Kas isiksus on sotsiaalsete suhete summa? Kui inimene sünnib, siis ei tea ta esialgu mitte midagi. Ta hakkab kasvama ja arenema ning isiksuseks saama. Ta areneb tänu keskkonnale tema ümber ja vanematele. Perekond mõjutab väikest last kõige rohkem. Ta elab nendega koguaeg koos ja lapsepõlv möödub nende keskel. Tänu lapsepõlvele tekivad tal erinevad väärtushinnangud ja muutub käitumine. Hiljem lisanduvad sõbrannad ja sõbrad ning koolikaaslased. Kui laps on kooli läinud siis isiksuse kujunemise ülesanne on laskunud ka koolile, vanemad ei pea enam kogu tööd ära tegema. Kui laps kooli läheb hakkab ta looma uusi suhteid, mis võivad olla ta elu pöördepunktiks. Koos klassikaaslastega areneb isiksus täielikult välja, on loodud erinevad väärtushinnangud, mida hiljem hakatakse arendama ja muutma.
kindlasti hiljem tänulik. Mozarti asemel oleks ma isal lasknud varakult juba ka noodikirja selgeks õpetada, sest ka see on tähtis. Kui mina oleksin Mozart, oleskin ma lapsepõlves tegelenud muusikaga oma lõbuks ja võibolla teinud ka mõne väikese kontserti, kui selline anne juba mulle antud oleks. See oleks aga ainult vähese kuulsuse ja tasu teenimine. Kindlasti oleksin ma Mozarti asemel jätnud ruumi ka lapsepõlvele ja täiskasvanu eas hakkanud alles oma loominguga raha teenima. Nii ei oleks ma hiljem olnud nii kurnatud ja eluvaim oleks olnud suurem. Teisel juhul oleksin ma teeninud nooreseas oma suure kuulsusega ära terve varanduse, naudiksin kuulsust ja reisiksin palju.Hiljem oleksin selle rahaga vanaduspõlve nautinud ja võtnud elu rahulikult. Muusikat oleksin ma ikkagi ka edasi teinud, aga seda vaikselt oma ette ja mitte käsu peale.
Ta käsitles lapse intensiivset ja mitmetahulist tundeelu oma seksuaalsusteoorias. Freud juhtis tähelepanu ka lapse agressiivsusele ja teistele negatiivseks peetud joontele. See pani lapsevanemaid vaatama oma lapsi hoopis teise pilguga kui seni ning mõistma uuel viisil ka oma vanemlikku rolli. Arusaamade muutumise lapsepõlve kohta võib jaotada kolme ajaloolise etappi. Esimesel etapil mõisteti last vaid väikese täiskasvanuna. Laps oli tööjõud ning lapsepõlvele ei antud inimese tervikarengus mingit eraldi tähendust. Teisel etapil mis on pikk ja jaguneb mitmeks allaetapiks hakati vähehaaval tunnustama lapsepõlve erilisust. Kolmandaks etapiks võib pidada seda ajajärku, milles me praegu elame. Arenenud maades pööratakse lastele suurt tähelepanu ning lastele on loodud eraldi maailm. Lapsed kasvavad spetsiaalsetes ühisondlikes kasvatusinstitutsioonides ning laste seos täiskasvanute maailmaga, näiteks oma vanemate tööga,
ja K. J. ei saanud alati kodust Tartusse ülikooli postihobustega sõita. Et ta siiski väga tahtis ülikoolis käia, astus ta mõnikord jala Riiast Tartusse. Riia ja Tartu vahemaa on umbes 200 km. Tartu Ülikool 1819. a. astus Kristjan Jaak Tartu ülikooli usuteadust ja filosoofiat õppima. Ta õppis siin ainult ühe aasta, sest ta tervis muutus halvaks, ülikool jäi pooleli Sidemed Eestiga Vaatamata lapsepõlvele Lätimaal pidas Kristjan Jaak enda jaoks tähtsaks Eestit Ta oskas hästi eesti keelt vanemad Isa Jaak oli pärit Eestist Viljandimaalt. Ta töötas Riia Jakobi kiriku kellamehe ja köstrina Ema ei olnud eestlane, tõenäoliselt oli ta läti või leedu päritolu Kristjan Jaagu kõige ilusamad read eesti keeles ja eesti keelele. Luuletus „Kuu“ Seesama tekst on Tartus Toomemäel
leiab, et isiklikke teemasid ei pea kõva häälega kuulutama. Oma lapsepõlvemaa Tänassilma kohta ütleb kirjanik ja luuletaja, et nüüdseks on see paik kadunud maailm. Luik on öelnud kodukoha kohta järgmised sõnad: „Praegune pilt näeb välja nagu näidiseksponaat okupatsioonide muuseumist. Ainult troostitud lepavõsad, taludes elavad enamasti kolhoosiajal tekkinud võõrad inimesed, nendest paljud joodikud .“ Tuntud romaan „Seitsmes rahukevad“ tuginebki tema lapsepõlvele sõjajärgsel Viljandimaal. Oma peres oli ta ainuke laps ja sealjuures ka väga hoitud. Lapsena ei huvitanud teda temaealiste tavalised huvid. Viivi Luik avastas juba noorena, et teda köidavad kõige rohkem vaid raamatud. LOOMING: Luulekogud: 1) „Pilvede püha“ 1965 2) „Taevaste tuul“ 1966 3) „Lauludemüüja“ 1968 4) „Hääl“ 1968 5) „Ole kus oled“ 1971 6) „Pildi sisse minek“ 1973 7) „Põliskevad“ 1975 8) „Maapäälsed asjad“ 1978
Head lapsed kasvavad vitsata? Aga mis saab siis, kui laste kasvatamisel ei olegi enam mingeid reegleid ja isegi lasteaiaealised jõmpsikad võivad teha ja öelda, mida ise tahavad? Mis saab siis, kui lapsevanemad arvavad, et lastest hoolimine tähendab olla neile paks rahakott, millega omakorda võimaldatakse enda lastele head elu? Rohkem mänguasju, komme ja vähem karistamist ning pahandamist. Mõeldes enda lapsepõlvele, tulevad mulle meelde toredad mälestused, mis on seotud nii perekonna kui ka sõpradega. Minu naabriteks olid sugulased, kelle peres kasvas ka kaks minuealist last- mängukaaslased olid mul alati olemas. Siiamaani on tore meenutada ja naerda, et mida kõike me korda oleme saatnud. Nädalavahetuseti olin väga tihti ka vanaema juures. Ta viis mind igale poole ja ostsis head-paremat, õigupoolest lausa hellitas mu ära- seda muidugi mitte tänapäeva mõistes. Suviti olin tihti maal
