Muusikaajalugu X klass kokkuvõtted (0)

5 VÄGA HEA

Muusikaajalugu X klass kokkuvõtted

Keskaeg .
Euroopa kultuuriloos tähtistatakse mõistega „keskaeg“ pikka ajajärku mis jäi ühelt poolt kas Rooma impeeriumi jagunemise või Lääne- Rooma riigi langemise ning teiselt poolt renessansiajastu vahele. Seega keskaeg oli 4-13 sajandil umbes. Mõiste „keskaeg“ võtsid kasutusele itaalia humanistid. Varakeskajal kujunes läänekristlik kloostrikultuur, mille keskel elas sajandeid nii kirjasõna kui ka teaduslik mõtlemine. Uue Euroopa hälliks võib pidada Frangi riigi kõrgaega Karl Suure ajal, sellega kaasnes nii poliitilise süsteemi kujunemine kui ka hariduse ja vaimuelu tõus. Seda ajajärku nimetatakse ka karoliinide renessansiks . Keskaja muusikakultuuri tuntakse kahjuks võrdlemisi lünklikult sest see oli põhiliselt suuline. 8-9ndal sajandil hakati kirikulaule kirja panema et ühtlustada jumalateenistuste korda. Väljas pool kirikut selleks veel vajadust ei olnud ning seetõttu võib jääda mulje et keskaegses kultuuris oli peamiselt kirikumuusika.

Keskaja kirikumuusika.
Tähtsamad žanrid olid gregooriuse laul ja missa . Rooma kiriku tähtsus Lääne-Euroopas kasvas eriti alates paavst Gregorius I’st kes juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgiakorralduse ehk jumalateenistuse korra, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopas. Eelkõige ühtlustas ta liturgilised tekstid, mis said ühtse lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. Gregoriuse laulus on alati peamised tekst ja sõnum. Gregoriuse laul on ühehäälne ja saateta kuid kirikus kasutatakse siiski tihti tagasihoidlikku orelisaadet. Laulu rütm lähtub loomuliku kõne rütmist. Traditsioonilise kristliku kiriku kaks põhilist jumalateenistuse liiki on tunnipalvus ja missa. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus mille ülesehitus on keeruline ja mis on seotud mitmete rituaalidega. Missa ülesehitus jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks.

Keskaja ilmalik muusika .
Ilmalik laul levis pikka aega suulise traditsioonina, esimesed üleskirjutused on pärit 11.-12.sajandist. Kirja panijate hulgas olid ka vagandid ehk rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud kes parodeerisid sageli kristlikke hümne ja laulude sisu oli tihti peale üsna siivutu . Vanemate säilunud rahvakeelsete laulude seas on kangelaslaulud ja nende esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud- žonglöörid ehk menestrelid . Rüütlilaul on ainus keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond millest on tänapäeval suhteliselt hea ülevaade. Alguse sai see Provence’ist Lõuna-Prantsusmaalt. Erinevalt kangelaslauludest mis idealiseerisid vaprust ja teisi mehelikke ideaale on rüütlilauludes põhiliselt ainult armastuse teema. Rüütlilaulikuid nimetatakse Lõuna-Prantsusmaal trubatuurideks, Põhja-Prantsusmaal truväärideks, Saksamaal ja Austrias minnesingeriteks. Enamasti olid rüütlilaulikud kõrgest seisusest ja nende hulgas oli kuningaid, hertsogeid, krahve ja ka kõrgvaimulikke.

Renessanss .
Renessanssiajastu oli 14-16.sajandil kui kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg ja kogu uus kunstmuusika oli peamiselt ilmalikes žanrites. 14ndal sajandil muutus oluliselt Euroopa poliitiline pilt ja Saja-aastane sõda tegi lõpu Prantsusmaa kesksele positsioonile Euroopas. See sõda tähistab ka rüütlikultuuri lõppu. Oluliseks said Põhja-Itaalia jõukad linnad ja selles keskkonnas sündis ideaal vabast haritud inimesest ning nn humanistlik mõtlemine ehk väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimesest ja see levis aegamisi üle kogu Lääne-Euroopa. Renessansiajastu filosoofia ja kirjandus toetusid antiikkultuurile ning otsisid inimeses ideaalset harmooniat. Inimese ettekujutus maailmast muutus tänu teadusele ja katsetele. Renessansskultuuri on sageli kujutatud positiivse ja elujaatava ajastuna. Renessanss tähendab itaalia keeles taassündi. Muusikaline renessanss sündis 15nda sajandi algul Madlamaades.

