Giovanni Pierluigi da Orlandus Lassus Palestrina 1532 (võimalik 1530) 14. juuni 3. veebruar 1525 või 2. veebruar Eluaastad 1594 1526 2. veebruar 1594 · Tema muusikaanne avaldus · alates 1537. aastast laulis ta juba lapsepõlves Roomas Santa Maria
Uued zanrid 15.-16. sajandi muusikas Missa - kirikumuusika oluliseim zanr, mis põhineb katoliku kiriku missa tekstile. Reekviem - leinamissa, surnute mälestamiseks. Motett - polüfooniline ladinakeelne vaimulik laul, enamasti loodi ainult jumalateenistuse tarbeks, kuid neid esitati ka väljaspool kirikut. Madrigal - sai alguse 16. sajandil Itaaliast. See on mitmehäälne laul. Seal on väljendatud väga erinevaid meeleolusid: karjalauludest religioonini. Orlandus Lassus [ Orlando di Lasso 1532-1594 ] oli omaaegse Euroopa imetletuim muusik. Tema teoseid loetakse kokku üle 2000. Ta ühendas oma loomingus kõik parima oma ajastu itaalia, prantsuse ja saksa muusikast. Ta looming oli impulsiivne, jõuline ja värvirohke. Tema eluajal oli ta looming väga kuulus ja enim trükitud, järgnevatel sajanditel sai temast muusikaloo suur legend. Giovanni Pierluigi da Palestrina [1526/7 - 1594] oli üks väljapaistvamaid muusikuid, kuid
V põlvkond (1560- 1600) 16. Sajandi teisel poole muusikapildis tõusid esiplaanile itaallaased Madalmaade polüfooniastiili alusel kujunes mitu uut koolkonda Tolleaegses muusikas sai ideaaliks jõuline, värvirohke ja isikupärane väljendus Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse ja suurema tundelisuse Ekspressiivsus ja dramatism iseloomustavad seda ajajärku kõige selgemalt Phillip De Monte (1521-1603) Orlandus Lassus (1532-1594) Link loole ,,Matona, mia cara" (,,Mu armas preili")- http://youtu.be/44NYeyO9W18 Orlandus Lassus Kasutatud allikad: TÄNAME KUULAMAST !
Ideaaliks muusikas sai jõuline, värvirohke ja isikupärane väljendus. Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse; suurema tundelisuse, tihti aga ka sokeeriva efekti huvides vastandati kaugeid helistikke, dekoreeriti meloodiaid virtuoossete passazidega (e meisterlike kiirete heliridadega). Ekspressiivsus ja dramatism iseloomustavad seda ajajärku kõige selgemalt. Esindajad: Philipp de Monte, Orlandus Lassus missa, motett, chanson missa Kõige esinduslikum zanr 15 ja 16 saj muus.s oli missa ordinaariumiosade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muus.liseks tervikuks ühe põhimeloodia, cantus firmus'e abil. Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles, renessanssiajastul laenati see meloodia harva gregooriuse laulust, enamasti oli selleks hoopis mõni tunutd ilmalik viis. Cantus-firmus-missa kõrval oli
Selle põlvkonna heliloojateks olid Jacob Obrecht ja Josquin Desprez. Neljanda põlvkonna muusika suunati aga väiksemale kuulajaskonnale ja muusika muutus reserveerituks. Selle põlvkonna heliloojateks olid Nicolas Gombert, Jacobus Clemens non Papa, Adrian Willaert. Viienda põlvkonna muusikat iseloomustas isikupärane ja väärikas eneseväljendus. Selle põlvkonna heliloojad olid Philipp de Monte ja väga tuntud laulukunstnik Orlandus Lassus, kelle teoseid on ligi 2000. Peale 16.sajandit tekkis instrumentaalmuusika, mis seisnes selles et, muusikas kasutati rohkem pille. Loodi uus omapärane noodikiri tabulatuur, mis pani helikõrguste asemel kirja mänguvõtted. Kasutusel olevad pillid olid instrumentaalmuusikas: orel, klavessiin, klavikord, trompetid, tromboonid ja tsink. Peamiselt oli instrumentaalmuusika ikkagi seltskonnamuusika ja improvisatsioon, sest selle kirjapanijaid oli väga vähe
Madalmaade muusika 15.-16. sajandil Madalmaad · Geograafiliselt kuulusid sinna tänane Belgia, Põhja-Prantsusmaa ja Holland · Piirkonda ühendas Burgundia hertsogiriik · Seal räägiti flaami keelt · Burgundia hertsogiriik koondas kunstnikke Prantsusmaalt, Inglismaalt, Saksamaalt ja Itaaliast · Seetõttu ühendas muusikaline väljenduslaad jooni eri maadelt ning saavutas universaalsuse ja üldmõistetavuse Zanrid a) Esinduslikem oli missa ordinaariumi osade tsükkel b) Motett kaotas isorütmilise ehituse ja mitmetekstilisuse, temast sai ladinakeelne polüfooniline laul c) Prantsuse keelne ilmalik polüfooniline laul Missa · Tsükkel oli ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia, cantus firmus'e abil · Cantus firmus oli vana moteti tehnika eeskujul tenorihääles · Cantus firmus (ld. k.) püsiv viis · Polüfoonia on mitmehäälsus, kus kõik hääled on võ...
