Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted I (0)

Q: Millega reageerib õpilane kasvatamiseleõpetaja kasvatustöö le?

Vastus leiad õppematerjalist: Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted I

Q: Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilises psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine ?

Vastus leiad õppematerjalist: Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted I

Q: Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks?

Vastus leiad õppematerjalist: Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted I

Q: Millistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid?

Vastus leiad õppematerjalist: Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted I

Q: Mida kajastab õppe-eesmärkide spetsifikatsioon oma kahe mõõtmena?

Vastus leiad õppematerjalist: Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted I

Q: Millised kolm põhijoont iseloomustavad Snydermani ja Rothami 1987 uurimuse põhjal inimeste vaimseid võimeid?

Vastus leiad õppematerjalist: Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted I

Q: Keda peetakse intelligentsuse testide loojaks?

Vastus leiad õppematerjalist: Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted I

Q: Milliseid komponente eristab C Spearmani intellekti mudel?

Vastus leiad õppematerjalist: Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted I

Q: Millistest komponentidest koosneb intellekt L Thurstoni mudeli järgi?

Vastus leiad õppematerjalist: Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted I

Q: Millised on tuntumad intelligentsuse testid kaasajal?

Vastus leiad õppematerjalist: Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted I

Tartu Ülikool - Pedagoogika - Pedagoogiline psuhholoogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millega reageerib õpilane kasvatamiseleõpetaja kasvatustöö le?
Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilises psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine ?
Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks?
Millistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid?
Mida kajastab õppe-eesmärkide spetsifikatsioon oma kahe mõõtmena?
Millised kolm põhijoont iseloomustavad Snydermani ja Rothami 1987 uurimuse põhjal inimeste vaimseid võimeid?
Keda peetakse intelligentsuse testide loojaks?
Milliseid komponente eristab C Spearmani intellekti mudel?
Millistest komponentidest koosneb intellekt L Thurstoni mudeli järgi?
Millised on tuntumad intelligentsuse testid kaasajal?
Millise kahe näitaja põhjal määrati intelligentsuse koefitsienti testide kasutusele võtmise algupäevadel?
Milles seisneb Flynni efekt?
Keskmiste tõusu ajas 10 Millised on Sternbergi praktilise intelligentsusteooria põhikomponendid?
Kuid on vajalik ka tarbimisühiskonnas autode kosmeetikavahendite toiduainete jne eristamiseks 12 Millisel kahel põhilisel otstarbel testitakse õpilaste vaimset võimekust tänapäeval?
Mis on kognitiivse stiili põhi erinevus intelligentsusest?
Millist kahte kognitiivse stiili ilmingut kasutatakse kõige sagedamini õpilaste eripära kirjeldamiseks?
Millises suunas areneb üldjuhul laste kontseptuaalne tempo vanuse kasvades?
Milline psühholoogilise diferentseerimiseks kalduvusega õpilased on üldjuhul akadeemilistes õpingutes edukamad ?
Milline psühholoogilise diferentseerimiseks kalduvusega õpilased on üldjuhul suhtlemisel empaatilisemad?
Millise testiga saab hinnata õpilaste kontseptuaalset tempot?
Palju ettevaatlikumalt ning langetavad oma otsuse alles kõigi alternatiivide analüüsimise järel 7 Millise testiga saab hinnata õpilase psühholoogilise diferentseerimise eripära?
Millised on kaks kõige sagedamini eristatavat õpistiili õppimise iseloomustamiseks koolipraktikas?
Milline on seni teada olevatest ainuke usaldusväärne skaala õpistiilide eristamiseks?
Millist kaht J Guilfordi intellektuaalse aktiivsuse mudeli mõtlemise tüüpi kasutatakse loomingulisuse avamiseks?
Millised on kolm mõtlemisprotsessi on Guilfordi järgi vajalikud loomingulisuse avaldumiseks?
Kui ei ole sünonüümid siis kas andekus või loomingulisus on Renzulli järgi laiem mõiste?
Mida mõistetakse üldjuhul tööalase loomingulisusena?
Milliseid loomingulise avaldumise dimensioone hinnatakse E Torrancei testiga?
Milline on loomingulisuse korrelatiivne seos üle keskmise üldise vaimse võimekusega?
Milline on loomingulisuse korrelatiivne seos alla keskmise üldise vaimse võimekusega?
Kui keskpärasema õpilasega?
Milliste valdkondadena käsitletaks tavaliselt laste ja noorukite arengut?
Millised on intellekti kujunemise põhiastmed Piaget järgi?
Millise 4 tajuskeemi tüübi järgnevusena käsitleb Piget intellektuaalset arengut?
Millise mõtlemistüübi idealiseerimisele rajaneb Piaget intellekti arenguteooria?
Keskkonna mõju arengus 12 Mida mõistetakse L Võgotski järgi potentsiaalse arengu tsoonina?
Kui lahutamatuks osaks mõtlemises?
Kuidas nimetatakse operatsioonide-eelsel arenguastme alguses olevate laste mõtlemist mis ei toetu keelele ?
Milliseid kolme arenguastet saab eristada laste keele omandamise käigus Eggen ja Kauchak 2007?
Milliseid tsükleid eristavad kognitiivse neuroloogia alased uuringud Fischer ja Rose 1999 arenguliste muutustena?
Milliseid astmeid eristavad Fischer ja Rose 1999 kognitiivse neuroloogia positsioonidelt kognitiivses arengus?
Millise kolme mõjuteguri vastastikuse toimena käsitlevad psühholoogid tavaliselt õpilase isiksuse arengut?
Millised on Bronfenbrenneri bioökoloogilise arengumudeli viis kihistust?
Mitme etapilisena kujutab Erikson inimese psühhosotsiaalset arengut?
Millist psühhosotsiaalse kriisiga puutuvad lapsed kokku esimesena Eriksoni järgi?
Millist psühhosotsiaalset kriisi elavad lapsed kõige tõenäolisemalt üle Eriksoni puberteedi alguses?
Millised on Marcia järgi identiteedi formeerumise võimalikud arenguseisundid või kujunemisteed?
Millised on käesoleva kursuse järgi sotsiaalse arengukeskkonna kolm põhilist avaldumisvaldkonda?
Millised on kaks enamlevinud vanemlikku kasvatusstiili kirjeldamiseks kasutatavat mõõdet?
Millist perekondlikku kasvatusstiili peetaks tavaliselt optimaalseks?
Millist laste ja noorukite suhtlemisilmingut kasutatakse sageli nende kaaslastega suhtlemise kirjeldamiseks?
Milliseid kõlbelise arengu astmeid eristas Piaget lastel?
Milliseid põhilisi kõlbelise arengu astmeid eristas Kohlberg?
Millised on kolm väärtusõpetuse enimlevinud strateegiat metoodikat?
Mille poolest erinevad poisid ja tüdrukud valdavalt puberteediikka jõudmisel?
Kes on aktselerantidest tavaliselt sookaaslaste poolt enam austatud kas poisid või tüdrukud?
Milline on üldine tendents noorukite füüsilises arengus võrreldes mõnikümmend aastat varasema perioodiga?

