juba noores eas ning ta vanemad hakkasid talle klaveritunde korraldama kui ta oli 6-aastane. 1875. aastal, 15-aastasena asus ta õppima Viini Konservatooriumi, kus tema õpetajateks olid Julius Epstein, Robert Funch ja Franz Krenn. 3 aastat hiljem läks ta õppima Viini Ülikooli, kus õppis Anton Bruckneri käe all. Ülikooli kõrvalt töötas ta muusikaõpetajana. 1880
Vihmaveega voolab mürk jõgedesse ja järvedesse, kust koguneb kaladesse. Dioksiinidest reostatud veekogude kala on eriti ohtlik. Kord meie kehasse sattunud, jäävad dioksiinid aastakümneks rasvkoesse. Kui meie toit oleks tänasest dioksiinivaba, siis puhastuks organism poolest sellesse kogunenud dioksiinist alles seitsme aasta jooksul! Dioksiini kogunemine meie kehasse algab juba emaüsas. Edasi saab laps dioksiine rinnapiimaga. Imikuea lõpuks oleme endasse kogunud kümnendiku oma elu dioksiini-laadungist. Ometi ei maksa selle hirmutava tõsiasja pärast rinnaga toitmisest loobuda. Miski ei suuda asendada seda heategu, mida võib teha oma lapse tulevase tervise nimel teda rinnaga toites. Dioksiinid võivad tekitada: immuunsüsteemi kahjustuse (eriti laste puhul), maksa, neeru ja seedetrakti kahjustusi, iseeneslikke aborte, steriilsust,sünnidefekte, vähikasvajaid, hormonaalsüsteemi haigusi, geneetilisi muutusi, allergiat
Naissuguhormoone sisaldavad tabletid ehk pillid, plaaster või tuperõngas SOS-pillid ehk hädaabipillid Emakasisesne rasestumisvastane vahend ehk spiraal Katkestatud seksuaalvahekord Kaitse HIV eest: 9. Eluetapid: Vastsündinu 10 sünnijärgset päeva Imikuiga Sündimisest kuni esimese eluaasta lõpuni Väga kiire kasvamine ja arenemine Paraneb liigutuste kooskõlastus ja täpsus, imikuea lõpus õpib seisma ja suudab astuda mõned sammud Kujunevad kõige lihtsamad vilumused ja harjumused Tulevad esimesed hambad Lapseiga 2 eluaastast suguküpsuse saabumiseni (12-13 tüsrukutel) (13-15 poistel) Jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng Algusperioodil õpib laps kõndima ja kõnelema Piimahambad asenduvad jäähammastega
Pidevalt või periooditikui sageli? Mis on põhjused? (õietolm, loomad..) Kas laps jaksab liikuda ? Kas on koduloomi, sulepatju? Kas kodus suitsetatakse? Kas elamus on hallitustõbi? Millest sõltub lööbe lokalisatsioon? Kas elamus on olnud veeavarii? Kas vanematel õdedel- vendadel on astmat või allergiat? Mis ravimeid on laps kasutanud? Kui sageli? Milline on toime? Atoopiline dermatiit Imikuea atoopiline dermatiit , tavaliselt piimaraig, mis on laienenud põskedelt lõua või lauba piirkonda. Haiguse süvenedes levib lööve edasi jäsemete painutuskülgedele, suurte liigeste piirkonda ja nahavoltidesse. Rasketel juhtudel võib levida üle kogu keha. Nahk kuiv, kare, pingul, ketendav, lõhenev, sügelev, veritsev... Ravi atoopilise dermatiidi puhul Naha niisutamine emulsioonidega Nahka puhastada vanniõlidega Seepi kasutada ainult 1 kord nädalas
umbes kaheksakuuselt ilmneb märgatav langus imiku võimes eristada foneeme, mida ei esine tema ümber räägitavas keeles. (Butterworth, Harris : 108-110) Seega on parem, kui laps hakkab mitu keelt õppima juba imikueas. 7 KOKKUVÕTE Käesolevas referaadis käsitlesin kaasaegset imiku taju alastest uurimustest, mis tuginevad filosoofilistest ja ajaloolistest ettekujutustest välja kasvanud imikuea kognitiivse arengu teooriatele. Siin on esitatud ka Piaget` teooria, mille kohaselt tegutsemine loob tajule struktuuri ning Gibsoni alternatiivse seletusega, mis rõhutab taju informatiivset väärtust. Uuringute põhjal oletame, et imikud tajuvad objektide kompleksseid omadusi, nagu näiteks kuju ja suuruse jäävust, tahkust ja püsivust, enne kui neil on olnud võimalus need omadused ise oma tegevuse kaudu kokku seada.
