intelligentsusteooriast lähtutakse. 5) Vaimsete võimete struktuur J. B. Carrolli järgi. Tegi 468-st testikomplektist faktoranalüüsi. See näitas, et vaimsetes võimetes saab eristada kolme kihistust: I kihistus – kõige kitsamad võimed (c 60). Nt suutlikus edukalt kasutada kirjakeelt. Kitsapiirilised võimed mis on vajalikud toimetulekuks kindlates oludes või kontekstis. II kihistus – kuni 10 laiemat võimet. Olulisemad võimed on : • kristalliseerunud intelligentsus (lugemisoskus ja üldine informatsioon), mis on vajalik keelekasutuseks; • voolav intelligentsus (loogiliste järelduste tegemine, arutlus, ülesannete lahendamine uutes oludes ja kontekstides); • üldine mälu ja õppimisvõime. III kihistus – üldine intelligentsus. 6) Vaimsed võimete mõju edukusele koolis ja tööl. Seos õpitulemustega: intelligentsustestide tulemused korrelleeruvad märkimisväärselt õpitulemustega (jääb vahemikku 0,2-0,6, keskmine 0.4)
väheneb üldtendentsina. 0,2 Väheneb. 44. alla keskmise üldise vaimse võimekusega? 27. Mis on kognitiivse stiili põhiline erinevus intelligentsusest? Suhteliselt suur, üle 0,3 ps: loomingulisuse avaldumiseks on IQ vajalik, Kui intelligentsus isel vaimset võimekust info töötlemisel, kuid mitte piisav siis kognitiivne stiil...info töötlemise eripära, mitte niivõrd tõhusust 45. Kas loomingulisus avaldub õpilastel üldise isiksuseomadusena või pigem valdkonniti? 28. Millist 2 kognitiivse stiili ilmingut kasutatakse kõige
HTPK.02.112. Põhimõisted õppimisteooriate ja õppimise tingimuste kohta Õppimisteooriad Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes? 1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. 3) Sotsia
Siia alla pannakse intelligentsus. Pahupidi näidetest ka kuulsus ja rikkus jm Piibli järgi 1 Kor 12:1- : Vaimuannid=armuannid: andides on küll erinevusi, aga andja – Issand on seesama. JA lisaks 1 Kor. 13pt. Kui mul on kõik –prohvetianne, kõik teadmine, kõik tunnetamine, kogu usk, aga mul ei oleks armastust, siis olen kui kumisev vask või kõlisev kuljus. SNYDERMANi ja ROTHMANi (1987) uurimuse põhjal kajastub intelligentsus võimetena: 1)võime arutlustes toetuda abstraktsioonidele ( e üldistustele – näit. Intelligentsed kasutavad kõnes üldisemaid mõisteid); 2)võime lahendada probleeme (spetsialist näiteks näeb probleeme omal alal paremini läbi kui teised ja ta ei võta juba näiteks mingit tööd vastugi; 3) võime õppida. Stanford-Binet skaala ja teised intelligentsuse testid.
Milles seisnes Flynni efekt? Üldises vaimsete võimete testis? 1) Toortulemuste absoluutses tõusus (vanemate inimeste puhul hakkasid tulemused paranema, heaolu tõus) Millised on Sternbergi praktilise intelligentsusteooria põhikomponendid? 1) Analüütiline 2) Kreatiivne 3) Praktiline Nimetage intelligentsuse avaldumise põhitahud Gardner’i multiintelligentsusteooria järgi? 1) Lingvistiline intelligentsus 2) Loogilis-matemaatiline intelligentsus 3) Ruumiline intelligentsus 4) Kehali-kinesteetiline intelligentsus 5) Muusikaline intelligentsus 6) Interpersonaalne intelligentsus 7) Intrapersonaalne intelligentsus 8) Naturalistlik intelligentsus Millisel kahel põhilisel otstarbel testitakse õpilaste vaimset võimekust tänapäeval? 1) Uurimuslikul eesmärgil 2) Psühholoogilise konsulteerimise eesmärgil
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa t
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid või sisemine huvi üm
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
50 punkti
~ 8 lehte
68 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid