tarbijateks aadel ja kodanlus*vormid ja zanrid:sünfoonia, ooper, kvartett, kvintett*orkestri koosseis: keelpillid, löökpillid, puhkpillid. ekspositsioon-teema tutvustus(esineb omaette lõikudes kaks peamis t helistikku)töötlus-teema töödeldud(areneb ekspositsioonis esitletud muus.materjali)repriis-kordab ekspositsiooni muusikalist materjali. Klassikaline sonaaditsükkel 1)kolmeosaline kiire-aeglane- kiire 2) neljaosaline kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire. Klassitsismiajastu muusikazanrid Kammersonaat *3 osa*kiire-aeglane-kiire* koosseis:klahvpill+paar soolopilli. Instrumentaalkontsert *3 osa*kiire-aeglane-kiire*soolopill+orkester Keelpillikvartett*4 osa*kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire* soolopill+orkester Avamäng*3(vahel 4) osa* kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire*orkster Sümfoonia *4 osa *kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire*orkester .Millised muutused toimusid instrumentaalmuusikas 18 saj?
keele kirj.õppejõud),ema poolatar;"teine Mozart",kirj.7a esimesed 2poloneesi,esimene klaverikontser 8a;kunstniku/kirjaniku/näitlejaanne;õppis kompositsiooni Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis;prelüüdist koosnev tsükkel(24),tähtsaim väljendusvahend meloodia,loomingus kiindumus kodumaa looduse,ajaloo,rahvaloomingu vastu;masurka(58),valss(17),polonees(16),nokturn(21),prelüüd(26),etüüd(27),ekspromt(4),klaverisona at(3),skertso(4),kontsert klaveri ja sümf.orkestrile(2),laul(17). R.Wagner(181383)saksa helilooja,romantik,dirigent,ooperiuuendaja,muusikateoreetik/kriitik/kirjanik,poliitikategelane,avaldas mõju 20saj muusikutele;isa politseiametnik;Beethoveni sümf.inspiratsioon;õppis kompositsiooni,töötas ooperiteatris muusikajuhina,abiellus. Ooper"Haldjas","Armastuse keeld","Rienz",avaldas raamatu muusikutest,ooperireformile,reformooper"Tristan ja Isolde",kontsertid Venemaal. F
Ülesehitus Pillid Näide Sonaat I kiire- tsükli põhiosa Enamasti klaver, aga W. A. Mozarti II aeglane on loodud ka teistele klaverisonaat C-Duur III tantsuline-menuett/ pillidele skertso IV kiire- finaal Kontsert Põhineb Kõikvõimalikud Teosed heliloojatelt sonaaditsükklil, kuid soolopilli ja nagu Joseph Haydn, on loodud soolopillile orkestripillid W. A. Mozart, ja orkestrile. See on Ludwig van
Kontsert orkestrizanr barokiajastul. Instrumentaalkontsert muusikazanr soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa. Allegro (kiire), sonaat-allegro vormis. 2. osa. Andante (või Adagio vms aeglases tempos), tihti variatsioonivormis. 3. osa. Menuett (või Skertso, tantsulise iseloomuga, 3-osalises vormis) 4. osa. Finaal (Allegro, Allegretto, Presto vms kiires tempos, tavaliselt rondovormis.) Rondo on heliteos, mis on kirjutatud rondovormis. Rondo on välja arenenud vanast ringmängulaulust. Rondo liigid: Vana ehk kupleerondo tekkis 18. sajandil prantsuse muusikas. Peateemat nimetatakse rondeauks, episoode kupleedeks. Klassikaline ehk lihtrondokuju on ABACA. Vaba rondo
Teosed: Orkestri teosed sümfooniad ,(5.sümfoonia, Reformatsiooni sümfoonia,Itaalia sümfoonia,Soti sümfoonia. Avamängud: Hebriidid, Kontserdid, Viiulikontsert. Kammermuusika, kvartetid,vintetid,oktetid. Klaverimuusika: prelüüdid,fuugad, (Sõnadeta laul) , Orelimuusika: sonaadid. Lavateosed: Suveöö muusika. Üle 10laulu PULMAMARSS ON TEMA OMA! Chopcn-Poola helilooja Intiimne looming ,mõeldud väikesele seltskonnale. Mazurka-poola lihtrahva tants, Polonese-poola kõrgklassi tants, Skertso-humoorikas klaveripala, etüüd- harjutuspala, nokturn-ööpala, prelüüd-sissejuhatus, ekspronts-hetkeline looming, ballaad- jutustava sisuga pala, kontserdid klaveril, klaverisonaadid,LEINAMARRS!! Revolutsiooniline etüüd, vihmapiiskade prelüüd, minuti valss, Lizt- Ungari helilooja. neli eluperioodi, u. 700 teost. Teoste ainestik kunstis ja kirjelduses. Lõi uue zanri sümfoonia poeem (13tk) lõi uue klaverimängu stiili , mis kõlas nagu orkester.
