Varane muusikalugu (0)

I õpiaasta kevadsemester 2013:
Varane muusikalugu (MTX 310) – kursuse teemad.
1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.–17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium . Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel.
2. Johann Sebastian Bach . Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika , tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed ( passioonid , kantaadid , missa ). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli - ja klaviirimuusika).
3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming.
4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad muusikakeskused ( Mannheim , Berliin/ Potsdam , Viin , Pariis) ja koolkonnad 18. sajandi keskel, nendega seotud muutused ja tähtsamad heliloojad .
5. Klassikalise sümfoonia kujunemine. Orkester 18. sajandi II poolel.
6. Sonaadivorm. Kammeransamblid, anrid, vormid 18. sajandi II poolel.
7. Klassikaline instrumentaalstiil Haydni ja Mozarti küpses loomingus (1770.–90. aastatel).
8.Beethoveni looming. Muutused klassikalistes vormides , tähendus 19. sajandi muusikale . Sümfoonia ja selle tähenduse muutumine avalikus kontserdielus. Vokaalteosed.
9. Ooper 18. saj. II poolel. Opera seria kriis ja Glucki ooperireform. Mozarti ooperid .
10.Muutused Euroopa muusikaelus 18.–19. sajandi vahetusel.
1.Saksa protestantlik kirikumuusika 16.-17. Sajandil:
Saksa protestantlik kirikumuusika 16.–17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel.

Seoses usupuhastusega arenes 16. sajandi Saksamaal välja luterikoraal – protestantlik kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Luterikoraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Orel oli 16.–17. sajandil kirikutes juba üsna tavaline. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Suure tuntuse saavutasMartin Lutheri loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik", mida on kutsutud ka 16. sajandi Marseljeesiks.

Reformatsiooni kalvinistlik suund, mis valitses Šveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaseltLiivimaa muusikaharidust.
1.2 Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas:

• Nimetati saksa muusika isaks kuna ta olevat õpetanud heliloojaid "kirjutama saksa keeles". Tema looming on üks saksa keele pärasemaid muusika ajaloos.
  
• Õppis Veneetsias Giovanni Gabrieli juures.
  
• Töötas suure osa oma elust Dresdenis Saksimaa kuurvürsti õukonnas.
  
• Kirjutanud esimese saksa ooperi „ Daphne “
  
• ­Ei kasuta luteri koraali loomingu alusena.
  
• ­Varases loomingus oli väga vastuvõtlik moodsale itaalia stiilile :
  

tema esimene kirikumuusika kogumik“Taaveti psalmid “ (1619) – Veneetsia KK stiilis mitmekoorilised teosed. (Veneetsia stiilis mitmekoorilised psalmikontserdid). Nendes matkis oma õpetaja Giovanni Gabrieli stiili ja kohandas selle saksa keele järgi.

• ­Mitu kogumikku vaimulikke kontserte. Kuna kolmekümneaastase sõja ajal polnud mõtet ei kirjutada ega avaldada muusikat suurtele kapellidele, siis ka Schütz kirjutas tollal kammerlikele koosseisudele: („ Kleine geistliche Kontzerte“ I­II 1636 ,
  

1639 ja „Symphoniae sacrae“ I-­III 1629, 1647, 1650 soolohääle(te)le + basso continuole
Nt. „Eile mich Gott zu erretten“ (vt. noot Wikis), “ Wann unsre Augen schlafen ein“
Need on paralleel˛anriks itaalia kammerkantaadile ja milles võib leida ka ooperile ja oratooriumile omaseid teatraalseid võtteid.

• ­1628 käis Schütz teist korda Veneetsias ja puutus seal kokku Claudio Monteverdiga, kelle mõjud Schützile on vaimulikes kontsertides päris tugevad.
  

• Tsükkel “Musikalische Exequien”, mis on kirjutatud sõbra ja toetaja matusetalituseks. Seda võib võrrelda reekviemiga. Ühtlasi on see üks vähestest Schützi teostest, millel on konkreetne seos jumalateenistusega.
  
• Tähtsaim oratooriumi alaliik on protestantlikus muusikas passioon – Jeesuse kannatuslugu, mille tekst on võetud evangeeliumist .
  
