peaksid teadma). ülesannete lahendamise põhjal psühhomeetriliste (frontaalsete) IQ testidega hinnatavast vaimsest võimekusest? 8. Millised on Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomia põhikategooriad? Praktilises on oluline lahenduse käik Kognitiivne, afektiivne ja psühhomotoorne. Psühhomeetrilises on lahenduse vastus 9. Millised on Bloomi kognitiivse taksonoomia 20. Millisesse vahemikku jääb korrelatsioon psühhomeetriliste põhikategooriad
4) Õpetaja tegevus MIllistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? 1) Sisu loetelus (vertikaalis) 2) Sooritusena (horisontaalis) Millised on B.S.Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad? 1) Kognitiivsed (tunnetuslikud) taksonoomiad (Bloom) 2) Afektiivsed taksonoomia Krathwohl jt) 3) Psühhomotoorsed taksonoomia (Harrow) Millised on Bloomi kognitiivse taksonoomia põhikategooriad? 1) Teadmine 2) Mõistmine 3) Rakendamine 4) Analüüs 5) Süntees 6) Hindamine Loetlege Andersoni jt. (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad? 1) „Pea meeles“ (teadmine) 2) „Saa aru“ (mõistmine- arusaamise madalam aste) 3) „Rakenda“ (rakendamine) 4) „Analüüsi“ (analüüs) 5) „Hinda“ (hindamine) 6) „Loo“ (süntees)
üldisematest eesmärkidest? Jah/Ei 6. Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks? 7. Millistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? 8. Nimetage B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad. 9. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad, 10. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad. 11. Mida kajastab õppe-eesmärkide spetsifikatsioon oma kahe mõõtmena? 12. Nimetage R. Gagné õpiväljundite põhikategooriaid? Õpilaste vaimsed võimed ja kaasaegsed intelligentsusteooriad 13. Millised kolm põhijoont iseloomustavad (Snydermani ja Rothami, 1987, uurimuse põhjal) inimeste vaimseid võimeid? 14
Inimese lõhnatundlikkus on kõige suurem 30 60 aasta sees. On vahe ka naiste ja meeste lõhnatundlikkusel, naistel teravam xD. Aga see sõltub ka harjumustest. Nt suitsetajatel madalam tundlikkus. Võib leida ka lugusid, kus haiguse tagajärjel lõhnatundlikkus kaob täiesti, nt mingid gripivormid. Maitsmisaisting maitsmine ja haistmine on tugevalt seotud omavahel. Maitset tunneb siis, kui süües lahustuvad ained mõjuvad maitsmisretseptoritele, mis asetsevad keelepinnal. Põhikategooriad on magus, hapu, soolane ja kibe (mõru). Kompimisaisting aistingu kompensatsioon. Aistingu võivad üksteist kompenseerida. Kui inimesel on mingi aisting raskendatud või puudulik, siis teised üritavad seda puuduolevat kompenseerida. Nt pimedal on hästiarenenud kuulmine ja kompimine. Teine mõiste on adaptatsioon ehk kohanemine aistingud võivad kohaneda, nt 1)kui ärritaja on väga nõrk, siis aistingutundlikkus muutub 2)pideva müra käes, ere valgus
oma kahe töö pärast, mis on olnud mõjukad nii ülikoolides kui väljaspool õppeasutusi. Esimene teos ''The Origins of Totalitarianism'' on avaldatud aastal 1951, see on uurimus natslikest ja stalinistlikest reziimidest, see teos põhjustas laiaulatuslikke arutelusid totalitaarse nähtuse olemuse ja ajalooliste eelkäijate kohta. Teine teos ''The Human Condition'', avaldatud 1958, oli originaalne filosoofiline õpetus , mis uuris vita activa (tööjõud, töö, tegevus) põhikategooriad. Lisaks neile kahele tähtsale teosele avaldas Arendt veel mõjukaid esseesid teemadel nagu revolutsiooni, vabaduse, autoriteeti , traditsioonide ja tänapäeva olemusest. Enne oma surma aastal 1975, oli ta valmis saanud osa oma viimasest filosoofilest tööst ''the life of the mind'', kus ta uuris vita contemplativa (mõtlemine, valmidus, otsustamine) põhitõdesid. Oma töödes maadles ta omaaja kõige kriitilistema poliitikasündmustega,
