peaksid teadma). ülesannete lahendamise põhjal psühhomeetriliste (frontaalsete) IQ testidega hinnatavast vaimsest võimekusest? 8. Millised on Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomia põhikategooriad? Praktilises on oluline lahenduse käik Kognitiivne, afektiivne ja psühhomotoorne. Psühhomeetrilises on lahenduse vastus 9. Millised on Bloomi kognitiivse taksonoomia 20. Millisesse vahemikku jääb korrelatsioon psühhomeetriliste põhikategooriad
4) Õpetaja tegevus  MIllistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? 1) Sisu loetelus (vertikaalis) 2) Sooritusena (horisontaalis)  Millised on B.S.Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad? 1) Kognitiivsed (tunnetuslikud) taksonoomiad (Bloom) 2) Afektiivsed taksonoomia Krathwohl jt) 3) Psühhomotoorsed taksonoomia (Harrow)  Millised on Bloomi kognitiivse taksonoomia põhikategooriad? 1) Teadmine 2) Mõistmine 3) Rakendamine 4) Analüüs 5) Süntees 6) Hindamine  Loetlege Andersoni jt. (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad? 1) „Pea meeles“ (teadmine) 2) „Saa aru“ (mõistmine- arusaamise madalam aste) 3) „Rakenda“ (rakendamine) 4) „Analüüsi“ (analüüs) 5) „Hinda“ (hindamine) 6) „Loo“ (süntees)
üldisematest eesmärkidest? Jah/Ei 6. Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks? 7. Millistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? 8. Nimetage B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad. 9. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad, 10. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad. 11. Mida kajastab õppe-eesmärkide spetsifikatsioon oma kahe mõõtmena? 12. Nimetage R. Gagné õpiväljundite põhikategooriaid? Õpilaste vaimsed võimed ja kaasaegsed intelligentsusteooriad 13. Millised kolm põhijoont iseloomustavad (Snydermani ja Rothami, 1987, uurimuse põhjal) inimeste vaimseid võimeid? 14
Inimese lõhnatundlikkus on kõige suurem 30  60 aasta sees. On vahe ka naiste ja meeste lõhnatundlikkusel, naistel teravam xD. Aga see sõltub ka harjumustest. Nt suitsetajatel madalam tundlikkus. Võib leida ka lugusid, kus haiguse tagajärjel lõhnatundlikkus kaob täiesti, nt mingid gripivormid. Maitsmisaisting  maitsmine ja haistmine on tugevalt seotud omavahel. Maitset tunneb siis, kui süües lahustuvad ained mõjuvad maitsmisretseptoritele, mis asetsevad keelepinnal. Põhikategooriad on magus, hapu, soolane ja kibe (mõru). Kompimisaisting  aistingu kompensatsioon. Aistingu võivad üksteist kompenseerida. Kui inimesel on mingi aisting raskendatud või puudulik, siis teised üritavad seda puuduolevat kompenseerida. Nt pimedal on hästiarenenud kuulmine ja kompimine. Teine mõiste on adaptatsioon ehk kohanemine  aistingud võivad kohaneda, nt 1)kui ärritaja on väga nõrk, siis aistingutundlikkus muutub 2)pideva müra käes, ere valgus
oma kahe töö pärast, mis on olnud mõjukad nii ülikoolides kui väljaspool õppeasutusi. Esimene teos ''The Origins of Totalitarianism'' on avaldatud aastal 1951, see on uurimus natslikest ja stalinistlikest reziimidest, see teos põhjustas laiaulatuslikke arutelusid totalitaarse nähtuse olemuse ja ajalooliste eelkäijate kohta. Teine teos ''The Human Condition'', avaldatud 1958, oli originaalne filosoofiline õpetus , mis uuris vita activa (tööjõud, töö, tegevus) põhikategooriad. Lisaks neile kahele tähtsale teosele avaldas Arendt veel mõjukaid esseesid teemadel nagu revolutsiooni, vabaduse, autoriteeti , traditsioonide ja tänapäeva olemusest. Enne oma surma aastal 1975, oli ta valmis saanud osa oma viimasest filosoofilest tööst ''the life of the mind'', kus ta uuris vita contemplativa (mõtlemine, valmidus, otsustamine) põhitõdesid. Oma töödes maadles ta omaaja kõige kriitilistema poliitikasündmustega,