terve kontserdiprogrammi). Hilisromantism sisendab sügavat lootusetusetunnet ja süngust. Gustav Mahler (1860-1911) G.Mahler oli juudi päritolu Austria hilisromantismi helilooja ja üks oma aja tähtsamaid dirigente. Ta sündis Kalište`s Böömi- ja Määrimaa piiril (mis oli sel ajal Austria Impeerium, nüüd aga Tšehhi) ning tema lapsepõlv möödus saksa- tšehhi- juudi miljöös. Mahlerite pere oli küll suur, kuid 12 sündinud lapsest elas imikuea üle vaid kuus. Peres oli ka palju vägivalda, mis tekitas Mahlerile väga suuri hingelisi haavu. Juba 4-aastaselt hakkas Mahler õppima akordeoni ning avastas samas vanuses ka vanavanemate klaveri, mille õppimiseks samuti klaveritunde võtma hakkas. Ta mängis nii hästi, et linnaelanikud teda imelapseks pidasid. Tema andekust märkas ka sealse muusikaelu üks olulisemaid juhte, kes talle harmoonia- ja kontrapunkti tunde andma hakkas. Mahler
seetõttu võivad ka väikesed kogused lõpuks ohtliku koguse saavutada. Inimorganism on peaaegu võimetu dioksiine nii lagundama kui väljutama. Kõrge kloreeritusega (4-8 Cl aatomiga) dioksiinide "poolestusaeg" inimorganismis varieerub 7,8-st 132 aastani (selle ajaga suudab organism vabaneda poolest sinna kogunenud dioksiinist). Naise organismist võib oluline osa dioksiinidest väljuda läbi platsenta ning koos rinnapiimaga. seetõttu on kontsentratsioonid meestel pisut kõrgemad ning imikuea lõpuks koguneb organismi arvestatav osa ülejäänud elu jooksul saadavast dioksiinist. Dioksiinid on tugevad kantserogeenid ja mutageenid, kuid olulisemaks peetakse nende toksilist mõju. On täheldatud laste hambavaaba arenguhäireid, kesk- ja piirdenärvisüsteemi haigusi, hormoonseid häireid, väärarenguid, häireid kilpnäärme talitluses, suhkrutõbe, endometrioosi ning immuunsüsteemi kahjustusi. Dioksiinide tõttu väheneb poiste sündivus tüdrukute kasuks
Neile vastanduvad küpsemisteooria pooldajad Gesell. Areng pigem pärilikkusest mitte keskkonnast mõjutatud. Watson vs. Gesell ar.psüh. keskmisel perioodil toimus pooldumine. Keskkonna- (potitreeining, lugemis-, kirj.oskus) vs. Küpsemisteooria (koordinatsioon, motoorika) enne õppimist peab laps selleks ,,valmis"olema. Kaasaegne süntees: Jean Piaget (mõjutatud M.Baldwinist) teadmiste omandamise teooria geneetiline epistemoloogia. Mõtlemine ja kõne saavad alguse imikuea element.test tegudest, tajudest ja matkimisest. In.teadmised kui mõistuse biol.organ; teadmised on kohanemisvõimelised; teadja ja teadmiste suhted. Piaget´ terminoloogia on bioloogiline info vastuvõtt mõistuse poolt nagu toitainete omastamine keha poolt. Tasakaal akommodatsiooni läbi (organism kohaneb keskkonnaga v võtab omaks selle mõjud). Intellektuaalne areng kui evoluts.protsess. ,,epigeneetiline maastik" looduse poolt on keskk.mõjutustele erineva varstuvõtlikkusega
väikesed kogused lõpuks ohtliku koguse saavutada. Inimorganism on peaaegu võimetu dioksiine nii lagundama kui väljutama. Kõrge kloreeritusega (4-8 Cl aatomiga) dioksiinide "poolestusaeg" inimorganismis varieerub 7,8-st 132 aastani (selle ajaga suudab organism vabaneda poolest sinna kogunenud dioksiinist). Naise organismist võib oluline osa dioksiinidest väljuda läbi platsenta ning koos rinnapiimaga. seetõttu on kontsentratsioonid meestel pisut kõrgemad ning imikuea lõpuks koguneb organismi arvestatav osa ülejäänud elu jooksul saadavast dioksiinist. [3] Dioksiinid on tugevad kantserogeenid ja mutageenid, kuid olulisemaks peetakse nende toksilist mõju. On täheldatud laste hambavaaba arenguhäireid, kesk- ja piirdenärvisüsteemi haigusi, hormoonseid häireid, väärarenguid, häireid kilpnäärme talitluses, suhkrutõbe, endometrioosi ning immuunsüsteemi kahjustusi. Dioksiinide tõttu väheneb poiste sündivus tüdrukute kasuks
Piaget asetas rõhu fantaasia elementidele eelkooliealiste laste mängus. Ja et laps assimileerib mängu käigus maailma enesesse, selle asemel, et viia oma ideed vastavusse reaalsuse nõuetega. Piaget´ teoorias (Butterworth, Harris 2002: 195) on mängu vastand jäljendamisele, mille puhul laps kohandab ennast, et vastata reaalsuse nõudmistele. Piaget viis läbi ulatuslikke vaatlusi, jälgides oma kolme lapse mängu varases lapseeas. Piaget ´sõnul on imikuea harjutusmängu ja varase lapseea sümbolilise mängu vaheline põhiline erinevus selles, et sümbolilise mängu eesmärgiks on kujutlusvõime treenimine. Elementaarset sümbolilist mängu täheldas ta juba aasta ja ühe kuu vanuselt, kui tema tütar tegi, nagu ta jooks merekarbist (Butterworth, Harris 2002: 195, 198). Sümbolilise mängu jaotas Piaget kahe põhistaadiumi vahel (alastaadiumitega), mis kestsid esimesest kuni neljanda ning neljandast kuni seitsmenda eluaastami.
RHK-10 alusel kuuluvad pervasiivsete arenguhäirete hulka lapse autism, atüüpiline autism, Rettsündroom, lapse muu desintegratiivne häire, hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga ning Aspergeri . Autism Autism (Autismus ld. k.; Autism ingl. k.) ehk endassesulgumus tuleneb kreekakeelsest sõnast autos, mis tähendab sõna ,,ise" ehk siis isoleeritult omamaailmas elavat isikut. Autism on väga suure varieeruvusega ajuarenguhäire, mis avaldub imikuea või varajase lapsepõlve jooksul ja tavaliselt järgneb muutumatus ilma muutusteta. Autismile pealmised iseloomulikud tunnused on eelkõige häiritud sotsiaalse suhtlemine, raskused verbaalsel suhtlemisel, piiratud huvid, korduv käitumine ja tavalisest erinevat maailmatunnetust. Autism on enamasti eluaegne psüühiline häire ja vaid harvadel juhtudel on autismile omased jooned taandunud 1 täiskasvanueas. Esimesed tunnused on märgatavad juba kahel esimesel eluaastal, kuid
Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Ennast ümbritsevate inimestega olles õpib imik inimkõnet tundma ning rääkima. Esimese eluaasta jooksul areneb imik kiiresti. (Inimese elukaar...2014) Ta õpib ka usaldama või umbusaldama. Stimuleerivas ja turvalises keskkonnas saab esimese eluaasta lõpuks imikust iseseisvalt kõndiv, kindla tähendusega sõnu ütlev, nututa oma soove väljendav ning ümbritsevaid inimesi usaldav väikelaps. Kui imikuea arenguülesanded täidetud läheb laps üle teisele teadvuse ja sotsiaalsete suhete tasandile. (Inimese areng 2014) 4 2.3. Maimikuiga Maimikuiga kestab esimesest kuni kolmanda eluaastani. See on kiire kehalise ja vaimse arengu periood. Sellel perioodil õpib laps rääkima, iseseisvalt ja vabalt liikuma (käima, jooksma, ronima). Peale selle õpib ta iseseisvalt sööma ja kohaneb esimeste
- Sensoorne deprivatsioon - ilmaolek all kannatavate täiskasvanute puhul. - Stiimulinälg - toidunäljaga kõrvutatav mitmeski mõttes lisaks bioloogilisele ka psühholoogiliselt ja sotsiaalselt. Indiviid õpib toime tulema hoolitsuse peenemate, isegi sümboolsete vormidega kuni selleni, et ka tunnustavast noogutusest piisab, kuigi algne igatsus füüsilise kontakti järele ei pruugi sellest leevendust saada. Kompromissiprotsessi terminid: 1) Sublimatsioon. 2) Imikuea stiimulinälja osaline muudumine millekski. 3) Tunnustusenälg. Paituste vahetus moodustab transaktsiooni, mis on sotsiaalse suhtlemise ühikuks. - Sotsiaalne hiaatus - tühiruum, hetk täis vaikust ja liigendamata suhtlemisega. Tegutsemise aja struktureerimisel (programmeerimise) aspektid: 1) Materiaalne - nõuavad välise reaalsusega tegelemisel ettetulevad muutused. 2) Sotsiaalne - traditsionaalsed, rituaalsed ja poolrituaalsed vastastikused käigud.