Iseseisvaks valdkonnaks kujunes kunstiteadus alles 19. sajandil, enne peeti seda ajaloo abiteaduseks. Kunsti osa ühiskonnas ja ühiskonna osa kunstis. Alljärgnevalt on ära toodud olulisemad valdkonnad ühiskonna ja kunsti st. inimese ja tema loomigu omavahelistes suhetes. Esteetika – (kr aisthetikos ´meelelise tajuga seotud) teadus, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, ilu ja kunsti olemust. Esteetika põhikategooriad on ilus ja inetu; ülev ja tavaline; traagiline ja koomiline. Esteetiline elamus – emotsionaalne seisund, mis tekib inimesel ümbritseva tegelikkuse, inimese loodud esemete ja eelkõige kunstiteoste esteetilisel tajumisel. Esteetiline ideaal – inimese kujutlus täiuslikkusest (nt täiuslikust elust, täiuslikust inimesest jms) Religioon – usund, rahvapäraselt usk, inimese suhtumine temast absoluutselt üle
Soorituslikud (väljundipõhised) õppe- ja kasvatuseesmärgid püstitakse kahemõõtmeliselt: sisu ja sooritus. 8. Nimetage B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad. B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomia põhivaldkonnad on kognitiivne taksonoomia, afektiivne taksonoomia ja psühhomotoorne taksonoomia. 9. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad. Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad on faktiteadmine, kontseptuaalne teadmine, protseduuriline teadmine ja metakognitiivne teadmine. 10. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad. Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad on pea meeles, saa aru,
1. Mis on ettevõtluse ülesanne ühiskonnas? Klientidel on suurem valik turul, uute töökohtade loomine, pakkujate tegevuse uuendamine ja arendamine ning pakutavate hüviste omaduste ja kvaliteedi parendamine. 2. Nimeta ettevõtluse põhikategooriad ning kirjelda nende vahelised erinevused. Ettevõtja (isik, kes tegeleb ettevõtlusega. Ta pakub tasu eest enda teenust või toodet ja nende müük on talle püsivaks tegevuseks), ettevõte (majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb). 3. Nimeta ettevõtete liigid suurusekategooriate levinuimate piiride järgi ning too välja neile omased põhitunnused. Mikroettevõte– alla 10 töötaja, väikeettevõte– 10-49
Probleem, mis seisab elu tekke nüüdisaegse käsitluse ees: DNA rakuväline tekkimine pole tõestatud Evolutsiooniliste muutuste peamised tegurid: mutatsioonid, geneetiline triiv, looduslik valik Tegurid, mis takistavad liikidevahelist ristumist: ajaline isolatsioon, sugurakkude biokeemiline sobimatus, seksuaalkäitumine, signaaltunnused Domeenid, mis kuuluvad elustiku evolutsioonilisse kolmikjaotusesse: arhed, bakterid, eukarüoodid Süstemaatika põhikategooriad: Riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond Liikide väljasuremise põhjused: Globaalse kliima jahenemine, meteoriidikatastroofid Maal elanud inimlased: Neandertallased, australopiteek, kromanjoonlased Kohastumused taimedel, loomadel, inimestel: Inimesel silmapupilli avardumine ja ahenemine liikumisel pimedast toast valgesse, kõrbetaimel on sügav juur vee hankimiseks ja lihakas lehed või varred veevarude kogumiseks või vee arumist piiravad kitsjad ja nahkjad lehed.
EVOLUTSIOONIÕPETUS I MÕISTED 1) Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng ja selle muutumine mitmekesisemaks ja keerukamaks. 2) Bio evo elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu. 3) Füs evo aatomite, tähtede, planeetide jms tekkimine ja edasine areng 4) Kem evo lõi eeldused bio evo toimimiseks. 3,5 mljrd a tgsi tekkis elu. 5) Fossiil organismi või tema jäänuse kivistunud jäljend või jäänus. 6) Kambriumi plahvatus hulkraksete loomade ulatuslik mitmekesistumine, tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad. 7) Kunstlik valik inimeste huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik valimine sordi- või tõuaretuses. 8) Looduslik valik organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine. 9) Olelusvõitlus isendite ellujäämise ja paljunemise sõltuvus takistavatest asjaoludest 10) Mandunud elund taandarenenud el...
3. Ettevõtluse ei tähenda ühe idee külge klammerdumist 4. Ettevõtja ei küsi, kui palju ta ärist teenib 5. Ettevõtja räägib oma ideest paljudele 6. Ettevõtja loob aktiivselt võrgustikku 7. Korrektne äriplaan ei taga riskivaba ettevõtlust 8. Ettevõtluses on suur roll õnnel 9. Ettevõtja õpib, kuidas toime tulla ebakindlusega 10. Ettevõtja loob tulevikku Ettevõtlus kui akadeemiline distsipliin ... on märksa "noorem" kui üldine ettevõttemajandus. Ettevõtluse põhikategooriad (1) Ettevõtluse kõrval olulised veel vähemalt kaks kategooriat: · Ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või teenuseid, mille müük on talle püsivaks tegevuseks Ettevõtja võib olla: · füüsiline isik (teovõimeline, seaduses sätestatud juhtudel ka piiratud teovõimega), · seaduses sätestatud äriühing. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb, see koosneb
· ettevõtlusalased uuringud toetuvad vähem muudele (non-journal) ettevõtlusalastele allikatele Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 15 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 16 Ettevõtluse põhikategooriad (1) Ettevõtluse põhikategooriad (2) Ettevõtluse kõrval olulised veel vähemalt kaks kategooriat: · Ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või teenuseid, mille müük on talle püsivaks tegevuseks Ettevõtja võib olla: · füüsiline isik (teovõimeline, seaduses sätestatud juhtudel ka piiratud teovõimega), · seaduses sätestatud äriühing.
2007. aastal alustati konkursile 34 esitatud innovatsiooniga, 2014. aastaks esitati juba 151 konkursitööd. Kvaliteediinnovatsiooni konkurss on heaks võimalusesks oma ettevõtte rahvusvahelisel tasemel tutvustamiseks. Võitjate kogemuste tutvustamiseks koos tipptasemel esinejatega kvaliteedi ja 4 innovatsiooni teemal mõtete genereerimiseks toimub igal kevadel innovatsiooni- konverents Oasis of Excellence. Konkursile on oodatud innovatsioonid erinevates kategooriates. Põhikategooriad on kehtesteatud organisatsiooni suuruse ja tüübi järgi: • Suured ettevõtted • Väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted • Mikroettevõtted • Avalik sektor ja MTÜ-d Lisaks on loodud veel kaks vastutustundliku innovatsiooni erikategooriat: • tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna innovatsioon • hariduse valdkonna innovatsioon Innovatsioon võib olla näiteks: 1. uus info, oskus, tehnoloogia; 2
suurt huvi ka eripedagoogidele, sest selle läbi on võimalik välja selgitada ebakõlad lapse sõnaseostes. PSL rakendus-pedagoogiline suhtlemine(lastega suhtlemine,selgitamine), kõnearengu toetamine ja korrigeerimine, õppekirjandus(ülesannete/tekstide jõukohastamine lastele) Kõnetegevus. ¤ Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike. Selle vahendiks on keel, viisiks kõne seda teenindab(juhib/reguleerib) psühhofüsioloogiline mehhanism- kõne funktsionaalsüsteem. ¤ Mõiste ja põhikategooriad: Kõne on keelekasutus suhtluseks ja tunnetustegevuseks, ilmneb tavaliselt mingi teise tunnetustegevuse koosseisu lülitatuna. Suulise kõne areng on aluseks sisekõne tekkele, sisekõne on oluline kirjualiku kõne(lugemine, kirjutamine) arengus. Keel on vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses ja kõnevõime on ainult inimesele omane psüühika omadus, selle talituslik alus on psühhofüsioloogiline süsteem, mis korraldab keelevahendite kasutamist.
Põhivõimalused · eriolukordade töötlemise laiendatud võimalused; · sisend/väljund filtrimisvahendite lai kogum; · sisseehitatud lihtsad klassid (massiiv, loetelu, stack jms); · võrgurakenduste loomise lihtsate vahendite olemasolu; · http-päringute ja vastuste loomise klasside olemasolu; · Sisseehitadud keelevahendid mitmelõimeliste rakenduste loomiseks; · unifitseeritud ligipääs JDBC- ja SQLJ-põhistele andmebaasidele · jne. Java-programmide põhikategooriad: · Rakendusprogramm (Application) tavalise rakendusprogrammi analoog · Rakend, mõnes allikas aplett (Applet) -- piiratud võiimalustega spetsialiseeritud programm, mis töötab veebilehitseja juhtimisel veebidokumendi aknas. · Midlet (Midlet) -- piiratud võiimalustega spetsialiseeritud programm, mis töötab mobiilseadmel. · Servlet (Servlet) piiratud võiimalustega spetsialiseeritud programm, mis töötab veebirakenduse serveri poolel.