homme, ole tubli laps ja pese nõud ära. Saabus hommik, aga kedagi ei tulnudki. Varsti kuulsin koputust ning rutates jooksin avama. Võõrast nägu nähes pidin ma pettuma ja ütlesin kohe, et ema pole kodus, kuid tädi ei teinud sellest välja ja astus tuppa. Naine ütles mulle, et emme palus su kaasa võtta ja sa kolid nüüd kenasse ja meeldivasse kohta ja saad uusi sõpru, ning ulatas mulle pulgakommi,seejärel naeratas väga pehmelt ja siiralt. Ma mõtlen tihti oma lapsepõlvele ja leian, et sellist minevikku ei sooviks ma kellelegi. Ometi elan koos lastega, kes on emata. Siin turvakodus on meil kõigil oma lugu. Vähestel on ligimesed surnud,nendest on tõeliselt kahju. On ka juhtumeid, kus ema loovutab pärast sünnitust imiku ,või ise põgeneb,jättes lapse ilma hooleks. Kõige sagedasem probleem on perekonna toimetulekuraskused või vägivallatsemine. Viimane variant on alkoholilembelised,narkomaanid,töötud ja seadusega pahuksis olevad
Mississippil asuvale Jacksoni saarele, arvatakse juba, et nad on surnud, aga siis pöörduvad nad võidurõõmsalt tagasi. Nad otsivad legendaarset aaret, mille olevat ära peitnud Indiaani Joe nimeline gangster. Kui nad Joele mõrvatöö juures peale satuvad, on ohus koguni nende elu. Koos oma salaarmastuse, Becky Thatcheriga eksib Tom koobastesse, kus varitseb Indiaani Joe. Aga kõik lõpeb hästi: aare leitakse, Indiaani Joe on surnud, mõlemad poisid on linnakese kangelased. Kiiduaul lapsepõlvele, "hümn, mille kirjutasin proosavormis, et anda talle argist välimust" nii nimetas "Tom Sawyeri seiklusi" Mark Twain ise. Romaan ilmus 1876. aastal ja sellele sai osaks sensatsiooniline menu. Üks trükk järgnes teisele. Mark Twain kirjutas oma esimese romaani kihlveo ajel kahasse ühe sõbraga ja see äratas küllaltki suurt tähelepanu. Sellest julgustatuna ja kannustatuna kroonilistest rahamuredest alustas ta tööd "Tom Sawyeri" kallal. Kui selle loo pani ta veel kirja
Teised on pärit ühiskonna võimustruktuuride majanduse, ideoloogiate, religiooni taotluste pinnalt." (Kuurme 2003 lk. 163). Üht huvitab rohkem inimene ja mis temas õppimise toimel juhtub, teist huvitab rohkem tulemus, mis on tihti standardiga ette ära määratud. Alternatiivkoolid on tegutsenud rohkem kui sajand. Alternatiivkoolide teke ja lapsepõlve teadvustamine on ajalooliselt käinud käsikäes. Teadvustatud lapsepõlvele püüti luua pelgupaik, et oleks võimalik ,,areneda iseenese määratud tempos iseenese jaoks" (Kuurme 2003 lk. 164). Tänapäeva alternatiivpedagoogikas on kõige tuntumaks saanud Montessori koolid ja Steiner, e. waldorfkoolid. Montessori pedagoogika on rajatud Itaalia arsti, psühholoogi ja pedagoogi Maria Montessori (1870- 1952) poolt. Tema pedagoogika on suunatud lapse iseseisvuse suurendamisele, iseõppimisele ja enesekasvatusele. Rõhutatakse individuaalse lähenemise tähtsust
M mängis ka orelit ja viiulit. Kõigepealt saigi ta tuntuks interpreedina Tal oli erakordne muusikaline mälu ja absoluutne kuulmine Kui Händel sai Itaalias tunnustuse 25-aastaselt, siis Mozartilt tellis kuulus Milano ooperiteater ooperi , kui helilooja oli 14 ( Mitridates Pontose kuningas, mida M ise 14-aastaselt ka juhatas) Rooma paavst osutas noorele geeniusele erilist au ja andis talle kuldkannuse ordeni. Vaatamata kuulsusrikkale lapsepõlvele maeti M 35-aastaselt vaeste ühishauda. Looming M muusika on päikeseliselt särav, täis naeru ja elurõõmu. M on loonud muusikat kõigis kaasaegseis muusikazanreis, võttes eeskuju Haydni sümfooniatest, arendas edasi sonaaditsüklit. Tema 41 sümfooniast on tuntuim 40. sümfoonia g- moll küllalt dramaatiline teos selle aja kohta. I osa sonaadivormis, aktiivne III osa menuett on kaugel menuetist kui rafineeritud õukonnatantsust
1. õpperaamat 0-6 aastaste laste kasvatamisest, õpetamisest ja nende meetoditest, millega pani aluse eelkoolipedagoogikale kui teadusele. John Locke rõhutas lapse-ea olulisust inimese isiksuse kujunemisel. Esimene psühholoog, kes eraldas lapse-ea psühholoogia üldisest psühholoogiast. Olulist tähelepanu pööras eelkooliealiste laste kehalisele kasvatusele ja mõistuse arengule. Jeadn Jacques Rousseau rõhutas, et lapsel on õigus rõõmsameelsele lapsepõlvele, igakülgsele arengule ja mäng on peamine lapse kasvatamisel. Täiskasvanu sealjuures peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust ja toetama lapse isetegevust. Johann Heinrich Pestalozzi- rahva tulevane heaolu peaitub õigesti kasvatatud lastes. Kasvatus ja areng kulgevad ühtsuses, kus on oluline roll täiskasvanupoolsel juhtimisel. Ta töötas välja eelkoolipedagoogika didaktilised alused, laste perekonnas kasvatamise ja
kirjanik Spinell, ütleb enda kohta lausa "kasutu olend". Thomas Mann kujutab kunstnikku kannatajana, inimesena, kes on oma ande ahelais. Need kannatused aga teenivad kõrgemat eesmärki. Ameerika kirjanik ja filosoof Ralph W. Emerson on öelnud, et kunstis peab end kunsti nimel ohverdama nagu mesilane, kes annab torkega ära oma elu. Muidugi pole puhtalt anne üksi ainus, mis kannatusi põhjustab. Sageli on kunstnikud vaevatud tänu oma minevikule, lapsepõlvele, perekonnale ja kasvatusele. Sarnaselt Manni enda vastuolulisusele oma isiksuses tõsisest kaupmehest isa ja temperamentsest brasiillannast ema omaduste pärast on ka "Tonio Krögeris" väga selge erinevus peategelase ema ja isa suhtumise vahel, mis poega selgelt segadusse ajab ja mõjutab. See teos näitab Manni veendumusi hästi just seetõttu, et ongi väga autobiograafiline. Ka tema enda elus oli palju rasket ja vastuolulist ning ka Heli Mattisen kirjutab Thomas Manni novellikogu