Iseseisvaks valdkonnaks kujunes kunstiteadus alles 19. sajandil, enne peeti seda ajaloo abiteaduseks. Kunsti osa ühiskonnas ja ühiskonna osa kunstis. Alljärgnevalt on ära toodud olulisemad valdkonnad ühiskonna ja kunsti st. inimese ja tema loomigu omavahelistes suhetes.  Esteetika – (kr aisthetikos ´meelelise tajuga seotud) teadus, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, ilu ja kunsti olemust. Esteetika põhikategooriad on ilus ja inetu; ülev ja tavaline; traagiline ja koomiline. Esteetiline elamus – emotsionaalne seisund, mis tekib inimesel ümbritseva tegelikkuse, inimese loodud esemete ja eelkõige kunstiteoste esteetilisel tajumisel. Esteetiline ideaal – inimese kujutlus täiuslikkusest (nt täiuslikust elust, täiuslikust inimesest jms)  Religioon – usund, rahvapäraselt usk, inimese suhtumine temast absoluutselt üle
Soorituslikud (väljundipõhised) õppe- ja kasvatuseesmärgid püstitakse kahemõõtmeliselt: sisu ja sooritus. 8. Nimetage B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad. B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomia põhivaldkonnad on kognitiivne taksonoomia, afektiivne taksonoomia ja psühhomotoorne taksonoomia. 9. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad. Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad on faktiteadmine, kontseptuaalne teadmine, protseduuriline teadmine ja metakognitiivne teadmine. 10. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad. Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad on pea meeles, saa aru,
1. Mis on ettevõtluse ülesanne ühiskonnas? Klientidel on suurem valik turul, uute töökohtade loomine, pakkujate tegevuse uuendamine ja arendamine ning pakutavate hüviste omaduste ja kvaliteedi parendamine. 2. Nimeta ettevõtluse põhikategooriad ning kirjelda nende vahelised erinevused. Ettevõtja (isik, kes tegeleb ettevõtlusega. Ta pakub tasu eest enda teenust või toodet ja nende müük on talle püsivaks tegevuseks), ettevõte (majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb). 3. Nimeta ettevõtete liigid suurusekategooriate levinuimate piiride järgi ning too välja neile omased põhitunnused. Mikroettevõte– alla 10 töötaja, väikeettevõte– 10-49
Probleem, mis seisab elu tekke nüüdisaegse käsitluse ees: DNA rakuväline tekkimine pole tõestatud Evolutsiooniliste muutuste peamised tegurid: mutatsioonid, geneetiline triiv, looduslik valik Tegurid, mis takistavad liikidevahelist ristumist: ajaline isolatsioon, sugurakkude biokeemiline sobimatus, seksuaalkäitumine, signaaltunnused Domeenid, mis kuuluvad elustiku evolutsioonilisse kolmikjaotusesse: arhed, bakterid, eukarüoodid Süstemaatika põhikategooriad: Riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond Liikide väljasuremise põhjused: Globaalse kliima jahenemine, meteoriidikatastroofid Maal elanud inimlased: Neandertallased, australopiteek, kromanjoonlased Kohastumused taimedel, loomadel, inimestel: Inimesel silmapupilli avardumine ja ahenemine liikumisel pimedast toast valgesse, kõrbetaimel on sügav juur vee hankimiseks ja lihakas lehed või varred veevarude kogumiseks või vee arumist piiravad kitsjad ja nahkjad lehed.
EVOLUTSIOONIÕPETUS I MÕISTED 1) Evolutsioon  mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng ja selle muutumine mitmekesisemaks ja keerukamaks. 2) Bio evo  elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu. 3) Füs evo  aatomite, tähtede, planeetide jms tekkimine ja edasine areng 4) Kem evo  lõi eeldused bio evo toimimiseks. 3,5 mljrd a tgsi tekkis elu. 5) Fossiil  organismi või tema jäänuse kivistunud jäljend või jäänus. 6) Kambriumi plahvatus  hulkraksete loomade ulatuslik mitmekesistumine, tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad. 7) Kunstlik valik  inimeste huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik valimine sordi- või tõuaretuses. 8) Looduslik valik  organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine. 9) Olelusvõitlus  isendite ellujäämise ja paljunemise sõltuvus takistavatest asjaoludest 10) Mandunud elund  taandarenenud el...
3. Ettevõtluse ei tähenda ühe idee külge klammerdumist 4. Ettevõtja ei küsi, kui palju ta ärist teenib 5. Ettevõtja räägib oma ideest paljudele 6. Ettevõtja loob aktiivselt võrgustikku 7. Korrektne äriplaan ei taga riskivaba ettevõtlust 8. Ettevõtluses on suur roll õnnel 9. Ettevõtja õpib, kuidas toime tulla ebakindlusega 10. Ettevõtja loob tulevikku Ettevõtlus kui akadeemiline distsipliin ... on märksa "noorem" kui üldine ettevõttemajandus. Ettevõtluse põhikategooriad (1) Ettevõtluse kõrval olulised veel vähemalt kaks kategooriat: · Ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või teenuseid, mille müük on talle püsivaks tegevuseks Ettevõtja võib olla: · füüsiline isik (teovõimeline, seaduses sätestatud juhtudel ka piiratud teovõimega), · seaduses sätestatud äriühing. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb, see koosneb
· ettevõtlusalased uuringud toetuvad vähem muudele (non-journal) ettevõtlusalastele allikatele Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 15 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 16 Ettevõtluse põhikategooriad (1) Ettevõtluse põhikategooriad (2) Ettevõtluse kõrval olulised veel vähemalt kaks kategooriat: · Ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või teenuseid, mille müük on talle püsivaks tegevuseks Ettevõtja võib olla: · füüsiline isik (teovõimeline, seaduses sätestatud juhtudel ka piiratud teovõimega), · seaduses sätestatud äriühing.
2007. aastal alustati konkursile 34 esitatud innovatsiooniga, 2014. aastaks esitati juba 151 konkursitööd. Kvaliteediinnovatsiooni konkurss on heaks võimalusesks oma ettevõtte rahvusvahelisel tasemel tutvustamiseks. Võitjate kogemuste tutvustamiseks koos tipptasemel esinejatega kvaliteedi ja 4 innovatsiooni teemal mõtete genereerimiseks toimub igal kevadel innovatsiooni- konverents Oasis of Excellence. Konkursile on oodatud innovatsioonid erinevates kategooriates. Põhikategooriad on kehtesteatud organisatsiooni suuruse ja tüübi järgi: • Suured ettevõtted • Väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted • Mikroettevõtted • Avalik sektor ja MTÜ-d Lisaks on loodud veel kaks vastutustundliku innovatsiooni erikategooriat: • tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna innovatsioon • hariduse valdkonna innovatsioon Innovatsioon võib olla näiteks: 1. uus info, oskus, tehnoloogia; 2
suurt huvi ka eripedagoogidele, sest selle läbi on võimalik välja selgitada ebakõlad lapse sõnaseostes. PSL rakendus-pedagoogiline suhtlemine(lastega suhtlemine,selgitamine), kõnearengu toetamine ja korrigeerimine, õppekirjandus(ülesannete/tekstide jõukohastamine lastele) Kõnetegevus. ¤ Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike. Selle vahendiks on keel, viisiks kõne seda teenindab(juhib/reguleerib) psühhofüsioloogiline mehhanism- kõne funktsionaalsüsteem. ¤ Mõiste ja põhikategooriad: Kõne on keelekasutus suhtluseks ja tunnetustegevuseks, ilmneb tavaliselt mingi teise tunnetustegevuse koosseisu lülitatuna. Suulise kõne areng on aluseks sisekõne tekkele, sisekõne on oluline kirjualiku kõne(lugemine, kirjutamine) arengus. Keel on vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses ja kõnevõime on ainult inimesele omane psüühika omadus, selle talituslik alus on psühhofüsioloogiline süsteem, mis korraldab keelevahendite kasutamist.
Põhivõimalused · eriolukordade töötlemise laiendatud võimalused; · sisend/väljund filtrimisvahendite lai kogum; · sisseehitatud lihtsad klassid (massiiv, loetelu, stack jms); · võrgurakenduste loomise lihtsate vahendite olemasolu; · http-päringute ja vastuste loomise klasside olemasolu; · Sisseehitadud keelevahendid mitmelõimeliste rakenduste loomiseks; · unifitseeritud ligipääs JDBC- ja SQLJ-põhistele andmebaasidele · jne. Java-programmide põhikategooriad: · Rakendusprogramm (Application)  tavalise rakendusprogrammi analoog · Rakend, mõnes allikas aplett (Applet) -- piiratud võiimalustega spetsialiseeritud programm, mis töötab veebilehitseja juhtimisel veebidokumendi aknas. · Midlet (Midlet) -- piiratud võiimalustega spetsialiseeritud programm, mis töötab mobiilseadmel. · Servlet (Servlet)  piiratud võiimalustega spetsialiseeritud programm, mis töötab veebirakenduse serveri poolel.
 Sünnituse kulg jm 10 . Vastsündinuiga – sensoorsed võimed, refleksid Sensoorsed võimed  Nägemine Sünnihetkel ei funktsioneeri veel täielikult silmalääts Näevad kõige paremini 20- 30 cm kaugusel asuvaid objekte, kuna silmade fookuskaugus asuvaid objekte, kuna silmade fookuskauguson fikseerunud 20-30 cm . (kuni 3 kuud)– ema ja lapse nägude omavaheline kaugus söötmisel ja süleshoidmisel Eelistavad vaadelda inimese nägu Eristavad värve, põhikategooriad: sinine, roheline, kollane, punane. Reageerivad värviüleminekutele. Silmaliigutused on sakaadilised (järjestikused hüppelised liigutused objekt ilt objektile). Ühtlased silmaliigutused arenevad 2. Kuul - Pööravad pilgu objektide silmatorkavatele omadustele (nt liikumisele)  Kuulmine Hakkab funktsioneerima u 4 kuud enne sündi. Loode kuuleb vaid valjusid helisid, kuna keskkõrv on täidetud lootevedelikuga. Kuuleb kõige tõenäolisemalt
• afektiivne ehk väärtushinnanguline-hoiakuline (märkamine, reageerimine, väärtustamine, väärtuste süstematiseerimine, isiksuslike väärtusorientatsioonide formeerumine) • psühhomotoorne ehk ümberkujundav-soorituslik (reflektoorsed liigutused, baasliigutused, liigutuste taju, füüsilised võimed, motoorsed oskused, mitteverbaalne kommunikatisoon. 6) B. S. Bloomi modifitseeritud kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia (Anderson et al., 2001), selle dimensioonid, põhikategooriad ja kasutamine õppeülesannete klassifitseerimisel. Olulisemad muutused võrreldus 1956. a versiooniga: • Üleminek seniselt ebaselgelt struktuurilt selgelt kahemõõtmelisele • Mõlema mõõtme (sisu ja soorituse) eraldi määratlemine Moderniseeritud kognitiivse taksonoomia sisumõõde: A. Faktiteadmine (põhielementide teadmine) - terminoloogia teadmine; spetsiifiliste detailide ja elementide teadmine B. Kontseptuaalne teadmine (põhielementidevaheliste seoste teadmine) n
aja jooksul ei ole teda karistatud joobes juhtimise eest ning viimase kolme aasta jooksul ei ole temalt juhilubade kehtivust peatatud ega neid ära võetud LE rikkumiste eest.. Tal tuleb esitada ARK büroole avaldus ning tal on võimalik saada tunnistus üheaastase kehtivusajaga. Juhendataval peab kaasas olema koolituskursuse õpingukaart. TERMINID · Kategooriate all mõistetakse mootorsõidukite jaotamist juhtimisõiguse seisukohalt vastavalt Põhikategooriad: A  mootorratas külghaagisega või ilma B  auto, mille registrimass ei ületa 3500 kg ja millel peale juhikoha ei ole rohkem kui 8 istekohta; sama auto koos kerghaagisega B-kategooria auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kui haagise registrimass ületab auto tühimassi ja autorongi registrimass ei ületa 3500 kg. BE  B-kategooria auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kui haagise registrimass ületab auto tühimassi või autorongi registrimass ületab 3500 kg
Defineeri üleilmne stratifikatsioon. Üleilmne stratifikatsioon- sotsiaalse ebavõrdsuse mustrid maailmas tervikuna. 34.Defineeri absoluutne ja suhteline vaesus. Absoluutne vaesus - seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina Suhteline vaesus - olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset 35. Millised on üleilmselt vaeste põhikategooriad ja miks see nii on? Suhteline vaesus, absoluutne vaesus. (orjus, võlaorjus, inimkaubandus, prostitutsioon) Süvavaesus  leibkonnad, kelle sissetulek on allpool süvavaesuse piiri. Toimetulekut ohustav vaesuse piirkond  leibkonnad, kelle sissetulek jääb absoluutse vaesuse piiri ja süvavaesuse piiri vahele. Vaesusriski piirkond  leibkonnad, kelle sissetulek ületab absoluutse vaesuse piiri, kuid jääb allapoole vaesusriski piirist. Vaesusriski
Vajalike ressursside (töötajad, tegevuse korraldamine, raha jne) leidmine. suhtevõrgustiku rajamine. Ettevõtluse arengut mõjutavad kohalikud tegurid 1. Kapitali kättesaadavus 2. Tööjõu kättesaadavus 3. Poliitiline olukord Ettevõtluse põhikategooriad Ettevõtluse kõrval on olulised veel vähemalt kaks kategooriat. 1. Ettevõtja ... on ettevõtlusega tegelev isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või teenuseid, mille müük on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõtja võib olla: · füüsiline isik (iga inimene), · juriidiline isik (seaduse alusel loodud õigussubjekt) 2. Ettevõte ... on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja
Naistel on parem mälu ja aistingute vastuvõtmine, meestel ruumitaju ja abstraktne mõtlemine. MOTIVATSIOON T. Good ja J. Brophy (1995) määratlevad motivatsiooni hüpoteetilise konstruktsioonina, mis seletab eesmärgipärase käitumise enesealgatuslikkust, kindlasuunalisust, jõulisust ja püsivust. D. Krathwohli (1964) afektiivsete õppe-kasvatuseesmärkide taksonoomia põhikategooriad: Märkamine. Reageerimine. Väärtustamine. Väärtuste organiseerimine. Isiksuslike väärtusorganisatsioonide formeerumine. Tuntumad psühholoogilised motivatsioonikäsitlused Sekundaarse tarbed isiksulike suundumuste kujundajatena. Eduelamus motivatsiooni kujundajana. Väline ja sisemine motivatsioon. Edward Deci (1975, 1991) arvates on sisemiselt ajendatud käitumise korral tegemist motivatsiooniga, mida põhjustavad otseselt isiklik huvi, rahuldus- või rõõmutunne
halduse alused: valimik Euroopa esseid, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 103- 112:http://hum.ttu.ee/failid/oppematerjalid/AHintro/AHA_Weber.pdf Legaalne domineerimine põhineb kokkulepetel, reeglite süsteemidel, seadustel. Alludes ülemusele tuleb tegelikult alluda süsteemile, mille järelvalvet teostab ülemus ise. Seega on kuuletumine kohustuslik, kuid vaid teatud kompetentsi piirides, mis on ratsionaalselt teostatud. Domineerimise põhikategooriad on pidev reeglitega seotud asjaajamine, mis toimub kompetentsi piires, see omakorda tähendab tööjaotuse kaudu piiratud kohustusi, selle juurde kuuluvat allumiskohustust ülemusele, võimalike aksepteeritavate sunnivahendite defineerimist. Valitseb ametihierarhia põhimõte, reguleeritakse organisatsiooni tegevust tehniliste reeglite ja/või normidega, mis eeldab erialast koolitust. Juhtimise protsessiga kaasneb dokumeneteerimise kohustus..
1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus. Investeeringute eelarvestamine 24 4.1. Raha aja väärtus 4.2. Investeeringute eelarvestamine. Projekti tasuvuse hindamine 30
Teooria ehituskivid on mõisted, mida pidevalt ja erineval tasandil võrreldakse, rühmitatakse (telgkodeerimine) ja tõlgendatakse/ kirjeldatakse (memod). Tulemuseks kesktaseme teooria (teatud seaduspärasus, mis kehtib antud tingimustes) või põhistatud hüpoteesid (selektiivne kodeerimine) Hästi tehtud PT uurimus peab silmas järgmisi küsimusi Mis alusel oli valim selekteeritud? Andmestiku kirjeldus. 14 Missugused põhikategooriad on nähtavale ilmunud? Mis olid need sündmused, tegusid, jooned, mis iseloomustavad põhikategooriaid? Mis kategooriate alusel on teoreetilised näited tekkinud? Kui representatiivsed need näited on? Missugused on hüpoteetilised suhted kategooriate vahel? Mis alusel need on formuleeritud ja testitud? Mis on siis, kui hüpotees ei leia kinnitust andmetes? Kuidas erandid on arvesse võetud? Kas nad mõjutavad hüpoteesi? Kuidas ja miks oli tuumkategooria eraldatud
sobivust püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Kuivõrd rahuldavad vahendid ja meetodid hindamiskriteeriume. Nõrkuseks – sisuline külg jäi kajastamata 1 S.Bloomi modifitseeritud kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia (ANDERSON et. Al. 2001), selle dimensioonid, põhikategooriad ja kasutamine õppeülesannete klassifitseerimisel. S. BLOOMI modifitseeritud ehk ANDERSONi kognitiivsete õppeeesmärkide taksonoomia on kahemõõtmelise dimensiooniga. Põhikategooriad on siingi sisumõõde ja soorituslik mõõde. Selle järgi saab klassifitseerida õppeülesandeid Sisumõõte ehk teadmiste mõõte (ehk veritkaalse mõõte) põhikategooriad on: Faktiteadmine (põhielementide teadmine - terminoloogia,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehhatroonikainstituut JÜRI KIRS INSENERIMEHAANIKA III Loenguid ja harjutusi dünaamikast Tallinn 2004 J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 2 III osa. DÜNAAMIKA §1. Sissejuhatus 1. Dünaamika aine ja põhikategooriad Dünaamikaks nimetatakse mehaanika osa, milles uuritakse materiaalsete kehade liikumist neile rakendatud jõudude mõjul. Staatikas uuritakse ainult jõudusid ja jõusüsteeme ning seal ei uurita seda, kuidas liiguks materiaalne osake või jäik keha kui sellele need jõud rakendada. Kinemaatikas uuritakse ainult liikumist, kuid seda puht geomeetrilisest aspektist, jättes täielikult välja jõud, mis selle liikumise põhjustavad. Dünaamikas uuritakse
reaalsust ega loogikat, kalduvad hõlvama mitteteadlike soovidega seotud, rahuldust andvaid ideid. Teisestes protsessides psüühiline energia kõigepealt seotakse (mida kajastab tähelepanu), mistõttu see voolab tahteliselt suunatuna, hõivab ideesid suurema stabiilsusega, taludes vajaduse korral rahulduse edasilükkamist, tehes seega võimalikuks katsetamise ja uute rahulduseni viivate teede leidmise. Esmased ja teisesed protsessid on mõtlemise põhikategooriad psühhoanalüüsis ja vastanduvad teineteisele niisamuti nagu naudingu- ja reaalsuseprintsiip, mis on motivatsiooni põhikategooriad. Kergema patoloogia korral, nagu neuroosid, funktsioneerivad psüühika kõik kolm kihti omal kohal ning nagu normiski, toimivad teadvuses ja eelteadvuses teisesed protsessid. Vaid unenägudes kohtame esmastele protsessidele omaseid aja ja ruumi hüppeid, eri isikute ja sündmuste kokkusulamist, vähendamist ja suurendamist, sümbolismi jms. Neuroosid