Sünnituse kulg jm 10 . Vastsündinuiga – sensoorsed võimed, refleksid Sensoorsed võimed Nägemine Sünnihetkel ei funktsioneeri veel täielikult silmalääts Näevad kõige paremini 20- 30 cm kaugusel asuvaid objekte, kuna silmade fookuskaugus asuvaid objekte, kuna silmade fookuskauguson fikseerunud 20-30 cm . (kuni 3 kuud)– ema ja lapse nägude omavaheline kaugus söötmisel ja süleshoidmisel Eelistavad vaadelda inimese nägu Eristavad värve, põhikategooriad: sinine, roheline, kollane, punane. Reageerivad värviüleminekutele. Silmaliigutused on sakaadilised (järjestikused hüppelised liigutused objekt ilt objektile). Ühtlased silmaliigutused arenevad 2. Kuul - Pööravad pilgu objektide silmatorkavatele omadustele (nt liikumisele) Kuulmine Hakkab funktsioneerima u 4 kuud enne sündi. Loode kuuleb vaid valjusid helisid, kuna keskkõrv on täidetud lootevedelikuga. Kuuleb kõige tõenäolisemalt
• afektiivne ehk väärtushinnanguline-hoiakuline (märkamine, reageerimine, väärtustamine, väärtuste süstematiseerimine, isiksuslike väärtusorientatsioonide formeerumine) • psühhomotoorne ehk ümberkujundav-soorituslik (reflektoorsed liigutused, baasliigutused, liigutuste taju, füüsilised võimed, motoorsed oskused, mitteverbaalne kommunikatisoon. 6) B. S. Bloomi modifitseeritud kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia (Anderson et al., 2001), selle dimensioonid, põhikategooriad ja kasutamine õppeülesannete klassifitseerimisel. Olulisemad muutused võrreldus 1956. a versiooniga: • Üleminek seniselt ebaselgelt struktuurilt selgelt kahemõõtmelisele • Mõlema mõõtme (sisu ja soorituse) eraldi määratlemine Moderniseeritud kognitiivse taksonoomia sisumõõde: A. Faktiteadmine (põhielementide teadmine) - terminoloogia teadmine; spetsiifiliste detailide ja elementide teadmine B. Kontseptuaalne teadmine (põhielementidevaheliste seoste teadmine) n
aja jooksul ei ole teda karistatud joobes juhtimise eest ning viimase kolme aasta jooksul ei ole temalt juhilubade kehtivust peatatud ega neid ära võetud LE rikkumiste eest.. Tal tuleb esitada ARK büroole avaldus ning tal on võimalik saada tunnistus üheaastase kehtivusajaga. Juhendataval peab kaasas olema koolituskursuse õpingukaart. TERMINID · Kategooriate all mõistetakse mootorsõidukite jaotamist juhtimisõiguse seisukohalt vastavalt Põhikategooriad: A mootorratas külghaagisega või ilma B auto, mille registrimass ei ületa 3500 kg ja millel peale juhikoha ei ole rohkem kui 8 istekohta; sama auto koos kerghaagisega B-kategooria auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kui haagise registrimass ületab auto tühimassi ja autorongi registrimass ei ületa 3500 kg. BE B-kategooria auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kui haagise registrimass ületab auto tühimassi või autorongi registrimass ületab 3500 kg.