• Alusepanija saksa oratooriumile (oratoorium on protestantlikul Saksamaal kiriklik
  

žanr): „Ülestõusmislugu“ 1623, „ Lunastaja 7 sõna ristil“ 1645, „Jõululugu“ 1664 +
3 passiooni – Matteuse, Luuka, Johannese 1665 – 1666 . Nende stiil on askeetlik.
Sellelaadseid teoseid esitati juba varem suurimate kirikupühade jumalateenistustel.
Elu lõpul kirjutab palju 4­-8 ­häälseid motette, mille stiil võiks olla iseloomilikum rohkem 16.sajandile. (tähtsaim motetikogum „Geistliche Chormusik“ 1648, Nendes ta ühendab vana polüfooniatehnika 17.saj. ilmeka tekstideklamatsiooniga), ühendades neis Madalmaade KK polüfoonilise motetitehnika ja ilmeka tekstikäsitluse. Schütz muutus elu lõpul konservatiivsemaks.

• ­Oli andekas ka – õigusteaduses. Ühendas suurepäraselt muusikas emotsionaalse väljenduse ratsionaalse range kompositsioonitehnikaga, olles nõnda eelkäija J. S. Bachile.
  

1.3 Kontsertstiil ja oratoorium.
Suur pööre Euroopa muusikapildis toimus 1600-nda aasta paiku. Tekivad uued žanrid. 3 kõige tähtsamat: ooper, vokaalne ja instrumentaalne soolomuusika, orkestrimuusika. Tähtis koht uue stiili kujunemisel 16. sajandi lõpus oli Firenzes tegutsenud poeetide, kunstnike ja muusikute ühinguil, mis kandis nime „ Firenze Camerata“. Kuulsamaid inimesi nende seas oli Vinsenso Galilei. Uue stiili nimi oli kontsertstiil. Algselt tähendas sõna kontsert väikest pilliansamblit. Muusika hakkas väljuma väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. kontserdi juurde kuulus nüüd palju lauljaid. Tänapäeval on kontsert mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel.
Barokkajastul levis mitu erinevat muusikastiili.

vanem e kiriklik. Jätkas polüfoonilise muusika arengut.

kammerstiil. See hõlmas erinevaid soololaule ja igasugu teoseid soolopillidele ja väikestele ansamblitele