G. Ernesaks "NOOR KEVADE" Juhatas Verner Nerep J. Aavik "KOOTS-KULL" E. Oja "VARES VAGA LINNUKENE" Juhatas Juhan Aavik TALLINNA ERISEGAKOORID R. Päts "JAAN LÄEB JAANITULELE" A. Kapp "KUI TUME VEEL KAUAKS" C. Kreek "MEIE LELL" M. Saar "LINDUDE LAUL" T. Vettik "MIS OLI SEE?" Juhatas Tuudur Vettik ÜLDPUHKPILLIORKESTER J. Hiob LARGO RELIGIOSO E. Tamm AVAMÄNG "KALEV JA LINDA" M. Lüdig "JAANIÖÖ" M. Lüdig "SKERTSO" J. Jürgenson "RUKKIRÄÄK" R. Kull "TULJAK" Piia Ruus GIII
Tanel Joametsa esituses Polonees f-moll op 71 nr 3 Mati Mikalai esituses Ballaad g-moll op 23 Kai Ratassepa esituses Hällilaul des-duur op 57 Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa esituses Fantasia f-moll op 49 Vaheaeg Toivo Nahkuri esituses Polonees-fantaasia As-duur op 61 Age Juurika esituses Impromptu Fis-duur op 36 Ralf Taala esituses Skertso b-moll op 31 Lembit Orgse esituses 3 masurkat C-duur op 24 nr 2 b-moll op 24 nr 4 C-duur op 56 nr 2 Marko Martini esituses Nokturn cis-moll op posth Prelüüd d-moll op 28 nr 24 Teoste iseloomustus Nokturn H-duur op 62 nr 1
Sümfoonia Sümfoonia on tavaliselt 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus esimene osa on sonaat-allegro vormis. Need 4 osa on klassikalises sümfoonias: 1. osa. Allegro, sonaat-allegro vormis 2. osa. Andante (või Adagio vms aeglases tempos) 3. osa. Menuett (või Skertso, tantsulise iseloomuga, 3-osalises vormis) 4. osa. Finaal (Allegro, Allegretto, Presto vms kiires tempos, tavaliselt rondo-vormis.) Sõna "sümfoonia" tuleb vanakreeka keelest ning tähendab lihtsalt "koos kõlamist". Sümfoonia tavamõistes arenes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Tema aluseks sai orkestriavamäng, mis jagunes kolmeks osaks: kiire - aeglane - kiire. 18
Konservatooriumis Vilniuses õppejõuna. Ta lõi mitmeid koorilaule sega-, nais- ja lastekooridele. 3) Mikalojus Konstantinas Čiurlionis (22. september 1875 Varéna, Leedu – 10. aprill 1911 Vilnius) oli leedu maalikunstnik ja helilooja, kes püüdis oma loomingus siduda kahte kunstiala – maalikunsti ja muusikat. Paljud tema maalitud pildid said muusikalised pealkirjad, näiteks "Päikesesonaat", mis koosnes neljast pildist; "Kevadesonaat", samuti neljaosaline pildisari: Allegro, Andante, Skertso ja Finaal. Suur osa tema teostest on seotud leedu rahvaloominguga nii muusikas kui ka maalikunstis. Mõlemal alal oskas ta rahvapärast alget siduda kaasaegse väljenduslaadiga. Čiurlionise loomingus on esikohal klaverimuusika, kuid tal on ka kooritöötlusi rahvalauludest, kammermuusikast jm. Tuntud on näiteks programmilised orkestriteosed "Mets" ja "Meri", kus väljendub helilooja armastus looduse vastu. Leedu keeles tähistab rahvalaulu sõna DAINA. Leedu vanemad
Peateema/kõrvalteema teemade korratakse tutvustus, arendamine ekspositsiooni teema erinevad karakteri poolest (helistik) K. Joseph Haydn. Klaverisonaat D-duur, I osa · klaver · rõõmus meeleolu Sonaaditsükklid: 1. kolmeosaline sonaaditsükkel- tempodega kiire-aeglane kiire, kasut. kammersonaatides ja instrumentaalkontsertites 2. neljaosaline sonaaditsükkel- osadega kiire-aeglane-menuettskertso-kiire, kasut. Sümfoonuates ja keelpillikvartettides Kujunes välja 18.sajandil klassikalise orkestri koosseis: Joseph Haydn Vokaalmuusika - peamiselt instrumentaalmuusika looja, 24 ooperit, suurel hulgal kirikumuusikat, oratooriume(,,Loomine", ,,Aastaajad"), 14 missat Ette heidetud liigset rõõmsameelsust K. joseph Haydn. Oratoorium ,,Aastaajad" (,,Suvi", koor nr 17, ,,Torm") o Ulguv
· kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud, · erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaatallegro vorm, · tuntumateks heliloojateks olid Viini klassikud Haydn, Mozart ja Beethoven. Vormid ja zanrid: · Sonaadivorm- muusikavorm, mis koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. · Rondovorm- vorm, mis algab ja lõpeb refrääniga, · Sümfoonia- 4 osaline. 1 osa on tavaliselt kiire, 2 osa aeglane, 3 osa menuett või skertso ning 4 osa on kiire. · Klassikaline sümfoonia- on 4-osaline sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile, · Sonaat- kas 3 või 4-osaline instrumentaalteos ühele või kahele pillile. I-osa- kiire, sonaadi vormis; II-osa- aeglane(andante, adagio, lento); III-osa- tantsuline- enamasti menuett; IV-osa-kiire · Keelpillikvartett- tsello, 2 viiulit ja vioola. · Kammermuusika- väikesele koosseisule kirjutatud teos,
klaverile: Valss, · Hispaania "Surematu Kastsei" Romanss ja Fuuga Capriccio · "Kuldkikas" · Op.4. 4 pala · Sümfooniline süit · "Ilja Muromets" "Sehrezade", klaverile: Eksprompt, "Mlada", "Jõuluöö" Novellett, Skertso ja Etüüd · Op.7. 6 fuugat klaverile Mõned teosed · Sümfooniline süit "Sehrezade" · Orkestriteos Hispaania Capriccio Aitäh kuulamast!
*EKSPOSITSIOON * Tutvustab teose ,,tegelasi"- teemasid * Jaguneb kaheks: peapartii ja kõrvalpartii. Lisaks side- ja lõpupartii *TÖÖTLUS * Vaatleb ,,tegelasi" erinevatest külgedest * Helistikuline mitmekesisus *REPRIIS * Alghelistiku ja teemade naasmine Sonaaditsükkel * 3- või 4-osaline tsükkel, mille esimene osa on sonaadivormis * 4-osaline tsükkel esineb peamiselt sümfooniates ja keelpillikvartettides -kiire--aeglane--menuett/skertso(tantsuline muusika)--kiire * 3-osaline tsükkel esineb peamiselt instrumentaalkontsertides ja sonaatides -kiire--aeglane--kiire Kolm erinevat mõistet!!! *SONAAT- zanr *SONAADIVORM- vorm, ülesehitus *SONAADITSÜKKEL- mitmeosaline tsükkel, mille eimene osa on sonaadivormis Klassikalised zanrid * SONAAT- sonaaditsüklil põhinev 3/4 osaline teos soolopillile klaveri saatel *SÜMFOONIA- sonaaditsüklil põhinev 4-osaline teos sümfooniaorkestrile