Defineeri üleilmne stratifikatsioon. Üleilmne stratifikatsioon- sotsiaalse ebavõrdsuse mustrid maailmas tervikuna. 34.Defineeri absoluutne ja suhteline vaesus. Absoluutne vaesus - seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina Suhteline vaesus - olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset 35. Millised on üleilmselt vaeste põhikategooriad ja miks see nii on? Suhteline vaesus, absoluutne vaesus. (orjus, võlaorjus, inimkaubandus, prostitutsioon) Süvavaesus leibkonnad, kelle sissetulek on allpool süvavaesuse piiri. Toimetulekut ohustav vaesuse piirkond leibkonnad, kelle sissetulek jääb absoluutse vaesuse piiri ja süvavaesuse piiri vahele. Vaesusriski piirkond leibkonnad, kelle sissetulek ületab absoluutse vaesuse piiri, kuid jääb allapoole vaesusriski piirist. Vaesusriski
Vajalike ressursside (töötajad, tegevuse korraldamine, raha jne) leidmine. suhtevõrgustiku rajamine. Ettevõtluse arengut mõjutavad kohalikud tegurid 1. Kapitali kättesaadavus 2. Tööjõu kättesaadavus 3. Poliitiline olukord Ettevõtluse põhikategooriad Ettevõtluse kõrval on olulised veel vähemalt kaks kategooriat. 1. Ettevõtja ... on ettevõtlusega tegelev isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või teenuseid, mille müük on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõtja võib olla: · füüsiline isik (iga inimene), · juriidiline isik (seaduse alusel loodud õigussubjekt) 2. Ettevõte ... on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja
Naistel on parem mälu ja aistingute vastuvõtmine, meestel ruumitaju ja abstraktne mõtlemine. MOTIVATSIOON T. Good ja J. Brophy (1995) määratlevad motivatsiooni hüpoteetilise konstruktsioonina, mis seletab eesmärgipärase käitumise enesealgatuslikkust, kindlasuunalisust, jõulisust ja püsivust. D. Krathwohli (1964) afektiivsete õppe-kasvatuseesmärkide taksonoomia põhikategooriad: Märkamine. Reageerimine. Väärtustamine. Väärtuste organiseerimine. Isiksuslike väärtusorganisatsioonide formeerumine. Tuntumad psühholoogilised motivatsioonikäsitlused Sekundaarse tarbed isiksulike suundumuste kujundajatena. Eduelamus motivatsiooni kujundajana. Väline ja sisemine motivatsioon. Edward Deci (1975, 1991) arvates on sisemiselt ajendatud käitumise korral tegemist motivatsiooniga, mida põhjustavad otseselt isiklik huvi, rahuldus- või rõõmutunne.
halduse alused: valimik Euroopa esseid, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 103- 112:http://hum.ttu.ee/failid/oppematerjalid/AHintro/AHA_Weber.pdf Legaalne domineerimine põhineb kokkulepetel, reeglite süsteemidel, seadustel. Alludes ülemusele tuleb tegelikult alluda süsteemile, mille järelvalvet teostab ülemus ise. Seega on kuuletumine kohustuslik, kuid vaid teatud kompetentsi piirides, mis on ratsionaalselt teostatud. Domineerimise põhikategooriad on pidev reeglitega seotud asjaajamine, mis toimub kompetentsi piires, see omakorda tähendab tööjaotuse kaudu piiratud kohustusi, selle juurde kuuluvat allumiskohustust ülemusele, võimalike aksepteeritavate sunnivahendite defineerimist. Valitseb ametihierarhia põhimõte, reguleeritakse organisatsiooni tegevust tehniliste reeglite ja/või normidega, mis eeldab erialast koolitust. Juhtimise protsessiga kaasneb dokumeneteerimise kohustus..
1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus. Investeeringute eelarvestamine 24 4.1. Raha aja väärtus 4.2. Investeeringute eelarvestamine. Projekti tasuvuse hindamine 30
Teooria ehituskivid on mõisted, mida pidevalt ja erineval tasandil võrreldakse, rühmitatakse (telgkodeerimine) ja tõlgendatakse/ kirjeldatakse (memod). Tulemuseks kesktaseme teooria (teatud seaduspärasus, mis kehtib antud tingimustes) või põhistatud hüpoteesid (selektiivne kodeerimine) Hästi tehtud PT uurimus peab silmas järgmisi küsimusi Mis alusel oli valim selekteeritud? Andmestiku kirjeldus. 14 Missugused põhikategooriad on nähtavale ilmunud? Mis olid need sündmused, tegusid, jooned, mis iseloomustavad põhikategooriaid? Mis kategooriate alusel on teoreetilised näited tekkinud? Kui representatiivsed need näited on? Missugused on hüpoteetilised suhted kategooriate vahel? Mis alusel need on formuleeritud ja testitud? Mis on siis, kui hüpotees ei leia kinnitust andmetes? Kuidas erandid on arvesse võetud? Kas nad mõjutavad hüpoteesi? Kuidas ja miks oli tuumkategooria eraldatud