Renessanssajastu muusika üldine iseloomustus.
Nimetusega „ars nova“ tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal 14ndal sajandil, mis sillutas teed renessansiajastule muusikas. 14ndal sajandil hakati valdavalt seostama teost ja autorit enne seda oli kunstilooming anonüümne. Ars nova ajajärgu üheks alusepanijaks oli Philippe de Vitry , kelle muusikateoreetiline traktaat „Ars nova“ andis ajastule nime ja kehtestas muusikalise kompositsiooni teoreetilised alused. Ars nova kõige esinduslikumad heliteosed olid 3- ja 4-häälsed motetid. Motette loodi sageli poliitiliselt oluliste sündmuste puhul. Kunstmuusikas oli 14.sajandil suurimaks muutuseks mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu tõusmine kirikliku tseremoniaalmuusika kõrvale. Muusika püüdis korraga kõlavate häälte tasakaalustatud ja harmoonilise ühtuse poole. Üksteist jäljendades hakkasid erinevad hääled kasutama sarnaseid meloodiakujuneid ja tekkis imitatsiooniline polüfoonia.

Renessansi muusikažanrid.
Erinevalt 14ndast sajandist, kui muusikas domineerisid ilmalikud žanrid, tõusis 15ndal sajandil heliloojate loomingus taas esile kirikumuusika. Loodi polüfoonilisi missatsükleid, kiriklikke motette, hümne. Kõige esinduslikumaks žanriks sai missa ordinaarimiosade tsükkel. Teiseks põhižanriks jäi motett. Nooditrükitehnika leiutamine 15-16ndal sajandi vahetusel andis tõuke seltskonnamuusika laiale levikule. Heliloojate loomingus sai tähtsaks ka ilmalik polüfooniline laul, mille kõige lihvitumaks žanriks kujunes madrigal. Kui 14-15ndal sajandil ei tehtud vahet vokaal -ja instrumentaalmuusikal siis 16ndal sajandis hakkasid need teineteisest eemalduma ja kujunesid uued pillimuusikažanrid.

Renessansi kirikumuusika.
Kirkumuusika tõusis esile 15ndal sajandil. Kõige olulisemaks žanriks sai tsükkel missa ordinaarimiosadest. Tekkis ka leinamissa ehk reekviem . Teiseks oluliseks vaimuliku vokaalmuusika žanriks kujunes motett. 1517.aastal naelutas munk Martin Luther Saksamaal Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi ning see muutis kogu Lääne-Euroopat. Kujunes uus olukord nii kiriklikus kunstis ja muusikas. Luther ei soovinud alustada kultuurirevolutsiooni ning säilitas oma liturgias katoliku missa põhiosad ega püüdnud seda muuta tervikuna rahvakeelseks. Liturgiakorralduses oli kindel koht saksakeelsetel hümnidel. Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse luteri koraaliks. Reformatsiooni kiire levik ja suurte alade lahkulöömine roomakatoliku kirikust tõid kaasa vastureformatsiooni . Üritati protestantidega leppida kuid peale jäi reformatsioonivastane suund. Algatati reforme mis pidid tervendama ja tugevdama Rooma kirikut. Muudeti liturgiat, nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias.

Nimeta kaks renessansiaja kuulsamat heliloojat.
Orlandus Lassus ja Josquin Desprez

Barokk .
Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv . Ajastule andis tooni ülepaisutatud rituaalidesse uppunud priiskav õukonnaelu, mis justkui püüdis luua mingit uut ja paremat reaalsust. Tunnet ja kirge hakati mõistma inimliku olemise võtmena, ent just need toovad inimese ellu ka ebakõla ja takistavad teda leidmast jumalikku harmooniat. Just seda vastuolu uurib barokiajastu kunst põhjalikult.