Pedagoogilise psühholoogia kursuse HTPK.02.112I osa põhimõisted
Õpilane
Sissejuhatus/eesmärgistamine

Nimetage pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid .
Pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid jaotuvad kolme valdkonda:
1) õpilane,
2) õppimine ja
3) õppimiseks vajalikud tingimused.

Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele/õpetaja kasvatustööle?
Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega ehk siis kasvatamisele reageerib kasvamisega. SAMAS, võiks ka siin öelda, et õpilane reageerib õppimisega, kuna kasvamine ainult vaimses mõttes ongi õppimine. Kasvamine eraldi terminina on ju tähenduslik ainult füüsilise kasvuna.

Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilises psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine?
Õppe- kasvatustöö .

Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab eristada õpetajatöös
Õpetajatöö põhilised otsustusfaasid/etapid on planeerimine , realiseerimine ja hindamine/ reflektsioon .

Kas on olemas reegel konkreetsete õppe-eesmärkide tuletamiseks üldisematest eesmärkidest?
Ei, võimalusi eesmärkide konkretiseerimiseks on palju (ehk üldisema eesmärgi saavutamiseks on sageli võimalikud erinevad teed konkreetsete eesmärkide saavutamisena).

Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks?
Neli võimalust sõnastamiseks tegevustena:

sisu loeteluna,

õpetaja tegevusena ,

õpilase tegevusena ning

õpilase sooritusena (e. väljundipõhiselt).
(Sageli sõnastavad õpetajad eesmärgid vaid osutades õpitavale sisule , pidades arusaamist oodatavast sooritusest endastmõistetavaks.)

Millistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid?
Soorituslikud (väljundipõhised) õppe- ja kasvatuseesmärgid püstitakse kahemõõtmeliselt: sisu ja sooritus .

Nimetage B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad.
B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomia põhivaldkonnad on kognitiivne taksonoomia, afektiivne taksonoomia ja psühhomotoorne taksonoomia.

Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad .
Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad on faktiteadmine, kontseptuaalne teadmine, protseduuriline teadmine ja metakognitiivne teadmine.

Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad.
Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad on pea meeles, saa aru, rakenda, analüüsi, hinda ja loo.

Mida kajastab õppe-eesmärkide spetsifikatsioon oma kahe mõõtmena?
Õppe-eesmärkide spetsifikatsioon kajastab oma kahe mõõtmena nii sisulist kui ka soorituslikku külge. Nii saab neid esitada tabelina, mille ühe mõõtme moodustab sisu loetelu ja teise sisu omandamist väljendavad õpilaste soorituslikud oskused.

Nimetage R. Gagné õpiväljundite põhikategooriaid?
R. Gagné õpitulemuste klassifikatsiooni põhikategooriateks on sõnalise informatsiooni valdamine, kognitiivsed strateegiad, hoiakud, intellektuaalsed ja motoorsed oskused.
Õpilaste vaimsed võimed ja kaasaegsed intelligentsusteooriad

Millised kolm põhijoont iseloomustavad (Snydermani ja Rothami, 1987, uurimuse põhjal) inimeste vaimseid võimeid?
1) Võime toetuda arutluses abstraktsioonidele (ideedele, seostele, mõistetele ja printsiipidele) vastandatult konkreetsete esemete või objektide keeles mõtlemisele (mehhaanilised tööriistad , esemed jne).
2) Võime lahendada probleeme: toimetulek uutes situatsioonides vastandatuna harjumuslikele reageeringutele tuntud situatsioonides.
3) Võime õppida, seal hulgas võime mõista abstraktsioone (näiteks sõnu ja sümboleid) ning kasutada neid.

Keda peetakse intelligentsuse testide loojaks?
Esimesed katsed õpilaste vaimse arengu taseme mõõtmiseks tegid prantsuse psühholoogid Alfred Binet ja Theodor Simon 1905. aastal. Binet’- Simoni skaala – koosnes paljudest ülesannetest, mille lahendamise tulemuste põhjal sai otsustada, kas õpilane suudab lahendada ülesandeid, mis on jõukohased samas vanuses keskmiste võimetega õpilasele.

Milliseid komponente eristab C. Spearmani intellekti mudel?
Üldfaktori ehk g-faktori ja erifaktorite ehk s-faktorite teooria. Üldfaktori all pidas Spearman silmas inimeste võimet arutleda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt. Erifaktoriteks on spetsiifilised vaimsed võimed, nagu verbaalne, ruumiline või matemaatiline võimekus. Kõik erifaktorid on vähemal või suuremal määral seotud üldfaktoriga, s.t. erivõimed korreleeruvad üldjuhul inimeste üldise vaimse võimekusega.

Millistest komponentidest koosneb intellekt L. Thurstoni mudeli järgi?
Baasvõimed Thurstoni (1957) järgi:
1) sõnaline arusaamine (võime aru saada sõnalistest analoogidest ja loetud lõikudest)
2) sõnavoolavus (võime opereerida sõnadega, sõnavaraga)
3) numeraalne võimekus (arvutamise kiirus ja korrektsus )
4) ruumiline ettekujutamine (näiteks võime kujutluse pöörata objekte)
5) assotsiatiivne mälu (võime meenutada sõnu või objekte, mis esinevad paaris)
6) tajukiirus (näiteks võime leida, kui mitu korda mingi konkreetne sümbol esineb leheküljel)
7) arutlus (võime lahendada aritmeetika või loogikaülesandeid)

Millised on tuntumad intelligentsuse testid kaasajal?
C. Spearmani kahefaktoriline ja L. Thurstoni baasvõimete mudel. Tänapäevastest teoreetilistest käsitlustest võib kõige täiuslikumaks pidada Carrolli kolmeastmelist intellekti struktuuri mudelit, mis eristab inimese intellektis kolme kihistust: üksikvõimeid, grupivõimeid ja üldvõimekust.

Mille poolest erineb praktilise intelligentsuse hindamine ülesannete lahendamise põhjal psühhomeetriliste IQ testidega hinnatavast vaimsest võimekusest?
Psühhomeetrilised IQ testid teevad järeldusi ülesannete lahendamistulemuste põhjal. Praktilised intelligentsustestid rõhutavad vaimsete operatsioonide ehk toimingute olulisust.

Millisesse vahemiku jääb korrelatsioon psühhomeetriliste IQ testidega määratud vaimse võimekuse ja õpiedukuse vahel?
Vastavad korrelatsioonid jäävad tavaliselt vahemikku 0,2-0,6.

Millise kahe näitaja põhjal määrati intelligentsuse koefitsienti testide kasutusele võtmise algupäevadel?
Vaimse ja kronoloogilise vanuse põhjal.

Milles seisneb Flynni efekt?
Flynni efektiks nimetatakse intelligentsustestide skooride (IQ) keskmiste tõusu ajas.