S.Bloomi modifitseeritud kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia (ANDERSON et. Al. 2001), selle dimensioonid, põhikategooriad ja kasutamine õppeülesannete klassifitseerimisel. S. BLOOMI modifitseeritud ehk ANDERSONi kognitiivsete õppeeesmärkide taksonoomia on kahemõõtmelise dimensiooniga. Põhikategooriad on siingi sisumõõde ja soorituslik mõõde. Selle järgi saab klassifitseerida õppeülesandeid Sisumõõte ehk teadmiste mõõte (ehk veritkaalse mõõte) põhikategooriad on: Faktiteadmine (põhielementide teadmine - terminoloogia, spetsiifliliste detailide ja elementide teadmine), kontseptuaalne teadmine (põhielementidevaheliste seoste teadmine – klassifikatsioonide, kategooriate; printsiipide ja üldistuste teadmine; teooriate, mudelite ja struktuuride teadmine), protseduuriline teadmine (kuidas midagi teha – ainespetsiifiliste oskuste ja tegevusmallide teadmine; ainespetsiifiliste võtete ja meetodite teadmine; protseduuri kasutamise
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehhatroonikainstituut JÜRI KIRS INSENERIMEHAANIKA III Loenguid ja harjutusi dünaamikast Tallinn 2004 J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 2 III osa. DÜNAAMIKA §1. Sissejuhatus 1. Dünaamika aine ja põhikategooriad Dünaamikaks nimetatakse mehaanika osa, milles uuritakse materiaalsete kehade liikumist neile rakendatud jõudude mõjul. Staatikas uuritakse ainult jõudusid ja jõusüsteeme ning seal ei uurita seda, kuidas liiguks materiaalne osake või jäik keha kui sellele need jõud rakendada. Kinemaatikas uuritakse ainult liikumist, kuid seda puht geomeetrilisest aspektist, jättes täielikult välja jõud, mis selle liikumise põhjustavad. Dünaamikas uuritakse
reaalsust ega loogikat, kalduvad hõlvama mitteteadlike soovidega seotud, rahuldust andvaid ideid. Teisestes protsessides psüühiline energia kõigepealt seotakse (mida kajastab tähelepanu), mistõttu see voolab tahteliselt suunatuna, hõivab ideesid suurema stabiilsusega, taludes vajaduse korral rahulduse edasilükkamist, tehes seega võimalikuks katsetamise ja uute rahulduseni viivate teede leidmise. Esmased ja teisesed protsessid on mõtlemise põhikategooriad psühhoanalüüsis ja vastanduvad teineteisele niisamuti nagu naudingu- ja reaalsuseprintsiip, mis on motivatsiooni põhikategooriad. Kergema patoloogia korral, nagu neuroosid, funktsioneerivad psüühika kõik kolm kihti omal kohal ning nagu normiski, toimivad teadvuses ja eelteadvuses teisesed protsessid. Vaid unenägudes kohtame esmastele protsessidele omaseid aja ja ruumi hüppeid, eri isikute ja sündmuste kokkusulamist, vähendamist ja suurendamist, sümbolismi jms. Neuroosid
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid võ...
2) kognitiivsed motivatsiooni käsitlused 3) sotsiaalkultuurilised motivatsiooni käsitlused 4) humanistlikud motivatsiooni käsitlused 4. Mis on motivatsioon (Goodi ja Brophy,1995, järgi)? Motivatsioon on hüpoteetiline konstruktsioon, mis seletab inimeste eesmärgipärase käitumise enesealgatuslikkust, kindlasuunalisust, jõulisust ja püsivust. 5. Millised on Krathwohli jt (1964) taksonoomia põhikategooriad? Afektiivne taksonoomia hoiakute kujunemisest 1) Üksikväärtuste kujunemine: a) Märkamine (tajumine, tolerantsus ja selektiivne taju); b) Reageerimine (nõusolek reageerida, soov reageerida ja rahulolu reageerimisest); c) Väärtustamine (väärtuse aktsepteerimine, väärtuse eelistamine ning sisemine andumus väärtusele). 2) Väärtussüsteemide kujunemine:
Tervet uurimust läbiv protsess. Liikumine konkreetsest abstraktse poole. Teooria ehituskivid on mõisted, mida pidevalt ja erineval tasandil võrreldakse, rühmitatakse (telgkodeerimine) ja tõlgendatakse/ kirjeldatakse (memod). Tulemuseks kesktaseme teooria (teatud seaduspärasus kehtib antud tingimustes) või põhistatud hüpoteesid (selektiivne kodeerimine). Oluline on meeles pidada järgmisi küsimusi: · Mis alusel oli valim selekteeritud? Andmestiku kirjeldus. · Missugused põhikategooriad on nähtavale ilmunud? · Mis olid need sündmused, tegusid, jooned, mis iseloomustavad põhikategooriaid? · Mis kategooriate alusel on teoreetilised näited tekkinud? Kui representatiivsed need näited on? · Missugused on hüpoteetilised suhted kategooriate vahel? Mis alusel need on formuleeritud ja testitud? · Mis on siis, kui hüpotees ei leia kinnitust andmetes? Kuidas erandid on arvesse võetud? Kas nad mõjutavad hüpoteesi?