rasestumise tõenäosust. Erinevusi võib leida ka sünnitusprotsessis ning viisis, kuidas erinevad ühiskonnas nad äsjasündinu vastu võtavad. Juba päris algusest peale on inimese areng samaaegselt nii bioloogiliselt kui kultuuriliselt määratud. · Käesolevas peatükis andsime ülevaate kaasaegsetest imiku taju alastest uurimustest, mis tuginevad filosoofiliste ja ajaloolistest ettekujutustest välja kasvanud imikuea kognitiivse arengu teooriatele. Tutvusime Piaget' teooriaga, mille kohaselt tegutsemine loob taju informatiivset väärtust. Imikute spontaansetel ja õpitud eelistustel põhinevatest lihtsatest taju-uurimise meetoditest ilmneb, et imikud tõepoolest tajuvad objektide kompleksseid omadusi, nagu nt kuju ja suuruse jäävust, tahkust ja püsivust, juba varases arengus, enne, kui neil on olnud võimalus need omadused ise oma tegevuste kaudu kokku seada. Samuti
soovitakse juba sünnitanud naisele Inimese areng sünnist surmani Esimene elujärk- imikuiga Imik- inimlaps esimesel eluaastal Vastsündinu- imik esimesel kümnel sünnijärgsel päeval (suur pea, lühikesed jäsemed) Imikuiga 1)kiire kasvamine, arenemine 2)kehakaal suureneb ligi 2-3 korda, vajab korrapärast energiarikast toitu, parim rinnapiim, ainevahetus kiire 3)paraneb liigutuste kooskõlastus, täpsus 4)õpib imikuea lõpuks seisma ja suudab astuda mõned sammud 5)kujunevad kõige lihtsamad vilumused ja harjumused 6)ilmuvad esihambad 7)oskab öelda üksikuid, lihtsamaid sõnu Esimestel elukuudel imik ei haigestu väga kergelt, emalt saadud antikehad kaitsevad teda veel jõudsalt nakkushaiguste eest. Aja möödudes imiku immuunsus nõrgeneb, imiku enda kaitsesüsteem aga tõhusalt veel ei toimi, siis on imik haigustele vastuvõtlik. Kergemini haigestuvad need imikud, kes ei saa rinnapiima.
asudes KEELE mõisted Puu-diagramm- lause struktuuri geomeetriline esitus Fraasistruktuuri kirjeldus- puu-diagramm või sulgudes esitatud märgendid, mis näitavad lause hierahilist stuktuuri Baastaseme sõna- keskmise abstaktsustaseme või mahuga mõistet tähistav sõna (nt koer, lusikas) ARENGU mõisted Teratogeenid- keskkonnategurid, mis võivad häirida närvikoe normaalset arengut. Nende hulgas on plii, alkohol ja sigaretisuits. Imikuea refleksid- haaramisrefleks, imemisrefleks, otsimisrefleks Sotsiomeetrilised andmed- andmed, mis kirjeldavad seda, kuidas suhtlevad indiviidid grupis
a.-loote arengulugu on liikide ajaloo lühike ja kiire kordamine) o Püüdis biologiseerida lapse arengut. Ontogenees kordab lühidalt fülogeneesi (indiviid teeb oma arengus läbi kogu liigi arengu). · Thorndike- sünnipärased eeldused määravad kõik · Ch.Bühler- ka kõlbeline areng ette määratud · Stern- laps elab läbi ühiskonna arengu etapid: o Imikuea I pool võrdub imetaja arenguga o Imikuea II pool võrdub ahvi arenguga o 1.-5.-aastane-ürginimese areng o algklassid- vanatestamentlik ellusuhtumine o keskmine kooliiga- keskaeg, kristlik kultuur o küpsusiga- uusaeg Õppimisteooriad. Vaatlevad inimest kui reageerivat olevust ja inimloomust mehhanistliku ja deterministlikuna. o Põhineb usul, et keskkond vormib ja kujundab inimese käitumist õppimise põhimõtete kohaselt
TURVALISUS Imiku areng on intensiivne ning aktiivsuse suurenemisega suureneb ka õnnetusjuhtumite oht. Seepärast vajab imik pidevalt hoolt ja järelvalvet. On vähe, kui lapsevanem püüab ohutusmeetmete rakendamisel olla lapse arengust ühe sammu võrra ees. Mitmed turvalisuseelemendid nagu käitumistavad ja turvavahendite harjumuslik kasutamine peavad olema lastega perede igapäevaelu normaalseks koostisosaks. Imikute õnnetustel on oma kindlad põhjused, neid peab teadma ja nendest saab hoiduda. Tänapäevaks on tõestatud, et enamik õnnetusi on välditavad. Esimese elupoolaasta peamised ohud on põletused, kukkumine, kägistus, mürgitused ja aspiratsioon-millegi sissetõmbamine hingamisteedesse. Põletuste põhjuseks saavad olla kuum toit ja joogid, pliit ja praeahi, küttekehad ja lahtine tuli, kuum kraanivesi ja elekter. Seepärast on vajalik alati kontrollida lapsele antava toidu ja joogi temperatuuri, kaitsta kuuma pliidi ja praeahju eest, lapsi e...