1) Ekspositsioon (esitletakse pea- ja kõrvalteemat partiides, neid seob sidepartii, lõpetab lõpupartii) 2) Töötlus (pingestatud, arendatakse teemasid) 3) Repriis (tasakaalustav lõpposa, lahendus töötluses tekkinud konfliktile) coda kokkuvõttev lõik Klassikalised sonaaditsüklid: 3-osaline kammersonaaditsükkel (ka instrumentaalkontsertides): kiire, aeglane, kiire 4-osaline sümfooniatsükkel (esineb ka klassikalises keelpillikvartetis): kiire, aeglane, menuett või skertso (tantsuline), kiire Heliloojad · Christoph Willibald Gluck (1714-1787): - pärit Lõuna-Saksamaalt - ooperi reformija: muusika seadmine draama teenistusse, üksikute vokaalnumbrite asemel ulatuslikud sisemise arenguga muusikalised stseenid - loobus da-capo-aariast ja saatega retsitatiivist ning ühendas need dramaatiliseks kõnelauluks - koor ja ballett hakkavad sekkuma tegevustikku (barokis olid staatilised) - lõi avamängu
"Jõuluöö" Sümfooniline teos "Sadko" "Sadko" Teosed sõjaväeorkestrile "Muinasjutt Tsaar Saltanist" Orkestriteos Hispaania Capriccio "Surematu Kastsei" Sümfooniline süit"Sehrezade" "Kuldkikas" "Ilja Muromets" Kammermuusika 5 keelpillikvartetti teosed flöödile, metsasarvele, klarnetile, viiulile Op.6. 3 pala klaverile: Valss, Romanss ja Fuuga (1875). Op.4. 4 pala klaverile: Eksprompt, Novellett, Skertso ja Etüüd 1878. Op.7. 6 fuugat klaverile (1875). Vokaalmuusika: Op.2. 4 romanssi häälele klaveri saatel Kasutatud kirjandus: 1. http://www.lgmuusika.anke.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=69:nikolai-rimski- korsakov&catid=3:konspektid&Itemid=5 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Rimski-Korsakov
Igal kõigul karakteerne teema. Osad: Peapartii (Toonika), Sidepartii (T->D), Kõrvalpartii (Dominant) , Lõpupartii (Dominant). 2. Töötlus – ebapüsiv 3. Repriis - Peapartii (Toonika), Sidepartii (T), Kõrvalpartii (Toonika) , Lõpupartii (Toonika). 15.Klassikalised sonaaditsüklid on kahesugused: 16.Kolmeosaline kammersonaaditsükkel tempoga K-A-K 17.Neljaosaline sümfooniatsükkel K-A-manuett/skertso-K 18.Instrumentaalkoosseis muutus -> basso continuo kadus 19.Kammermuusika tavalisim koosseis oli klaveriduo mõne meloodia pilliga 20.Klassikalise orkestri sünnipaik on Mannheimi Edela-Saksamaal 21.OOPER – igapäeva elu ja reaalse inimesega. 22.KOOMILINE OOPER JA LAULUMÄNG – koomilise sisuga ooper 23.Singspiel – saksa laulumäng C.W.Gluck 1. Sündis Saksamaal 2. Ooperid napoli stiilis 3. Tunnustatud ooperihelilooja 4
sümfoonia osade mõõtmed kasvasid tunduvalt • *pikkade meloodiate asemel kasutas meeldejäävaid motiive, mida oskuslikult töötles. Sageli erinevad teemad motiiviliselt seotud, seetõttu teosed materjalilt terviklikud *sageli valitsevad kangelaslikud meeleolud. Kuigi otsest programmi ei ole, kujutavad mitmed teosed endast sümboolset võitlust Kangelase ja Saatuse vahel *loobus menuetist tsükli kolmanda osana ja asendas skertsoga (kuigi sageli ei kasuta skertso nime) * laiendas sümf. orkestri koosseisu (pikolofl., kontrafag., tromboonid, löökpille), tšellod ja kontrabassid eraldi ridadele
muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. · Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa. Allegro (kiire), sonaat-allegro vormis. 2. osa. Andante (või Adagio vms aeglases tempos), tihti variatsioonivormis. 3. osa. Menuett (või Skertso, tantsulise iseloomuga, 3-osalises vormis) 4. osa. Finaal (Allegro, Allegretto, Presto vms kiires tempos, tavaliselt rondovormis.) · Unisoon (ladina sõnast unisonus hilisladina keeles 'monotoonne', keskaja ladina keeles 'unisoonis') on ühehäälne kooskõla, mitme sama kõrgusega heli üheaegne kõlamine (mitme laulja või instrumendi ühehäälne laul või mäng). Keskajal enne mitmehäälsuse laialdasemat kasutuselevõttu lauldi liturgiatel üksnes unisoonis
Tutvustab teose teemasid. Jagunem kaheks: peapartii ja kõrvalpartii. Lisaks side- ja lõpupartii. Töötlus vaatleb teemasid erinevatest külgedest. Helistikuline mitmekesisus. Repriis alghelistiku ja teemade naasmine. Sonaadivormi kasutatakse sonaaditsükli esimeses osas. SONAADITSÜKKEL 3- või 4-osaline tükkel, mille esimene osa on sonaadivormis 4-osaline tspkkel esineb peamiselt sümfooniates ja keelpillikvartettides: kiire-aeglane- menuett/skertso-kiire 3-osaline tsükkel esineb peamiselt instrumnentaalkontsertides ja sonaatides: kiire aeglane-kiire Kolm erinevat mõistet: SONAAT zanr SONAADIVORM vorm SONAADITSÜKKEL mitmeosaline tsükkel, mille esimene osa on sonaadivormis KLASSIKALISED ZANRID Sonaat sonaaditsüklil põhinev ¾ - osaline teos soolipillile(klaver saatel) Sümfoonia sonaaditsüklil põhinev 4-osalen teos sümfooniaorkestrile
"Pihvalanna" "Lumivalguke" "Jõuluöö" "Sadko" "Muinasjutt Tsaar Saltanist" "Surematu Kastsei" "Kuldkikas" "Ilja Muromets" Orkestriteosed: 3 Sümfooniat Sümfooniline teos "Sadko" Teosed sõjaväeorkestrile Orkestriteos Hispaania Capriccio Sümfooniline süit "Sehrezade", "Mlada", "Jõuluöö" Kammermuusika: 5 keelpillikvartetti teosed flöödile, metsasarvele, klarnetile, viiulile Op.6. 3 pala klaverile: Valss, Romanss ja Fuuga (1875). Op.4. 4 pala klaverile: Eksprompt, Novellett, Skertso ja Etüüd 1878. Op.7. 6 fuugat klaverile (1875). Vokaalmuusika: Op.2. 4 romanssi häälele klaveri saatel. (1866). 6 KASUTATUD KIRJANDUS Solovtsov, A., N.A. Rimski-Korsakov. Tallinn, 1956 http://www.lgmuusika.anke.ee/index.php?option=content&task=view&id=51&Itemid=38 7