RENESSANS S 14-16 SAJAND ARS NOVA Mis on Renesanss? Renessanss- antiikkultuuri taassünd. Itaalisat alguse saanud ning 14.-16. Sajandil väldanud periood Euroopa kultuuri ajaloos. Oluliseks sai inimene! Renessansi populaarseim sõna: ISE! RENESSANSI TUNTUMAD HELILOOJAD Josquin Desprez (u.1440-1521) Orlandus Lassus (u.1532-1594) Palestrina (u.1525-1594) RENESSANSS PILLID Klahvpillid- orel, klavikord, klavessiin Keelpillid- lautole, vioola Puhkpillid- plokkflööt, pommer, dulcian, krummhorn Vaskpillid- trompeid, tromboonid, tsink Ansamblipillidena kasutati puupuhkpille. RENESSANSS MUUSIKAS Meloodia lihtne, laulev, rahulik, pole suuri kontraste. Kontrapunkt. Tekib Prantsusmaal - 14..saj. Madalmaades- 15.saj. (Holland, Belgia, Luxenburg, Kirde- Prantsusmaa) ILMALIK Prantsuse sansoon - laul
maade järjest maneerlikumaks muutunud stiil sulas aegamisi kokku itaallaste modernismiga.Ideaaliks muus.s sai jõuline,värvirohke ja isikupärane väljendus.Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse;suurema tundelisuse,tihti aga ka sokeeriva efekti huvides vastandati kaugeid helistikke, dekoreeriti meloodiaid virtuoossete passazidega. Ekspressiivsus ja dramatism iseloomustavad seda ajajärku kõige selgemalt.Esindajad:Philipp de Monte,Orlandus Lassus-(Orlandus Lassus, Orlando di Lasso,Roland de Lassus)1532-1594,omaaegne Euroopa imetletuim muusik,teoseid kokku üle 2000.Stiilist raske kõnelda,ühendanud oma loomingus parima oma ajastu itaalia,prantsuse ja saksa muus.st.Hilisemas loomingus domineerib kannatuse ja surma teema,lustlikud ilmalikud laulud on pärit peamiselt noorusajast.Suure osa elust pühendas eelkõige kirikumuusikale.Võrreldes teistega on Lassuse väljenduslaad impulsiivsem,dünaamilisem ja värvirohkem
läks madalmaadesse. Koolkond-rühmitus kes lähtub loomingus samadel põhim. uus muusikastiil- imitatsiooniline polüfoonia Polüfo-mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest imita-mitmehäälsus, mis hakkasid 11 jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakuj. (kaanon) Milline muusikavõte oli selle aluseks- hääled tuletatakse teistest ja hääli on kirjas vähem kui tglt Intervall-kahe heli vaheline kaugus kesk-kvart kvint, renesanss-terts sekts Orlandus Lassus: röövimine Stsiilia kuninga poolt, nooditehnika areng/Giovanni:Kirikud,vastureformatsioon Väljenduslaad- impulsiivne, värvirohke, jõuline/Giovanni:tasakaalustatus, vaoshoid, korrastatud madrigal- tõsise filosoofilise tekstiga ilmalik laul Orl-2000 helitööd Giovanni pierluigi da palestina-500 helitööd Orl- tähtsamad teosed:Matona Mia Cara, Chi Chilichi/// Giovanni:Missa Papae Marcelli (rooma koolkond) Maalikunstnikud: Tintonetto/////Raffael Mõju:imitatsi
Esimesed kirjapandud teosed instrumentaalmuusikale oli vokaalmuusika seaded Lühikesed fantaasiapalad Ansamblimuusikas olid populaarsed tantsud, mida käsitleti, kui seltskonna muusikat 15.saj leiutati nooditrükitehnika, lihtsustas nootide kirjapanemist Peeti oluliseks muusikaharidust Heliloojad: Inglise – Thomas Tallis, William Bird Itaalia – Orlandus Lassus, Giovanni Perluigi da Palestrina Kontsertmissa – ainult ordinaariumi osadest, Reekviem – kontsertmissa erivorm – leinamissa – Mozart Filharmoonia Kammerkoor – Tõnu Kaljuste RAM – Gustav Ernesaks (asutaja), Ants Soots Pillid: Dulcan – fagott, puhkpill Krummhorn – puhkpill Pommer – oboe, puhkpill Klavessiin – klahvpill Viola da gamba – tšello, keelpill
Peri; Van Beethoven; J.Stamitz, 1 Ühehäälne, proosatekstidega ladinakeelne, saateta roomakatoliku jumalateenistuse laul 2 Igapäevane peamine jumalateenistus. Proprium (vahetub vastavalt kirikukalendrile), ordinarium (iga päev samad tekstid) 3 Ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla 4 Traktaat ARS NOVA J. Ockeghem; J. Desprez; H.Schütz; Lully; Corelli; Gluck6 Orlandus Lassus; A.Vivaldi; Rameau; Gabrielid; C. Janequin; Telemann; Scarlatti; Guillaume Machaut5; H.Purcell; D.Buxtehude; Palestrina 5 Esimene terviklik ühe autori tsükkel ,,Missa" 6 Tema idee oli seada muusika draama teenistusse
Villanella-matkis rahvamuusikat ,tihti rõhutatult algelise kõlaga. Balletto-tantsulaul,millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refäänid.( fa-la-la vms.) Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul,filosoofilise ,erootilise ,tihti ka religioosse alltekstiga.Iseloomustus: Ilmalik laul,Alltekstiga tõsine armastuslaul,Vaba värsivormiga,Puänt paaris viimases värsireas,5-6-häälne keerukas polüfoonia,Algselt lauldi ilma kuulajaateta. Jacob Arcadelt ,,Valge õrn luik", Orlandus Lassus"Püha Peetruse pisarad", Carlo Gesualdo"Merce grido piangendo" .
Missa, motett, ilmalik polüfooniline laul. Seleta mõiste cantus firmus. Kuidas on see seotud 15. sajandi missaga ? Keskaegset polüfooniliselt helitööd läbiv peameloodia. See oli seotud selles mõttes missaga, et mõlemad on loodud 15. sajandil. Mis on polüfoonia ? Mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad. Mida tähendab mõiste a capella ? Renesansiajastul: saatega vokaalmuusika Tänapäeval: mitmehäälne saateta vokaalmuusika · Orlandus Lassus ,,Kaja" · Giovanni Pierluigi da Palestina ,,Missa papae Marcelli" Milline oli M.Lutheri osa protestantismi ja protestantliku kirikumuusika tekkimises ? a) Naelutas Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi b) Säilitas katoliku missa põhiosad c) Kasutas ladinakeelset liturgilist muusikat d) Imetles polüfoonia kunsti ja oli ose valmis komponeerima Lutheri koraal saksa protestantlik kirikulaul Iseloomusta Prantsuse ilmalikku laulu 16. Sajandil.