Barokkajastu muusika üldine iseloomustus.
Muusikaline barokkstiil on pärit poliitiliselt killustatud Ülem- Itaaliast , mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. Siin kujunes ka enamik selle ajastu muusikažanre. Kõige kaalukamaks võib pidada muutust kompositsioonitehnikas. Valitsevaks said duur -ja moll- helilaad ning varasema polüfoonia asemele, kus kõik hääled olid võrdsed ja iseseisvad tuli monoodia ehk stiil mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Barokkmuusika iseloomulikku harmooniasaadet tähistab mõiste basso continuo ehk generaalbass . Barokiajastu muusikat väga üldiselt iseloomustavad mõisted on ka kontsert ja kontsertstiil.

Baroki muusikažanrid.
Tähtsamateks vokaalžanriteks kujunesid ooper , kantaat ja oratoorium
Uutest žanritest oli kõige suurejoonelisem ooper mis on ühtlasi ka kõige iseloomulikum 17nda sajandi muusikaesteetikaleOratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, kooridele ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Selle tähtsamaiks alaliigiks sai protestantlikus muusikas passioon - Jeesuse kannatuslugu, mille tekst on võetud ühest Uue Testamendi neljast evangeeliumist .
Barokiajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammermuusikažanr kantaat. 17.sajandi teisel poolel kujunes uus kantaaditüüp, mis koosnes kahest-kolmest retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikse ooperitseeniga. Tavaliselt kirjutati neid kantaate vaid ühele solistile, keda saatis väike kammeransambel või ainult basso continuo. Saksamaal aga kujunes 17nda sajandi lõpuks suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirikukantaat.Tähtsamateks instrumentaalžanriteks kujunesid sonaat , kontsert ja süit.
Sonaat oli mitmeosaline ja tavaliselt pilliansamblie loodud instrumentaalteos.
Kontert on sonaadi paralleelvorm ja see on virtuoosne teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile. Üks kontserdi erivorm on concerto grosso , kus tavalisele barokktriole lisatakse suurem ansambel . Süit on eri karakterites tantsude aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel.

Nimeta üks kuulus Itaalia helilooja ja üks tema tuntud teos.
Antonio Vivaldi „ Aastaajad “

Georg Friedrich Händel. 1685 -1759
Sündis Halles 23.02.1685 õukonnakirurgi jõukas peres. Ilmutas juba varakult suurt muusikuannet. Õppis klavessiini, viiulit ja komposiatsiooni kuulsa organisti Zachowi juures. Aastal 1702 asus ta õppima isa õhutusel Halle ülikoolis õigusteadust. Kuid 1703 siirdus Händel Hamburgi , kus temast sai esmalt viiuldaja Saksamaa tähtsamas ooperiteatris, hiljem juhatas ta orkestrit. 1705 tulid lavale tema kaks esimest ooperit .
Aastatel 1706 – 1712 viibis Händel Itaalias ja Hannoveris, kus puutus kokku heliloojate Corelli ja Scarlattiga. Kirjutas sadakond kammerkantaati ning saavutas suure edu Veneetsias, ooperiga „ Agappina“. Omandas seal ka itaalialiku stiili, millest sai tema peamine lähtepunkt. 1712 aastast elas Händel kuni surmani Londonis. Seetõttu on tema loomingune tegevus inglise muusikakultuuri lahutamatu osa. Aastal 1719 rajas ooperiteatri nimega Kuninglik Muusikaakadeemia, kus sai ka loominguliseks juhiks. Järgneva 20ne aasta jooksul kirjutas 1-2 ooperit aastas . Tänaseni on üks hinnatuim ooper „ Julius Caesar “( 1724 )
Händeli orkestri teostest suur osa on sündinud 1730nendatel aaastatel, mil helilooja majanduslik seis oli raske ja ta otsis uusi võimalusi.Lõi sel ajal 18 suurepärast concerto grossot,Väga armastatud on ka paarkümend kontsert orelile ja orkestrile.Oma oratooriumide vaheaegadel esitas neid klahvpilliorkestriga.
Väga kaunid ning tuntud on orkestriteosed on „Veemuusika „ ja „ Tulevärgimuusika“
1730 aastatel ajakirjanduses ränga kriitika osalisekssaanuna ja püüdes oma ooperiplaane elluviia, laostas end majanduslikult ja samuti kannatas see läbi tervis.
Viimase ooperi kirjutas 1741 aastal.
Oratooriumizanri hiigelaeg algas 1739 teostega „Saul“ ja „Iiisrael Egiptuses“. Händel lõi kokku üle 30 oratooriumi ,eriline tähtsus oli oratooriumil “ Messias“(1741)
1751 aastal nõrgenes Händeli nägemine ja ta jäi vaatamata operatsioonidele pimedaks . Jätkas küllmõniaeg oma tegvust kontsert panistina ja organistina. Suri 14.04.1759 aastal ning maeti rahvuskangelasena Londoni.
Händel sai esimese vabakunstnikust heliloojana järgnevatele põlvkondadele eeskujuks ja palju tema loomingut on jäänud kontserdilavadele siiani.