Üksikute pettunud lapsevanemate nägemused on muutunud üleriigiliste arvamuslugude ja debattide aluseks. Kuigi tõde on subjektiivne, ei ole ta minu kui ühes "tavakoolis" ja kahes "eliitkoolis" õppinud ning mitmetel katsetel käinud gümnaasiumilõpetaja silmis kaugeltki selline, kui meedias kujutatakse. Kui mõned kodanikud kurdavad, et lastelt võetakse neid koolikatseteks treenimisega lapsepõlv ära, siis minu meelest ei tasu selle pärast muretseda, väga paljudel kestab lapsepõlvele tüüpiline muretu suhtumine välja veel kõrgkoolis õppides." Teemaarenduse olulisemad punktid: 1. ,,Süvaõppega koolidega seostuvad esmaselt suuremal osal eestlastest sisseastumiskatsed, mida iga-aastaselt kritiseeritakse, kuid mis on paratamatult vajalikud." 2. ,,Süvaõppega koolides korraldatavaid katseid nimetatakse sageli ebainimlikeks ning lastele traumeerivaks. Tegelikkuses ei ole see põhjendatud..." 3. ,,Arvan, et ühtlasest tasemest, edumeelsetest õpetajatest ning headest
kohandatud füüsiliseks tegevuseks, õues mängimiseks ja lubas erinevaid materjale kasutada loovalt. Tänapäeval riietatakse lapsed kallitesse disain rõivastesse ja jalatsitesse, mis tihti väljendavad endas lastele sobimatut seksuaalset provokatiivsust. Illustreerivaks näiteks on laste missivõistlused – mida üldjuhul taunitakse meie ühiskonnas. Kuid laste täiskasvanulik meikimine ja fotode panemine Facebooki on kujunenud normiks. Thus Austrian usub, et ühiskondlikud vaated lapsepõlvele muudavad seda, kuidas lapsed riietuvad. Cook kirjutab aga vastupidist ja usub, et laste riietumine muudab ühiskonna vaateid lapsepõlvele. Oma raamatus „The Commodification of Childhood“ toob ta näite kuidas laste rõivatööstus on kujundanud lapsepõlve, eriti tüdrukute oma. 1920 aastal oli ainult kolm suurust tüdrukute rõivaid – vastsündinust kuni1,5 aastani; 1,5- 6 aastani ja 6-14 aastani. 1950 aastal oli seitse erinevat suurust imikutest kuni 16 aastani
Mis on minu jaoks õppimine? Sellele vastamiseks tuleb küsida, mis see õppimine üldse on. Õppimine on minu jaoks eneseleidmine, eneseteostamine ja kindel tugi kiiresti arenevas maailmas. Me õpime oma vigadest ja ka oma edusammudest. Me õpime ja areneme kogu elu: kellele tuleb see lihtsalt, kellele raskelt. Olen püüdnud oma minevikust kaasa võtta kõik hea, olen selle hea nagu kalliskivid karpi kogunud ja püüan edasi minna. Tänu oma ilusale lapsepõlvele olen kaasa võtnud palju positiivseid kogemusi ning tugeva enesehinnangu. Minu moto on: Ma olen tubli; Ma tahan; Ma tegutsen. Antud ajahetkel olen valmis muutuma, olema aktiivne ja loov, olen valmis end taas avastama õppijana ning loodan sellest rõõmu tunda. Olen arvamusel, et parema toimetuleku saavutamiseks on vajalik hea haridus ning elukestev õppimine, et jõuda püstitatud eesmärgini.
koosolemine. Mida väiksem laps, seda väiksemate pingutustega saab paigastläinud suhet tasakaalustada. Käitumis-ja kuuletumisprobleemid võivad seega tuleneda valesti õppimise kogemusest või moonutatud ja vale info põhjal tehtud järeldustest, mistõttu käitumine ei saagi sobilik olla. Probleemidest rääkimine ja nende lahendamine ei tohiks siiski mõjutada lapse igapäevaelu – sest igal lapsel on õigus lapsepõlvele. Tuleks pöörata tähelepanu ka positiivsetele asjadele ja olikordadele ning otsida valguskiirt ka kõige lootusetumast olukorrast. Kõik lapsed vajavad armastust, hoidmist ja tunnustamist ning kõik lapsed tahavad, et nende võimetesse usutakse ja nähakse ka nende tugevusi. Kasutatud kirjandus: Juusola. M. (2011). Tugevaks armastatud lapsed. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus Kinnunen. S. (2008. Las ma olen laps. Tallinn: MTÜ Allika Kirjastus
käisid tal mõisas külas. Tolstoi pidas kirjavahetust noore Gandhiga. 1910. aasta oktoobris lahkus Lev Tolstoi salaja perekonna juurest. Ta suri 20. novembril teel Kaukaasiasse Astapovo raudteejaamaülema majas. 4 Tolstoi teosed: L. Tolstoi esimene teos oli autobiograafiline jutustus ,,Lapsepõlv" (Detstvo, 1852), mis sai kiitust ka kriitikutelt. ,,Lapsepõlvele" lisandusid ,,Poisiiga" (Otrotsestvo, 1854) ja ,,Noorus" (Junost, 1857). Aastatel 18541855, kui Tolstoi võttis osa Krimmi sõjast, kirjeldas ta läbielatut ,,Sevastoopoli" jutustuses (Sevastopol, 1855) ja ,,Kaks husaari" (Dva gussara, 1856). Kaukaasias olles kirjutas veel ,,Rünnak" 1852 ning ka ,,Metsaraiumine" 1853, mis on pühendatud Venemaa sõjategevusele selles piirkonnas. Ta hakkas tegelema varakristluse ja patsifismiga (e. püüd vägivalda ja sõjalisi
Nende kirg põhjustas surma, sest nad ühinesid, et toime panna kuritegusid, mis tekitasid kahjusid ja viisid nende enda surmani. Nende suhe on hea näide kokkusobivusesest ja tingimusteta armastusest. Suhe algas neil sellega, kui Clyde läks oma käe murdnud sõbrannale külla ja tänu nende ühisele sõbrale nad kohtusid. Nad armusid üksteisesse ning 5 aastat hiljem surid koos politsei käe läbi. 4.Osapoolte omavaheline suhtlus oli vaba ja nad mõistsid üksteist tänu oma sarnasele lapsepõlvele (kumbki oli pärit vaesest perekonnast). Mõlemad olid samasuguses olukorras üles kasvanud, väsinud halbadest suhetest ja halvast elust. Nad said kokku ja hakkasid koos toime panema kuritegusid ja vägivaldseid tegusid. Osapooled olid pidevas suhtlemises, isegi kui üks osapool oli nt vanglas.Kui Clyde oli vanglas, käis Bonnie teda külastamas, viis talle salaja relva ja aitas tal vanglast põgeneda. Bonnie imetles Clyde'i, eriti seda, kuidas Clyde kunagi hirmul ei olnud. Bonnie esimesel
psühholoogiast. -Ta formuleeris uue vaate lapse loomusele, rõhutades just kasvatusprotsessi olulist rolli lapse isiksuse kujunemisel. -Erilist tähelepanu pööras Locke eelkooliealiste laste kehalisele kasvatusele ja mõistuse arendamisele. Jean Jacques Rousseau (1712-1778) -Prantsuse demokraat Rousseau töötas välja oma ideestiku lapse kasvatamiseks ja arendamiseks. Neid ideid kannab ka tema teos ,,Emil ehk kasvatusest". -Rousseau leidis, et lapsel on õigus rõõmsale lapsepõlvele ja igakülgsele arengule, ta rõhutas, et mäng on lapse kasvamisel peamine. -Ta nimetas, et täiskasvanu peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi kõige ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust ja toetama lapse isetegevust. John Heinrich Pestalozzi (1746-1827) -Sveitsi pedagoog-demokraat, kelle peamine idee oli, et rahva tulevane heaolu peitub õigesti kasvatatud lastes. -Pestalozzi leidis, et inimese olemuspärane areng ei saa õigesti teostuda väljaspool organiseeritud
Kui vaadata tänapäeva maailma kiiret elutempot, kus võitjaks jääb inimene, kellel rohkem teadmisi ning kes reageerib probleemidele kiiresti, sellest lähtuvalt tähendba kiire õppimine lapse jaoks paremat valmisolekut tuleviku suhtes. . Arvutid ja internet on loonud uue maailma milles edu ei sõltu enam info omamisest, vaid selle analüüsimise ja sünteesimise võimest. Piltlikult on teadmised vähemväärtuslikud kui intelligentsus ehk vaimne võimekus. Kui mõtlen enda lapsepõlvele, siis see, et isa ja ema ei sundinud mind midagi tegema (trennid, huvikoolid jne), vaid andsid valikute tegemisel nõu, kui ma ise huvi tundsin (millest oli palju kasu), aitaski mind kõige rohkem. Sest eilsed ja üleeilsed teooriad on täna vanad, vahel ka ümber lükatud, ning tänastega juhtub see lähitulevikus samuti. Tunnetus ja taju, kuidas ja mida teha, on uuringute tulemustele toetumisest palju tähtsamad. Et olla rõõmus ja õnnelik.
Mississippil asuvale Jacksoni saarele, arvatakse juba, et nad on surnud, aga siis pöörduvad nad võidurõõmsalt tagasi. Nad otsivad legendaarset aaret, mille olevat ära peitnud Indiaani Joe nimeline gangster. Kui nad Joele mõrvatöö juures peale satuvad, on ohus koguni nende elu. Koos oma salaarmastuse, Becky Thatcheriga eksib Tom koobastesse, kus varitseb Indiaani Joe. Aga kõik lõpeb hästi: aare leitakse, Indiaani Joe on surnud, mõlemad poisid on linnakese kangelased. Kiiduaul lapsepõlvele, "hümn, mille kirjutasin proosavormis, et anda talle argist välimust" nii nimetas "Tom sawyeri seiklusi" mark twain ise. Romaan ilmus 1876. aastal ja sellele sai osaks sensatsioonili ne menu. Üks trükk järgnes teisele. mark twain kirjutas oma esimese romaani kihlveo ajel kahasse ühe sõbraga ja see äratas küllaltki suurt tähelepanu. Sellest julgustatuna ja kannustatuna kroonilistest rahamuredest alustas ta tööd "Tom sawyeri" kallal
1. Sissejuhatus Ühiskonnas toimunud kiired muutused on mõjutanud riigi demograafilist situatsiooni ja koos sellega perede toimetulekut. Muutused ühiskonnas toovad kaasa lapsepõlve teisenenud käsitluse. Lapsepõlv on keskne teema nii tavakodanike, ametnike ja asjatundjate kui ka poliitikute aruteludes. Lapsepõlv pole midagi sellist, mis lõppeb siis, kui algab uus eluetapp, vaid see uus lisandub lapsepõlvele, tuleb selle kõrvale. Eesti ühiskonnas on problemaatiliseks kujunenud kiusamine ja kooli vägivald, alkoholi ja narkootikumide populaarsus noorte seas ning lastevanemate ükskõiksus laste kasvatamise suhtes. 2. Kiusamine ja koolivägivald Kiusamine ja koolivägivald pole koolielus kaugeltki uus probleemide ring. Ülestähendused sellest, et lapsed koolis tunnirahu rikkusid ja õpetajale oma käitumisega muret valmistasid, pärinevad juba Vanast Sumerist. Muutunud on aga
kuulsuse toonud teguni. Luterluse rajaja kohta mul selline varajasem info puudus. Parim viis selle avastamiseks on uurida tema lapsepõlve ja eluolu, tingimusi, milles ta kasvas. Temas pidi olema midagi erilist, midagi teistmoodi, sest just tema oli see, kes julges sellisel ,,pimedal" ajal astuda vastu kehtivale korrale, mis pealtnäha oli kõigile meelepärane ja sobiv. Referaadis pöörangi tähelepanu tema lapsepõlvele ja hariduteele. Üritan teada saada miks otsustas igati terve noormees hakata vaimulikuks. Kuidas ta jõudis arusaamisele, et just temast saab uue korra looja. Ning eriti huvitab mind, kuidas tema töö on mõjutanud praegust kooliharidust. Lapsepõlv ja haridus Martin Luther sündis 10. novembril 1483. aastal Eislebenis Saksamaal. . Ta sai oma nime pühaku Martinuse järgi, kellele pühandatud päeval ta ristiti. Tema vanemateks olid Hans Luder ja Margarethe Lindemann
essee Kaia Talve TPS, lõ-11 2009-10-11 SISSEJUHATUS Lapsepõlve ei tohi kunagi võtta kui mööduvat nähtus. Lootuses,et kui laps on piisavalt vana,et rääkida ja kõnidida võime esitada talle nõudmisi. See periood on lapse elus üks tähtsamaid, siis omandab ta enda isiksuse ja esimesed kogemused teiste inimeste- ja maailmaga suhtlemiseks. Alles 16 sajandil hakkati pöörama tähelepanu lapsepõlvele ja selle tähtustamisele. Mõisteti,et lapse areng ja psüühika on kergesti mõjutatavad ja sellesse perioodi kergelt suhtumine võib osutuda lapsele väga suureks probleemiks. Samuti arvatakse,et lapse elus on periood mil saab tugevamaõigusega manipuleerida. See, aga surub lapse enda õigused alla ja muudab ta ebakindlaks. Samuti kasutavad lapsepõlve ära kõiksugused ettevõtted, kes kujundavad omamoodi jällegi uut mudelit, mõeldes eelkõige kasumi-mitte lapse peale.
omane) olevad väärtus-ning tähendusstruktuurid. Hermeneutiline vaateviis viib taaskord kokku subjekti ja objekti, näeb ühisala uurija subjektiivsuses ning uuritava objektiivsuses, samasust indiviidis ja ühiskonnas. Teeb vaadeldavaks, kuidas minevik-olevik-tulevik üksteises sisalduvad ja kuidas teineteiseks saavad väärtused ning tõsiasjad. Aja vaim ja lapsepõlv Kasvatusteaduse uurimisvaldkonnas on palju tähelepanu pööratud lapsepõlvele. Lapsepõlve võib mõista mitmes tähenduses ; bioloogilist, psühholoogilist, kui ka sotsiaalkultuurilist ilmingut. Kiired muutused viimase sajandiga on laste kasvukeskkonda oluliselt muutnud. Muutunud on suhtumine lastesse ja laste eneste suhtumised. Siit ka uued probleemid: laste keskendumisraskused, endassepöördumine, rahutus, ebakindlustunne. Kodu rolli on lapse arengus raske üle hinnata.
aed" oli raamatu ja labürindi kombinatsioon, millega Borges leiutas hüperteksti. Tema fantastilis-intellektuaalsed novellid on leidnud vaieldamatu koha 20. sajandi maailmakirjanduse klassika seas. Teosed: ,,Universaalne nurjatuste ajalugu", ,,Kunsttükid". · Gabriel García Márquez (1927) Sündis Columbias, oli kirjanik, stsenarist ja publitsist. Kirjanikuna viljeleb ta maagilist realismi.Vanaisal oli tema varajasele lapsepõlvele suur mõju. Õpetas kasutama sagedasti sõnaraamatut, tutustas talle jää ,,imet". Ka vanaemal oli suur mõju Gabrielile, kes oli esimene ja peamine kirjanduslik mõjutaja: teda ispireeris viis kuidas vanaema jutustas ebatavalistest asjadest kui täiesti loomulikest; olenemata selles, kui fantastilised ja ebatõenäolised tema lood olid, rääkis ta neist kui vääramatust tõest. Kirjutas kooli ajal humoorikaid luuletusi ja joonistas koomikseid. Õppis õigusteadust
ema oli nii tubli ja tugev, et kokkuvõttes natuisime neid aegu, kus pea 8 aastat elasime täiesti kahekesi, see aeg oli kindlasti raske minu emale, aga kahekesi olles valitses meie kodus kodurahu. See, et me emaga kahekesi oleme elanud on meid lausa lahutamatuteks muutnud, meie niigi tugev side tugevnes sellega veelgi, et pidime kahekesi hakkama saama. Kuigi Lahkuminekuga saime tagasi oma kodurahu ei oled see ka ainult positiivne,nüüd tagantjärele lapsepõlvele mõeldes mõistsin seda, et mul oli väga raske mehi usaldada ja kuna aastaid isafiguur puudus, siis olin veidi ettevaatlik meestega suheldes. Kuigi vanaisa ja teised onud olid igal võimalikul hetkel mulle isa eest, kuid ikkagi oma päris isa ei asenda keegi. Kindlasti ei ole lahkuminekute lastele ühesugune, sest iga inimene on erinev, kuid kokkuvõttes enda näitel julgen väita, et olen väga rahul oma seinise elu käiguga,
"Grotesksusest hoolimata on "Rahvusvahelisest mehest" kujunenud mõjukaim Meri-aegse diplomaatia jäädvustus ja võib-olla isegi üks olulisemaid Eesti taasiseseisvumise kroonikaid," iseloomustab romaani Linda Kaljundi .Mitmes Muti jutukogus ja romaanis ("Fabiani õpilane" (1980), "Vana Fabiani nutulaul" (1988), "Rahvusvaheline mees" (1994), "Progressiivsed hiired" (2001)) on peategelaseks Fabian, Muti alter ego.2009. aastal ilmunud mälestuste III köites keskendub Mutt oma suguvõsale ja lapsepõlvele. 2010. aastal ilmunud III köide kujutab kooliaega, IV köide ülikooliaastaid. Marie Under Marie Under sündis 27. (15.) 03.1883 kooliõpetaja perekonnas. Hariduse sai ta Tallinna saksa tütarlastekoolist (1891-1900) Under töötas aastail 1901-1902 "Teataja" talituses. 1902. aastal abiellus ta Karl Hackeriga ning elas 1906. aastani Moskvas. 1924. aastal abiellus ta luuletaja Artur Adsoniga. Kuni emigreerumiseni Rootsi 1944. aastal oli Under vabakutseline kirjanik.