et motivatsiooni ei saa adekvaatselt kirjeldada ilma isiksuslikke ega sotsiaalseid faktoreid arvestamata. Viimase ajal ongi üha enam hakatud pöörama tähelepanu individuaalsetele erinevustele motivatsioonis, sh motivatsiooni tahtelistele aspektidele. Kõik see on aidanud mõista, et inimmotivatsioon on keeruline ilming ja sama käitumise aluseks võivad olla täiesti erinevad sisemised motiivid. 2.Hoiakute ja tõekspidamiste kijunemine D.Krathwohli afektiivse taksonoomia näitel. Põhikategooriad on Märkamine; Reageerimine; Väärtustamine; Väärtuste, Isiksuslike väärtusorientatsioonide formeerumine. Väärtuste omistamine meid ümbritseva maailma objektidele, sündmustele ja nähtustele algab nende märkamisest. Üksikväärtused kujunevad märkamis-, reageerimis- ja väärtustamisetapi läbimisel. Üksikväärtuste üldistumise ja grupeerumise tulemusena kujunevad õpilastel kindlad käitumissuundumused, hoiakud ja üldine suhtumine ümbritsevasse maailma. 3
2) kognitiivsed motivatsiooni käsitlused 3) sotsiaalkultuurilised motivatsiooni käsitlused 4) humanistlikud motivatsiooni käsitlused 4. Mis on motivatsioon (Goodi ja Brophy,1995, järgi)? Motivatsioon on hüpoteetiline konstruktsioon, mis seletab inimeste eesmärgipärase käitumise enesealgatuslikkust, kindlasuunalisust, jõulisust ja püsivust. 5. Millised on Krathwohli jt (1964) taksonoomia põhikategooriad? Afektiivne taksonoomia hoiakute kujunemisest 1) Üksikväärtuste kujunemine: a) Märkamine (tajumine, tolerantsus ja selektiivne taju); b) Reageerimine (nõusolek reageerida, soov reageerida ja rahulolu reageerimisest); c) Väärtustamine (väärtuse aktsepteerimine, väärtuse eelistamine ning sisemine andumus väärtusele). 2) Väärtussüsteemide kujunemine:
Tervet uurimust läbiv protsess. Liikumine konkreetsest abstraktse poole. Teooria ehituskivid on mõisted, mida pidevalt ja erineval tasandil võrreldakse, rühmitatakse (telgkodeerimine) ja tõlgendatakse/ kirjeldatakse (memod). Tulemuseks kesktaseme teooria (teatud seaduspärasus kehtib antud tingimustes) või põhistatud hüpoteesid (selektiivne kodeerimine). Oluline on meeles pidada järgmisi küsimusi: · Mis alusel oli valim selekteeritud? Andmestiku kirjeldus. · Missugused põhikategooriad on nähtavale ilmunud? · Mis olid need sündmused, tegusid, jooned, mis iseloomustavad põhikategooriaid? · Mis kategooriate alusel on teoreetilised näited tekkinud? Kui representatiivsed need näited on? · Missugused on hüpoteetilised suhted kategooriate vahel? Mis alusel need on formuleeritud ja testitud? · Mis on siis, kui hüpotees ei leia kinnitust andmetes? Kuidas erandid on arvesse võetud? Kas nad mõjutavad hüpoteesi?