Johann Sebastian Bach (1685-1750)
Sündis 21.03.1685 Eisenachispikkade traditsioonidega muusikute suguvõssa, kus muusikalist haridust – paljude pillide valdamist ja kompsiatsiooni aluseid jagasid tavaliselt isad , vennad, onud.1694-1695 surid tema vanemad. Olulise osa muusikaharidusest sai Bach vanemalt vennalt. Omas korralikku kooliharidust, käis Eisenachi ladina koolis, Ohrdurfi gümnaasiumis ning Lüneburgi Michaeli koolis, kus valiti parimatest lauljatest moodustatud koori.
Bachi elukäiku on tavaks jagada nelja perioodi:
Arnstadt ja Mühlhausen (1703-1708) – linnaorganist, kirjutas ka oma esimesed oreliteosed ja kirikukantaadid .
Weimar ( 1708 - 1717 ) Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, peamine ülessane oli mängida lossikiriku orelil ja sel ajl sündis ka enamik tema oreliteostest. 1714 sai temast õukonnakapelli kontsertmeister .
Köthen (1717- 1723 )- vürst Leopoldi õukonna kapellmeister, kohustusteks oli kirjutadakammaermuusikat ja instrumentaalkontserte, sellesse aega jääb suurem osa klavessiinimuusikast ja teosed soolopillidele ja kammeransamblitele. Kuid samal perioodil suri ka tema naine ja see sundis Bachi otsima uut töökohta. 1721 aastal valmis kuuest orkestrikontserdist koosnev tsükke l“ Brandenburgi kontsertite“ nime all.
Leipzig (1723 -1750) – Leipzigi Tooma kiriku kantor ja linna muusikadirektor
Aastatel 1723- 1725 valmistas ta peaegu iga nädal ühe kantaadi . Samal ajal valmis kaüks säravamaid vokaaliteoseid ning esimene oratooriumlik suurteos “ Johannese passioon“. Kuid selle ajajärgu sügavam teos oli “ Matteuse passioon“ , mida loetakse ka üheks peateoseks.
1740 aastate lõpus hakkas loomingulisest elust kõrvale tõmbuma.Oma viimastel aastatel esitas ta sageli teiste heliloojate loomingut. Ka kirjutas ta siis teoseid, mille ettekandmine tol ajal võimatu olid „Hästitempeeritud klaviir “ ja „Goldbergi variatsioonid “ ning lõpetamata jäi“Fuugakunst“.Bachi teine peateos oli tema hiiglaslik Missa h- moll.Teos oli koostatud varemloodud osadest elulõpul 1748 -1749.
Suurema osa oma elust oli Bach lühinägelik,ei aidnud siin operatsioonid ja ta jäi lõpuks pimedaks. Seejärel tema tervis nõrgenes ja ta suri 28.07.1750 aastal.

Klassitsism .
Klassitsism oli kunstisuund , mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust , tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotluses sarnanes klassitsism mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18ndal sajandil ent ilminguid võid kohata juba 17ndal sajandil ja ka veel 19nda sajandi kunstis. Muusikas hakkas klassitsistlk stiil välja kujunema 1730ndate aastate paiku. Klassitsistliku stiili kõrgaeg jäi aastatesse 1780-1810 ning avaldus peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus.

Klassitsismiajastu muusika üldine iseloomustus
Klassitsismiajastul muutus muusika sihtgrupp ehk kui varem olid tellijateks peamiselt õukond ja kirik siis nüüd aga hakati muusikat looma peamiselt kodanlastest kuulajatele. Barokiajastu keerukad ning kaunistatud meloodiad asendusid lihtsate ja korrapäraselt liigendatud meloodiatega . Lihtsustus harmoonia ehk põhiliselt kasutati duuri ja molli kolmel põhilisel harmoonilisel funktsioonil – toonikal, dominandil ja subdominandil – põhinevat harmooniat. Muusika dünaamilised väljendusvahendid avardusid oluliselt. Eriti orkestrimuusikas kasutati suuri dünaamikakontraste ja pikki dünaamilisi arendusi.

