Pedagoogilise psühholoogia loengute põhimõisted 2013 (1)

Pedagoogilise psühholoogia  loengute  põhimõisted  2013 
 
Toetuda arutluses abstraktsioonidele 
 
 
lahendada probleeme 
1. Mis on pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid? 
 
õppida 
Kolm valdkonda:  
 
 
õpilane 
14.  Keda peetakse intelligentsuse testide loojaks? 
 
õppimine 
Alfred  Binet ja  Simon  
 
õppimiseks vajalikud tingimused 
 
 
15.  Milliseid komponente eristab C. Spearmani intellektimudel? 
2. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib 
 
G-faktor – üldine võimekus (arutlus, probmeeide lahendamine, 
õpilane kasvatamisele/õpetaja kasvatustööle?  
abstraktse mõtlemise võime) 
 
 
S-faktor – erivõimekus 
Vastab õppimisega? 
 
 
16.  Millistest komponentised intellekt L. Thurstoni mudeli 
3. Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilises psühholoogias 
järgi? 
kokku õpetamine ja  kasvatamine ? 
Baasvõimekused on:  
 
 
sõnaline arusaamine 
Õppimistingimuste  loomisega  
 
sõnavoolavus 
 
 
numeraalne võimekus 
4. Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab eristada õpetajatöös? 
 
ruumiline ettekujutamine 
 
 
assotsiatiivne mälu 
Planeerimine , realiseerimine, reflekteerimine 
 
taju kiirus 
 
 
arutlus 
5. 
Kas on olemas reegel konkreetsete õppe-eesmärkide 
tuletamiseks üldisematest eesmärkidest?
 
 
Need on kõik nõrgalt omavahel seotud.  
Ei ole, on koordineeriv. 
(eksamil võib teha joonise) 
 
 
6. 
Millised on praktikas levinud neli  varianti  konkreetsetet 
õppe
17.  Schneider, Körkeli ja Weinerti 1989 uurimus näitab, et 
-eesmärkide sõnastamiseks 
mõneski tegevusvallas sõltub edukus pigem spetsiifilistest   
 
teadmistest ja oskustest    kui üldisest intelligentsusest. 
Sisu  edastada  õpetaja  tegevusena , edastada õpilase tegevusena ja 
väljundipõhiselt (õpilase  sooritus ). 
 
 
18.  Millised on tuntumad intelligentsuse testid  kaasajal ? 
 
 
7. 
Millistes dimensioonides  defineeritakse  väljundipõhised 
õpieesmärgid?
Wechler, Kaufman, 
 
 
 
Sisu (mida õpetad) ja sooritus (mida ootad õpilastest, mida õpilased 
19.  Mille poolest erineb praktilise intelligentsuse hindamine 
ülesannete lahendamise põhjal psühhomeetriliste 
peaksid teadma). 
(frontaalsete) IQ testidega hinnatavast vaimsest 
 
võimekusest? 
8. 
Millised on  Bloomi  koolkonna õppe-eesmärkide 
taksonoomia  põhikategooriad?
 
 

 
 
Praktilises on oluline lahenduse käik 
Kognitiivne , afektiivne ja psühhomotoorne.

 
 
Psühhomeetrilises on lahenduse vastus 
 
 
9. 
Millised on Bloomi kognitiivse taksonoomia 
20.  Millisesse vahemikku jääb korrelatsioon psühhomeetriliste 
põhikategooriad?
IQ testidega määratud vaimse võimekuse ja õpiedukuse 
 
 
vahel? 
 
teadmine 
 

0,2-0,6, keskmiselt 0,4. 
 
mõistmine 

 
 
rakendamine 

21.  Millise kahe näitaja põhjal määrati intelligentsuse 
 
analüüs (võime jaotada vaadeldav informatsioon 
koefitsienti IQ testide kasutusele võtmise alguspäevast? 
koostisosadeks) 

 
 
süntees (kirjutad midagi, lood) 
vaimne vanus ja  kronoloogiline  vanus 
 
hindamine (kõige kõrgem aste ja nõuab et kasutaksid kõiki, ja 
 
suudad hindamise väliste kriteeriumide järgi milline neist on 
22.  Milles seisneb  Flynni  efekt? Üldises vaimsete võimete kasvus 
õige, milline ei sobi?) 
 