1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus. Investeeringute eelarvestamine 24 4.1. Raha aja väärtus 4.2. Investeeringute eelarvestamine 30
1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus. Investeeringute eelarvestamine 24 4.1. Raha aja väärtus 4.2. Investeeringute eelarvestamine 30
1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus. Investeeringute eelarvestamine 24 4.1. Raha aja väärtus 4.2. Investeeringute eelarvestamine 30
Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. A. Leontje väidab õigustatult, et psühholoogilises mõttes kõnetegevust kui motiivist tulenevat üksiktegevust ei eksisteeri. Kõne ilmneb toimingutena (kõneaktidena) suhtlemisel või operatsioonidena mingi teise tegevuse (tunnetustegevuse) koosseisus. Keel, kõne ja kõnevõime (keelekasutusvõime, keelepädevus) moodustavadki kõnetegevuse põhikategooriad. Keel on vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses. Tänapäeval määratletakse keelt kui akustilis-artikulatoorsete märkide süsteemi (produtseeritakse artikulatoorselt, tajutakse akustiliselt). Kõnevõimet on õige käsitada selle bioloogilises ja sotsiaalses ühtsuses. Bioloogiliselt (geneetiliselt) ei ole inimese kõnevõime päritav, küll on aga inimesel bioloogilised eeldused kõnelema õppida
· Majandus  ainsana kindlalt loogiline. · Teadus  üldiselt loogiline, kuid samas nt teoloogid räägivad mingist olendist, keda pole keegi näinud. · Poliitika  selleks, et inimene üritaks mitteloogilist käitumist paremana näidata, on võimalus enda verbaalne tõestamine. Näiteks tuuakse poliitikud. Seega võib ka poliitika panna loogilisuse osas küsimärgi alla. Põhikategooriad, mille järgi Pareto loogikat lahti seletab: · Residum (jääk)  määrab ära inimese mitteloogilise käitumise koos derivatsioonidega. · Derivatsioon (tuletis)  loogilisuse kate mitteloogilisele käitumisele. Jääkide klassid: · Kombinatsioonide instinkt  tung otsida uusi lahendusi, manipuleerida. See on osavus. Need, kellel see klass domineerib, on emarebased. · Agregaatide püsivus (kogumi säilivus)  ei taha muutusi. Poliitikas isalõvid ja emarebased
Veesisaldust väljendatakse protsentides kuiva kasvupinnase kohta. See näitaja võib kõikuda suurtes piirides: alates 1… 2 protsendist kuni 300 … 400 protsendini. Niiskusprotsent on üle 100 juhul, kui vett on pinnases rohkem kui tahket osa (kuiva pinnast). Vesi võib kasvupinnases esineda mitmel erineval viisil, olenevalt sellest, millised jõud teda seal seovad. Kasvupinnases esineva vee põhikategooriad on gravitatsioonivesi, kapillaarvesi ning adsorbtsioonvesi (füüsikaliselt, molekulaarjõudude mõjul seotud vesi). Lisaks esineb pinnases ka keemiliselt seotud vett, mis on liikumatu ning taimedele kättesaamatu. Üheks vee esinemise vormiks on kasvupinnases ka veeaur, mis on küllaltki suure liikuvusega, kuid mida esineb suhteliselt vähe (ca 0,001 %). 1.3.1. Gravitatsioonivesi Gravitatsioonivesi on vesi, mis moodustub kas sademetest, kastmis- või üleujutusveest ning liigub
olemas olla. Kõige olulisem on see, et töölisklassil oleks riided seljas ja kõht täis, alles seejärel on mõtet hakata rääkima kõrgelennulistest ideedest, kosmilistest avarustest. Enamus sotsiaalmajanduslikke formatsioone on klassiühiskond, kus on pidevas võitluses alamklass ja ülemklass. Üks võitleb võimu säilitamise, teine positsiooni parandamise eest. Sellest klasside võitlusest hakkab sotsiaalse konflikti temaatika hargnemine. Põhikategooriad: · Tootlikud jõud  inimfaktor e töötajad; asjad e tootmisvahendid ja töö objekt. · Tootmissuhted  suhted, mis tekivad tootmisprotsessis. Nendega seondub omandisuhete mõiste. · Tootmisviis  tootlike jõudude ja tootlike suhete summa. Tootmisviise on sama palju kui sotsiaalmajanduslikke formatsioone. Need erinevad eelkõige majanduse poolest. Nõnda nimetab Marx järgmisi tootmisviise:
annaabi.ee 