missatsükkleid. Esimese selletaolise kirjutas helilooja Guillaume de Machant. Ta oli ka esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust muusikast tähtsamaks. Kontsertmissa erivormina tekkia reekviem ehk leinamissa. 1. Uus ideaal kõlaheli – tugines tertsidel ja sekstidel 2. Tekst seotud muusikaga 3. Laulev, tundeline, tundeid väljendav meloodia Josquin Desprez Johannes Ockeghem Orlandus Lassus Guillaume Dufay Orelile mõeldud muusikat. Esimesed instrumentaalmuusika näited on tokaata muusika töötlused või seaded. Ansamblimuusikas olid enam levinud tantsud, mida esitati paari kaupa. Neid mängiti ka lihtsalt kui seltskonnamuusikat. Klahvpillid: orel, klavikord, klavessiin Puupuhkpillid: plokkflööt, pommer, fagott, krummhorn Vaskpuhkpillid: trompet, tromboon, tsink Keelpillid: viola da gamba, viiuli eelkäija Villanella, balletto, frottola, šansoon
Polüfoonia on mitmehäälne muusika, kus kõik hääled on enam-vähem võrdse tähtsusega. Kaanon. A capella renessansiajastul- saatega vokaalmuusika a capella tänapäeval - saateta koorilaul III põlvkond. Jacob Obrecht ja Josquin Desprez. Häälte kooskõla mängib üha suuremat rolli. Tekst selgelt kuuldav. Zanriteks motett, missa ja ilmalik laul. V põlvkond. Philipp de Monte ja Orlandius Lassus. Muusikas ekspressiivsus, damafirm. Zanriteks motett, missa, madrigal ja saussoon. Orlandus Lassus tegi 70 missat, passioone ja motette. Giovanni Pierluigi da Palestrina tegi 100 missat ja 400 madrigali. Martin Lutheri osa protestantismi ja protestantliku kirikumuusika tekkimises: a) uued usuliikumised b) põhiosad jumalateenistuses muutusid c) liturgiline muusika d) naelutas kirikuuksele 75 teesi Lutheri koraal: Zanri üldnimetus: protestantlik kirikulaul, vaimulik laul Iseloomulikuf tunnused: värsstekst, salmides korduv viis, mitmehäälsed kooriseaded, rahvuskeel
RENESSANSI KUULSAMAD HELILOOJAD. Vanaaja ja keskaja muusika oli anonüümne. Renessansiajastul saav seostada teost ja autorit. Kujunesid välja heliloojate koolkonnad. Tuntumad olid: Madalmaade koolkond, Rooma koolkond, Veneetzia koolkond. Orlandus LassusOli Madalmaade koolkonna viimane suur meister ja omaaegse Euroopa imetletuim muusik. 15321594. Lassuse sünnilinn Mons asub Hainaut' provintsis Prantsusmaa ja Belgia piirialadel. Juba 12.aastasena võeti ta Sitsiilia asekuninga Ferrante Conzaga teenistusse ja viidi läbi Pariisi Itaaliasse, Conzagade residentsi Montavasse. Nooruses oli ta seotud veel mitme õukonnaga Napolis, Milanos ja Roomas ning juba 1553.aastal sai temast Rooma Lateraani basiilika kapellmeister.
Lauto - näppekeelpill, mandlikujulise kaanega kõlakorpus Madrigal - itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus Martin Luther - saksa kristlik teoloog ja augustiini munk Missa - traditsiooniline armulauaga jumalateenistus Motett - vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga Ooper- muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes Oratoorium- koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos. Orlandus Lassus- renessansshelilooja. Ta oli Madalmaade koolkonna viimane suur meister. Passioon - vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil Renessanss - Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. saj, Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Süit - mitmeosaline muusikateos, mis koosneb sisuliselt ühendatud, kuid kontrastsetest iseseisvatest osadest. Ars nova- 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil
sangarid), kes esinesid õukondades ning laulsid armastusest, seiklustest ning sõjaretkedest RENESSANSIAJASTU MUUSIKA (14.-16. saj) Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule luteri koraale, mida 18. sajandist alates saatis orel. Luteri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Martin Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi. BAROKKMUUSIKA (16. saj. lõpust 18.saj. keskpaigani) Orlandus Lassus oli esimese põlvkonna saksa barokkheliloojate õpetajaks Samuel Scheidt (1587-1654) Johann Hermann Schein (1586-1630) Heinrich Schütz (1585-1672) Saksa kuulsamad heliloojad: Johann Sebastian BACH ( 1685 1750 ) Looming on põhiliselt vaimulik Tuntumad teosed: "Matteuse passioon" , "Missa h-moll" George Friedrich HÄNDEL ( 1685 1795 ) Loomingus domineerivad ooperid ja oratooriumid Tuntumad
Motettmitm.erinevas keeles ja mitmehäälne.13.saj kujunes olulisemaks,alum.hääl oli laenatud gregoriuse laulust. Fiider,Rebekkkeskaegsed pillid. Rataslüüraalgnimetus organistrum,teatud tüüpi mehaaniline viiul,suudab korraga mängida paari või rohkemat nooti,samal ajal burdoonbassi.ehitati kirikus ja kloostris kasutamiseks. Ars Novamuusikastiil 14.saj prantsusmaal.algusepanijaks oli Philippe de Vitry. Madalmaade koolkondheloloojad:Guillaume Dufay,Johannes Ocheghem,Josquin Desprez,Orlandus Lassus.populaarseks kujunes ilmalik polüfooniline laul.Ideaaliks sai kõigi häälte sarnasus ja kooskõla. Spinett e.Virginaal;Tsembalo16.saj klavessiini tüüp. Viola da gombapoogenpill(mängiti põlvedel v põlvedevahel). Viola da bracciopoogp.(pill toetus õlavarrele). Puupuhkpillid:Pomberoboe eelkäia, Dulcianfagoti eelkäija. BAROKK:Polüfooniamitmehäälsus,koosneb võrdse tähtsus.häältest(nt kaanon). Monoodia1häälne meloodia,tavaliselt käib kaasas harmooniasaade.
o Nicolas Gombert, Jacobus Clemens non Papa, Adrian Willaert o Motetid, madrigalid · V o tõusid esiplaanile itaallased o kujunesid uued koolkonnad o värvirohke, jõuline, isikupärane väljendus o iseloomulikud on eksressiivsus ja dramatism o Philippe de Monte, Orlandus Lassus o Missad, motetid, ilmalikud laulud, kaebelaulud, hümnid, passioonid jpm Orlandus Lassus: looming: impulsiivne väljenduslaad, dünaamilisus ja värvirohkus. Vähendatud/suurendatud intervallid zanrid: lustlikud ilmalaulud, passioonid, reekviemid, kaebelaulud teosed: ,,Mu armas preili", ,,Kaja" mõju: täna tema õpilastele püsis polüfooniatehnika ning jõudis tulevaste heliloojate
Muusikas ühendas prantsuse rütmika, inglise kooskõla ja itaalia laulva meloodia. · 15. saj II poolele on iseloomulik äärmiselt viimistletud polüfooniatehnika - kaanon, kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletatakse teistest · Johannes Ockeghem (u 1420-1497) - 15. saj II poole tähtsaim helilooja · Josquin Desprez (u 1440-1521) - kõrgrenessansi suurim helilooja. Muusika on harmooniliselt tasakaalus, selge vormiga, emotsionaalne. · Orlandus Lassus (1532-1594) - Madalmaade koolkonna viimane suur meister. Muusika: ekspressiivne, jõuline, dünaamikakontrastid, helistike ootamatud vastandused. · Giovanni Pierluigi da Palestrina (u 1525-1594) - Rooma koolkonna tähtsaim esindaja. Muusikale on iseloomulik rahulik meloodia, astmeline liikumine, kolmkõlad. Muusika zanrid 15 16 sajand. 1.) Esinduslikem oli missa ordinaariumi osade tsükkel 2
Musitseerimine muutus haritumate linnaelanike kodudes enesestmõistetavaks. Seltskonnamuusikas tõusis konkurentsitult esiplaanile ilmalik vokaalpolüfoonia, mille populaarsed alaliigid olid Renessansiajastu tuntumaid muusikameistreid nimetatakse kokkuvõtvalt "madalmaade koolkonnaks".Tuntumad heliloojad olid; Josquin Desprez (u.1440-1521), kelle stiili peetakse renessansi-ideaalile kõige lähedasemaks, oli pärit Põhja- Prantsusmaalt, kuid tegutses peamiselt Itaalias. Ka Orlandus Lassus (1532-1594) oli sündinud madalmaades. Lassuse loomingust on üldtuntud lustlikud, nooruses loodud ilmalikud laulukesed "Kaja", "Matona" jt. Suurema osa oma elust pühendas ta kirikumuusikale, luues muuhulgas 70 missat ja 500 motetti. Tänu renessansi ajastu uutele muusika suundadele muutus muusika olek vabamaks. Astuti suur samm edasi muusika, kui massidele mõeldud ala kujunemises. Ka inimesed muutusid vabamaks ning kiriku haare lõdvenes tehtes ruumi teadusele ja vabale mõtlemisele
Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul, filosoofilise, erootilise aga tihti ka religioosse alltekstiga. Erineb teistest ilmalikest lauludest oma kunstilise lihvituse ja õpetatud väljenduslaadi poolest. Mille poolest erineb inglise madrigal itaalia omast? Inglise madrigal on rahvalikum kui selle Itaalia eeskuju ja tekstid ei vasta üldiselt nii kõrgetele nõuetele. Nimeta renessansiajastu heliloojaid (min. 3-4)! -Johannes Ockeghem -Orlandus Lassus -Guillaume Durfay -Josquin Desprez Nimeta vanamuusikaansambleid Eestis! -Vox Clamantis -Hortus Musicus -Linnamuusikud -Heinavanker -Püha Miikaeli Poistekoor
õpetaja; zanrid: missa, reekviem, motett, ilmalik laul Josquin Desprez(1450-1521) 3. põlvkond; ,,muusikute vürst"; selge vorm, isikupärane, emotsionaalne, tähtis on tekst; zanrid: missa, motett, ilmalik laul, (leina)ood Adrian Willart 4. põlvkond; paneb aluse Veneetsia muusikakoolkonnale, pani aluse mitme kooli tehnikale; muusika maneerlik, peen, keeruline(musica reservata); zanrid: motett, madrigal, ricercar(pillidele) Orlando de Lasso/ Orlandus Lassus(1532-1594) 5. põlvkond; üks isikupärasemaid heliloojaid; tema loomingus leidis oma viimase kõrgpunkti Madalmaade vokaalpolüfoonia, suur tähendus saksa muusika edasisele arengule; muusika on jõuline, värvirohke, julge, impulsiivne; zanrid: ilmalik laul, missa, motett, villanella, sansonett Veneetsia koolkond: Andrea Gabrieli(1520-1586) missa, psalm, motett, oreli- ja ansamblimuusika Giovanni Gabrieli(1555-1612) (A. Gabrieli vennapoeg) tseremoniaalmuusika (mitme koori)
Martin Luther, kes oli kirikumuusika edendaja soovis,et rahvas laulaks kirikus ja oma maa keeles. Tekkis duur ja moll. Põhipillid olid lauto ja orel. Zanrid olid missad- vaimulik teos , mitmeosaline suurvorm. Reekviem- teos surnute mälestamiseks, passion- kristuse kannatuslugu, ooper- lavaline suurvorm , kus lauldakse , ballett- lavaline suurvorm, kus tantsitakse Polüfoonilises muusikas kasutati: kontrapunkti- häälte vastand , pikka nooti , väljendamine hakkab 1h Helilooja Orlandus Lassus (IT ) Flandrea ( It. München) Giovanni per Luigi da palestina( Palestina) Barrokk Tõlkes tähendab ebakorrapärast . Sai alguse Itaaliast. Ülistati kangelaslikkust. Arhitektuuris olid ümmargused kuplid, väänlevad sambad. Inimene oli maine. Muusikas oli viisirikkus ülemises hääles. Dramaatiline , koloratuurne meloodia. Valitses liikumisenergia. Oli mitmeosaline. 1.kiire 2, aeglane Barrokk ooper Õukondlik lavateos, uhkete dekoratsioonidega ja kostüümidega
Peamiselt mängiti tantsumuusikat ja saadeti laule. Ka kõik renessansiaja noodid olid alati koos laulutekstidega. Esimesed kirjapandud pillilood olid tantsud, neid mängiti ka seltskonnamuusikaks.Väga levinud oli ansamblimuusika. Tavalisemad pillid olid: orel, klavessiin,lauto,viiul, vioola,tromboon. 8) Nimeta kaks kuulsamat heliloojate koolkonda ja kaks heliloojat! Vastus: Madalmaade koolkond ja Rooma koolkond. Orlandus Lassus oli madalmaade koolkonna viimane suur meister ja omaaegse Euroopa imetletuim muusik. Giovanni Pierluigi da PalestrinoRooma koolkond. U.15251594, oli renessansi esindaja ja üks kuulsamaid kataoliku muusika helilooja.