Millised on Sternbergi praktilise intelligentsusteooria põhikomponendid ?
Analüütiline tahk . Võime analüüsida ideid ja probleeme – mõelda kriitiliselt probleemi lahendamiseks kasutatava lähenemise ja selle alternatiivide tugevustest ja nõrkustest, eelistest ja puudustest
1) metakomponent,
2) soorituskomponent,
3) teadmiste omandamise komponent .
Kreatiivne tahk. Võime genereerida ideid ja võimalikke lahendusi probleemidele, kombineerida ideid uuel viisil – võime näha asju uues kontekstis, ka võime lülitada uusi ideid toimivatesse tegevusmallidesse.
1) uudsus ( ahhaa ),
2) automaatsus.
Praktiline tahk. Võime kasutada ideid ja loovust kasulike rakendustena ja veenda teisi nende rakenduste kasulikkuses. Samuti võime muuta reageeringut erinevatele keskkondadele.

Nimetage intelligentsuse avaldumise põhitahud Gardneri multiintelligentsusteooria järgi.
1) Lingvistiline intelligentsus on keelekasutusvõime, mis seisneb suutlikkuses väljendada oma mõtteid adekvaatselt ja saada aru teistest inimestest. See intelligentsuse tüüp avaldub kõige ehedamalt kirjanikel, oraatoritel, advokaatidel jt kutsealadel, kus on kõrgete lingvistiliste võimete vajadus.
2) Loogilis-matemaatiline intelligentsus väljendub arusaamises põhjuslikest seostes, nagu on omane teadlastele. Ka väljendub see intelligentsuse tüüp võimes sooritada toiminguid numbrite , hulkade ja operatsiooniblokkidega, nagu teevad matemaatikud.
3) Ruumiline intelligentsus osutab võimele kujutada tajutavat ruumilistes suhetes, nagu on vajalik meremeestele või lennukipilootidele navigeerimiseks merel või õhus; aga see on vajalik ka maletajale ja skulptorile, kuigi palju väiksemates mastaapides. Ruumiline intelligentsus tuleb kasuks nii kunstis (näiteks maalimine või arhitektuur ), teaduses (näiteks anatoomia, geoloogia või astronoomia ) kui ka mitmesugustel rakenduslikel erialadel (seadmete või masinate projekteerimine ).
4) Kehalis- kinesteetiline intelligentsus on inimese võime kasutada kogu oma keha või selle osi – käsi, nägu, jalgu – probleemide lahendamiseks, millegi valmistamiseks või käivitamiseks. Kõige ilmekamateks näideteks on siin sportlased, tantsijad , näitlejad .
5) Muusikaline intelligentsus seisneb võimes mõelda muusikaliste kategooriates. See on suutlikkus kuulda, tunda ära, meelde jätta ja võib-olla ka interpreteerida viise ja rütme . Kõrge muusikalise intellektiga inimesed justkui elavad muusikas. Gardner osutab, et kuigi paljudele tundub mõistlikum nimetada muusikalisi võimeid andekuseks, tuleks sellist loogikat järgides loobuda kõigist inimvõimetest rääkimisel sõnast intelligentsus.
6) Interpersonaalne intelligentsus seisneb võimes mõista teisi inimesi. See võime on vajalik kõigile inimestele teistega suhtlemiseks, eriti õpetajatele, arstidele, ärimeestele või poliitikutele.
7) Intrapersonaalne intelligentsus väljendub võimes mõista iseennast , arusaamises, kes ta ise on, mida teha suudab, kuidas reageerida mitmesugustele nähtustele, millistest asjadest tuleb tal hoiduda ja milliste poole püüelda . Inimesed, kes mõistavad hästi iseennast, näivad teadvat, mida suudavad teha ise ja millal tuleb teistelt abi paluda .
8) Naturalistlik intelligentsus osutab inimvõimele eristada elusobjekte (taimi, loomi), kuid ka tundlikkusele teiste ümbritseva maailma esemete ja nähtuste (pilvede, maastiku reljeefi jms) suhtes. See võime oli eluliselt tarvilik juba ürgaja jahimeestele, korilastele ja põlluharijatele, kuid on vajalik ka tarbimisühiskonnas autode, kosmeetikavahendite, toiduainete jne eristamiseks.

Millisel kahel põhilisel otstarbel testitakse õpilaste vaimset võimekust tänapäeval?
IQ testid leiavad kasutamist uurimistöös ja psühholoogilisel nõustamisel.

Kas intelligentsuse testide kasutamine koolides sageneb või väheneb üldtendentsina?
IQ testide kasutamine koolides üldtendentsina väheneb. Asjatundmatu IQ testide või nende lihtsustatud variantide kasutamine koolis on taunitav.
Kognitiivne stiil ja loovus

Mis on kognitiivse stiili põhi erinevus intelligentsusest?
Kui intelligentsus iseloomustab vaimset võimekust info töötlemisel, siis kognitiivne stiil iseloomustab inimeste erinevusi informatsiooni tajumisel ja organiseerimisel.

Millist kahte kognitiivse stiili ilmingut kasutatakse kõige sagedamini õpilaste eripära kirjeldamiseks?
Kontseptuaalne tempo iseloomustab inimeste tunnetuslikku impulsiivsust vastandatult reflektiivsusele neis situatsioonides, kus tuleb leida vastus, valides kahe või enama usaldusväärse variandi seast.
Psühholoogiline diferentseerimine iseloomustab inimesi selle järgi, kuidas nad tajuvad ümbritsevat maailma. Väljast sõltumatud isikud tajuvad hõlpsamini tervikute komponente ja on arutluselt analüütilisemad. Väljast sõltuvatel isikutel on seevastu raskusi ärritajate eristamisel nning neid mõjutavad hõlpsasti ümbritsev taust või väline struktuur.

Millises suunas areneb üldjuhul laste kontseptuaalne tempo vanuse kasvades?
Praktika näitab, et õpilaste vanemaks saades muutub nende käitumine üldjuhul reflektiivsemaks (juurdlevad põhjalikult lahendusvariantide sobivuse üle).

Milline psühholoogilise diferentseerimiseks kalduvusega õpilased on üldjuhul akadeemilistes õpingutes edukamad ?
Psühholoogilise diferentseerimise puhul ei saa kindlalt väita, et ühel tunnetusviisil on teise ees selgeid eeliseid. Ometi on praktika näidanud, et väljast sõltumatud õpilased tulevad üldjuhul traditsioonilise õppimisega paremini toime kui väljast sõltuvad õpilased.

Milline psühholoogilise diferentseerimiseks kalduvusega õpilased on üldjuhul suhtlemisel empaatilisemad?
Väljast sõltuvad inimesed. Nad on tundlikumad ümbritseva sotsiaalse konteksti ja oponentideks oleva isiku sisemaailma suhtes. Nad püüavad lähtuda enam oponendi kui iseenda tasutast või kontekstist, milles nad olukorda näevad. Seetõttu meeldivad väljast sõltuvad inimesed teistele enam, neid peetakse südamlikeks, taktitundelisteks ja tähelepanelikeks.