Teatraalne stiil.
Oratoorium
Oratoorium (itaaliakeelsest sõnast oratorio – 'palvesaal') on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süžeel põhinev heliteos .
Erinevalt ooperist ei kasutata oratooriumis lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium on vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega. Palju oratooriumeid kirjutas Georg Friedrich Händel.
Esimene Eesti oratoorium on Rudolf Tobiase 1907. aastal kirjutatud " Joonase lähetamine".
1.4 Muusikaline retoorika(Retoorika hõlmab suulise ja kirjaliku kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti) ja figuuriõpetus
Euroopa muusika on arened ikka tuge otsinud muusikaväistelt aladelt, aga seda eriti barokis, sidudes enanst tugevasti retoorikaga. Muusikas kasutatajse juba varasemalt piltilkest ja afektidest inspireeritud motiive . Tekstist lähtuvad motiivid saavad kompostisiooni aluseks.
Otseside sõna ja heli vahel barokis, 17.saj algul näeme selle olulsit ümberväärtustamist
Baroki esteetikale on tüüpiline kasutada musikalis-retoorilisi figuure kuulaja suunatud mõjutamiseks.
Figuuride otsene eesmärk on teha nähtavaks afekt, teksti mõttesisu, sõnade kogu tähendus. Teoreetilisites töödes on kõnealust kompsositsioonisüsteemi kirjeldanud põhiliselt sakslased, kasutati seda kõikjal(mujal ilmselt suuline õpetus).
Lihtsamad figuuri piltlikustavad mingi ruumilise liikumise, teksti. Vastavalt tekstile, on nt juttu üles- või allapoole liikumisest, kaasneb sellega muusikas pikem astmeline liikumine, võib seostada ka sõnadega “ülendama” ja “alandama”.
Kindlaid figuure tuntakse ringilise liikumise tähistamiseks. Figuur fuga(kiire liikumine ühes või mitmes hääles, millega võib kaasneda imitatsioon ) tähistab põgenemist, jooksu. Aeglane liikumine võib piltlikustada ajakulgu ülipika noodiga.(Bach annab ülipika noodiga suhte igavikulisega).
Keerukamad figuurid sarnanevad kõnevormelitega. Kuuluvad lihtsad ja muudetud motiivikordused. On sama fn nagu kordustel sõnalises kõnes. “Kõnetekstis” peeti pateetikast rõhutatuid figuure(kõik teravad hüpped ehk kvindist suuremad hüpped ning suur ja väh interv-d, mida Bach kasutab hea meelega).
Figuuril on eriline koht seksti hüppel üles, mis kostub nagu hüüatuse moodi, samalaadne efekt on kromaatilistel tõusvatel ja laskuvatel gammadel ning motiividel mis on üles ehitatud väh. v suur. intervallidele.
Saksa klaviirmuusikas kasuattakse pateetilise efektina ära isegi ebavõrdsest temperatsioonist tulenevaid halvakõlalisi intervalle - nüanss mis tänapäeval klaverimängus kaotsi läheb.
Retoorilised on ka ootamatud generaalpausid ning sagedasest pausidest hakitud meloodiajoon. Sellest lähtub ka laulu- ja illivirtooside koloratuurikunst.
Süsteem mis hõlmab üle saja erineva muusikalse retoosilise figuuri, puudutab 17.sajandil rohkem vokaalmuusikat.
1.5 Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel:
17.saj teisel poolel hakati lisama kannatusaja koraale ja vabalt luuletatud tekstidega aariaid.
Nimelt hakati peale kolmekümneaastase sõja lõppu uuesti taastama kirikukoore, kes siis vajasid repertuaari.
Saksamaaa peamiseks muusikakeskuseks sai Hamburg ja Lübeck. Põhjamere ühe tähtsama sadamana oli Hamburg Põhja-Saksamaa linnadest Euroopale kõige avatum ja sinna jõudsid mõjutused, eriti Itaaliast, kõige kiiremini. Kõige paremini iseloomustab Hamburgi muusikaelu Saksamaal avatud esimene ooperiteater. Hamburgi ooperiteatri jaoks kohandati ka palki itaalia ja prantsuse teoseid, saksa heliloojate looming hakkas rohkem silma paistma sajandi lõpul.
2.Johann Sebastian Bach -1685-1750 (65.aastaseks)
Läbi ja lõhki traditsionalist.
Loomingu aluseid on tugev suguvõsa traditsioon. Muusikud Bachid tegutsesid peamiselt Kesk-Saksamaal Tüüringis. Muusikaharidust, pillide valdamist ja kompostisooni aluseid jagasid tavlilst isad , vanemad vennad, onud või sugulased(õpetades ka ise oma poegi ja kaugeid sugulasi ). Olulise osa sai B 14.a-t vanemalt vennalt(Ohrdurfi organisti). B õppis seal orelit mängima ja tutvus moodsa orelimuusikaga.
2.1 Stiili kujunemine, mõjutused
Oreli õppimine ja moodse orelimuusika õppimine venna juures Ohrdurfis. Lüneburgids õppimine, selle koha orelimuusikaga tutvumine ja prantslastest koosnevas Celle orkestris mängimine. Lübeckist D.Buxtehude mõjutused. Kohtumine ja õppereis D.Buxtehude juures. Tema esimesed tähtsamad oreliteosed ja kirikukantaadid on sündinud vahetult peale õppereisi ja matkivad selgelt Buxtehude stiili. Weimaris hertsogit teenides Couperini ja Vivaldi teosed.
Õhgeks mõjutajaks - venna(Ohrdurfi organisti) juures õppides orelit mängima ja tutvus moodsa orelimuusikaga. Lüneburgis õppides võttis Lüneburgi aadlikooli õpetaja B kaasa peamiselt prantslastest koosnevasse Cellese orkestrisse abijõuks, kus kuuldud prantsuse õukonnamuusika jättis talle sügava mulje. Lüneburgis õppides tutvus põhjasaksa orelimuusikaga, selleks sõitis ta mitu korda Hamburgi, et õppida heade organistide käest.
Elukäik ja ametite järgi kujunes 4 perioodi:

Arnstadt ja Müllhausen (1703-08)

Weimar (1708-17)

Köthen ( 1717 -23)