1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus. Investeeringute eelarvestamine 24 4.1. Raha aja väärtus 4.2. Investeeringute eelarvestamine 30
1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus. Investeeringute eelarvestamine 24 4.1. Raha aja väärtus 4.2. Investeeringute eelarvestamine 30
1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus. Investeeringute eelarvestamine 24 4.1. Raha aja väärtus 4.2. Investeeringute eelarvestamine 30
Kõnetegevuse psühholoogia 1. Psühholingvistika aines Biheivioristlik psühholoogia, mis uurib inimese käitumist kui reaktsiooni stiimulile (S— >R). Keele kasutamine on vastavalt üks paljudest inimkäitumise vormidest (ingl. language as behaviour). Nimetatud teooria aluseks omakorda on I. Pavlovi õpetus refleksidest. Ratsionalistlik psühholingvistika, ka Chomsky-Milleri psühholingvistika, transformatsiooni- (muute-)psühholingvistika. Nimetatud teooria väidab, et iga väliskõne lause aluseks on mingi abstraktne süvastruktuur, mis kajastab selgelt kõiki pindstruktuuri lause väiteid baaslause või baaslausete ahela näol. H. Õimu järgi võiks seda näitlikult iseloomustada süvastruktuuri (A) ja pindstruktuuri (B) lausete võrdlus. Nimetatud teooria alusteks on: •Ratsionalistlik psühholoogia, mis seostab psüühika arengu tunnetuslike struktuuride ja tunnetusreeglite omandamisega. Kõneakte vaadeldakse kui indiviidi keerul...
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetode...
Veesisaldust väljendatakse protsentides kuiva kasvupinnase kohta. See näitaja võib kõikuda suurtes piirides: alates 1… 2 protsendist kuni 300 … 400 protsendini. Niiskusprotsent on üle 100 juhul, kui vett on pinnases rohkem kui tahket osa (kuiva pinnast). Vesi võib kasvupinnases esineda mitmel erineval viisil, olenevalt sellest, millised jõud teda seal seovad. Kasvupinnases esineva vee põhikategooriad on gravitatsioonivesi, kapillaarvesi ning adsorbtsioonvesi (füüsikaliselt, molekulaarjõudude mõjul seotud vesi). Lisaks esineb pinnases ka keemiliselt seotud vett, mis on liikumatu ning taimedele kättesaamatu. Üheks vee esinemise vormiks on kasvupinnases ka veeaur, mis on küllaltki suure liikuvusega, kuid mida esineb suhteliselt vähe (ca 0,001 %). 1.3.1. Gravitatsioonivesi Gravitatsioonivesi on vesi, mis moodustub kas sademetest, kastmis- või üleujutusveest ning liigub
olemas olla. Kõige olulisem on see, et töölisklassil oleks riided seljas ja kõht täis, alles seejärel on mõtet hakata rääkima kõrgelennulistest ideedest, kosmilistest avarustest. Enamus sotsiaalmajanduslikke formatsioone on klassiühiskond, kus on pidevas võitluses alamklass ja ülemklass. Üks võitleb võimu säilitamise, teine positsiooni parandamise eest. Sellest klasside võitlusest hakkab sotsiaalse konflikti temaatika hargnemine. Põhikategooriad: · Tootlikud jõud inimfaktor e töötajad; asjad e tootmisvahendid ja töö objekt. · Tootmissuhted suhted, mis tekivad tootmisprotsessis. Nendega seondub omandisuhete mõiste. · Tootmisviis tootlike jõudude ja tootlike suhete summa. Tootmisviise on sama palju kui sotsiaalmajanduslikke formatsioone. Need erinevad eelkõige majanduse poolest. Nõnda nimetab Marx järgmisi tootmisviise:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