Millise testiga saab hinnata õpilaste kontseptuaalset tempot?
Konseptuaalse tempo erinevused ilmnevad kõige selgemini ja on ka mõõdetavad J. Kagani jt väljatöötatud (1964) tuttavate kujundite vastete leidmise testiga. Testimisel palutakse last vaadata kaadri ülaosas olevat näidist ja leida seejärel allosa kuue joonise seast täpne koopia. Et joonised on küllaltki sarnased, kalduvad impulsiivsed lapsed valima esimese joonise, mis satub nende tähelepanuvälja, reflektiivsed lapsed aga käituvad palju ettevaatlikumalt ning langetavad oma otsuse alles kõigi alternatiivide analüüsimise järel.

Millise testiga saab hinnata õpilase psühholoogilise diferentseerimise eripära?
Nn raami ja varva test, kus pimendatud ruumis istuvale katseisikule näidatakse valgustatud ruudukujulise raami tasutal varba, mille ta peab pöörama vertikaalseks. Väljast sõltuvad katseisikud lasevad end raamist rohkem mõjutada kui väljast sültumatud ning eksivad viimastest rohkem varvale õige asendi andmisel.

Kas õpetamisel kohandumine õpilase äärmuslikule kognitiivsele on alati õigustatud?
Ei. Näiteks tõid Witkin jt (1977) välja, et toetumisel õpilaste tunnetusviisile võivad olla negatiivsed tagajärjed. Nad viitavad vähemasti neljale asjaolule, miks õpetamise kohandamine õpilaste psühholoogilisele diferentseerimisviisile võib olla vastunäidustatud.
1) Mõnikord võib õpilaste ja õpetajate tunnetusviisi erinevus õppimist pigem stimuleerida kui takistada. 2) Heterogeensus toob selgemalt esile vaatenurkade erinevused ja elavdab seetõttu klassis toimuvat.
3) Väljatundlik õpetaja, püüdes õpetada diskussioonimeetodil, ei suuda sageli pakkuda väljatundlikele õpilastele tegevusstruktuuri.
4) Väljast sõltumatud õpetajad tulevad üldjuhul paremini toime õpilaste informeerimisega õpitulemustest. Samas on teada, et väljatundlikud õpilased saavad tagasisidest oma õppimise kohta kõige enam kasu.

Millised on kaks kõige sagedamini eristatavat õpistiili õppimise iseloomustamiseks koolipraktikas?
Kuigi ühtset arusaama õppimisstiilide eristamiseks pole, on kõige levinumaks viisiks sügava ja pinnapealse õppimise eristamine õpiotstarbelise infotöötluses (Snow, Carno ja Jackson, 1996). Õpilased, kes eelistavad sügavuti lähenemist, seavad õppimisel eesmärgiks õpitava põhimõistetest või tähendustest aru saamise. Süvaõppijad kalduvad õppima õppimise enda pärast ja vähem muretsema selle pärast, kuidas hindavad teised nende sooritust. St., et nad on paremini motiveeritud õppima. Õpilased, kes eelistavad pinnapealset lähenemist õppimisele, näevad õppimise eesmärki pigem õppematerjali pähe õppimises kui sellest aru saamises . Pinnapealset õppimisstiili eelistavad õpilasi motiveerib enamasti õppima väline tasustus, hinded, välised standardid ja soov saada teistelt tunnustust.

Milline on seni teada olevatest ainuke usaldusväärne skaala õpistiilide eristamiseks? Visuaalse/verbaalse eristumine
Selle õpistiili eristamiseks on tõepoolest uurimuslik alus. Richard Mayer , kes on tuntud oma uurimispõhise lähenemise poolest multimeedia rakendamisel õppimiseks, uuris erinevusi visuaalset ja verbaalset lähenemist eelistavaid õpilasi, keskendudes õppimisele arvutipõhisest multimeediast. Ta leidis, et eksisteerib visualiseerija-verbaliseerija dimensioon ja sellel on kolm tahku : kognitiiv-ruumiline võime (mida mõõdetakse selgitamaks välja, kas see on madal või suur), kognitiivne stiil (visualiseerija versus verbaliseerija) ja õpieelistus (verbaalne õppija versus visuaalne õppija) (Mayer & Massa, 2003). Pilt osutub palju keerulisemaks, kui lihtsalt jaotades õpilased visuaalseteks ja verbaalseteks õpilasteks. Inimesed võivad eelistada õppimist piltide abil, kuid nende tagasihoidlik ruumiline võimekus (suutlikkus mõttes manipuleerida kahe- ja kolme-mõõtmelisi kujundeid; näiteks piltmõistatuste ja piltide kokkupanemisel) võib muuta piltide abil õppimise vähetõhusaks. Neid erinevusi saab usaldusväärselt mõõta, kuid uurimused pole kinnitanud, et õpetamisel oleks mõju nendele stiilidele. Kindlasti võib informatsiooni esitamine vastuvõtuks erinevate tajuanalüsaatorite vahendusel võib osutuda kasulikuks.
Tahk
Õpilastüüp
Määratlus
Kognitiivne võimekus
Kõrge ruumiline võimekus
Madal ruumiline võimekus
Hea suutlikkus luua, meeles pidada ja manipuleerida kujutiste ja ruumilise informatsiooniga
Madal suutlikkus luua, meeles pidada ja manipuleerida kujutiste ja ruumilise informatsiooniga
Kognitiivne stiil
Visualiseerija
Verbaliseerija
Mõtleb kasutades kujundeid ja ruumilist informatsiooni
Mõtleb kasutades sõnu ja verbaalset informatsiooni
Õpieelistus
Visuaalne õppija
Verbaalne õppija
Eelistab õpetamist piltide abil
Eelistab õpetamist sõnade abil

Millist kaht J. Guilfordi intellektuaalse aktiivsuse mudeli mõtlemise tüüpi kasutatakse loomingulisuse avamiseks?
Guilfordi teooria kohalselt sünnib informatsiooni produtseerimisel mälust kas konvergentne või divergentne (mõtlemis) produkt .
Konvergentse mõtlemise all peetakse silmas arutlust, mis viib ainsa, loogiliselt paratamatule ja korrektsele lahendusele või järeldusele. Konvergentse mõtlemise alla liigitub põhimõtteliselt igasugune toimimine kindla mõttemalli või algoritmi alusel.
Divergentse mõtlemise väljundiks on mitu võrdväärset lahendusvarianti. Tavaliselt hinnataksegi kreatiivsust väljapakutud lahenduste hulga põhjal.

Millised on kolm mõtlemisprotsessi on Guilfordi järgi vajalikud loomingulisuse avaldumiseks?
Toetudes oma intellektimudelile, tegi Guilford ( 1959 ) üldistuse, et loomingulisuseks vajalik divergentne mõtlemine väljendub mõtlemisprotsesside voolavuse, paindlikkuse ja originaalsusena. See tähendab, et väga loomingulisi isikuid iseloomustab kiire ideede produtseerimise võime (ideede voolavus ), võime hõlpsasti vabaneda senisest arutlusviisist, et läheneda probleemile uuel viisil ( paindlikkus ) ja võime produtseerida tõeliselt uudseid ideid ( originaalsus ).

Kas andekus ja loomingulisus on sünonüümid ?
Ei.