Leipzig ( 1723 -50)
1. Arnstadt ja Müllhausen (1703-08)
D.Buxtehude mõjutused. Töötas Arnstadtis organistina, selt tegi õppereisi Lübeckisse D.Buxtehude juurde. Fantaasiarikas orelimäng(koraalidest variatsoonide tegemine, neisse võõraste helide segamine ) pani kogudus pahaks ning väikelinnakirikut ka see köitis üha vähem. Seejärel kolis Müllhauseni kus B-le ikkagi polnud vastuvõetav kiriku uks( pietistlik -pandi rõhk isiklikule kogemusele, moraalile ja vagadusele) ja tauniti kunstmuusikat(kindla autorsusega muusika). Tulekahjus hävis parem osa Müllhausenist enne B ametissenimetamist. Linna majandus langes. Aasta hiljem B linnaorgamisti karjäär lõppes, edasi teenis pikalt õukonnamuusikuna.
2) Weimar (1708-17)
Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik. Hertsogil oli suur kapell. Raamatukokku telliti noote itaalia ja prantsuse uusima muusikaga. Seetõttu B puutus kokku F. Couperini ja A.Vivaldi teostega, mis mõjutasid tema käekirja. Vivaldi viiulikontserdidest tegitöötludsi hertsogi tellimusel.
3) Köthen (1717-23)
Kötheni-perioodi kõige suurejoonelisem teos - Brandenburgi kontserdid- krahvile piduliku pühendusega kuuest orkestrikontserdist koosnev tsükkel.
2.2 Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa).

Vokaalmuusika :

Kõik vokaalteosed on kirjutatud Leipzigis. Silmapaistvam osa loomingust Leipzigi -perioodil kirjutatud. Leipzigis pidi kantor tagama aastas u 60 kantaadi ettekande(kirikupühadel jne). kõik ei pidanud olema uued.
Lõi ka vaimulikke ja ilmalikke laule ning tegi suurel hulgal koraaliseadeid. vokaalteostes on erilisel kohal 8-häälsele topeltkoorile. Need vaimulikud kooriteosed on loodud teatud inimeste matusteks ja erilisteks pühendusteenistusteks. Bachi motetid kuuluvad kindlalt Euroopa kõigi aegade koorimuusika väärtuslikema teoste hulka.

• 5 passiooni, neist tervikuna säilinud kaks:
  

Bach esitas Leipzigis igal aastal ühe passiooni, kui kõik ei olnud mitte tema enda loodud. Kaks aastat enne Bachi määramist kantoriametisse algatati linnas oratooriumlike passioonide esitamise traditsioon- need kõlasid reede pealelõunastel teenistustel igal aasta vaheldumisi linna kahes suuremas kirikus. Ka oma passioone esitas ta mitu korda.
Pärast Bachi surma kirjutatud järelhüüe nimetab teda viie passiooni autoriks aga paraku on tuntud siiski kaks passiooni - evangelistide Johannese ja Matteuse järgi. Need järgivad Jeesuse kannatusloo esitamise vana kiriklikku traditsiooni.
Matteuse passioon - Võib pidada Bachi peateoseks, see avab meistri mõtteviisi ja maailmavaate kõige sügavamalt. Kasutab siin ebatavaliselt suurt, kahekordset koosseisu, mis annab erilise kõlarikkuse aga pakub ka sisulisi kommentaare erinevatest vaatepunktidest.
Johannese passioon.

• 3 oratooriumi:
  

Kirjutas suuremateks kirikupühadeks paar teost, mida nimetas oratooriumiteks, kuid mis õigupoolest on tegemist ulatuslikemate kantaatidega.
Jõuluoratoorium, BWV 248; mõeldud ettekandmiseks jõuluajal kuue erineva päeva teenistustel. Mille põhiosa on laenatud samal ajal Dresdeni õukonnale kirjutatud pühenduskantaatidest.
Lihavõtteoratoorium, BWV 249;
Taevaminekuoratoorium, BWV 11.