keskajast muutub oluliseks teose autor 6) Miks kandus muusikaelu keskus 15. saj Prantsusmaalt Madalmaadesse? Sellepärast, et Prantsusmaa oli sõdadest nõrgestatud ja õukondadel ei olnud raha. 7) Koolkonna mõiste. Nimeta 2 renessansiaja tähtsamat koolkonda koos 1 esindajaga. Koolkond- rühmitus, eks lähtub loomingus samadest põhimõtetest. Tähtsaimad koolkonnad koos esitajaga: 1) Orlandus Lassus- Madalmaade koolkond 2) Giovanni Pieruigi da PALESTRINA- Rooma koolkond 8) Milline põhimõte ühendas Madalmaade koolkonna heliloojaid? Häälte sarnasus ja pehme kooskõla, imitatsiooniline polüfoonia 9) Mõisted: Polüfoonia- Kus kõik hääled on võrdse tähsusega Imitatsiooniline polüfoonia- Kõik hääled jäljendavad üksteist Kaanon- Mitmehäälne laul, kus kirjas on vähem hääli kui kõlab(heli kajaks nagu)
on gregoriaani viis reekviem-missa avaosast ,,Requiem aeternam". Teine pool on põlvkonna tundelises stiilis: cantus firmus lõpeb, polüfoonia lihtsustub ja neljahäälse lõigu põhikujundiks on astmeliselt laskuva bassiga harmooniajärgnevus, mida nimetatakse pisarate või kannatuse kujundiks. See nimetab nelja leinavat õpilast. Manerism IV põlvkond manerismiajastu. Manerism äärmuslike tunnete kajastamine kunstis. Pildid mõjuvad rahutult (Tintorello maalid). V põlvkond ja Orlandus Lassus ·juhtival kohal itaallased ·polüfooniareeglid kaotavad oma ranguse ·suurema tundelisuse nimel kasutatakse kaugeid helistikke ja virtuoosseid kaunistusi ·kontrastne Kõige tähtsam helilooja: Orlandus Lassus (/Orlando di Lasso) Muusikast: ·impulsiivne, dünaamiline, värvirohke ·rohkelt suurendatud ja vähendatud intervalle ·polüfoonia tehnika eiramine ·mõjutas hiljem Saksa barokkheliloojaid (Shitz, Bach)
16. sajandi pillimuusika oli peamiselt improvisatsiooniline. Pillid: · Klahvpillid o Orel o Klavikord o Klavessiin · Keelpillid o Lauto o Viola da gamba · Ansamblipillidena kasutati puupuhkpille o Plokkflööt o Pommer (oboe eelkäija) o Krummhorn · Vaskpillid o Trompet o Tromboon Heliloojad · Johannes Ockeghem kirjutas esimese reekviem-missa. · Orlandus Lassus kirjutas umbes 2000 teost, ühendas Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikale omased jooned.
Uued zanrid: tantsusüit, Zanrid: sansoon, frottola, Uued zanrid: klassikaline kontsert, concerto grosso, villanella, salletto, sonaat, klassikaline prelüüd ja fuuga, ooper, madrigal. sümfoonia, klassikaline oratoorium, passioon, kontsert, klassikaline kantaat Josquin Desprez keelpillikvartett, trio, Orlandus Lassus kvintett Johann Sebastian Bach John Taverner Georg Friedrich Händel Franz Joseph Haydn Henry Purcell Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven 3. Sonaadi-vorm on muusikavorm, mille skeem on:
(kool) Orlando di Lasso ja Giovanni Pierluigi da Palestrina Referaat Koostaja: (10.klassi õpilane) 2008 Orlando di Lasso Orlando di Lasso (tuntud ka kui Orlandus Lassus;1532-1594) oli prantsuse-flaami päritolu renessansiajastu helilooja. Ta oli Madalmaade koolkonna viimane suur meister. Lasso alustas kirikus kooripoisina. Alates 12. eluaastast töötas ta erinevates õukondades muusikuna. 21-aastaselt sai koha Rooma Lateraani basiilika kapellmeistri ametikoha. 1555 või 1556 trükkisid Tylman Susato antverpenis ja Antonio Gardane Veneetsias esimesed kogumikud Lassuse teostest ja sellest algast tema üleeuroopaline kuulsus. 1556.
15.saj. 5.Millised olid 15.-16.saj. lemmikzanrid? 1) Esinduslikemaks zanriks sai missa 2) kujunes välja missa erivorm: reekviem(leinamissa) 3) motett muutus lihtsamaks ja arusaadavamaks, kadus mitmetekstilisus 4) tekkis ilmalik polüfooniline laul. 6.Mida tähendab koolkond, kes sinna kuulusid ja kes neist kõige väljapaistvam on? Koolkond tähendab ühtse mõtte- ja kirjaviisiga heliloojate ning nende õpilaste kooslust. Guilaume Dufay, Johannes Ockeghem, Joquin Despres, Orlandus Lassus(kirjutanud ligi 2000 heliteost) 7.Kuidas mõjutas protestantism 16.saj saksa ja kogu Lõuna-Euroopa kultuuri ja muusika arengut? Keda peetakse protestantismi algatajaks? Loodi protestantlik koraal e. luteri koraal. Algatajaks Martin Luther, ta naelutas lossikiriku uksele 45 teesi, vallandas protsessi, mis muutis kogu L-Eu'd. Protestantismiga kaasnes uus jumalateenistus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne.Esialgu hakati ld.k. liturgiale lisama emakeelseid koguduse laule
kõrvale.Hakati kasutama paralleelseid tertse ja sekste.Hakati kasutama mazoori ja minoori. Millised olid 15.saj lemmikzanrid? Missa ordinaariumi osade tsükkel, leinamissa e. reekviem, motett, ilmalik polüfooniline laul. Millal oli madalmaade vokaalpolüfoonia hiilgeaeg? Kes kuulusid madalmaade koolkonda? 15-16. saj. Dufay, Ockeghem, Desprez, Lassus. Kes oli madalmaade koolkonna esindajatest kõige väljapaistvaim helilooja? Mida tähendab mõiste ,,koolkond"? Orlandus Lassus. Koolkond on ühtse mõtte- ja kirjutusviisiga heliloojate ja õpilaste kooslus. Kuidas mõjutas protestantism 16.saj. saksa ja ka kogu Lääne-Euroopa kultuuri ja muusika arengut? Kes oli protestantismi looja? Suured rahutused, Rooma kirikust lahku löömine, muutus kultuuriline ühtsus, algas kultuurirevolutsioon, tekkis uus kirikulaul Lutheri koraal. Millised olid hilisrenessansi Itaalia ilmalike laulude tüübid? (selgitus 4-le
15.sajandil ühendas seda piirkonda majanduslikult väga arenenud Burgundia hertsogiriik. Jõukate linnadega Burgundia meelitas kokku kunstnikke ja Saja-aastasest sõjast närgestatud Prantsusmaalt ja Inglismaalt kui ka Itaaliast. Nii kujuneski Madalmaadel 15. sajandi esimesel poolel uus muusikastiil, mis ühendas eri maade traditsioone. Madalmaade koolkonna tuntumad heliloojad olid Guillaume Dufay (u 1400-1474); Johannes Ockeghem (u 1410- 1497); Josquin Desprez (u 1450-1521); Orlandus Lassus (1532-1594) 15.-16. sajandil kujunesid välja uued muusikazanrid. Kõige esinduslikumaks zanriks sai missa ordinaariumiosade tsükkel. Missa on armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (harilikult 5- või 6-osaline) heliteos. Kujunes välja ka missa erivorm leinamissa ehk reekviem. Reekviem on leinajumalateenistus või selle tarbeks kirjutatud muusika; mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks. Teiseks põhizanriks jäi motett, mis oli 15.-16
Barokkmuusika Saksamaal Kätlin Rea Kristin Prüüs Kärt Raudsepp Taavi Peters 10 H Ajalooline taust 16.sajandil lahutas Saksamaa end reformatsiooniga katoliiklust Euroopast.Reformatsiooni algataja Marthin Luther. 16.-17. sajandil tihedad sidemed Itaaliaga. Nende sidemete olulisem vahendaja Orlandus Lassus Micheal Preatorius(1571-1621). muusikakogumik ,,Terpsischore'' 3 köiteline raamat ,,Syntagam musicum'' (1619) 9 köiteline laulukogu Ajalooline taust Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) laostas Saksamaamuusikaelu hääbumine Pikka aega Saksamaa muusikas konservatiivne stiil, ilmusid hilisrenesanssi stiilijooni. 17.sajandi teisel poolel ilmus teisigi uues stiilis teoseid, mis kasutasid : Soololaulu
Teistest üha tähtsamaks muutub ülemine meloodiahääl. Tekib mitmehäälsus, kus üks hääl on olulisem ja teised on sellele allutatud akordiliselt homofoonia Ühes teoses rakendati sageli nii polüfooniat kui ka homofooniat Juhtivaks muutub helilooja mõte. 14.saj-st teame paljusid autoreid nimepidi , 13.saj-ni oli looming valdavalt anonüümne. Renessanss on a capella ansamblilaulu kuldajastu Kohtame mitmesuguseid laulunimetusi : chanson, frotolla, canzonetta, virelai, villanella jne. Orlandus Lassus (1532 1594) Madalmaade koolkonna helilooja. K: laul - Matona mia cara (Mu armas preili) Lihvituim ja õpetatuim laululiik on Itaalias tekkinud madrigal enamasti 4-6-häälne polüfooniline laul, emakeeles, tekstiks kaasaegsete poeetide väärtluule. Tavaliselt tõsised armastuslaulud. Jacob Arcadelt (~1500 1568) Itaalia helilooja. K: madrigal Il bianco e dolce cigno (valge õrn luik) Kuni 16
Gioachino Rossini Vincenzo Bellini Itaalia renessanss(14-17 saj) 14 saj trecento- kirjutaks madrigale- 2, 3 häälne laul, mille teemadeks: armastus: Francisco Landino 16-saj madrigal- 5,6 häälne laul, väga peen, teemadeks samuti armastus aga filosoofilise, religioose ning erootilise alltekstiga. Kasvab välja barokkaaria ja kammerkantaat 2 Kuulsat autorit Orlandus Lassus Giovanni pierluigi da palestrina 1532-1594 1525-1594 Looming: üle 70 missa, 3 reekunemi, 4 100 magiutiaati Looming: mimatsiiklid(104) hümnid, 4 passioni, motette u 400, magniflaate 35 Teos: Matona Mia Cara Teosed: Missa Papae Meralli
meloodiaga. Johannes Ockeghem (1404- 1497) 15. Saj. Teise poole tähtsaim Madalmaade helilooja. Samuti oli ka heloloojate õpetaja. Josquin Desprez (1450-1521) - Teda nimetati muusika vürstiks, kes avas paljude inimeste kõrvad muusikale. Tema loomingule on iseloomulik tasakaalustatud ja selge vorm. Ta pidas vokaalmuusikas väga oluliseks sõnalist teksti ja püüdis muusikas anda edasi selle tundesisu. Orlandus Lassus (1532 1594) Impulsiivne, jõuline ja värvirohke väljenduslaad. Kasutas muusikas hästi julgeid võtteid. 10. Martin Luther alustas on 95 teesi naelutamisega kirikuuksele protsessi, mis muutis kogu Lääne Euroopat. Ta kutsus ülesse kirikut tulema tagasi piibli õpetuse juurde. 11. Vasturegormatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku regormatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Sellega nõuti gregoriuse laulu lihtsustamist ja
Seleta mõistet ,,kaanon". K hääli tuletatakse kindla reegli järgi ühest (harvemini mitmest) kirjapandud häälest. Nimeta Madalmaade koolkonna olulisemaid heliloojaid. Guillaume Dufay Madalmaade muusikastiili alusepanija. uusaegse heakõlalise kompositsioonilaadi looja. Johannes Ockeghem helilooja, laulja ja heliloojate õpetaja. Josquin Desprez kõrgrenessansi väljapaistvaim helilooja. teerajajaks 16. sajandi väljendusrikkale muusikale. Orlandus Lassus Tal on üle 2000 teose. omaaegse Euroopa imetletuim muusik. Kuidas on reformatsiooniga seotud Martin Luther? Millised olid tema taotlused? Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai reformatsioon ning, kes on oluliselt mõjutanud teiste traditsioonide õpetusi. Martin Lutheri eesmärgiks oli säilitada oma liturgias katoliku missa põhiosad ja osaliselt jäi see rahvakeelseks. Ta eesmärk polnud lahkulöömine Rooma kirikust.