tavaliselt füüsilist vägivalda, kuid ema depressiivsuse tõttu on lapsed sageli põlatud või hooletusse jäetud. Laste ja noorukite vastu kasutatud vägivallaga seostuvad sageli nii vanemate psüühilised häired kui ka sotsiaalsete ja keskkonnategurite mõju. Kõik tundub olevat ka Sheila loo puhul tõenäoline. Vanemate käitumine vanematena peegeldab tema oma kogemust ja teadmisi vanemas olemisest ja lapse vajadustest, mis ilmselgelt võis olla omane ka Sheila ema ja isa lapsepõlvele. Küllap seostub sinulgi mitme meie endise õpilasega antud pere tragöödia. Oleme läbi aastate kokku puutunud õpilastega, kes on lapseeas, imikueas pidanud taluma hooletusse jätmist ja eiramist. Perekonna ülesanne on luua lapsele kõige olulisem suhtekeskkond, mis on inimese biopsühhosotsiaalse arengu põhiline üksus. Niisiis sellest lähemalt kuidas algas Sheila koolitee Torey klassis. Esialgu oli ta koolis sõjakas,
stiilisugemeid. Ta luulet kandvad põhikujundid on enamasti mitmekihilised ning vihjavad otsese tähenduse kõrval veel millelegi muule, enamasti olulisemalegi, mis otsesõnu kirjas. Kodu sisendas Ennosse usulisi veendumisi. Ema ja eriti pimeda vanaema laulud ja jutuheietused juhatasid ta rahvaluule fantaasiamaailma. Luuletus ,,Kojuigatsus", mis on ta üks tuntumaid luuletusi tekitab igatsuse tunnet. See luuletus paneb mõtlema lapsepõlvele ja ilusale suveilmale. Luuletuses on tundelised ja intensiivsed looduspildid, mis vihjavad üksiku märksõnaga looja hingeseisundit. Enno luule paneb lugejat aktiivselt ette kujutama põhikujundeid. Kojuigatsus Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad, tuul mängib lillelõhnaga mu ümber tasa laulavad vaiksed leinad.
Teine väga oluline koht agressiivsuse mõjutajana on kool. Siin oleneb kõik sellest, kuidas kujunevad suhted eakaaslastega ning õpetajatega. Kui juhtub olema õpetajaga konflikte ning õpetaja häbistab last terve kassi ees on see piisavaks põhjuseks halva käitumise esile kutsumiseks. Samuti soovitakse olla klassi liides ning mida rohkem teised kardavad seda paremini kuuletuvad ning oma otsust läbi suruda on kergem. Siin tuleb lisaks kodusele olukorrale ja lapsepõlvele ka meedia ning arvutid. Paljud tänapäeva lapsed alustavad arvuti kasutamisega väga varakult. Televiisoris näidatavad multikad on läinud üha jõhkramaks ning muud enam ei kuule kui löön su maha või tapan ära! See kõik köidab last ning sellised repliigid võetakse ka mängides kasutusele. Arvutis mängitakse sõja mänge, kus pole muud peale tapmise ja tagaajamise. On näha, et sellest tekib lastel teatud sorti sõltuvus. Lisaks sellele on kooliealised lapsed just
Palga lõid alla jõukamatest kodudest pärit neiud, kes elasid kodus ning kes toidu ja eluaseme eest ei maksnud. Seetõttu kujunesid Astridile kodust saadetud toidupakid armetus elus vähesteks helgeteks hetkedeks. Astridi vanaema Ida saatis kodus küpsetatud kringleid ja metallraha. Sellest tulenevalt muutusid vanemad, õed, vend ning kogu Näsi elu Astridi jaoks iga päevaga üha kirkamaks. Hakkas kujunema tema tulevase loomingu tundealus, vaated vanematele ja omaenese lapsepõlvele omandasid lõpliku kuju. Ta sai teadlikuks sellest, missuguse haruldase vastupidavus- ja rõõmukapitali oli ta kodunt kaasa saanud. Oma lapse sünnitamise ajal oli Astrid kohanud veel üht kontorineidu, kes oli sama raskes olukorras. Kui nad olid mõlemad lapse ilmale toonud, kohtusid nad uuesti Stockholmis ja said sõbrannadeks. Astridile oli lapse sünd sügav elamus, millel oli otsustav tähtsus kogu tema edasises elus.
„Ei!” ning sellele järgnevast vanema poolt esitatud põhjendusest. Mida teha aga siis, kui laps ei kuuletu põhjalikele selgitustele? Laps ei pruugi varases arengufaasis mõista vanema selgitusi ning vajab arusaamiseks välist stiimulit – kiitust või laitust. Milline on õiglane karistus? 11 IGA LAPSEL ON ÕIGUS PEREKONNALE Igal lapsel on õigus õnnelikule ja turvalisele lapsepõlvele ning perekonnale kui kõige tähtsamale ja paremale kasvukeskkonnale. Igal lapsel on õigus olla kuuldud ja ära kuulatud. Tugev ja terve, lapsi väärtustav pere ei ole iseenesestmõistetavus. Heade muutuste tekitamiseks on vajalik vanemate hoiakuid ja oskusi suunata moel, mis mõjutaks neid muutma oma käitumist positiivses suunas. Selle nimel on vaja tegutseda nii pereliikmetel endil kui ka kohalikul omavalitsusel ja riigil. Mitmed omavalitsused pakuvad peredele vastavalt oma võimalustele
kasvatajatele kompententseteks vestluspartneriteks muutuda. Nad suudavad siis kergemini toime tulla tihti täiesti õigustamatute süüdistustega. Eelkõige peaksid vanemad õppima lapse positiivseid külgi tähele panema. Samuti tuleb kindlustada vanemate seljatagust, et nad hoiaksid oma lapse poole ja saaksid tänapäeva tihti sallimatus maailmas nende eest välja astuda. Ka hüperaktiivsetel lastel on õigus õnnelikule lapsepõlvele. 17 Kasutatud kirjandus Leino.M. 2009. ,,Probleemsed" poisid või ,,vale" temperment? Lina.M. 2007. Minu armas hüpi. Viljandi Neuhaus.C. 2001. Hüperaktiivne laps. Kirjastus ,,Kunst" Sinkkonen.J. 2007. Kasvamine poisina. Kirjastus Varrak. Tallinn Neist internetiallikad 18 http://tnk.tartu.ee/0huperkineetilised.html http://www.elf.ee/680 http://www.ath.ee/est/info