Klassitsismi muusikažanrid.
Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja žanrid kujunesid instrumentaalmuusikas , neist olulisim on sonaadivorm . Sonaadivorm koosneb peamiselt kolmest lõigust: ekspositsioon, töötlus ja repriis. Kujunesid uued instrumentaalmuusikažanrid nagu sümfoonia, kammersonaat, keelpillikvartett , instrumentaalkontsert. Kujunes välja ka klassikalise sümfooniaorkesti koosseis. 18ndal sajandi keskel tulid tõsise ooperi asemele laulumäng ja koomiline ooper mis tõid vaataja reaalse elu keskele ning tegelased ja konfliktid olid neile omaaegsest linnaühiskonnast hästi tuttavad. Sisust lähtuvalt eelistatakse kergemat ja „igapäevasemat“ stiili: retsitatiivid on sageli asendatud kõnedialoogidega ning aariate lihtsad tundelised meloodiad väldivad baroklikku toredust.

Franz Joseph Haydn (1723 -1809)
Sündis 31.03. 1732 aastal Alam- Austrias Rohrau külas- rahvust on raske aimata, väidetavalt lauldi tema kodus palju ja ema mängis harfi. Tema perekond oli muusikale avatud, peale Josephi oli heliloolja ka tema vend Michael ja üks tema vendadest oli laulja Viinis.
1740 aastal kutsus Viini Stephani toomkiriku kappellmeister Haydni kooripoisiks. Seal õppis ta laulukunsti, klaveri ja viiulimängu, sai ka teooria ja kompositsiooniõpetust.1749 aastal lahkus ta häälemurde tõttu toomkoolist. Vanemad soovisid , et ta jätkakas oma õpinguid vaimulikuna aga kuna see teda ei huvitanud, lõpetasid tema rahalise toetamise . Haydn elas järgnevalt üsna kasinates tingimustes, Eszterhazy vananeva vürstinna juures.Kelle poegi Haydn kolmkümend aastat kappellmeistrina teenis.
Aastaid teenis ta elatist klaveritundide andmisega, viiulimänguga orkestrites ja ansamblites ning klaverisaatjana Napoli kuulsa ooperihelilooja ja lauluõpetaja Nicola Porpora juures , viimasel õppis ta väga palju ja tänu temale pääses ka Viini parematesse muusikasalongidesse.
Eszterhazy õukond (1761 -1790)- kutse kappellmeistriks 1761 aastal sai pöördepunktiks tema elus sestnad kuulusid mõjukamate Ungari aadliperekondade hulka neile kuulus suur loss millesoli ka ooperimaja 400 kohaga. Kappell koosnes tippmängijatest lisaks neile oli kalauljad ja 1770 aastast ka ooperitrupp suvel.Hydeni ülesandeks oli kirjutada instrumentaalmuusikat. Sellega seletubki tohutu sünfooniate arv(104). Kuulsamad olid 12 „Londoni sünfooniat“, 6“ Pariisi sünfooniat“ Hydeni loomingus.Samas sündis ka vaimulikke vokaalteoseid.1776 aastast toimusid seal regulaarsed ooperietendused, tema juhatamisel kanti ette umbes 90 ooperit , neist kuue autor oli ta ise. Kuid 1779 aastast tohtis Hayden täita teiste tellimusi ning kirjastada teoseid müügiks. See tõi kaasa suure kuulsuse ja sissetuleku ning andis talle loominguvabaduse ning ta sai tuntuks Pariisis.
Teenistus lõppes 1790 astal kui suri vürst Nikolaus ja tema järeltulija saatis kappelli laiali.
London ja Viin (1791 -1809) Hayden sai väga häid tööpkkumisi ja võttis vastu lepingu mille kohaselt ta pidi kirjutama kuus sünfooniat ja ühe ooperi ning hulga kontserte Londonis.1729 aastal naases Hayden Viini rikka ja kuulsana. Teist korda sõitis Hayden Londonisse 1794 aastal ja lõi seal veel kuus sünfooniat. Haydenit püüti lüplikult veenda Londonisse jääma kuid Eszterhazy uus vürst kutsus ta õukonna muusika elu taastama .Selle aja suurteosed olid kuus suurt missat ning oratooriumid „Loomine“ ( 1798 ) ja „ Aastaajad“(1801).
Sajandivahetuse sõjad sünnitasid hulganisti patriootlikke laule 1797 aastal kirjutas“ Keisrilaulu“ millest sai hiljem Austria ja1922 aastal Saksamaa hümn. Haydeni
lõpuaastad möödusid rahulikult , suri 31.05.1809 aastal.