Kui ei ole sünonüümid, siis kas andekus või loomingulisus on Renzulli järgi laiem mõiste?
Renzulli järgi on andekus laiem mõiste, sest tema kohaselt on loomingulisus üks andekuse komponentidest.
Kolm andekuse komponenti:
1) keskmisest kõrgemad võimed (üldised ja erivõimed)
2) pühendumus ja motivatsiooon (entuasiasm, püsivus, kõrged standardid)
3) loomingulisus (mõtlemise paindlikkus ja originaalsus, uudishimu ja mängulisus).

Mida mõistetakse üldjuhul tööalase loomingulisusena?
MacKinnononi (1962) uuringute järgi avaldub kutsealane loomingulisus :
1) mõtlemise originaalsusena
2) produkti adaptiivsusena (kohandatavusena oludele)
3) produkti realiseeritavusena (väärtusena)
Uuemates kutsealase loomingulisuse käsitlustes: Tööprodukt on loominguline kui see on 1) uudne ja originaalne ning 2) väärtuseks teistele inimestele.

Milliseid loomingulise avaldumise dimensioone hinnatakse E Torrance’i testiga?
E. Torrance’i test (verbaalne, graafiline ; 1962):
1) ideede voolavus
2) paindlikkus
3) lahenduse originaalsus (määratakse statistiliselt).

Milline on loomingulisuse korrelatiivne seos üle keskmise üldise vaimse võimekusega?
Uurimused näitavad, et psühhomeetriliste intelligentsustestidega mõõdetud IQ ja Torrance’i kreatiivsuse testiga määratud loomingulisuse näitajad korreleeruvad üldjuhul nõrgalt. Kuid see korrelatsioon sõltub IQ-st, on keskmisest madalama intelligentsuse juures suhteliselt kõrge ning muutub peaaegu olematuks keskmisest oluliselt kõrgemate vaimsete võimete juures.

Milline on loomingulisuse korrelatiivne seos alla keskmise üldise vaimse võimekusega?
Korrelatsioon keskmisest madalama üldise vaimse võimakusega on suhteliselt kõrge.

Kas loomingulisus avaldub õpilastel üldise isiksuseomadusena või pigem valdkonniti?
Ei saa rääkida mingist universaalsest loomingulisusest, vaid et see on pigem spetsiifiline ühe või teise valdkonna jaoks. Loomingulisus ei avaldu peaaegu kunagi kõigis inimese tegevusvaldkondades, st tähendab, et ka õpilaste puhul võib loomingulisus avalduda ühes või teises õppeaines, kuid mitte kõikides.

Kas kasvatustöö loomingulise õpilasega üldjuhul lihtsam või keerulisem kui keskpärasema õpilasega?
Õpetajatel tuleb arvestada, et üldiselt on ühes või teises aineväldkonnas loominguliste õpilastega töötamine raskem kui suurte võimete ja konformsete õpilastega.
Õpilaste kognitiivne areng ja koolipraktika

Milliste valdkondadena käsitletaks tavaliselt laste ja noorukite arengut?
Sotsiaalne, füüsiline ja kognitiivne areng.

Psühholoogid iseloomustavad arengut tavaliselt muutuste toimumise järjekorra, kiiruse ja vormi (see tähendab millise kuju võtab arenev tervik ühel või teisel ajahetkel) järgi.

Arengut defineeritakse üldjuhul kui süsteemi (organismi) liikumist suurema diferentseerituse ja integreerituse suunas.

Kaasaegsete arusaamade järgi toimub lapse areng sünnipäraste eelduste ja keskkonna vastastikuse toimena.

Kuidas nimetavad psühholoogid inimese teadvuses kujunevaid tunnetuslikke (mõttelisi), sõnalisi ja käitumuslikke konstruktsioone?
Skeem ehk termin mis tähistab inimese teadvuses kujunevaid tunnetuslikke (mõttlisi), sõnalisi ja käitumuslikke moodustisi ehk konstruktsioone, mida me arendame kogemuse (õpitu) korrastamiseks ja oma käitumise suunamiseks. Skeemide näol on tegemist kogetu peegeldustega meie teadvuses.

Millise kahe kohandumisprotsessi vahendusel toimub J. Piaget’ järgi mainitud tunnetuslike konstruktsioonide moodustumine?
Akommodatsioon väljendab muutust meie reageeringutes tingituna tajust, et meie olemasolevad skeemid ei ole adekvaatsed ega sobi taotletava eesmärgi saavutamiseks.
Assimilatsioon on reageerimine stimuleerivale situatsioonile kujunenud skeemide vahendusel. Igasugune automaatne käitumine seisneb tajutava assimileerimises olemasolevate skeemidega.

Kuidas nimetatakse tunnetuslikus kohanemisprotsessis individuaalse ja väljapoolt tajutavava kujutluse (info, arusaama) kooskõlastamisprotsessi?
Piaget’ järgi on inimese huvi suunatud tasakaalu saavutamisele teadvuses olemasolevate kogemuslike skeemide ja väliskeskkonnas tajutava vahel. Seda protsessi nimetab ta tasakaalustamiseks ning see on igasuguse õppimise liikumapanevaks jõuks. Kõik inimesed püüavad akkomodatsiooni- ja assimilatsiooniprotsessiga korrastada oma kogemust (praktikat) ning anda sellele arukamat tähendust, et seeläbi savautada juba olemasolevate skeemide ja kogemuslikust praktikast laekuva informatsiooni kooskõla .

Millised on intellekti kujunemise põhiastmed Piaget järgi?
Sensomotoorne perioon (0-2. eluaastani)

Liigutuste eesmärgipäraseks muutumine.
Nähtu jäljendamine .
Esemete permanentsuse taju (9. elukuul).
Oma potentsiaalsete toimingute, tuttavate objektide või nähtuste ettekujutamine.

Operatsioonide- eelne periood (1,5-7. eluaastani)

Kõnekeele kujunemine.
Sõna kui sümboli ja sellele vastava objekti eristumine.
Kuid raskused klassifitseerimise, alajaotuste ja osadest tervikute moodustamise ning sündmuste käigu mõttelise pööramisega.
Egotsentrilisus.

Konkreetsete operatsioonide periood (7-12. eluaastani)

Keeruliste mõistete omandamine.
Tähelepanu jaotatavus sündmuste jälgimisel ja klassifitseerimisel.
Sündmuste põhjuste nägemine väljaspool iseennast.
Mõtlemise reversiivsus (jäävusmõistete kujunemine).
Egotsentrilisuse taandumine.

Formaalsete operatsioonide periood (alates 12. eluaastast)

Mõtlemine abstraktsetes mõistetes.
Hüpoteeside püstitamine ja kontrollimine.
Huvitundmine oma mina ja oma suhete teadvustamine muu maailmaga .