Heaks näiteks oleks see, et kui väiksemal lapsel on lutt kadunud ja ta nutab, siis suurem laps saab sellest aru. Kui laps mõistab, miks väiksem nutab, on teda lihtsam aidata. Tänu sellele, et suurem aitab lutti otsida, saab lapsele öelda, et mure on lahendatud üheskoos, seega tunneb laps, et perekonnas arvestatakse ka temaga ning suureneb lapse ühtekuuluvustunne. Lapsed peavad õppima tundma üksteise vajadusi, siis on kasu sellest tervele lapsepõlvele. Koos mängides õpivad õed-vennad üksteist tundma. Nii tekib ka koostöö, mis areneb edasi aastate jooksul. Lapsed õpivad mõistma nii enda kui ka teiste tundeid, mis aitab neil ka edaspidises elus koostöö tegemises teiste inimestega. Kasuks tuleb ka see, kui laps oskab oma agressiivsust sõnadega väljendada, siis ei teki tal ka tahtmist kedagi lüüa. . ( Hansson, J. , Oscarsson, C. , Õnnelikud lapsed, Tallinn, Varrak, 2006, lk 69-70) 1.3 Beebi tulek
15. Sinu primaarse identiteedi näide on 1. Õpilase identiteet 2. Linnaelaniku identiteet 3. Ametialane identiteet 4. Sooline identiteet * 16. Erik Eriksoni kohaselt pead sa lahendama sotsiaalpsühholoogilisi konflikte 1. Ainult vanaduses 2. Terve elu kestel * 3. Ainult täiskasvanu elus 4. Ainult lapsepõlves 17. Kaasaegne sotsioloogia 1. ei pööra erilist tähelepanu lapsepõlvele, sest inimene areneb terve elu kestel 2. pöörab tähelepanu lapsepõlvele, sest see on väga oluline sotsialiseerimise etapp * 18. Sinu lapsepõlves olid üldistatud teised George Meadi kohaselt 1. Vanemad 2. Vanavanemad 3. Õed ja vennad 4. Õpetajad * 19. Peegelpildi mina teooria autor on 1. George Mead 2. Erik Erikson 3. Sigmund Freud 4
metoodika ning pani aluse eelkoolipedagoogika kui teaduse loomisele. J. Locke rõhutas varase lapseea olulisust inimese isiksuse kujunemisel. Eraldas esimesena lapseea psühholoogia üldisest psühholoogiast. Rõhutas kasvatusprotsessi olulisust lapse isiksuse kujunemisel. Eriline tähelepanu laste kehalisel kasvatusel ja mõistuse arendamisel. Rousseau töötas välja oma ideed lapse kasvatamisest ja arendamisest (teos ,,Emile ehk kasvatusest"). Leidis, et lapsel on õigus rõõmsale lapsepõlvele ja igakülgsele arengule. Rõhutas, et mäng on lapse kasvamisel peamine. Täiskasvanu peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust, toetama lapse isetegevust. Seisukohad: laps on hea; laps peab kasvama looduse keskel. J. H. Pestalozzi sveitslane, kelle peamine idee oli, et rahva tulevane heaolu peitub õigesti kasvatatud lastes. Leidis, et kasvatus peab olema eesmärgipärane. Kasvatus ja areng kulgevad koos ning
polooniumi ja raadiumi, pälvides sellega Nobeli preemia. Referaadi eesmärgiks on uurida Marie Curie saavutusi ja teekonda nendeni. Veel pööraksin tähelepanu tema perekonnaliikmetele, kes samuti teadusega tegelesid – abikaasa ja tütar. Töös tahaksin pigem uurida teadlase igapäevaelu kui pöörata tähelepanu laboratoorsetele protsessidele, mis on viinud ühe või teise avastuseni. Referaadi esimeses osas pööran tähelepanu lapsepõlvele ja noorukieale, teises osas argielule ja tööle pere kõrvalt ning kolmandas osas kirjeldan kokkuvõtvalt Marie mehe ja tütre elu ning saavutusi. Refereerimiseks kasutan peamiselt Marie kirjanikust tütre Eve Curie teost „Minu ema Marie Curie“, sellele lisaks ka teisi raamatuid, mis räägivad Marie või tütre Iréne’i elust. 3 1. MARIE SKŁODOWSKA 1.1 Lapsepõlv ja noorukiiga
piirangute seadmisega, ilma et last tõrjutakse või hukka mõistetakse. 3) Varane lapsepõlv – initsiatiiv vastandatult süütundele. Keskkonna tundmaõppimise ja sellega manipuleerimise suundumuse arenemine. Kujunemise aluseks on tolerantsuse, julgustamise ja ülesnäidatud initsiatiivi eest tasustamise kestev kogemine. 4) Noorem kooliiga – töökus vastandatult alaväärsustundele. Nauding lapsepõlvele omaste intellektuaalse, isiksusliku, sotsiaalse ja füüsilise arengu ülesannetega toimetulekust. Kujunemise aluseks on püsivad edukogemused ja positiivse arengu tunnustamine. 5) Noorukiiga – identiteet vastandatult identiteedi hajumisele. Stabiilsuse ja rahuldustunde kujunemine identiteedi ja isiksusliku suundumuse vallas. Kujunemise aluseks on eduelamuse ja rahulduse pidev kogemine kombineeritult aktsepteerimise ja
ning seejärel tema abistamist nende valitsemisel. See saab toimida siis, kui terapeudil õnnestub patsiendiga luua turvaline ja usalduslik suhe. Hea terapeut peab olema inimene, kes oskab siiralt kuulata ja vajadusel vaikida samas peab ta olema erapooletu. Igal terapeudil on oma tegutsemismall, millele avaldavad mõju ka tema isiklikud kogemused. Kodukahjustusega inimeste teraapia erineb tavapärasest, sest 19 siin pannakse rõhku just lapsepõlvele ja sel valitsevatele sündmustele. Lisaks teraapiatele on kodukahjustusega inimestele olemas ka erinevad rühmad näiteks psühhodraama rühm. Teraapia juures on väga oluline osa silmsidel. Nii on võimalik jälgida patsiendi ilmet, liigutusi, kõnelemise viise, mis räägivad tema tegelikest tunnetest palju rohkem kui sõnad. Kodukahjustusega inimestel on väga tavaliseks sümptomiks see, et nad kardavad rääkida. Nad häbenevad iseendas kõike eelkõige