• Enam kui 300 vaimulikku(kirikukantaadid) kantaati, millest on säilinud ligi 200, sealhulgas:
  

"Ein feste Burg ist unser Gott, BWV 80 ("Üks kindel linn ja varjupaik ");
"Aus der Tiefen rufe ich, Herr , zu dir", BWV 131 ("Su poole sügavusest hüüan");
"Gott ist mein König", BWV 71 ("Jumal on mu kuningas");
"Wie schön leuchtet der Morgenstern", BWV 1 ("Nüüd paistab meile kaunisti ").
Kantaat pärineb 17.sajandi vaimullikust kontserdist, mille tekst on võetud enamasti Piiblist või Luteri koraalist. sajandi lõpul sai kantaat luterliku junalateenistuse muusikaliseks kõrgpunktiks ja siis koosnes see juba paljudest osadest, tavaliselt nii aariatest kui kooridest.
Bachi kantaatide eeskujuks oli põhjasaksa kirikumuusika, eriti Buxtehude looming.
18.saj algul hakati kantaatidele luuletama spetsiaalseid tekste. Piiblilaused ja koraalisalmid jäid endiselt üheks osaks, kuid juurde luuletatud tekst, mis neid vabalt kommenteerib, sai valdavaks.
Leipzigis oli kantaat väga tähtis sisuline osa jumalateenistusest, see esitati pärast evangeeliumi lugemist ja enne jutlust. Sisuliselt on kantaat otsekui muusikaline jutlus , mille tekst kommenteerib päeva evangeeliumi isiklikku lüürilise vaatenurga alt.
Leipzigi-aja kantaadid lõpevad tavaliselt lihtsa koraalisalmiga, mida kogudus võib-olla kaasa laulis . tihti ongi see ainsaks koorinumbriks. Tähtsamatel pühadel alustas Bach kantaate enamasti siiski suurejoonelise koorinumbriga, millele võis eelneda orkestriavamäng. Paljud kantaadid on läbinisti seotud ühe kindla koraali teksti ja meloodiaga: koorid on sel puhul ulatuslikud koraalifantaasiad, aariad ja retsitatiivid kommenteerivad koraali teksti, kuid mõnikord samuti seotud koraali viisiga. ("Ein feste Burg ist unser Gott, BWV 80 ("Üks kindel linn ja varjupaik")).

• Missa h- moll . Matteuse passiooni kõrval teine suurteos. Kirjutas seda oma elutöö kokkuvõttena. Kahetunnine teos. Missa pidi oma terviklikku ettekannet ootama ligi sajand.
  

Missa h-moll, milles traditsioonilise missatsükli tekst on jagatud 24-ks osaks, sisadab vaheldumisi aariate ja duettidega meisterlikke koorifuugasid. See on otsekui monument kogu barokiajastu kiriklikule vokaalkunstile.

• 20 ilmalikku kantaati, sealhulgas:
  