Millise 4 tajuskeemi tüübi järgnevusena käsitleb Piget intellektuaalset arengut?
Piaget’ teooria järgi on inimese teadvuses eristatavad kolm põhimõtteliselt erinevat skeemide liiki.
Sensomotoorsed (ka taju- ja käitumuslikud) skeemid on oma olemuselt loogikaeelsed, intuitiivsed teadmisvormid, mis omandatakse keskkonnaga manipuleerimise ja jäljendamise teel õppimise tulemusena. Need skeemid annavad lähtealuse automatiseeruvate oskuste kujunemisele ( kõndimine , uksenupu pööramine , pudeli avamine jms) – nendel skeemidel põhinevad automatismid meie käitumises.
Tunnetuslikud skeemid on kujundite mõistete ja mõtlemisvõime formeerumise aluseks (eristamine, ettekujutamine, põhjus-tagajärg-seoste otsimine jms).
Verbaalsed skeemid seostuvad sõnade tähenduste ja kommunikatsioonioskustega.

Millise mõtlemistüübi idealiseerimisele rajaneb Piaget intellekti arenguteooria ?
Piaget’ intellekti arenguteooria rajaneb indiviidi sisemisele aktiivsusele. Algul avaldub inimeste sisemine aktiivsus teadvustamata kujul ja on arvatavasti geneetiliselt programmeeritud. Sündimisest peale hakkab laps oma sisemiste tungide mõjul uurima või õigemini sondeerima oma keskkonda. Sellise uurimistegevuse tulemusena talletuvad kogemused inimese närvisüsteemi, st mällu. Need kogemused muudavad meie edasise tegevuse sihipärasemaks ja annavad meile suurema kontrolli ümbritseva keskkonna üle.

Kui Piaget käsitles õppimist ja arengut põhiliselt individuaalse tunnetuslike skeemide konstrueerimisena, siis Võgotski tõstis esile sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna mõju arengus.

Mida mõistetakse L. Võgotski järgi potentsiaalse arengu tsoonina?
See on õppimise korraldamine raskusastmel, kus õpilane tegutseb või õpib iseseisvalt oma võimekuse piiril .

Kes kursuses käsitletud arengupsühholoogidest pidas keelekasutust (st verbaalseid skeeme ) pigem mõtlemise väljendamise vahendiks kui lahutamatuks osaks mõtlemises?
Piaget pidas mõtlemist (st kognitiivsete skeemide kujunemist) vaimse arengu seisukohalt olulisemaks kui keelekasutust (st verbaalseid skeeme) ning arvas keelt pigem mõtete väljendamisvahendiks kui lahutamatuks osaks mõtlemisest.

Kuidas nimetatakse operatsioonide-eelsel arenguastme alguses olevate laste egotsentrilist keelt, mis on suunatud põhiliselt oma tunnetele ja emotsioonidele tähelepanu juhtimiseks (tavaliselt üksikute sõnade lausumisena), sealhulgas oma vahetute tarvete edastamiseks teistele?
Preintellektuaalne.

Kuidas nimetatakse operatsioonide-eelsel arenguastme alguses olevate laste mõtlemist, mis ei toetu keelele?
Prelingvistiline.

Milliseid kolme arenguastet saab eristada laste keele omandamise käigus ( Eggen ja Kauchak, 2007)?
Baasi loomine. Algab häälitsustele reageerimisest, 1-2 aasta vahelisel perioodil algab holofraaside (ühe-kahe sõnaliste lausungite) kasutamine. Intonatsiooni erinevuste tekkimine osutab, et laps hakkab keelt kasutama funktsionaalse instrumendina. Sõnade (kui mõiste tähistaja) üle- ja alaüldistamine. Üleüldistamine on uue info ebakohane assimileerimine olemasolevasse skeemi, alaüldistamine iseloomustab ülemäärast akommodatsiooni.
Peenhäälestamine. Teise eluaasta ilming, kus toimub keeleliste väljendite täpsustamine. Tüüpiline keele grammatika ülereeglistamine: „He goed home“, „badder“ etc. Eesti keeles padja asemel padit jne.
Keele komplekssuse suurenemine. Umbes kolme aastaselt hakkab laps kasutama lauseid strateegilisemalt nagu sünade ümber paigutamine küsilausete moodustamiseks, eituse moodustamine jne. Arenenud keelekasutus paneb aluse lugemisele, kirjutamisele ja õppimisele üldse.

Milliseid tsükleid eristavad kognitiivse neuroloogia alased uuringud (Fischer ja Rose , 1999) arenguliste muutustena? Kognitiivses arengus on Firsheri ja Rose’i (1999) järgi kaks korduvate tsüklite jada:
Lühema kestusega tsüklid kujutavad endast järkjärgulisi oskuste või arusaamise konstrueerimise perioode , kus toimub liikumine eraldi seisvatelt informatsiooni või vaimse toimingu ühikutelt nende kaardistamisele ja seostamisele teiste ühikutega ning sealt uut liiki ühiku moodustamisele, mis reorganiseerib ja lihtsustab olemasolevaid süsteeme. Kirjeldatud reorganiseerimise ja lihtsustamise tsüklid on osaks pikaajalises arenguprotsessis, kus läbitakse neli tegevus- ja mõtlemisvormi: refleksid, toimingud, kujutlused ja abstraktsioonid.

Milliseid astmeid eristavad Fischer ja Rose (1999) kognitiivse neuroloogia positsioonidelt kognitiivses arengus?

Kognitiivse psühholoogia positsioonidelt toimub lapse sünnipäraste eelduste areng vaimseks võimekuseks sisemise aktiivsuse mõjul välistele ärritajatele reageerimisena.

Abstraktse (formaalse) mõtlemise saavutamisel ühes või teises eluvaldkonnas ei tähenda, et madalamad mõtlemisvormid oleksid sellega seoses kadunud.
Sotsiaalne areng

Millise kolme mõjuteguri vastastikuse toimena käsitlevad psühholoogid tavaliselt õpilase isiksuse arengut?

Millised on Bronfenbrenneri bioökoloogilise arengumudeli viis kihistust?

Individuaal

Mikrosüsteem hõlmab inimesi ja tegevusi lapse kõige vahetumas keskkonnas, milleks on perekond, naabruskond ja kool.

Mesosüsteem kujutab endast vastastikuses toimes olevaid mikrosüsteemi komponente.

Eksosüsteem kujutab ühiskondlikke mõjusid, milleks on näiteks vanemate töö ja selle olud, kooli- ja tervishoiusüsteem, mis mõjutavad nii mikro - kui mesosüsteemi toimimist.

Makrosüsteemiks on kultuur, mille tingimustes laps areneb/kasvab, ning kultuur mõjutab tegelikult kõiki teisi süsteeme.

Kasvatustööd (mis on suunatud õpilaste sotsiaalsete oskuste ja pädevuste kujundamisele) nimetatakse ka sotsialiseerimiseks.

Mitme etapilisena kujutab Erikson inimese psühhosotsiaalset arengut?
E. H. Eriksoni ( 1902 -1994) psühhoanalüütilise isiksuse arenguteooria kohaselt läbib inimene oma eluea jooksul kaheksa psühhosotsiaalset kriisi.

Väikelaps – usaldus vastandatult usaldamatusele. Üldise turvatunde, optimismi ja teiste suhtes usalduse arenemine. Kujunemise aluseks on praktilised kogemused, mis seostuvad baastarvete järjekindla rahuldamisega.