usaldamatus usalduse arenemine. 2. Kõndima Autonoomia vs Autonoomiatunde ja eneseusalduse arenemine; hakkamine häbi ja kahtlus tegevuspiirangute kogemine. 3. Varane Initsiatiiv vs Keskkonna tundmaõppimise ja sellega lapsepõlv süütunne manipuleerimise suundumuse arenemine. 4. Noorem Töökus vs Nauding lapsepõlvele omaste intellektuaalse, kooliiga alaväärsustunne isiksusliku, sotsiaalse ja füüsilise arenguga toimetulekust. 5. Noorukiiga Identiteet vs Stabiilsuse ja rahuldustunde kujnemine identiteedi identiteedi ja isiksusliku suundumuse vallas. hajumine 6. Noorusiga Intiimsus vs Püsivate intiimsuhete loomise võime kujunemine. isolatsioon 7
ette valmistada. Ameerika psüholoogia peavool. Hall oli selle hoiaku suhtes kriitiline, tema mõttekäik oli teistsugune, intellekt oli vana filosoofia algus ja lõpp, uue f ilosoofia algus on südames vms. Kui inimene areneb õigesti siis see mõjutab kogu rahvast. Küsiti ka mis võib last ennast huvitada, mitte ei valmistatud lihtsalt lapsi konkurentsivõimeks ette - esimene faas, vastandus darvinismile. Tegi selle loomuliku sammu ja hakkas uurima mis jätkub lapsepõlvele. Mõiste, mis võttis kasutusele ja siiamaani on kasutusel - adolescense. Kirjeldab inimese sotsiaalset staatust jne, mitte ainult puberteeti. Kulminatsioon kuskilt 15-16 aasta vanuses. 1904 ilmus Halli samanimeline teos mis oli üle 1000 lehe paks. Ei ole neid norme mida noorte kasvatamisel peaks kindlasti järgima. Linnas kasvatamist peab häirivaks, liiga palju faktoreid, mis on kahjulikud. Leidis, et noori tuleb mõjutada emotsioonide kaudu
Harri Jõgisalule on omistatud ka Valgetähe V klassi teenetemärk 2001. aastal. 2007. aastal sai Harri Jõgisalu aga Märjamaa ja Kihnu aukodaniku tiitli omanikuks. Märjamaa aukodanik Harri Jõgisalu (2007.a) 23 KOKKUVÕTE Uurimistöös püstitatud eesmärgiks oli lastekirjanik Harri Jõgisalu elu ja loomingu tutvustamine. Sain teada, et Harri Jõgisalu on inimene, kes vaatamata oma kirjule lapsepõlvele ja keerulisele noorukieale ei ole kaotanud positiivset eluhoiakut ja huumorimeelt, mida on tunda ka tema loomingus. Seejuures on kirjanik äärmiselt põhjalik ja tagasihoidlik ning leiab, et teda on liigagi palju tunnustatud. Ta on üks väheseid kirjanikke, kelle loomingut ei ole kritiseeritud, vaid on ainult positiivset vastukaja leidnud. Usun, et see on sellepärast nii, et ta on raamatutesse pannud oma hinge ja südame.
Suitsus sõjavastase võitleja ja väljapääsu otsiva mõtleja. III tsükkel "Rängast ringist" algab Veebruarirevolutsiooni puhul loodud hümniliste luuletustega. "Kõik on kokku unenägu" on G.Suitsu mahukaim, sotsiaalselt sisukaim ja vormistruktuurilt keerukam teos. G.Suitsu hilisluulet sisaldab luulekogu "Tuli ja tuul", mis on ta neljandaks, ühtlasi viimaseks koguks. Siira poeetilise tunnetusega tõusevad siin esile tagasivaated lapsepõlvele ja oma tööle sõjaeelses Tartus, samuti Emajõe-linna sõjatules hävimise ja kodumaatuse vastukajad. G.Suitsu luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Kirjanduselu teisel kümnendil. "Siuru" Eestis kui Vene riigi ühes arenenumas piirkonnas andsid murrangulised liikumised ning võitlused 1917. aastal ilme kogu avalikule elule. Erinevate jõudude tegevuse toimel kujunes ka tolleaegne kirjanduselu vastuoluliseks. Kodanlike ringkondade meeleolusid väljendasid kirjanduses mõned
satiirikuna ja följetonistina. Klassikalisse raudvarasse ,,Eesti pastoraal". Hendrik Adamson alustas mulgikeelse luulega. Kodukohalüüriku tuntus sai Adamsonile omaseks. Adamson on mitmekülgne kirjutas kolmes keeles korraga: mulgi keel, eesti kirjakeel ja esperanto keel. Luulekogusid avaldas 1930ndate lõpuni välja. Artur Adson Kujundas võru keelses luules välja peatraditsiooni. Vana romantiline stiil, sentimentaalsus, iseloomulikud ka tagasivaated lapsepõlvele. Johannes Semper Intellektuaalne vaoshoitus avaldus luules. 15. Juhan Sütiste luule. 1930ndatel juhtiv realistlik luuletaja. Sütiste oli elulähedust esindav autor. Tartust pärit linnapoiss poetiseeris seda miljööd otseselt oma luuletekstides. Kirjutas Saksa okupatsiooni ajal armastusluulet. Kasvas üles 1920ndate kirjanduskogemuste naljal, kuid tähelepanuväärne oli see, et ta kirjutas aeg-ajalt vabavärssi (1920ndate lõpp ja 1930ndate alguses, mil see polnud väga tüüpiline)
ja selle tulemusel peaaegu põhja oleks läinud. Lisaks kõigele hakkavad lahutama omavahel abielus olevad Mõtsmehe tütar ja Kõvatooma poeg. Vanad vaenud ärkavad ellu. Tagatipuks lõhuvad vandaalid matkasihiks olnud laeva. Juhtub muudki näotut. Ometi ei murdu idealistist Vambo, kes ehk ise ongi üks säärane laev keset rägastikku. 17. "Peotäis tolmu" (1992, postuumselt) Juba vanaisa staatuses kirjaniku soe ja helge tagasivaat oma lapsepõlvele vanematekodus Rakveres ja metsnikust onu juures Alutagusel. Lapsepõlve süütud, muretud mängud. Sügavalt autobiograafiline, kuid siiski mitte dokumentaaljutustus. Mehe lapsepõlv, kellele "olid kaela langenud kõik selle jumalast põlatud aastakäigu egiptuse nuhtlused sõda, Siberi vangilaagid, vaevane oma koha otsimine ühiskonnas, mis temast ja temasugustest midagi teada ei tahtnud, siis kaks ebaõnnestunud abielu, millest ta pärast mitu
annaabi.ee 