*Maalikunst-rahu,lihtsus,suursugusus-Lorraine, portree-ja aktimaalid-Ingres *Arhitektuur-lihtsus,sümmeetria,sambad,kuplid. Nt Tartu Ülikooli peahoone *Skulptuur-valge marmor,antiiksed eeskujud *Filosoofia-Rosseau,Voltaire *Teadus-Rosseau 4.polüfoonia-mitmehäälne muusikateos,kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad Classicus-lad keeles-parim,esmaklassiline,eeskujulik-sellest tuli sõna klassitsism 4-osaline sonaat-menuettallegrolargomenuett(skertso) Instrumentaalmuusika-ainult pillidel esitatav muusika Opera seria-tõsine ooper,kus tegelasteks ajaloolised,mütoloogilised kangelased,hiljem hakati kuj reaalset elu Singspiel-laulumäng,rahvalik meelelahutus (Hiller,Mozart ,,Võluflööt") Keelpillikvartett-instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljast keelpillis-viiul,vioola,tsello,kontrabass Vaimsed väärtused-kõik mis seotud ajuga(andekus) Homofoonia-mitmehäälne muusikateos,kus üks häältest on
Mehhiko rahvalaul Chiapanecas(Rafael Mendez) Märt Metsla , Norman Verte, Taavi Viljat Sonoran Desert Harmonies kaheksale trompetile(Eric Ewazen) Jaan Ots, Simmu Vasar, Jose Antonio Page Ramirez, Allan Jallai, Mart Aus,Märt Metsla , Norman Verte, Taavi Viljat Aaria & koraal kantaadist nr 147( Johann Sebastian Bach) Mart Aus,Norman Verte , Jose Antonio Page Ramirez,Margus Toompere, Argo Valss Muusika vaskpillidele I Introduktsioon II Skertso III Bluus IV Finaal(Klaus-Peter Bruchmann) Mart Aus,Märt Metsla,Jose Antonio Page Ramirez , Toomas Vana, Margus Toompere,Argo Valss Tähelepanekud Kontserdi muutis meeldejäävaks see, et avastasin et tegelikult on meil Eestis palju andekaid muusikuid. Näiteks Mart Aus , kes esitas Gabriel Faure teost ''Pavaan op 50'' ja Taavi Viljat , kes avaldasid oma ülimalt hea pillidevaldamis oskusega muljet. Lisaks oli väga hea Norman Verte
enamasti nagu peata kanad. See pala meenutas mulle täpselt seda, kuidas üks naine jookseb mööda küla, ahastuses, ei tea mida teha, kuid lõpuks läheb ikkagi koju tagasi ja kõik tantsivad nagu algul. Vahepeal tundus nagu oleks pala lõpp, sest kõla oli sama rõõmus kui algul, kuid siis läks pala jälle edasi kurval noodil. Ülesehitus oli veidi sarnane Claude Debussy Bergamaski süidiga. Pala lõppes samuti kurbadel vaiksetel nootidel. Skertso nr. 4 E-duur op. 54 Väga vahelduva tempoga pala, kuid kiireid kohti oli palju. Pala oli kas väga aeglane või väga kiire, vahepealset kiirust polnud. Kiired osad olid nii võimsad, et nendele mõtlemine pani lausa pea ringi käima. Pala meenutas inimeste kiiret elutempot, sest kõigil on kogu aeg kiire ning see pala toob selle ilusti välja. Väljend, mis seda pala kõige paremini kirjeldaks oleks vaikus enne tormi. Alati,
6 Mitu teemat on sonaat-allegro ekspositsioonis? Nimeta need. - 2 teemat: üks on peateema ja teine kõrvalteema 7 Mis on sonaaditsükkel? Sonaaditsükkel ehk sonaat-sümfooniline tsükkel on muusikas mitmeosaline vorm, milles vähemalt üks osa (tavaliselt esimene) on sonaadivormis. 8 Nimeta erinevaid sonaaditsükleid (4)? Kammersonaaditsükkel, tempodega kiire- aeglane- kiire Sümfooniatsükkel, tempodega kiire – aeglane – menuett/skertso – kiire Keelpillikvartett Instrumentaalkontsert 9 Millal ja kus tekkis sümfooniaorkester? Missugustest pillirühmadest koosneb sümfooniaorkester? - Sümfooniaorkester tekkis 18. Sajandil Mannheimis, Edela – Saksamaal. - Sümfooniaorkester koosneb keelpillidest, puupuhkpillidest, vaskpuhkpillidest ja löökpillidest. 10 Missugune koosseis on keelpillikvartetil a) pillikoosseisuna b) žanrina - 2 viiulit, altviiul ja tšello
muutus (pingeline) ning lõpeb repriisiga ehk pea- ja kõrvalteema kordusega. 7. Kirjelda klassikalist sonaaditsüklit! (2 varianti) Milliste teoste puhul kasutatakse? Sonaaditsüklis on vähemalt üks osa sonaadivormis ning klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: 1. Kolmeosaline - tempoga kiire-aeglane-kiire (peamiselt kammersonaadid ja instrumentaalkontserdid) 2. Neljaosaline - tempoga kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire (sümfooniad ja keelpillikvartetid) 8. Nimeta klassitsismiajastu tüüpilisemaid koosseise! - klaver mõne meloodiapilliga (viiul, tšello jne) või klaver üksi - keelpillikvartett (2 viiulit, alt, tšello) - teised kammeransamblid (triod, kvintetid) - sümfooniaorkester (keelpillid, puhkpillid, löökpillid) 9. Nimeta klassitsismiajastu peamised žanrid! - Sonaat (klaver või soolopill ja klaver) 3 osa - Sümfoonia (sümfooniaorkester) 4 osa
Peakujundi sisemine liikumine algab nõrgalt taktiosalt (takti algul on paus) ja on suunatud viimasele noodile rõhulisel taktiosal: ta-ta-ta-taa! IX sümfoonias sidus Beethoven sümfoonia vokaalmuusikaga esmakordselt osalevad sümfoonia ettekandel (finaalis) koor ja solistid. Tekstpärines F. Schilleri oodist (=kiidulaulust) "Rõõmule". Kõiki osi läbivaks motiiviks on intervall laskuv kvart. Beethoven loobus sümfooniates tavapärasest menuetist ning komponeeris selle asemel skertso. Ehkki tõlkes tähendab skertso nalja, võttis Beethoven asja siiski tõsiselt ning osa nimetus viitab ennekõike tormakale tempole.Loominguline inimene ,,Ta oli väike ning jändrik, atleedi kehaehitusega. Nägu oli tal lai, telliskivipunane. Erakordselt tihedad mustad juuksed, mis poleks nagu kunagi kammi näinud,hoidsid igasse külge harali. Silmadest hõõgus imelist jõudu. Nina oli lühike, kandiline ja lai, nagu lõvi koon. Hirmuäratavad lõualuud oleksid võinud pähkleid purustada..