"Kohvikantaat", BWV 211; koomiline stseen pereisa tulutust võitlusest oma tütrer kohvijoomisega.
"Talupojakantaat", BWV 212. rahvalike meloodiate ja murdekeelse tekstiga lustlik tervitus ühele õukonnaametnikule.
Neid lõi Bach pidulke sündmuste tähistamiseks Leipzigi ülikoolis ja Toomakoolis või tähtsamate linnakodamike auks.
Muusikaliselt meenutavad nee sageli väikesi ooperistseene, kuid erinevus kirikukantaadist pole siiski suur. Paljud pühenduskantaadid kirjutas koguni eeltööna oma vaimulikele teostele ning kasutas hiljem mitmeid lõike, eriti kooriosi, kirikumuusikas.
2.4 Helikeele semantika, tsitaadid
“Kõnetekstis” peeti pateetikast rõhutatuid figuure(kõik teravad hüpped ehk kvindist suuremad hüpped ning suur ja väh interv-d, mida Bach kasutab hea meelega)
Bachi tsitaadid: Tsiteerib mõne tuntud või inimesele ligi tähendusega loo motiive lugudes, mida inimene ära tunneb. Teksti ei tsiteerita otseselt vaid varjatuna satub ta kuulaja (ala)teadvuses “õigele korrusele”. Vokaalteoses satub niiviisi kodeeritud tekst dialoogi reaalselt kõlava tekstiga ja just selle kaudu avaneb teose sisu.
Tsitaadid esinevad varjatult: ta arvestab ettevalmistatud kuulajat, kellel tuttav koraalimotiiv või isegi ainult intonatsiooniline vihje assotsieerub( PSÜHH seos kujutluste, mõtete, samuti muude psüühiliste tegevuste v. seisundite vahel, mis väljendub ühtede esilekutsumises teiste poolt. Vanad fotod äratasid, tekitasid mitmesuguseid assotsiatsioone. *Rõskus ja õhupuudus kutsub aga esile assotsiatsiooni: tundub, nagu oleksid laskunud kuhugi kaevandusse .. J. Barbarus .) koraali tekstiga. Nt.: Matteuse passiooni avakoorist, kus koraalitsitaat kõlas algvariandis ainult continuo -oreli partiis aga hilisemas variandis on ta seda võimendanud sopranirühmaga ja tekstiline plaan, mis oli alguses olemas, hakkab nüüd kõlama.(Bachi kantaadiaariates).
Bach kasutab vähe lihtsat, kaunistama meldooiat. Meloodiad on metafoorsed ehk mingi argisema viisikujundi ilustatud ümberütlus. Bach tahab luua kuulajaga kontakti. (Nt: HTK I osa 23 fuugateema mudelid, milles on kõige porulaarsemad koraalid ja vaimulikud laulud.)
Algmudeliks on tihti koraal , mis on Bachi tavalisim käibematerjal. Kust tuleb ka tema semantiline mitmekihilisus. Algmudelil võib olla konkreetne tähendus ja ilustused ei ole garneering , vaid nad kommenteerivad seda kas muusikalisretooriliste või piltlike kujunditega.
Koraalimeloodiate teisendamine oli Bachi ajal saksa kantorite-oragnistide-heliloojate improvisatsioonis ja loomingus juba vana ja levinud võte.
Ühe soomlase uuritud Bachi teostes tuleb välja HTK I osa 23 fuugateema mudelid, milleks on kõige porulaarsemad koraalid ja vaimulikud laulud. Siin tulevad mängu sümboolikad. Millega Bach tahab luua kuulajaga kontakti. Arv oli Bachi jaoks jumalik seadus.See sümboolika sai alguse Pythagorase koolkonnast . Osade arv Bachi tsüklites ja kogumites polnud juhuslik. Väga mitmekülgselt on arvudega seotud vokaalsuurvormid, eriti mõlemad passioonid. “Matteuse” passioonis näeb mitmes kohas arvu muutumist puhtaks sümboliks. See võib olla piltlik nagu ühes stseenis kus Jeesuse sõnade peale “üks teie hulgast reedab mind” ja jüngrid vadstavad 11 korde avstusega “ kas see olen mina?” kus üks jünger vaikib.
2.5 Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika).

• 6 Brandenburgi kontserti.
  
• 4 orkestrisüiti (tuntud ka kui uvertüürsüidid).
  

Orkestrimuusikat kirjutas Bach perioodidel mil ta juhtis samal ajal kahte väga head orkestrit : Köthenis(1717-1723), kus töötas õukonnaorkestriga, ning 1730 Leipzigis, juhatades Collegium Musicumi orkestrit. Arvatavasti on suur osa orekstrimuusiakst kadunud, kuid säilinud on peamistes žanrites - kontsertid ja süidid.
B. jäljendas Köthenis üsna täpselt Vivaldi soolokontserdi vormi. Tema orkester on järginud omaaegseid itaalia ja prantsuse mudeleid kus domineerisid meloodia ühes või kahes ülemises hääles ning bassihääl, ülejäänud pillid pidid andma kõlalise täite. Kirjutas pigem suurele polüfoonilisele kammeransamblile, kus igal pillil on täita oluline, lausa solistlik roll.
Tähtsamad orkestriteosed on kus konsterti erinevatele koosseisudele, mida tuntakse nime all: Brandenburgi konstertid. Bach valis Brandenburgi maskkrahvile saatmsieks ilmselt oma parimad Weimaris ja Köthenis loodud kontserdid. Kõik need eeldavad väga ebatavalisi koosseise ja see oli üks põhjus miks neid Brandenburgi õukonnas ei esitatudki.