Wolfgang Amadeus Mozart (1756 -1791)
Sündis 27.01.1756 aastal Salzburgis , imelaps olevat mänginud oma õe noodivihikust neljaastaselt ja viieselt pani isa kirja tema kaks esimest klaveripala 1761 aastast on ka tema esimene avalik esinemine.1763 aastal võttis perekond ette kolme ja poole aastase reisi, külastades tähtsamaid muusikalinnu,Pariisis esineti kuninga ees. Sellele järgnes 15 kuud Londonis. Oma lapsaepõlve reisidel kohtus Mozart paljude väljapaistvate heliloojatega ning kogus erinevaid kogemusi.1767 aastal viibis pere 15 kuud Viinis ja sel ajal valmis ka Mozarti (12) esimene täismõõdus koomiline ooper „ Teeseldud lihtsameelsus“
1770 -1773 tegid isa, poeg kolm edukat Itaalia reisi, kus teda koheldi juba kui kõrge mainega heliloojat ja virtuoosi.
1772 aastal tuli Saltzburgis võimule vürst peapiiskopp Hieronymus Colleredo, kes määras Mozartile õukonna kapellis stabiilse palga kuid nõudis ka teenistust kuid Mozart ei tulnud kuidagi toime, allumisega õukonna reeglitele ja läks konflikti vürstiga. 1777 aastal asus ta aga pikemale kontsertreisile koos emaga kuna isa ei saanud ametikohustusi jätta.Mannheimis armus noormees 16 aastasesse lauljannasse Aloysia Weberisse kuid isa käskis koheselt reisi jätkata aga seekord ei osutunud nii edukakas, rängaks katsumuseks oli seal ema haigus ja surm. 1781 aasta kevadel jõudis tema konflikt vürstiga teenistusest vabastamiseni.
Viin(1781 -91) Algas Mozarti elu vabakunstnikuna, andis kalaveritundening esines kontserditel ja salongides. 1782 aasta tähtsaim teos oli “ Haaremirööv“ samal aastal abiellus ta oma armastatu Aloysia Weberi noorema õega.
Aastatel 1786 -1787 tulid esitlusele kas tähtsaimat ooperit „ Figaro pulm“ ning „ Don Giovanni “1787 astal nimetati Mozartit keiserlikuks kammermuusikuks ja suuri tellimusi enam ei tulnud. Tema elulõpu aastad olid majanduslikult ebakindlad 1791 aastal jõudis kirjutada veel mitu suurteost, millest olulisim oli „ Võluflööt“ Mozart suri 5.12.1791 aastal ja haigus teadmata mis oli aluseks romantilistele legendidele.

Ludwig van Beethoven (1770 -1827)
Sündis 1770 aasta detsembris Bonnis.Isa oli õukonnakapelli tenorilaulja ning temalt sai Ludwig ka oam esimesed klaveri ja viiulitunnid. Kuid olulisimaks õpetajaks oli õukonnaorganist Christian Gottlob Neefe.Tänu temale sai Beethoven 1783 aastal klavessinimängija koha-1787 sõitis Beethoven Viini soovides saada Mozarti õpilasekskuid teade ema raskest haigusest tõi ta kiiresti Bonni tagasi Püsivalt asus Beethoven Viini elama 1792 aastal olles selleks ajaks umbes 50 teose autor neist olulisimad on klaverivariatsioonid ja sonaadid1792 aastal soovis beethoven saada Haydeni õpilaseks. Kontakt kestis umbes aasta ja mõningast õpetust saadi kuid iseloomude erinevus oli takistuseks tõelise sideme tekkimiseks.
Beethoveni kaalukamad teosed vlmisid aastatel 1794 -1795, seal hulgas oli palju teoseid kammerkooseisudele, samuti klaverile
Aastatel 1802 -1812 oli loominguline kõrgaeg, tema teoseid mängiti avalikkuse ees ja sel perioodil kirjutas ta ka oma ainsa oratooriumi „ Kristus õlimäel“ ja ooperi „Fidelio“
Aastail 1813 – 1815 tabas Beethovenit kriis. See oli küll kuulsuse ja edu kõrgaeg kuid teoseid nendest aastatest oli vähe.
Aastatel 1816 – 1827 vananevat geeniust peeti viini seltskonnas hulluks. Alates 1818 aastast oli Beethoven täiesti kurt ja ka üldine tervis halvenes. Sel peroiidil kirjutas beethoven veel viis väga kaalukat klaverisonaati jatöötas elu suurteostega „ Missa solmnis“ ja 9.sünfoonia.Beethoven suri 26.03.1827 aastal ja matustel osales umbes 10 000 inimest.