"Sadko" "Muinasjutt Tsaar Saltanist" "Surematu Kastsei" "Kuldkikas" "Ilja Muromets" 4.2. Orkestriteosed 3 Sümfooniat Sümfooniline teos "Sadko" 4.3. Teosed sõjaväeorkestrile Orkestriteos Hispaania Capriccio Sümfooniline süit "Sehrezade", "Mlada", "Jõuluöö" 4.4. Kammermuusika 5 keelpillikvartetti teosed flöödile, metsasarvele, klarnetile, viiulile Op.6. 3 pala klaverile: Valss, Romanss ja Fuuga (1875). Op.4. 4 pala klaverile: Eksprompt, Novellett, Skertso ja Etüüd 1878. Op.7. 6 fuugat klaverile (1875). 4.5. Vokaalmuusika Op.2. 4 romanssi häälele klaveri saatel. (1866). KOKKUVÕTE 7 Nikolai Rimski-Korsakov oli mitmekülgne helilooja, kui ka dirigent. Ta on avaldanud suurt mõju kogu muusikaajaloole. Tema looming on poeetiliselt programmiline, samas realistlik ja rahvuslik. Ta valdas suurepäraselt orkestratsiooni
Kohututi vaid mõnel korral. 13 a. Veedab ta emigratsioonis, kõik aastad toetab teda Meck. T. Soov abielluda jääbki vaid sooviks. Suur koduigatuses toob ta lõpuks koju venemaale. Asub elama klini linnakeses. Siin leiab ta tõelise vaikuse ja rahu. Loometööks on igati sobivad tingimused. Klinis mööduvad ka tema viimased eluaastad. Seal asub tema maja muuseum. 1867. viibis T. Haapsalus, kus valmivad 3 klaveripala ,,lossivaremed" ,,sõnadeta laul" ,,skertso". Enamus helilooja loomingust on kirjastanud helilooja Peeter Jürgensson, mõjukamaid selle ala tegijaid. Peetrit ja T. Sidus sõprus ja austus. Looming T. looming on mitmepalgeline. Tundes sügavat huvi lihtsate inimeste vastu. vormistas selle suures osas oma muusikaks. Seda peetakse kunstilise realismi toppsaavutuseks. Loomingu kaks põhisuunda on orkestri ja lavateosed. Sümfooniaid 6 milledel programmilised pealkirjad. Neid täiendavad avamängud
IV osa on äärmiselt lühike ja ei vasta traditsioonilisele ettekujutusele ulatusliku sonaadi finaalist (finaali on võrreldud õela irvitamisega või tuule ulgumisega kalmistul). Teos on väga terviklik oma teemade ja motiiviliste seoste tõttu: I ja III osas b-c-des, lisaks on kõik osad mollis. Kesksel kohal on "Leinamarss". Teos on huvitav klassikalise sonaadi edasiarendus (eriline vormi ja harmoonia käsitlus). Neli osa: I osa on kiire ja sonaadivormis, II osa on skertso, III osa on aeglane "Leinamarss", IV osa on kiire finaal (sisuliselt nagu kooda). 2
Brahms armastas klaverit ja tunnistas, et kirjutab klaverile meelsamini kui teistele instrumentidele. Looming I SÜMFOONIA loodi umbes 15 aasta jooksul. Juba 1862. a. oli lõpetatud 1. osa, kuid edasine töö jätkus intensiivselt alles 1874- 1876. Selles teoses on see emotsionaalne tasakaalutus, mis reedab suurt hingelist võitlust. Äärmistes osades kostab beethovenlikku titaanlikkust. Keskmiste osade intiimsemad ja lüürilisemad karakterid on lähedased Schumannile. 3. osa skertso asemel on Brahmsile tüüpiline segu melanhooliast ja kergest huumorist. Siin on selgelt märgatav side viini klassikalise muusika žanriga. II SÜMFOONIA on võrreldes esimesega klassitsistlikum. Struktuurilt haydn- beethovenlik. Selle sümfoonia mõte tuli talle rõõmsal hetkel, 1877. a. suvel Austrias maalilise järve ääres. Orkestreering on lihtsam ja läbipaistvam kui Esimeses Sümfoonias. Ökonoomsete vahenditega saavutab Brahms suure väljenduslikkuse.
k. helisema) pillidel mängitud palasid. Kindlate tunnustega zanriks kujunes see XVIII sajandil Viini klassikute F. J Haydni, W. A. Mozarti, L. van Beethoveni loomingus. Klassikaline sonaat on kolmevõi neljaosaline instrumentaalteos ühele või kahele pillile. Tsükkel, mille iseseisvatel osadel on kindel karakter. Sonaaditsükkel: I kiire (allegro) tsükli põhiosa II aeglane (andante, adagio) III tantsuline (allegretto) enamasti menuett, hiljem skertso (kolmeosalises jäetakse see osa ära) IV kiire (presto) finaal I osa on alati sonaadivormis: I Ekspositsioon Jaguneb peateemaks (energiline, ühes helistikus), sidepartiiks, kõrvalteemaks (rahulik, teises helistikus) ja lõpupartiiks. Selle käigus esitletakse kahte kontrastset teemat. II Töötlus Pingestatakse olukorda (muudetakse rütmi, harmooniat, helistikke jne...) III Repriis Ekspositsiooni kordamine, ainult pea ja kõrvalteema on samas helistikus seekord.