Kõndima hakkamine – autonoomia vastandatult häbile ja kahtlusele. Autonoomiatunde ja eneseusalduse arenemine; tegevuspiirangute kogemine. Kujunemise aluseks on pidevad praktilised kogemused, mis seostuvad tegevuse julgustamise ja piirangute seadmisega, ilma et last tõrjutakse või hukka mõistetakse.

Varane lapsepõlv – initsiatiiv vastandatult süütundele. Keskkonna tundmaõppimise ja sellega manipuleerimise suundumuse arenemine. Kujunemise aluseks on tolerantsuse, julgustamise ja ülesnäidatud initsiatiivi eest tasustamise kestev kogemine.

Noorem kooliiga – töökus vastandatult alaväärsustundele. Nauding lapsepõlvele omaste intellektuaalse, isiksusliku, sotsiaalse ja füüsilise arengu ülesannetega toimetulekust. Kujunemise aluseks on püsivad edukogemused ja positiivse arengu tunnustamine.

Noorukiiga – identiteet vastandatult identiteedi hajumisele. Stabiilsuse ja rahuldustunde kujunemine identiteedi ja isiksusliku suundumuse vallas. Kujunemise aluseks on eduelamuse ja rahulduse pidev kogemine kombineeritult aktsepteerimise ja tunnustamisega noorukitele oluliste inimeste poolt.

Noorusiga – intiimsus vastandatult isolatsioonile. Püsivate intiimsuhete loomise võime kujunemine. Kujunemise aluseks on isiklik avastus ja usaldatavus , mida toetab jätkuv rahuldust pakkuvaf kogemused suhtlemisel intiinpartneritega.

Täiskasvanuiga – generatiivsus vastandatult stagnatsioonile. Isiklike ja perekondlike vajaduste rahuldamine, millele lisandub üha laieneva huvi tundmine teiste ja maailma üldise heaolu vastu. Kujunemise aluseks on tuvaline ja innustav isiklik elu ning üleolek enesessetõmbumist põhjustavast (välisest) survest.

Vananemine – integraalsus vastandatult meeleheitele. Vananemise teadvustamine ja sellega arvestamine. Surma paratamatuse mõistmine koos rahulolu tundmisega minevikust ja valmisolekuga tulevikuks. Kujunemise aluseks on eelnevate astmete edukas läbimine, mis lubab tunda rahuldust täisväärtuslikult ja hästi elatud elust ning olla valmis surmaks, kartmata seda või tundmata südametunnistuspiinu ebaõnnestumise pärast elus.

Millist psühhosotsiaalse kriisiga puutuvad lapsed kokku esimesena Eriksoni järgi?
Usaldus vastandatult usaldamatusele. Üldise turvatunde, optimismi ja teiste suhtes usalduse arenemine. Kujunemise aluseks on praktilised kogemused, mis seostuvad baastarvete järjekindla rahuldamisega.

Millist psühhosotsiaalset kriisi elavad lapsed kõige tõenäolisemalt üle Eriksoni puberteedi alguses?
Identiteet vastandatult identiteedi hajumisele. Stabiilsuse ja rahuldustunde kujunemine identiteedi ja isiksusliku suundmuse vallas. Kujunemiseks aluseks on eduelamuse ja rahulduse pidev kogemine kombineeritult aktsepteerimise ja tunnustamisega noorukitele oluliste inimeste poolt.

Millised on Marcia järgi identiteedi formeerumise võimalikud arenguseisundid või kujunemisteed?
Identiteedi formeerumisel esineb noorukitel J. Marcia jt (1980, 1985) uuringute põhjal neli arenguseisundit või ka kujunemisteed:

identiteedi hajumine ,
identiteedi formeerumise ennatlik sulgumine ,
moratoorium ning
formeerunud identiteet.

Millised on käesoleva kursuse järgi sotsiaalse arengukeskkonna kolm põhilist avaldumisvaldkonda?

Perekonna mõju. Isiksuse kujunemise üheks kõige tugevamini mõjutavaks sotsiaalseks faktoriks on perekond.
Kaaslastega suhete kujunemine.
Vahetu elukeskkonna ja massikommunikatsiooni mõju.

Millised on kaks enamlevinud vanemlikku kasvatusstiili kirjeldamiseks kasutatavat mõõdet ?
Rangu – Kõikelubavus
Armastus - Vaenulikkus

Millist perekondlikku kasvatusstiili peetaks tavaliselt optimaalseks?
Üldiselt kalduvad kasvatusteadlased pidama soodsaimaks kasvatusviisi, milles kombineeruvad küllalt tugev vanemate armastus ning mõõdukas ranguse ja kõikelubavuse tasakaal väikese eelistusega liberaalsuse poole.

Millist laste ja noorukite suhtlemisilmingut kasutatakse sageli nende kaaslastega suhtlemise kirjeldamiseks?
Üheks laste ja noorukite eakaaslastega lävimise iseloomu kajastavaks aspektiks on sõprussuhete loomine ja areng.

Kas õpilasrühmituste ja sõpruskondade tekkimine ja olemasolu klassis tuleb üldjuhul kasuks õppetööle või takistab seda?
Kasvatustöös tuleb meeles pidada, et laste ja noorukite koondumine rühmadesse on nende arengus normaalne ja iegi hädavajalik nähtus. Seetõttu pole mingit põhjust taunida mitteformaalsete, st õpilaste omal initsiatiivil klassis tekkivate rühmituste kujunemist. Kasvatuse seisukohast on vahel isegi otstarbekas astuda samme , mis aitaksid kaasa õpilaste rühmasuhete arengule ja samas toetaksid positiivsete väärtuste levikut.

Nimetage põhilised õpilaste vahetut elukeskkonda kujundavad tegurid peale perekonna ja kaaslastega suhete.

Televisioon ja ajakirjandus .
Virtuaalmaailm.
Elupiirkond.

Milliseid kõlbelise arengu astmeid eristas Piaget lastel?

Heteronoomne moraal – väikesed lapsed ajavad kokkuleppelistest reeglitest kinnipidamise segi kõlblusega ja hindavad käitumise moraalsust selle tagajärgede, mitte tegevust ajendanud kavatsuste põhjal.
Autonoomne moraal – vanemad lapsed on vähem enesekesksed ja tajuvad paremini teiste kavatsusi ühe või teise käitumise korral.

Milliseid põhilisi kõlbelise arengu astmeid eristas Kohlberg?

Prekonventsionaalne moraal. 1. aste. Naiivne moraalne realism; tegevus peab olema kooskõlas reeglitega; tegevusmotiiviks on karistuse vältimine . 2. aste. Pragmaatiline kõlbelisus; tegevuse motiiviks on soov saada maksimaalset tasu või kasu koos minimaalsete negatiivsete tagajärgedega ideendale.
Konventsionaalne moraal. 3.aste. Teisi arvestav moraal; tegevuse sunavaks aluseks on teistelt oodatav heakskiit või hukkamõist ja tegelik või kujutletav süütunne. 4. aste. Sotsiaalse süsteemi moraal; tegevuse suunavaks aluseks on etteaimatav häbiposti sattumine (ning vähem hukkamõistmine ) ja süütunne teistele tekitatud kahju pärast.
Postkonventsionaalne moraal. 5. aste. Inimõigustele ja ühiskondlikult heaolule põhinev moraal; tegevuse suunavaks aluseks on austav suhtumine kaaskodanikesse (ühiskonda) ja iseendasse. 6. aste. Universaalsed eetilised printsiibid ; tegevust suunab soov toimida vastavuses oma kõlbeliste tõekspidamistega.