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 23 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Triine88 Õppematerjali autor

muusika kirik ooper missa kontsert helilooja beethoven mozart händel hayden vürst renessanss keskaeg sünfoonia bach rooma haydn kõrgaeg barokiajastu

Sarnased õppematerjalid

odt

Muusikaajalugu, suvetöö. Keskaeg,renessanss,ars nova, barokk,Händel,Bach,Beetho ven,Mozart

Suvetöö Muusikaajalugu 1) Keskaeg on periood antiikaja ja uusaja vahel, mis tähistas humanistide arvates kahe maailmaajaloolise ajastu vahelist pausi. Keskaja alguseks loetakse enamasti Lääne-Roomas langemist aastal 476. Veel loetakse keskaja alguseks Marcus Aureliuse surma aastat 180, aastat 330, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol, või aastat 395, mil Impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine kinnistus. Mõiste "keskaeg" võttis kasutusele Giovanni Andrea, kes oli Paavst II raamatukoguhoidja

Muusikaajalugu

docx

X klass kokkuvõte

sajand eKr.- 4. Sajand Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute sugulasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne. Vana- Kreekas tegutsesid aoidid ja rapsoodid, kes esitasid eepilisi laule ja hümne. Hiilgeajas oli ka tragöödia ja komöödia loomine. Võeti kasutusele noodikiri. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Vana- Roomas arenes kreeka muusika edasi

Muusikaajalugu

doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast

Muusika ajalugu

doc

10. kl Õpimapp

Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inimeste üle. · Hiina- kõrgel tasemel 2700 eKr. Õpetlane Ling Lun avastas, et Fa- noodi asukohaks on kammetool. Hiinas oli iga noot seotud riigi juhtimisega. 1. Fa- keiser 2. Sol- minister 3. La- alamik rahvas 4. Do- riigiasjad 5

Muusikaajalugu

docx

Muusika ajastud, õpimapp

KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St

Muusikaajalugu

docx

Tallinna Polütehnikumi I kursuse muusika konspekt.

Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2

Ballett

doc

Klassitsism

orginaalne ja ere väljenduslaad. Uus publik vastandas end 18.sajandi keskel teravalt eelmise ajastu maitsele. Just siis hakati varasemat muusikastiili kutsuma baroklikuks ja see oli algselt pilkesõna. Jean-Jacques Rousseau kirjutas: "Baroklik muusika on selline, mille harmoonia on segane, üleküllastatud modulatsioonide ja dissonantsidega, pingutatud laul pole loomulik, intonatsioon raskepärane ja liikumine sunnitud." Keerukalt kaunistatud meloodiate ja pingestatud harmooniaga muusika asemel eelistati lihtsate ja korrapäraselt liigendatud meloodiate loomulikku tundelisust. Uue muusikastiili õpetuslikuks aluseks saidi uudne hormooniakäsitlus, mille rajas prantsuse helilooja Jean-Philippe Rameau oma ,,Harmooniatraktaadiga" (1722). Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Domenico Scarlatti (1685-1757) kirjutas 555 klavessiinisonaati. Need valmistasid ette klassikalise sonaadivormi, kogu klassikalis-romantilise ajastu tähtsaima

Muusikaajalugu

doc

Renessanssi Žanrid, heliloojad

Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj.

Muusikaajalugu

Rohkem sarnaseid