• Koostamise juhend lasteaiale on soovitusliku iseloomuga. 1) Üldosa 2) Arendustegevuse tingimused ja eesmärgid 3) Tegevuskava Variant 1: riikliku õppekava põhjal Mina ja keskkond, Keel ja kõne, Matemaatika, Kunst, Muusika, Liikumine Õpi- ja tunnetustegevus, Mäng, Sotsiaalsed osksed, Enesekohased oskused Variant 2: arengu põhivaldkondade kaupa Kognitiivsed oskused, Sotsiaalsed oskused, Kommunikatsioon, Üld- ja peenmotoorika, Eneseteenindus Variant 3: imikuea iseärasuste alusel Hooldavad tegevused lapse suhtes, Üldmotoorika arengu toetamine, Tunnetustegevuse stimuleerimine 4) Koostajad 5) Kokkuvõte IAK koostamine : 1. Lasteaiarühmas eristub laps, kellele rühma õppekava pole jõukohane. 2. Lapse üldise arengutaseme hindamine, vajadusel suunamine lisa-uuringutele. 3. Otsus IAK koostamiseks, meeskonna moodustamine, lapsevanema kaasamine. 4. Üldeesmärk: millised valdkonnad ja kui suures ulatuses vajavad toetamist? Täielik või osaline IAK. 5
Saaremaa Ühisgümnaasium NAHAHAIGUS ACNE VULGARIS JA SELLE ESINEMINE SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE SEAS Uurimistöö Autor: Seidi Voogre 12.b Juhendaja: Marit Kikas Kuressaare 2018 1 ANNOTATSIOON Saaremaa Ühisgümnaasium Töö pealkiri: Nahahaigus Acne Vulgaris ja selle esinemine Saaremaa Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas Aasta Lehekülgede arv 2018 põhitekst tabelid joonised allikad lisad 24 0 9 11 1 Referaat See uurimistöö keskendub nahahaigusele akne (acne vulgaris). Töö raames uuris autor, kui suur probleem on akne Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilaste seas. Samuti otsiti vastuseid küsi...