Kohlbergi teooria kõige suuremaks puuduseks on , et seos kõlbelise otsustuse ja reaalse kõlbelise käitumise vahel kaldub olema nõrk.

Millised on kolm väärtusõpetuse enimlevinud strateegiat, metoodikat?
Tuntumad väärtuskasvatuse meetodid:

Väärtuste otsene õpetamine,
väärtuste selgitamine ja
väärtuste analüüs.

Mille poolest erinevad poisid ja tüdrukud valdavalt puberteediikka jõudmisel?
Üldjuhul algab tüdrukutel murdeiga keskmiselt kaks aastat varem kui poistel.

Kes on aktselerantidest tavaliselt sookaaslaste poolt enam austatud kas poisid või tüdrukud? 
Aktselerant – nooruk, kellel algab puberteet oluliselt varem kui tema eakaaslastel. Varaküpsenud poisid on oma vanusekaaslaste suhtes eelistatud seisus, sest nii kaaslastel kui ka täisealistel on aktselerantide täiskasvanulikuma väljanägemise tõttu kõrgendatud ootused nende sotsiaalsele kompetentsusele ja nad püüavad ka ise vastata nendele ootustele.

Milline on üldine tendents noorukite füüsilises arengus võrreldes mõnikümmend aastat varasema perioodiga?

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 84 allalaadimist

Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted I #1

Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted I #2

Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted I #3

Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted I #4

Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted I #5

Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted I #6

Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted I #7

Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted I #8

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

84 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

HelenPa Õppematerjali autor

intelligentsus loomingulisus intellekt skeemid moraal taksonoomia andekus eesmärkide taksonoomia psühholoogid

Sarnased õppematerjalid

pdf

Pedagoogilise psühholoogia loengute põhimõisted 2013

Pedagoogilise psühholoogia loengute põhimõisted 2013 Toetuda arutluses abstraktsioonidele lahendada probleeme 1. Mis on pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid? õppida Kolm valdkonda: õpilane 14. Keda peetakse intelligentsuse testide loojaks? õppimine Alfred Binet ja Simon õppimiseks vajalikud tingimused 15. Milliseid komponente eristab C. Spearmani intellektimudel?

Pedagoogiline psuhholoogia

docx

Õpilase areng

Pedagoogilise psühholoogia kursuse HTPK.02.112I osa põhimõisted Õpilane Sissejuhatus/eesmärgistamine 1. Nimetage pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid 2. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele/õpetaja kasvatustööle? 3. Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilise psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? 4. Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab eristada õpetajatöös 5. Kas on olemas reegel konkreetsete õppe-eesmärkide tuletamiseks üldisematest eesmärkidest? Jah/Ei 6

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia

doc

Pedagoogilise psühholoogia olemus

Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu.

Pedagoogiline psuhholoogia

docx

Pedagoogiline psühholoogia mõisted

Kordamisküsimused ja mõisted. 2013 a 1. Loeng.Pedagoogiline psühholoogia, õppe- ja kasvatustöö eesmärgistamine.  Mis on pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid? 1) Õpilane 2) Õppimine 3) Õppimiseks tingimuste loomine.  Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele /õpetaja kasvatustööle? 1) Õppimisega  Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilises psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? 1) Õppimiseks tingimuste loomine  Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab õpetaja töös eristada?

Psühholoogia

pdf

Pedagoogiline psühholoogia

1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi

Alternatiivpedagoogika

doc

Õppimine ja areng

katsetuste tulemustest uusi kogemusi ammutades kogemuste mõtestamisest uusi abstraktseid käsitusi luues. Õppimine on humanistide käsituses üha uute kogemuste, mõtestuste, tõlgenduste ja üldistuste katkematu ahel. Konstruktivism 1950. aastail esilekerkinud konstruktivism põhineb kognitiivsel psühholoogial. Konstruktivismi uurimisobjektiks on inimese kõrgemad psüühilised protsessid fantaasia, taju, mälu, loovus. Kognitiivne psühholoogia käsitab õppijat info teadliku läbitöötajana. Igasugune teadmine on subjektne. Iseloomulikud jooned: rõhutatakse õppimise individuaalset iseloomu olemasolevate teadmiste-oskuste struktuur võib olla hinnaliseks tugialaks uute oskuste ja teadmiste omandamisel õpetaja tegevuses nihkub esile soodsa õpisituatsiooni kujundaja, enesejuhtimisele suunaja, õppeprotsessi nõustaja ja õppetehnikate tutvustaja osa

Areng ja õppimine

docx

Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted II

aktiivse konstrueerimise, kus õpilased seostavad uue teadmise neil olemasoleva varasema ja isikupärase teadmisega. Õppemeetoditena eelistatakse diskussioone, avastuslikku ja uurimuslikku õppetegevust, referaatide kirjutamist jms. 3. Kas mõtteskeemide konstrueerimise tulemuseks õppimisel on üldjuhul mõtteskeemid, milles on nii ühis- kui ainulaadne osa. 4. Milline psühholoogide koolkond mängis olulist rolli kognitiivse psühholoogia ja kognitiivsete õppimisteooriate kujunemisel 20. sajandi alguses? Kognitiivse psühholoogia ja õppimisteooriate kujunemisele andsid olulise panuse Saksa geštaltpsühholoogid. 5. Mis tähenduses vaidlustasid geštaltpsühholoogia esindajad biheivioristlikud õppimise käsitused? Nad väitsid, et õppimist ei saa seletada ilma mõtlemise protsessita. 6. Millised on geštaltpsühholoogia põhiseisukohad taju iseloomu (vormi) ja selle kujunemise kohta

Kategoriseerimata

doc

Praktiline inelligentsus

Oluline on teada saada ka IQ testide kasutamise võimalustest koolis. Töö jaguneb kaheks peatükiks. Esimeses käsitletakse praktilise intelligentsuse teooriaid, võrreldakse neid vaimse intelligentsuse teoritega ning tuuakse välja kaasnenud muutused. Teine petükk räägib aga intelligentsustestidest ja nende rakendamisest koolis. Töö on koostatud ainult kirjalike materjalide alusel. Kasutatud on Edgar Krulli õpikut ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat", lisaks sellele on veel kasutatud Robert J. Sternbergi raamatut ,,Praktiline intelligentsus argielus". Lisaks on veel kasutatud mõningaid internetist kättesaadavaid materjale. 2 I PRAKTILISE INTELLIGENTSUSE TEOORIAD Robert J. Sternberg ja Jelena L. Grigorenko arvates on intelligentsus kui suhteliselt stabiilne isikuomadus, mis areneb välja pärilikkuse ja keskkonna vastasmõju tulemusel(Sternberg 2003). Robert J

Pedagoogiline psuhholoogia

Rohkem sarnaseid