6. Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsetet 17. Schneider, Körkeli ja Weinerti 1989 uurimus näitab, et õppe-eesmärkide sõnastamiseks mõneski tegevusvallas sõltub edukus pigem spetsiifilistest Sisu edastada õpetaja tegevusena, edastada õpilase tegevusena ja teadmistest ja oskustest kui üldisest intelligentsusest. väljundipõhiselt (õpilase sooritus). 18. Millised on tuntumad intelligentsuse testid kaasajal? 7. Millistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised Wechler, Kaufman, õpieesmärgid?
Ei, võimalusi eesmärkide konkretiseerimiseks on palju (ehk üldisema eesmärgi saavutamiseks on sageli võimalikud erinevad teed konkreetsete eesmärkide saavutamisena). 6. Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks? Neli võimalust sõnastamiseks tegevustena: (1) sisu loeteluna, (2) õpetaja tegevusena, (3) õpilase tegevusena ning (4) õpilase sooritusena (e. väljundipõhiselt). (Sageli sõnastavad õpetajad eesmärgid vaid osutades õpitavale sisule, pidades arusaamist oodatavast sooritusest endastmõistetavaks.) 7. Millistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? Soorituslikud (väljundipõhised) õppe- ja kasvatuseesmärgid püstitakse kahemõõtmeliselt: sisu ja sooritus. 8. Nimetage B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad. B. S
7) Intrapersonaalne intelligentsus 8) Naturalistlik intelligentsus Millisel kahel põhilisel otstarbel testitakse õpilaste vaimset võimekust tänapäeval? 1) Uurimuslikul eesmärgil 2) Psühholoogilise konsulteerimise eesmärgil Kas intelligentsuse testide kasutamine koolides sageneb või väheneb üldtendentsina? 1) jah/Ei 3. Loeng Õpilaste isikuomadused. Kognitiivne stiil ja loovus. Õpilaste kognitiivne areng ja koolipraktika. Miliiste valdkondadena käsitletakse tavaliselt laste ja noorukite arengut? 1) Kognitiivne 2) Sotsiaalne 3) Füüsiline Psühholoogid iseloomustavad arengut tavaliselt muutuste järgi? 1) Kiiruse alusel 2) Vormi alusel 3) Muutuste toimumise järjekorra alusel Arengut defineeritakse üldjuhul kui süsteemi (organismi) liikumist... Suurema diferentseerituse ja integreerituse suunas
Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu. Kasvatusteooria – käsitleb kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 2) Psühholoogia põhilised uurimisobjektid ja neist tulenevate teadmiste roll õpetajatöös. Põhilised uurimisobjektid jaotuvad 3 valdkonda: õpilane, õppimine ja õppimiseks vajalikud tingimused. Neist valdkondadest saadavad teadmised annavad meile üldise raamistuse või ka mõttemudelid, mõistmaks õpilase arengut ja arengupotensiaali, õppimise seaduspärasusi ning õppimiseks vajalike väliste timiguste kujundamise võimalusi (õppetööks soodne õhkkond, distsipliin). 3) Õppe- ja kasvatustöö käsitlemine õpetajatöö kolme järjestikuse otsustamisetapina. Planeerimine – tunniks valmistumine eeldab põhijoontes üldtausta tundmist, eesmärkide püstitamist ja tunnistsenaariumi koostamist. See hõlmab • õppe-kasvatustöö eesmärkide kindlaksmääramist
On leitud, et eelmise saj algul defineeriti vaimseid võimeid liiga kitsapiiriliselt, mis jätsid vaatluse alt välja praktilised intellektuaalsed vaimsed võimed sest nad seostuvad vähem akadeemiliste teadmiste ja oskustega. Uute intelligentsuskäsitluste tundmine annab õpetajale hoopis laiemad võimalused oma õpilaste arengupotentsiaali mõistmiseks. Kuid ka halb külg - õpilase IQ teadmine võib põhjustada õpetaja eelarvamusliku suhtumise õpilasesse. Käevitub isesenesest teostuv ennustus – õpetaja hoiak suunab õpetajat otsima õpilase käitumises seda hoiakut kinnitavaid jooni, ja mille märkamine tugevdab veelgi arenguvõimaluste ühekülgset nägemist ning üldist suhtumist õpilasesse. Seepärast on oluline teste kasutava õpetaja intelligentsusarusaamde tõstmine. Ped uurimustes on uuenduste katsetamisel on
asutakse tööle järgmisel lähendusetapil, kuni lõpuks jõutakse soovitud lõppkäitumiseni. 19. Millist kahte põhilist algoritmi rakendatakse programmõppes? Õppeprotsessi algoritmiliste mudelite loomine: 1) Jadaprogrammina ülesehitatud õppetekstid võimaldavad õppida individuaalses tempos. Programmeeritud õpikutes paigutatakse materjali annuse ehk kaadri õppimisel oodatav õige vastus nii, et see ei oleks vastamisel õpilase vaateväljas, vaid näiteks lehe pöördel. Ka algsed õpimasinad olid nii konstrueeritud, et õpilane sai õiget vastust näha alles siis, kui ta oli oma vastuse andnud. 2) Hargprogramm esitab õppematerjali annustena, mille õppimise tulemusena omandavad õpilased kompleksseid teadmisi ja oskusi, hargneva algoritmi alusel ülesehitatud programmeeritud tekstides on õppematerjali portsjonid suuremad. Iga annuse õppimisele
Õppematerjali K1 Õppematerjali K2 Õppematerjali annus 1 annus 2 annus 3 Joonis 7.3. Jadaprogrammi blokkskeem. Kontrolli- ja vastamise protseduurid on kujutatud "K"-dega tähistatud rombidena Õppematerjal on paigutatud nii, et õppimisel oodatav vastus ei oleks vastamisel õpilase vaateväljas, vaid näiteks lehe pöördel. Mõned aastad pärast Skinneri kasutusele võetud jadaprogrammi pakkus teine ameerika psühholoog Crowder välja idee õppematerjali ülesehitamiseks hargprogrammina. Annus 21 K21 Annus 1 K1 Annus 2 K2
· Kuidas lapsega räägitakse suhtlemisstiil: direktiivne või suhtlemis · Dekontekstualiseeritud keelekasutus: jutustused, põhjendused Lapse- ja noorukiea arenguhäired Mis on norm? · subjektiivne norm - ise · normatiivne lähenemine - täiuslikkus · kultuuriline lähenemine enamus inimesi · statistiline lähenemine testide keskmine +/- SD · kliiniline norm - eksperthinnangud Normaalne areng vs häire Hinnatakse emotsionaalset, sotsiaalset ja intellektuaalset funktsioneerimist. Arenguhäired kui tõsised kõrvalekalded tavapärasest arengust (hälve, häire,puue) nooremale eale iseloomulik käitumine ootuspärane, aga problemaatiline käitumine Arvestada võimalikke mõjutegureid - keskkond ja kontekst -komorbiidsus Lapse- ja täiskasvanuea häired Oluliselt erinevad, prognoos ja põhjused erinevad
Kõik kommentaarid