mõtlemine Arvutite ja inimeste võrdlus • Kas inimesed ja arvutid lahendavad probleeme sarnaselt? • Newell & Simon (1972) eristasid kahte probleemilahendusstrateegiat: heuristikud ja algoritmid • Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm- sammult. • Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Arengupsühholoogia • Haaramisrefleks- imikuea refleks, mis tingib lapse käelaba sulgumise rusikaks, kui käelaba puudutatakse. • Otsimisrefleks- imikueas imemise esilekutumisel, kui puudutada imiku suuümbrust või suud; refleks aitab kaasa rinnaga toitmisel. • Imemisrefleks- Imikuea refleks, millega kaasneb iga eseme imemine, mis pannakse imiku suhu. Motoorne areng • 1,5.a. trepist üles- alla • 2.a. tagurpidi kõnnib, jookseb, võtab asju maast; kritseldab paberile • 2,5.a. hüppab kahel jalal, seisab varvastel • 3
Mudelit võib ümber kujundada! Imikuea ja täiskasvanuea kiindumusmustrite vahel ilmneb mõõdukas kattuvus: -kui turvaliselt tundsid end oma emaga ja nüüd oma partneriga (.20 kuni .50) -seos .17 seotuse vahel 1. ja 20. eluaastal (vastavalt vanem ja partner; longitudinaalne uurimus) -retrospektiivsed uurimused: turvalises paarisuhtes inimesed meenutavad oma suhteid vanematega enam emotsionaalselt lähedastena, toetavate ja hoolivatena. Kokkuvõttev vastus on, et imikuea kiindumusmuster mõjutab täiskasvanu käitumist, mõtlemist ja tundeid mõõdukal moel. Uurimused täiskasvanuea seotuse kohta: Hazan, Shaver (Ainsworth’i tulemuste põhjal) küsimustik täiskasvanutele (kategoriaalne). -60% turvalised; 20% ärevad ja 20% vältivad 1980-ndatel Adult Attachment Interview loomine -sisaldab kahte ülesannet: palutakse meenutada kiindumusega seotud kogemusi (mis negatiivsete
Kliiniliselt: tikid näos ja kaelas- kiired tõmblused; vokaalsed tikid-sõnalised, koprolaalia-valimatu ropp sõim, jüperaktiivne käitumine, sundmõtted. Genetiline haigus. Raviks neuroleptikumid ALS- amüotroofiline lateraalskleroos See on siis neurodegeneratiivne haigus. . Keskeas. Kahjustunud motoneuronid. Kliinika: väljendunud atroofiad, parees, spastilisus, elavad refleksid+ patoloogilise drefleksid Elu 1-5 aastat. Ravi pole. Spinaalsed lihastroofiad * Werdning- Hoffmani tõbi: imikuea vorm- vastsüninul lõdvad lihased, atroofilised lihased; vaimselt ok. * Kugelberg-Welanderi tõbi: noorukieas- motoorsete närvirakkude kahjustus ajutüves ja seljaajus. Pärilik. HSMN- hereditaarne motosensoorn neuropaatia. Perifeerse närvi müeliini või aksoni kahjustus. Ilnevad sensoorsed ja motoorsed häired. ENMG- närvide juhtekiirused aeglustunud. Üks vorm on näiteks charcot- Matie. Toothi tõbi Progresseeruvad lihasdüstroofiad- müopaatiad.
kaasasündinud tingimatutele refleksidele ja tajuvõimetele. Vastsündinul on olemas kõik tundlikkuse liigid. Tingitud refleksid hakkavad arenema al 3 elukuust- vilumused, harjumused, tekivad mõtestatud taju ja taastumine. Vanematega praktiline ja emotsionaalne suhtlemine on lapse arengule määrav, eriti mõjutab see sensoorset ja tundmuste arengut. Tähtis on naeratamine ja lähedus. Imikuea tegevused on hiljem aluseks teiste tegevusliikide väljaarenemisele. 2. Maimikuiga (1.-3. eluaastani)- õpitakse kõndima ja kõnelema. Hakatakse eristama üksikuid esemeid ja nendevahelisi seoseid. II eluaasta lõpuks saavad määravaks verbaalsed signaalid. Maimik on väga liikuv, tema emotsioonid on pidurdamatud, arenema hakkab mittetahteline, kuid vahendatud mälu. 3. mudilasiga (3.-6. eluaastani)- põhitegevus on mäng, selles mõtestatakse tegelikkus.
Need atakid meenutavad väliselt haigushooge (laps rappub, tõmbleb, viskub põrandale, taob jalgade ja kätega vastu põrandat), kuid tegelikult kujutavad endast negativismi, jonni ja protesti äärmuslikku väljendust. Kui täiskasvanu keeldub lapse soove täitmast, viskub laps maha, karjub, kisendab metsikult, taob käte ja jalgadega. Need pole patoloogilised spasmid, vaid käitumisnorm, mida mõned teadlased hindavad kui tagasipöördumist imikuea reaktsioonide juurde, mil laps kisab ja liigutab käsi-jalgu. Lev Võgotski arvates on kolmeaastase kriis l a p s e s o t s i a a l s e t e s u h e t e k r i i s. Laps tahab ennast ja oma "mina" maksma panna. Kõik sümptomid tiirlevad ümber telje "mina" ja ümbritsevad inimesed. Muutunud on lapse suhe ümbritsevatesse inimestesse või ka omaenese isikusse. Laps otsib oma kohta suhetevõrgustikus ja kui tal lubatakse olla emast-
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