Toonik T→D Domi Domina Ebapü Toonik T Toonik Toonika a n. nt siv a a Sonaadivormiga on seotud klassikaline sonaaditsükkel, millest vähemalt üks osa on sonaadivormis: 1) Kolmeosaline sonaaditsükkel: kiire/aeglane/kiire; kasutatakse – kammersonaatides ja intrumentaalorkestrites 2) Neljaosaline sonaaditsükkel: aeglane-menuett/skertso-kiire (kaks keskmist võivad kohad vahetada); kasutatakse – sümfooniates ja keelpillikvartettides Olulised muutused ka instrumentaalkoosseisus: basso continuo asemel välja kirjutatud klahvpillipartii, mis sai ansamblis juhtivaks. Tüüpilisim kammermuusika koosseis – klaveriduo + meloodiapill või klaver+viiul+tšello või kaks viiulit+ vioola+tšello. Klassikaline orkester kujunes välja 18. sajandi keskel ja selle oluliseks
· Prelüüd g-moll tsellole ja sümfooniaorkestrile (1917, saade seatud klaverile 1933) · Videvik sümfooniline pilt (1917) · Episood revolutsiooniajast a-moll (klaviir 1917, orkestreeritud hiljemalt 1934, red. 1967) · Koit sümfooniline poeem (klaviir 1915-1918, orkestreeritud 1920) · Öö hüüded sümfooniline poeem(1920-1921, red. 1960) 6 · Sümfooniline skertso A-duur (1921, red. 1954) · Sümfooniline legend (1922-1923, red. 1938) · Viirastused sümfooniline poeem · Varjus ja päikesepaistel sümfooniline pilt (1926, red. 1969) · Sümfooniline burlesk (1927 või 1928) Lüüriline pala nr. 1 oboele ja orkestrile b-moll (1932?) · Viiulikontsert h-moll (1933-1934, red.1937, 1940, 1963-1964) · Sümfoonia nr. 1 "in modo mixolydio" (1934-1936) · Valge öö sümfooniline süit (1939)
1 c-moll (1925) ; ("Öö hüüded") ja ekspressionistlikke ("Viirastused" , 1. ja 2. Keelpillikvartett nr. 2 f-moll (1930-1931) ; Kaks miniatuuri (Alla ballata, keelpillikvartett) tendentse. Keskmise perioodi (umbes 1925-1940) Vivo); Lüüriline pala nr. 1 E-duur; Lüüriline pala nr. 2 f-moll; ; Canzonetta loomingut iseloomustab rahvamuusikast tuletatud omapärane rahvuslik G-duur ; Moment musicale fis-moll ; Põhja viis e-moll ; Skertso D-duur ; koloriit (1. sümfoonia, "Varjus ja päikesepaistel" ). Hiline looming on Fantaasia g-moll ; Intermezzo Es-duur ; Allegretto D-duur; Kuuvalgel; kahesuunaline: ühelt poolt rahvaviisidele põhinevad teosed ("13 Männid; Lüüriline valss d-moll; Liblikas; klaveripala eesti motiividel"), teiselt poolt endassesüvenenud lüürilis- - orkestrimuusika: Videvik; Sümfoonia nr. 1 "in modo mixolydio"; Laulvad eepiline muusika ("Muusika keelpillidele", 3
concerto grosso, ooper, oratoorium sümfoonia, avamäng, keelpillikvartett g) orkestri koosseis: keelpilliorkester basso g) orkestri koosseis: keelpillid, puupuhkpillid, continuo’ga vaskpuhkpillid 6. Sonaat-allegro vormi ülesehitus, osade iseloomustus, kasutus. 7. Mis on klassikaline sonaaditsükkel? a) Kolmeosaline: kiire-aeglane-kiire (sonaadid, kontserdid) b) Neljaosaline: kiire – aeglane – menuett/skertso – kiire (sümfooniad, keelpillikvartetid) 8. Missugused muutused toimusid 18.saj. kammermuusikas? Koosseis oli klaveriduo mõne meloodiapilliga. Sageli esineb klaver ka koos viiuli ja tšelloga või keelpillikvartettiga. Teine levinud koosseid on keelpillikvartett. 9. Missugused muutused toimusid 18.saj. orkestrimuusikas? Aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm. Suurim uuendus oli keelpillide liidetud neljahäälne puupillirühm
Täiesti omapärane on idée fixe'i kasutus ja mõningad orkestratsioonivõtted, üldse on rõhk erinevatel orkestrivärvidel, mille jaoks vajab Berlioz uusi pillikooslusi. Teose programmis on selgeid vihjeid autobiograafilisusele: kunstnik = Berlioz, armastatu = Harriet Smithson (näitlejanna) ja nende heitlik suhe. Teos on vormilt sümmeetriline, kõige ulatuslikum on keskmine osa: I Allegro (sonaadivormis) II Ball (valsilik) III Largo (aeglane osa) IV Marss (skertso funktsiooniga) V Finaal (rondolik) I Unistused-kired: peategelane näeb nägemust kaua aega otsitud ja oodatud unistuste naisest ning armub. Lahvatavad lootused ja kired. Mingisugusel imelikul kombel ilmub kujutlus armastatust alati koos muusikalise teemaga (idée fixe!). I osa on vabas sonaadivormis. Armastuse teema kõlab flöötidel ja viiulitel. II Ball: keset balli lõbusat meeleolu ja virvarri ilmub kunstnikule taas nägemus armastatust. Ükskõik kuhu
Brahms armastas klaverit ja tunnistas, et kirjutab klaverile meelsamini kui teistele instrumentidele. Looming I SÜMFOONIA loodi umbes 15 aasta jooksul. Juba 1862. a. oli lõpetatud 1. osa, kuid edasine töö jätkus intensiivselt alles 1874- 1876. Selles teoses on see emotsionaalne tasakaalutus, mis reedab suurt hingelist võitlust. Äärmistes osades kostab beethovenlikku titaanlikkust. Keskmiste osade intiimsemad ja lüürilisemad karakterid on lähedased Schumannile. 3. osa skertso asemel on Brahmsile tüüpiline segu melanhooliast ja kergest huumorist. Siin on selgelt märgatav side viini klassikalise muusika zanriga. II SÜMFOONIA on võrreldes esimesega klassitsistlikum. Struktuurilt haydn- beethovenlik. Selle sümfoonia mõte tuli talle rõõmsal hetkel, 1877. a. suvel Austrias maalilise järve ääres. Orkestreering on lihtsam ja läbipaistvam kui Esimeses Sümfoonias. Ökonoomsete vahenditega saavutab Brahms suure väljenduslikkuse.
perekonnast. Avalikult hakkas ta esinema juba 8-aastaselt. !829 aastal lõpetas ta Varssavi muusikakooli. Poola ülestõusu ajal, aastatel 1830-31, oli ta Viinis. 1831. aastal läks aga Pariisi ja jäi sinna elama. Tema sügavalt rahvuslik ja põhilaadilt romantiline looming kuulub maailma muusikakultuuri paremikku. Selles kajastuvad poola rahva vabadusvõitluse aated ja ergas võitlusvaim. Chopin kirjutas eelkõige klaveriteoseid, saavutades kõrge taseme nokturni-, skertso-, etüüdi-, prelüüdi-, valsi-, ballaadi- jmt zanris ja avardas poola tantsude kõlapinda. Chopinile kui pianistile oli omane väljenduse peensus, kõlavarjundite rikkus ja intiimsus. Varssavis korraldatakse aastast 1927 temanimelisi rahvusvahelisi pianistide konkursse. 9 Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Fr%C3%A9d%C3%A9ric_Chopin 2. http://wiki.zzz.ee/index.php/Fryderyk_Chopin 3. http://www.tdl
perekonnast. Avalikult hakkas ta esinema juba 8-aastaselt. !829 aastal lõpetas ta Varssavi muusikakooli. Poola ülestõusu ajal, aastatel 1830-31, oli ta Viinis. 1831. aastal läks aga Pariisi ja jäi sinna elama. Tema sügavalt rahvuslik ja põhilaadilt romantiline looming kuulub maailma muusikakultuuri paremikku. Selles kajastuvad poola rahva vabadusvõitluse aated ja ergas võitlusvaim. Chopin kirjutas eelkõige klaveriteoseid, saavutades kõrge taseme nokturni-, skertso-, etüüdi-, prelüüdi-, valsi-, ballaadi- jmt zanris ja avardas poola tantsude kõlapinda. Chopinile kui pianistile oli omane väljenduse peensus, kõlavarjundite rikkus ja intiimsus. Varssavis korraldatakse aastast 1927 temanimelisi rahvusvahelisi pianistide konkursse. Peale surma austas tema õde Chopini soovi viia tema süda Varssavi Ristikandja kirikusse, kuna tema keha ei lubatud riigist välja viia kus ta suri.