 
23.  Millised on Stenbergi praktilised intelligentsusteooria 
10.  Loetlege Andtersoni jt (2001)kognitiivsete õppe-eesmärkide 
põhikomponendid? 
taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad? 
 
analüütiline ehk kontseptuaalne – kolme liiki protsesse- 
 
metakognitsioon , soorituslikud oskused ja teadmiste 
Määrab sisusoorituse eraldi erinevalt Bloomist. 
omandamine 
 
Sisu – faktiteadmine, kontseptuaalne teadmine, protseduuriline 
 
kreatiivne ehk  loominguline  tahk – kaks komponenti-  uudsus  ja 
teadmine, metakognitiivne 
automaatsus. 
 
 
Praktiline ehk  kontekstuaalne  
11. Loetlege  andersoni  jt 2001 kognitiivsete õppe-eesmärkide 
 
taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad ? 
24.  Nimetage intelligentsuse avaldumise põhitahud Gardneri 
 
multiintelligentsuseteooria järgi? 
 

 
 
Soorituslik mõõde – pea meeles, saa aru, rakenda, analüüsi, 
 
lingvistiline 
hinda ja loo.  
 
loogilis-matemaatiline 
 
 
ruumiline 
12.  Mida kajastavad õppe-eesmärkide spetsifikatsiooni 
mõõtmed
 
? 
kehalis -kinesteetiline 

 
 
muusikaline 
Sisu ja sooritus. 
 
interpersonaalne – kuidas teis tajud  
 
 
intrapersonaalne – kuidas ennast 
 
 
naturalistlik 
13.  Millised kolm põhijoont iseloomustavad (Snydermani ja 
 
Rothami, 1987, uurimuse põhjal) inimeste vaimseid 
25.  Millisel kahel põhilisel otstarbel  testitakse  õpilaste vaimset 
võimeid? 
võimekust tänapäeval? 
 
Diagnostilistel ja uurimuslikel eesmärkidel 
1 
 
 
 
26.  Kas võrreldes 20. sajandi alguse ja keskpaigaga 
43.  Milline on loomingulisuse korrelatiivne seos üle keskmise 
intelligentsuse testide kasutamine  koolides sageneb või 
üldise vaimse võimekusega? 
väheneb üldtendentsina. 
0,2 
 
 
Väheneb.  
44.   alla keskmise üldise vaimse võimekusega? 
 
 
27.  Mis on kognitiivse stiili põhiline erinevus intelligentsusest? 
Suhteliselt suur, üle 0,3 ps: loomingulisuse avaldumiseks on IQ vajalik, 
Kui  intelligentsus  isel vaimset võimekust info töötlemisel, 
kuid mitte piisav 
siis kognitiivne stiil...info töötlemise eripära, mitte niivõrd 
 
tõhusust 
45.  Kas loomingulisus avaldub õpilastel üldise 
 
isiksuseomadusena või pigem valdkonniti? 
28.  Millist 2 kognitiivse stiili ilmingut  kasutatakse kõige 
 
sagedamini õpilaste eripära kirjeldamiseks?  
Valdkonniti. 
Kontseptuaalne tempo 
 
Psühholoogiline  diferentseerimine  
46.  Kas kasvatustöö loomingulise  õpilasega üldjuhul lihtsam 
 
või keerulisem kui keskpärase õpilasega? 
29.  Millises suunas areneb üldjuhul laste kontseptuaalne tempo 
Raskem 
vanuse kasvades? 
  
 
47.  Milliste  valdkondadena käsitletakse tavaliselt laste ja 
Reflektiivses suunas ehk väheneb 
noorukite arengut? 
 
 
Tunnetuslik ehk kognitiivne 
30.  Millise diferentseerimiskalduvusega õpilased on üldjuhul 
 
sotsiaalne 
akadeemilistes õpingutes  edukamad ? 
 
füüsiline 
Sõltumatud 
 
31.  Millised suhtlemises empaatilisemad?  
48.  Psühholoogid iseloomustavad arengut tavaliselt muutuste 
Sõltuvad 
järgi? 
32.  Millise testiga saab hinnata õpilaste kontseptuaalset 
 
Kiirus 
tempot? 
 
järjestus 
Kujundite vastandamise test. Kagan 
 
vorm (– kas on mõni mõtlemisviis juurde tulnud?) 
 
 
33.  Millise testiga saab hinnata õpilase psühholoogilise 
49.  Arengut defineeritakse üldjuhul kui süsteemi (organismi) 
diferentseerimise eripära? 
liikumist? 
Raami ja varva test 
kui süsteemi diferentseerituse ja integreerituse suunas 
 
 
34.  Kas õpetamisel kohandaumine õpilase äärmuslikule 
50.  Kaasaegse arusaamade järgi toimub lapse areng teadvuse 
kognitiivsele on alati õigustatud? 
ja keskkonna  vastastikuse toimena. 
 
