1)Analüütiline intelligentsus seostub inimeste seesmiste kognitiivsete protsessidega: vajaliku teabe omandamine; probleemi käsitluse plaanimine; teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel; 2) Loovus ehk kreatiivne intelligentsus seostub inimese kogemustega - teadmisi ja kogemusi kasutatakse uute olukordade lahendamisel ja millegi loomisel (sarnaneb Raymond Cattelli liikuva ja ladestunud intelligentsuse teooriaga); 3) Praktiline intelligentsus seostub igapäevaste probleemide lahendamisega ja on sõltuvuses inimese sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast. 4.Howard Gardneri teooria, G-faktor 1983. aastal esitas Gardner multiintelligentsuse teooria, mille kohaselt intelligentsus tähendab võimeid probleeme lahendada ja midagi luua. Erinevalt Charles Edward Spearman'i definitsioonist väidab Gardner, et üldist vaimset
plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel). · Kogemuslik komponent kogemuse mõju intelligentsusele (korduvas situatsioonis võime oma teadmisis ja kogemusi kasutada automaatselt, enne kui leiame sobiva lahenduse). · Seotus väliskeskkonnaga intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid. Sternberg rõhutas, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab talle ainult mingi kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Vaimne areng ja intelligentsuse olemus. J.H.Flavelli järgi on intelligentsuse testimine oluline selleks, et näha eelkõige laste individuaalseid omadusi ja eripärasid. Individuaalseid erinevusi suurendavad erinevad 3 kasvukeskkonnad isegi ühe ja sama perekonna raames. Seega ei saa ka üks ja sama
kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel).[3] 2) Kogemuslik komponent kogemuse mõju intelligentsusele (korduvas situatsioonis võime oma teadmisis ja kogemusi kasutada automaatselt, enne kui leiame sobiva lahenduse).[3] 3) Seotus väliskeskkonnaga intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid.[3] Sternberg rõhutas, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab talle ainult mingi kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond.[3] 6 3 INTELLIGENTSUSE MÕÕTMINE Intelligentsuse(üldise vaimse võimekuse) mõõtmiseks kasutatakse intelligentsusteste: Neist tuntumad on: o Binet'-Simoni test o Raveni progresseeruvad maatriksid o Wechsleri intelligentsusskaalad[6] 3.1 Testide usaldusväärsus
analüüsima, enne kui leiame sobiva lahenduse. See komponent sarnaneb Cattelli fluiidse ja kristalliseerunud intelligentsusega (1:119). 3) Seotus väliskeskkonnaga on intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid, näiteks on Lääne kultuuris olulisel kohal keelealane võimekus, traditsioonilistes kultuurides aga ruumis orienteerumise võime (1: 119). Sternberg rõhutaski, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab talle ainult mingi kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond (1: 119). Sternbergi teooria tugevuseks peetakse just seda seesmiste vaimsete protsesside ning keskkonna ja kultuuri seotuse ideed ning selle süsteemikindlat käsitlust. Mil viisil tema väljatoodud kolme komponendi seosed toimivad, pole siiski päris selge (1:119). 14 5 KOKKUVÕTTE
1) Seesmine komponent – inimeses toimuvad kognitiivsed protsessid. Näiteks vajaliku info omandamine. 2) Kogemuslik komponent – kogemuse mõju intelligentsusele. Situatsioonis mis on juba kord olnud oma teadmiste automaatne kasutamine ja lahenduse leidmine. 3) Seotus väliskeskkonnaga – intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid. Sternberg rõhutas, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab talle ainult mingi kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. INTELLIGENTSUSE MÕÕTMINE Intelligentsuse mõõtmiseks kasutatakse intelligentsusteste: Neist tuntumad on: o Binet'-Simoni test o Raveni progresseeruvad maatriksid o Wechsleri intelligentsusskaalad Binet'-Simoni test Binet-Simoni test on Alfred Binet ja Theodore Simoni poolt loodud maailma esimene intelligentsustest, Testi töödeti eelkõige välja selleks, et tuvastada lapsed, kes
intelligentsusega, sest viimase mõõtmiseks pole siiani keegi loonud korralikku mõõtmisvahendit. # Samuti ei ole selge, miks sõltumatuid intelligentsusi on just seitse ja mitte vähem ega rohkem ning kas pole siiski tegemist üldise arukuse ja taiplikkusega, mis avaldub korraga mitmes valdkonnas. Robert Sternberg (s. 1949) Kolm sõltumatut intelligentsust: # Analüütiline - Formaalsete (nt kooli-) probleemid lahendamiseks # Praktiline - Igapäevaelu probleemidele # Loov Sternbergi uurimused sattunud kriitika osaliseks eelkõige tema poolt loodud testide kehvade kvaliteedinäitajate ja uurimuses osalenud inimeste vähese arvu tõttu (väikesed valimid), mis ei võimalda teha põhjapanevaid üldistusi ega järeldusi. Seega teadlased alles jätkavad uurimist, saamaks vastust küsimusele, kui iseseisvad on loov ja praktiline intelligentsus traditsioonilisest, Sternbergi sõnastuses ,,analüütilisest" intelligentsusest. 5
Ühed inimesed valdavalt adapteeruvad keskkonnaga, teised kujundavad seda. Edukad inimesed kipuvad olema kujundajad. 10) R. Sternbergi triaadiline intelligentsusteooria, selle põhiolemus. Hindamise aluseks on ekspertide arvamus. Ta eristab intelligentsusel kolm tahku: • Kontseptuaalne ehk analüütiline tahk – informatsiooni töötlemise oskus. • Kreatiivne ehk loominguline tahk – uute ideede genereerimine. Teoorial on kaks komponenti: uudsus ja automaatsus. • Praktiline ehk kontekstuaalne intelligentsus – osa arukast mõtlemisest, millele inimesed viitavad kui tervele mõistusele. Võime tulla toime igapäevaste probleemide ja ülesannetega, kohanduda uutele oludele. Nn Street Smart. 11) H. Gardneri multiintelligentsuse teooria ja selle rakendused. Intelligentsus on tema arvates võime lahendada probleeme või luua produkte, millel on väärtus ühes või mitmes kultuurikontekstis. Liigitab intelligentsuse avaldusvormid: • Lingvistiline
probleemi käsitluse planeerimine, oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel); 2. kogemuslik komponent kogemuse mõju intelligentsusele (korduvas situatsioonis võime oma teadmisis ja kogemusi kasutada automaatselt, enne kui leiame sobiva lahenduse); 3. seotus väliskeskkonnaga intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid. Sternberg rõhutas, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab talle ainult mingi kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Emotsionaalne intelligentsus Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) on mõiste, mis hõlmab: 1. võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada 2. empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine) 3. enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja taksituste ületamisel)
Kõik kommentaarid