Sonaadivormiga on seotud klassikaline sonaaditsükkel, milles vähemalt üks osa on sonaadivormis (tavaliselt on sonaadivormis tsükli esimene osa, tihti ka viimane). Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: 1) kolmeosaline sonaaditsükkel tempodega kiire- aeglane- kiire: seda kasutatakse kammersonaatides ja instrumentaalkonstertides; 2) neljaosaline sonaaditsükkel osadega kiire- aeglane- menuett/ skertso- kiire (kaks keskmist osa võivad kohad vahetada), kasutatakse peamiselt sümfooniates ja keelpillikvartettides. 18. saj. keskel toimusid oluliased muutused instrumentaalkoosseisudes. Barokkajastu koosseisude iseloomulikem osa basso continuo hakkas kaduma. Selle asemele tuli väljakirjutatud klahvpilli- (algul klavessiini-, hiljem klaveri-) partii, mis sai ansamblis juhtivaks. Klassikalis-
kooda (ld k coda). Sonaadivormiga on seotud klassikaline sonaaditsükkel, milles vähemalt üks osa on sonaadivormis (tavaliselt on sonaadivormis tsükli esimene osa, tihti ka viimane). Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: 1) kolmeosaline sonaaditsükkel tempodega kiire- aeglane- kiire: seda kasutatakse kammersonaatides ja instrumentaalkonstertides; 2) neljaosaline sonaaditsükkel osadega kiire- aeglane- menuett/ skertso- kiire (kaks keskmist osa võivad kohad vahetada), kasutatakse peamiselt sümfooniates ja keelpillikvartettides. 18. saj. keskel toimusid oluliased muutused instrumentaalkoosseisudes. Barokkajastu koosseisude iseloomulikem osa basso continuo hakkas kaduma. Selle asemele tuli väljakirjutatud klahvpilli- (algul klavessiini-, hiljem klaveri-) partii, mis sai ansamblis juhtivaks. Klassikalis- romantilise ajajärgu
s ja asub dirigendi ametit pidama Möldingu kooriliidu etteotsa. Samal ajal juhendab ta ka Stockerau metallitöölistest lauljate ühingut. Kirjutab "Ei du Lütte" neljahäälsele segakoorile. 1896. aastal sünnivad Richard Heubergeri virgutusel kuus pala klaverile ja neljale käele. 1. september - 30. november 1896 kirjutab Serenaadi väiksele orkestrile. 22. märtsil 1897 alustab vanas stiilis Gavoti ja Museti keelpilliorkestrile, 27.juulil 1897 on dateeritud Skertso F-duur keelpillikvartetile. 1898. aastal saab Schönbergi esimeseks õpilaseks saab Wilma Weber von Webenau. 25. märtsil 1898 siirdub juudi usust protestantismi. 20. detsembril 1898 toimub Zemlinsky vahendusel Viini Muusikaühingus (Wiener Musikverein) Fitzner-kvarteti esituses Schönbergi Keelpillikvarteti "Number null" D-duur esiettekanne. 1899.aastal Juhatab Heiligenstadtis meestelauluseltsi koori "Beethoven". Algab suhe Alexander von Zemlinsky õe Mathildega. 2
erinevaid kompositsiooni võtteid. Ta abiellus 2 korda ja vahetas kodakondsust 3 korda. Elu Venemaal Igor on ooperilaulja poeg. Võttis Peterburi gümnaasiumis klaveritunde 9-aastaselt. Maakodus tutvus ta Rimski-Korsakoviga, kes oli tema õpetaja. 1905. lahkus ta koolist, abiellus sugulase Katerinaga, kellega ta sai neli last ning arvatakse, et nende abielu ei olnud roosiline, seega reisis Igor palju. 1909. tuli Peterburis esietendusele ,,Fantastiline skertso" ja ,,Ilutulestik" (Igori varajane loomeperiood). Seda etendust kuulas pealt Sergei Djagilev (nim. Impressario)=Vene ballett, mille juures töötas Mihhail Fokin. Oli rühmitus Djagilevi juhendusel, mis tegeles rahvuslikkuse tõstmisega. Sinna kuulusid kirjanikud, kunstnikud jne. Nt: Balleti ,,Tulilind" lavale toomine koostöö hakkas sujuma teoste välja andmisel selle rühmituse liikmete vahel. Selle rühmituse liikmed töötasid grupis koos, nt kaks kunstnikku: Lion Bakst, Aleksandre
ka tempo. Olivier Messiaen 1908-92 Messiaeni võib nimetada XX sajandi üheks tähtsamaks muusikuks. Ta oli silmapaistev helilooja, organist ja õpetaja. Messiaen sündis Avignonis, tema isa Pierre M. oli hea Shakespeare´i tõlkija, ema Cecile Sauvage oli tuntud kirjanik. 1919-30 õppis M. Pariisi konservatooriumis Marcel Dupre juures orelit ja Paul Dukas´ juures kompositsiooni (P.Dukas´ tuntuim teos on värvika orkest-ratsiooniga sümfooniline skertso "Võluri õpilane"). 1931.a. alates töötas Messiaen organistina Pariisi Püha Kolmainu kirikus. 1942.a.alates oli Messiaen Pariisi konservatooriumi professor. Tema kuulsamad õpilased on P.Boulez, K.- H.Stockhausen, I.Xenakis jt. Messiaeni muusika kolm allikat on religioossus, eksootika ja panteism. Tema muusikat iseloomustab modaalsus st. muusika aluseks on tema enda loodud helilaadid ja rütmid, millede eeskujuks on gregooriuse koraalid, antiik-kreeka luulerütmid ja india rütmid.