 
Ei ole. 
51.  Kuidas psühholoogid nimetavad inimese teadvuses 
 
kujunevaid tunnetuslikke (mõttelisi), sõnalisi ja 
35.  Millised on kaks kõige sagedamini eristatavat õpistiili 
käitumuslikke konstruktsioone? 
õppimise iseloomustamiseks koolipraktikas? 
 
 
Skeemid  (mälu jäljed) 
 
Pinnapealne  
 
 
süvenenud 
52.  Millise kahe kohandumisprotsessi vahendusel toimib J. 
 
Piaget' järgi  mainitud  tunnetuslike konstruktsioonide 
36.  Milline on seni teada olevatest ainuke usaldusväärne skaala 
moodustumine? 
õpistiilide eristamiseks? 
 
 
 
akommodatsioon  
 
Visuaalne  
 
assimilatsioon  
 
Verbaalne 
 
 
53.  Kuidas nimetatakse tunnetuslikuks kohanemisprotsessis 
37.  Millist kahte J. Guilfordi intellektuaalse aktiivsuse mudeli 
individuaalse ja väljaspoolt tajutava kujutluse (info, 
mõtlemise tüüpi kasutatakse loomingulisuse avaldamiseks? 
arusaama) kooskõlastamisprotsessi? 
 
Tasakaalustamine  
 
Konvergentne 
 
 
Divergentne  
54.  Millised on intellekti kujunemise põhiastmed Piaget' järgi? 
38.  Millised on kolm mõtlemisprotsessi  MacKinnoni järgi 
 
vajalikud loomingulisuse avaldumiseks 
Sensomotoorne,  operatsioonide - eelne , konkreetsed ja formaalsed  
 
 
 
mõtlemise  originaalsus  
55.  Millise mõtlemistüübi idealiseerimisele rajaneb Piaget' 
 
produkti adaptiivsus – kohandatus oludele 
intellekti  arenguteooria ? 
 
produkti realiseeritavus 
 
 
Matemaatilis-loogiline 
39.  Kas  andekus ja loomingulisus on sünonüümid? 
 
Ei ole.  
56.  Kui Piaget käsitles õppimist ja arengut põhiliselt 
 
individuaalse tunnetusliku skeemide konstrueerimisena, siis 
40.  Kui ei ole sünonüümid, siis kas andekus või loomingulisus 
Võgotski tõstis esilie selles protsessis olulise  tegurina  
on Renzulli järgi laiem mõiste? 
sotsiaalset interaktsiooni ehk lävimine teiste inimestega 
Andekus on laiem mõiste kui loomingulisus 
 
 
57.  Mida mõistetakse Võgotski järgi potentsiaalse arengu 
41.  Mida mõistetakse üldjuhul tööalase loomingulisusena?  
tsoonina? See on õppimise korraldamine raskusastmel, kus 
 
Ideede originaalsus  
õpilane täiskasvanu, õpetaja juuresolekul saab hakkama 
 
kasulikkus teistele 
58.  Kes kursuse käsitletud arengupsühholoogidest pidas 
 
keelekasutust (st verbaalseid skeeme) pigem mõtlemise 
42.  Milliseid loomingulise avaldumise dimensioone hinnatakse 
väljendamise  vahendiks  kui tahtmatuks osaks mõtlemises? 
Torrance testiga? 
 
 
Ideede  voolavus   
Piaget 
 
paindlikus  
 
 
lahenduse originaalsus 
59.  Kuidas nimetatakse op-eelsel  arenguastme  alguses olevate 
laste egotsentrilist keelt, mis on suunatud põhiliselt oma 
2 
 
tunnetele ja emotsioonidele tähelepanu  juhtimiseks  
72.  Millised on kaks enamlevinud  vanemlikku kasvatusstiili 
(tavaliselt üksikute sõnade lausumisena) sh oma vahetute 
kirjeldamiseks kasutatavat mõõdet? 
tarvete  edastamiseks teistele? 
 
 
 
Vanemlik armastus vs vanemlik vaenulikkus 
Intellektieelne ehk preintellektuaalne 
 
rangus vs kõikelubavus 
 
 
60.  Kuidas nimetatakse op-eelsel arenguastme alguses olevate 
need ei ole omavahel vastastikuses seoses. 
laste mõtlemist, mis ei toetu keelele? 
 
 
73.  Millist perekondlikku kasvatusstuuli peetakse tavaliselt 
Prelingvstiline ehk keeleelne 
optimaalseks? 
 
 
61.  Milliseid tsükleid eristavad kognitiivse naeuroloogia alased 
Armastav kuid mõõdukaid piiranguid seadev. 
uuringud (Fischer ja Rose 1999) arenguliste muutustena? 
 