koorilaul. Motetil oli 15.saj. alates kõikides häältes üks ladinakeelne piiblitekst. Kõrgrenessansi suurimaks heliloojaks oli Josquin Desprez (~1440- 1521), eelmise õpilane Pärit Madalmaadest (Põhja-Prantsusmaalt), tegutses peam. Itaalias. Säilinud 20 missat, 100 motetti, ilmalikke laule. Isikupärane, sageli jõuliselt emotsionaalne muusika. K:motett Ave Maria (tekstiks palve - ingel Gabrieli tervitus Maarjale) Orlandus Lassus ka Orlando di Lasso (1532-1594) pärines Prantsuse-Belgia piirialalt, Tegutses mitmel pool Itaalias ja Saksamaal (Münchenis). Omaaegse Euroopa imetletuim muusik.Viimane Madalmaade koolkonna suurmeister. Lustlikud ilmalikud laulud on pärit noorusajast, suurema osa elust pühendas kirikumuusikale - üle 70 missa, sellest 3 reekviemi, üle 500 moteti. Väga leidlik helikeel: dissonantsid, jõulised dünaamikakontrastid, et muuta teksti väljendusrikkamaks.
· keskmine hääl; ladinakeele vaimulik laul; · alumine hääl: "laenatud" meloodia, tihti aeglases tempos gregooriuse laul 13saj lõpul keelati motetid kirikus sest: · neid peeti liiga keerulisteks · nad ei kandnud enam liturgilist teksti Dissonants "ebakõla"; kooskõla, mis mõjub pingestatult Konsonants - "heakõla", kooskõla, mis kõlab rahulikuna Klassikalises harmoonias peab dissonants lähenema konsonantsi. Kaks heliloojat: Orlandus Lassus (orlando di Lasso) Giovanni Pierluigi da Palestrina 1532-1593 U 1525-1594 "muusikute vürst" Akadeemiline eeskuju "kokkuvõte madalmaade vokaalpolüfooniast" Teosed: ilmalikku muusikat kirjutas noorusajal Teosed: Pea kogu looming on vaimulik. "Matona, mia cara", "Kaja" Säilinud 104 missatsüklit, muuhulgas
maade järjest maneerlikumaks muutunud stiil sulas aegamisi kokku itaallaste modernismiga. Ideaaliks muus.s sai jõuline, värvirohke ja isikupärane väljendus. Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse; suurema tundelisuse, tihti aga ka sokeeriva efekti huvides vastandati kaugeid helistikke, dekoreeriti meloodiaid virtuoossete passazidega. Ekspressiivsus ja dramatism iseloomustavad seda ajajärku kõige selgemalt. Esindajad: Philipp de Monte, Orlandus Lassus 2.4.1. missa, motett, chanson missa kõige esinduslikum zanr 15 ja 16 saj muus.s oli missa ordinaariumiosade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muus.liseks tervikuks ühe põhimeloodia, cantus firmus'e abil. Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles, renessanssiajastul laenati see meloodia harva gregooriuse laulust, enamasti oli selleks hoopis mõni tunutd ilmalik viis. Cantus firmusena
Lully: kuningliku ooperiteatri looja ja juht. Rameau: oma õpikuga "harmooniatraktaat" pani aluse klassikalisele õpetusele harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast. ENG õukonnale eeskujuks FRA õukond ja valitsemisstiil. Oldi kursis ka ITA muusikaga. Populaarsed maskietendused (mütoloogilise/allegoorilise sisuga) Purcell: ainus inglise suuremat sorti helilooja. "Dido ja Aenas" autor (ainuke inglise ehe barokkooper). GER muusikud käisid õppimas ITAs, paljud muusikud olid Orlandus Lassuse õpilased -> polüfooniline kirjaviis säilis kauem kui mujal euroopas. Praetorius: esimeste GERkeelsete vaimulike kontsertide looja. Luteri koraalide kogu autor. Schütz: Saksa muusika isa. Pani aluse saksa oratooriumile millest sai kiriklik zanr. Telemann: helilooja, kes oli avatud kõigele uuele, ühendas kõiki stiile, kirjutas kõike. VÕRDLUS Georg Friedrich Johann Sebastian Bach ÜHINE
prants,ingl,saksa,itaal.kunstnikke ja muusikuid. Cantus firmus-püsiv meloodia. Keskajal oli püsiv gregooriuse laulu meloodia. Renessansiajal rahvalik, ilmalik lauluviis. 4-häälne polüfoonia - bassihääleliik Polüfoonia-mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdsed. (4 hääleline polüfoonia kujunes bassihääleliigi kasutuselevõtmisega) A capella- renessansiajastul ja tänapäeval esitlus ilma pilli saateta. Orlandus Lassus:(1532-1594) Madalmaade helilooj, kauni lauluhäälega, 12 aastaselt võeti sitsiilia kuninga teenistusse, 21.a märkimisväärne karjäär, kapelle meister. Looming impulsiivne, dünaamiline, väldib reegleid, kasutab kontraste, mängib kiirusega. Zanrid kirikulaulud. Teosed- 70 missat, 3 reekviemi, 100 magnifikaati, 4 passiooni, 500 motetti, 450 ilmalikku laulu, ,,matona mia cara". On võrreldud maalikunstnik Tintoretto'ga ,,püha markuse keha röövimine"