Sonaaditsükkel võib olla kas 3- või 4-osaline. Kolmeosaline tsükkel esineb instrumentaalkontsertides ja kammersonaatides, neljaosaline esineb sümfooniates ja keelpillikvartettides 3- o s a l i n e s o n a a d i t s ü k k e l 4- o s a l i n e s o n a a d i t s ü k k e l 1) Allegro (kiire põhiosa) 1) Allegro (kiire) 2) Andante (aeglane) 2) Andante (aeglane) 3) Allegro (kiire finaal) 3) Skertso/Menuett (tantsuline) 4) Allegro (kiire finaal) TÄHTSAMAD ZANRID Tähtsamad klassikalisel sonaaditsüklil põhinevad zanrid, mida viljeldi klassitsismiajastu instrumentaalmuusikas on: sonaat 3- või 4-osaline sonaaditsükkel soolopillile. (Klaveriduo = klaver + teine soolopill; klaveritrio = klaver + viiul + tsello; klaverikvintett = klaver + keelpillikvartett) trio 4-osaline sonaaditsükkel (viiul, klaver, tsello)
1. SÜMFOONIA loodi umbes 15 aasta jooksul. Juba 1862. a. oli lõpetatud 1. osa, kuid edasine töö jätkus intensiivselt alles 1874- 1876. Teos valmis, kui helilooja oli 43-a.-ne, kuid paljuski meenutab see varast loominguperioodi. Selles teoses on see emotsionaalne tasakaalutus, mis reedab suurt hingelist võitlust. Äärmistes osades kostab beethovenlikku titaanlikkust. Keskmiste osade intiimsemad ja lüürilisemad karakterid on lähedased Schumannile. 3. osa skertso asemel on Brahmsile tüüpiline segu melanhooliast ja kergest huumorist. Siin on selgelt märgatav side viini klassikalise muusika zanriga. Suurema tähtsuse tänu 2.-ja 3. osa rahulikkusele omandab finaal. Aeglane sissejuhatus kirjeldab meeleheite viimset piiri. Nagu hea uudis otsustavast murrangust draamas kõlab metsasarvede teema. Vaskpillide koraal toob veel suuremat rahu. Seejärel tõuseb peateema kogu oma hiilguses. Sellel on palju ühist surematu hümniga vabadusele Beethoveni 9
kompositsiooni võtteid. Ta abiellus 2 korda ja vahetas kodakondsust 3 korda. Elu Venemaal Igor on ooperilaulja poeg. Võttis Peterburi gümnaasiumis klaveritunde 9-aastaselt. Maakodus tutvus ta Rimski-Korsakoviga, kes oli tema õpetaja. 1905. lahkus ta koolist, abiellus sugulase Katerinaga, kellega ta sai neli last ning arvatakse, et nende abielu ei olnud roosiline, seega reisis Igor palju. 1909. tuli Peterburis esietendusele ,,Fantastiline skertso" ja ,,Ilutulestik" (Igori varajane loomeperiood). Seda etendust kuulas pealt Sergei Djagilev (nim. Impressario)=Vene ballett, mille juures töötas Mihhail Fokin. Oli rühmitus Djagilevi juhendusel, mis tegeles rahvuslikkuse tõstmisega. Sinna kuulusid kirjanikud, kunstnikud jne. Nt: Balleti ,,Tulilind" lavale toomine koostöö hakkas sujuma teoste välja andmisel selle rühmituse liikmete vahel.
(...) Kui laulud kõlasid ja orel mürisevalt kaasa mängis, vajus tema silmis kõik ühte: inimesed, lühtrid, küünlad ja jõulupuu altari ees; kõik ühines suureks, jumalat kiitvaks ja austavaks koguks. Ei olnud seal hulgas ühtegi halba inimest, kõik olid head. Tema ise kadus lõpmatusse ja laulis kaasa inglite kooris Betlehema väljal, kuna tema ümber paistis imelik valgus..." Kirjandus ja muusika: muusikalised struktuurid kirjanduses Skertso (it. scherzo): Muusikaline vorm Enamasti sonaadi või sümfoonia 3. osa Jaotub 3 osaks: scherzo trio scherzo ¾ taktimõõdus Kiires tempos, mängitakse elavalt ja rõõmsalt (allegro, vivace, presto) Võib olla nii kerge ja tantsuline kui ka jõuline ja rustikaalne Loob vahel õrna, vahel melanhoolse, vahel ka pahaendelise meeleolu Kirjandus ja muusika Doris Kareva: Skertso Kirjandus ja religioon (usulise sisuga tekstid)
ka tempo. Olivier Messiaen 1908-92 Messiaeni võib nimetada XX sajandi üheks tähtsamaks muusikuks. Ta oli silmapaistev helilooja, organist ja õpetaja. Messiaen sündis Avignonis, tema isa Pierre M. oli hea Shakespeare´i tõlkija, ema Cecile Sauvage oli tuntud kirjanik. 1919-30 õppis M. Pariisi konservatooriumis Marcel Dupre juures orelit ja Paul Dukas´ juures kompositsiooni (P.Dukas´ tuntuim teos on värvika orkest-ratsiooniga sümfooniline skertso "Võluri õpilane"). 1931.a. alates töötas Messiaen organistina Pariisi Püha Kolmainu kirikus. 1942.a.alates oli Messiaen Pariisi konservatooriumi professor. Tema kuulsamad õpilased on P.Boulez, K.- H.Stockhausen, I.Xenakis jt. Messiaeni muusika kolm allikat on religioossus, eksootika ja panteism. Tema muusikat iseloomustab modaalsus st. muusika aluseks on tema enda loodud helilaadid ja rütmid, millede eeskujuks on gregooriuse koraalid, antiik-kreeka luulerütmid ja india rütmid.
kuulsam noodikirjastaja. Oli tuntud paljude vene heliloojate teoste väljaandja ja propageerijana sh. Tsaikovski teoste esimese propageerijana. Nende suhetest annab ülevaate kirjavahetus (ca 1500 kirja ) *1867.aasta suvel viibis Tsaikovski Haapsalus, kus alustas oma esimese ooperi ,,Vojevood" kirjutamist. Haapsalu muljed kajastuvad ta esimeses klaveripalade tsüklis ,,Mälestusi Haapsalust" (sisaldab kolm pala ,,Lossi varemed", ,,Skertso" ja ,,Sõnadeta laul"). Haapsalus mererannas asub Tsaikovski mälestuspink (skulptor Roman Haavakivi 1940) mille seljatoele raiutud katkend VI sümfoonia II osast 1891 viibis Tsaikovski lühikest aega Tallinnas (tolleaegne Reval) külas vennal, kes töötas Vene Kubermanguvalitsuses. SERGEI RAHMANINOV 1873-1943 "Ma pole kunagi suutnud otsustada, missugune on minu tõeline kutsumus - helilooja, pianist või dirigent
annaabi.ee 