 
Kiired  
74.  Millist laste ja noorukite suhtlemisilmingut kasutatakse 
 
aeglased 
sageli nende kaaslastega suhtlemise kirjeldamiseks? 
62.  Milliseid astmeid eristavad Fischer ja Rose kognitiivse 
 
neuroloogia positsioonidelt kognitiivses arengus? 
Sõprussuhted 
 
 
 
Reflekside  
75.  Kas õpilasrühmituste ja sõpruskonade tekkimine ja 
 
toimingute 
olemasolu klassis tuleb üldjuhul kasuks õppetööle või 
 
kujundite 
takistab seda? 
 
abstraktsioonide 
 
 
Kasuks –  klassil  on olemas sotsiaalne struktuur 
63.   Kumb  vastus on õige? Abstraktse (formaalse) mõtlemise 
 
saavutamine ühes või teises eluvaldkonnas 
76.  Nimetage põhilised õpilaste vahetut elukeskkonda 
 
kujundavad tegurid peale perekonna ja kaaslastega suhete 
() ei tähenda, et madalamad mõtlemisvormid oleksid sellega seoses 
 
kadunud 
 
televisioon  
() tähendab, et madalamad mõtlemisvormid oleksid sellega seoses 
 
internet 
kadunud 
 
elupiirkond 
 
 
 
 
64.  Millise kolme mõjuteguri vastastikuse toimena käsitlevad 
77.  Milliseid kõlbelise arengu astmeid eristas Piaget lastel? 
psühholoogid tavaliselt õpilase isiksuse arengut? 
 
 
 
Heteronoomne (lähtub teistest. klaaside ja moosivarguse näide) 
 
Kaasasündinud 
 
Autonoomne (isiksuslik) 
 
üldine keskkond  
 
 
spetsiifiline keskkond 
 
 
78.  Milliseid põhilisi kõlbelise arengu astmeid eristas 
65.  Millised on Bronfenbenneri bioökoloogilise arengumudeli 
Kohlberg ? 
viis kihistust? 
 
 
õpilane ise 
Prekonventsionaalne 
 
mikro 
konventsionaalne  
 
meso 
postkonventsionaalne 
 
ekso  
 
 
79.  Kohlbergi  teooria kõige  suuremaks  puuduseks on, et sseos 
makro 
otsustamise ja käitumise vahel  kaldub  olema nõrk 
 
 
66.  Kasvatustööd (mis on suunatud) õpilaste sotsiaalsete 
oskuste ja pädevuste kujundamisele nimetatakse ka 
 
80.  Millised on kolm väärtusõpetuse enamlevinud strateegiat, 
sotsialiseerimiseks 
metoodikat? 
 
 
Väärtuste otsene õpetamine
67.  Mitme etapilisena kujutab  Erikson  inimese 
 
psühhosotsiaalset arengut

? 
 
selgitamine 
 
 
analüüs 
Kaheksa-etapilisena 
 
68.  Millise psühhosotsiaalse kriisiga puutuvad lapsed kokku 
81.  Mille poolest erinevad poisud ja tüdrukud valdavalt 
esimesena  Eriksoni  järgi? 
puberteediikka jõudmisel? 
 
Tüdrukud küpsevad füüsiliselt kiiremini 
Usaldus vastandatuna usaldamatusega 
 
 
82.  Kes on aktselerantidest tavaliselt sookaaslaste poolt enam 
69.  Millist psühhosotsiaalset kriisi elavad lapsed kõige 
austatud kas poisid või tüdrukud? 
tõenäolisemalt  üle Eriksoni järgi  puberteedi  alguses? 
 
 
Praeguste arusaamade kohaselt poisid 
identiteedi kujunemine 
 
 
83.  Milline on üldine  tendents  noorukite füüsilises arengus 
70.  Millised on Marcia järgi identiteedi formeerumise 
võrreldes mõnikümmend aastat varasema perioodiga? 
võimalikud  arenguseisundid või kujunemisteed? 
 
 
Füüsiline areng kiireneb,  noorukid  saavad varem küpsemaks,  pereelu  
 
Identiteedi  hajumine  
varasem alustamine. 
 
id ennatlik  sulgumine  
 
id moratoorium  
 
id  formeerumine  
 
71.  Millised on käesoleva kursuse järgi sotsiaalkse 
arengukeskkonna kolm põhilist avaldumisvaldkonda? 
 
 
Perekond 
 
kaasasündinud 
 
vahetu elu keskkond 
 
3