Loomingu üldisel Reekviemid, passioonid, Vaimulik muusika magnifikaadid Maalikunstnik, kellega Tintoretto Raffael heliloojat on võrreldud 5. Tabel Heliloojad Zanrid D. desprez Uusi ei olnud.. missatsükkel, ühetekstiline ladinakeelne motett, polüfooniline ilmalik laul, kaanono, motett Orlandus lassus, P.de monte Reekviem, magnifikaadid, passioonid,ilmalikud laulud 6. Ilmalik muusika Iseloomusta itaalia ilmalikke lauluvorme 16.saj . Frottola- rahvalik laualutüüp, õukondlik, stroofiline tekst+ refrään, ülemine hääl domineeriv + pillid Villanella- rahvamuusikat matkiv, 16saj II poole suur mood, 3häälne algselt Balletto- tantsulaul, rütmikad ja tekstita ref Madrigal- 14saj Itaalias tekkinud plüfooniline ilmalik laul
Muusika oli enam seotud teksiga, rütm lähtus teksti rütmist. Ideaaliks sai väljenduslik laulev meloodia. Rennessassi ajal kirjutati palju polüfoonilist muusikat. Põhiliselt kirjutasid seda muusikat Madalmaade koolkonna heliloojad. Üheks suurimaks heliloojaks oli Josquin Desprez. Tema tuntuimad teosed on ‘Leinaood’ ja ‘Relvastunud mees’. Selle koolkonna viimane suurkuju oli Orlandus Lassus. Ta kirjutas ligi 2000 heliteost, millede hulgas oli nii vaimulikku kui ka ilmalikku muusikat. Minu arvates iseloomustab tema teoseid värvikas harmoonia. Saatepillidena kasutati vioolasid, lautot, trompeteid, tromboone, klavikordi, klavessiini ja orelit, mis oli tähtsaim kirikupill. Sõna ‘barokk’ on pärit portugali keelest ning tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit.
tantsiti. Suurem instrumentaalžanrite areng toimus aga järgmisel, 17. sajandil barokiajastul. Heliloojad. Renessansiajastul tegutsenud heliloojatest on paljud tänapäevani väga tuntud. Kujunesid välja mitmed erinevad heliloojate koolkonnad. Tähtsaimaks võiks pidada Madalmaade koolkonda, mille heliloojate loomingus kujunes välja renessansi muusikale iseloomulik polüfooniline stiil. Madalmaade koolkonna suurimaks meistriks oli helilooja Orlandus Lassus. Teine oluline koolkond oli Rooma koolkond, kus tähtsamal kohal oli vaimulik muusika. Rooma koolkonna suureks meistriks oli helilooja Giovanni da Palestrina.
prantsuskeelsed, kuid hiljem lisandus ka itaalia-, saksa-, inglise- ja hispaaniakeelseid laule ehk keel ja laulutüübid vastavalt maa rahvamuusikale. Magnifikat Maarja kiidulaul Luuka evangeeliumist , õhtuse jumalateenistuse põhiosa 14. Madalmaade koolkond (üldiseloomustus; imitatsiooniline polüfoonia ja kaanon; a capella renessansiajastu ja tänapäevane mõiste; Viis põlvkonda iga kohta paari lausega selle põlvkonna iseloomustus või tähtsus; V põlvkonna helilooja Orlandus Lassus ) Madalmaade koolkonnas kujunes prantsuse ars nova eeskujul uudne helikeel (uus stiil), mis koosnes Inglise päritolu tertsidest-sekstidest ja Itaalia laululisusest. Selle helikeele parimaks näiteks sai imitatsiooniline polüfoonia, milles hääled üksteist jäljendavad. Selgeim vorm kaanon, kus on tekstist lähtuv hingav meloodia ja tekstirütmist sõltuv laulurütm. Alumise hääle ehk tenori asemele tuleb bass. Seoses bassi lisamisega kolmehäälsele polüfooniale 15.saj
koguduselaule luteri koraale, mida 18. sajandist alates saatis orel. Luteri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi. Inglismaa 16. sajandit on nimetatud Inglise muusika kuldajastuks. Muusikal oli tähtis koht Henry VIII õukonnas, ka kuningas ise kirjutas muusikat. Väljapaistvamad heliloojad olid John Taverner, Thomas Tallia, William Byrd (missad, motetid). 7. Orlando di Lasso(1532-1594) (Orlandus Lassus) Ta oli hilisrenessansi väljapaistvaimad heliloojaid. Keda loetakse Madalmaade koolkonna viimaseks esindajaks. Teda on raske ühe kindla rahvusega seostada – sündis Prantsusmaa ja Belgia piirialal, tõelise kosmopoliidina tegutses Euroopa eri linnades, ühendas loomingus parima oma ajastu Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikast. Suurema osa elust pühendas ta kirikumuusikale (üle 70 missa, passioonid, magnificat`id,
prantsuskeelsed, kuid hiljem lisandus ka itaalia-, saksa-, inglise- ja hispaaniakeelseid laule ehk keel ja laulutüübid vastavalt maa rahvamuusikale. Magnifikat Maarja kiidulaul Luuka evangeeliumist, õhtuse jumalateenistuse põhiosa 14. Madalmaade koolkond (üldiseloomustus; imitatsiooniline polüfoonia ja kaanon; a capella renessansiajastu ja tänapäevane mõiste; Viis põlvkonda iga kohta paari lausega selle põlvkonna iseloomustus või tähtsus; V põlvkonna helilooja Orlandus Lassus ) Madalmaade koolkonnas kujunes prantsuse ars nova eeskujul uudne helikeel (uus stiil), mis koosnes Inglise päritolu tertsidest-sekstidest ja Itaalia laululisusest. Selle helikeele parimaks näiteks sai imitatsiooniline polüfoonia, milles hääled üksteist jäljendavad. Selgeim vorm kaanon, kus on tekstist lähtuv hingav meloodia ja tekstirütmist sõltuv laulurütm. Alumise hääle ehk tenori asemele tuleb bass. Seoses bassi lisamisega kolmehäälsele polüfooniale 15.saj.
annaabi.ee 