• Suur hulk klaviirimuusikat, sealhulgas:
  

6 inglise süiti;
6 prantsuse süiti;
6 itaalia süiti (partiitat);
"Hästitempereeritud klaviir " I ja II osa.
Võtab eeskuju prantsuse peenelt kaunistatud ja itaalia kontsertlikust klavessiinistiilist.
Suur osa klaviirimuusikast on sündinud Köthenis. Oma õpilastele ja lastele kirjutas ta lihtsamaid klaviiripalu: "Väikesed prelüüde ja fuugasid", inventsioone ja tantse. Neist osa on kogutud "Anna Magdalena noodivihikusse"
Suur osa Bachi klahvpillidele loodud tesotest peab aga selgelt silmas vituoosse mängu võimalusi klavessiinil. Teosed muusikaõopetuseks ja koduseks musitseerimiseks olid ühtviisi mängitavad klavessiinil, klavikordil kui ka väiksel orelil .

• 6 tšellosüiti.
  
• " Fuugakunst ", BWV 1080 .
  
• "Muusikaline ohver", BWV 1079. on loodud piduliku annetusena Preisi kuningale ja seotud Bachi elu tähtsama visiidiga Preisi kuninga õukonda Potsdamis, kus teenis Bachi kuulsaim poeg Carl philipp Emanuel Bach klavessiinimängijana.(Kuningas oli tuntud oma muusikahuvi poolest, pani B teda proovile, paludes antud teemale improviseerida fuuga. See teenis üldise vaimustuse ja hiljem lõi B teemast pikema tsükli).
  
• Suur hulk oreliteoseid (tokaatad, fuugad, Orelimissa, koraalitöötlused, fantaasiad ).
  

Tunti eelkõige ületamatu orelivirtuoosina. Algul sai õpetust oma vanema venna käest, hiljem olid eeskujuks Põhja-Saksa suured organistid. Oreliloomingus ta ühendas saksa erinevate koolkondade stiilid. Arendas täiuseni kõik barokiaegse orelimuusika vormid ja seepärast võib vaadelda tema loomingut kogu varasema saksa orelikunsti kokkuvõttena. Tuntuim: Toccata d-moll.

• Viiulikontserdid, millest on säilinud kolm.
  

Kirjuats neid hulga Köthenis. 1730. aastatel on ta Leipzigis paljud neist ümber töötanud klavessiinikontsrtideks. Nendest algabki klahvpillikontserdi ajalugu.
3. Georg Friedrich Händel.
Elu sõltub teiste arvamusest. Saksamaal sündinud inglise helilooja . Sündis Halles .
H. muusikuelu kujunemisel oli suur roll hertsogil. Hertsog soovitas Händelil orelimängu õppida, mistõttu anti poiss kuulsa organisti Friedrich Wilhelm Zachovi käe alla. Tema juures õppis poiss orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsioonialuseid ja kirjutas seal vähemalt 7 kirikukantaati. 1702 astus Händel ülikooli õigusteadust õppima, kuid kõrvalt töötas Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina. 1703 lahkus ta Hamburgi. Sai inglise kodakondsuse.
Sünnilt sakslane, väljenduselt itaallane. Ta on väga õppmisvõimeline, omandav väga kiiresti uut infot. Nö “Karjäärimusuik”.
3.1 Stiili kujunemine, mõjutused.
Hertsogi mõju, kes suunas teda msuuikatee suunas liikuma. Itaalias oli tal edu nii suur et pakuti mitmeid töökohti.Hamburgis (1703-1706) sai Händelist kõigepealt viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, varsti aga istus ta klavessiini taga ja juhatas orkestrit, ksu tulid lavale esimesed ooperid. Händel oli alguses väga tugev orelil ja fuugade kirjutamises, kuid ei teadnud midagi meloodiast, mida ooper esmajoones vajab. Käis võtmas tunde lauluõpetajate juures.
Itaalia ja Hannover (1706-1712) Itaalias külastas Händel Firenzet, Roomat , Napolit ja Veneetsiat. Roomas ja Napolis puutus ta kokku Corelli ja Scarlattiga, kes teda muusikaliselt tugevalt mõjutasid ning aitasid kaasa ka ta karjäärile. Roomas pääses mõjukaimate kardinalide seltskonda, kus ta kirjutas oma esimesed oratooriumid, mida juhatas Scarlatti .
3.2 Ooperilooming.
Londoni visiidil olles Kuninganna Anne`i poolt vastu võtud ooper “Rinaldo”. Peale seda menu Kuniglikus Teatris kirjutas ta veel mõned ooperid. Lõi „Oodi kuninganna Anne’i sünnipäevaks“ ning kaks pidulikku kirikumuusikateost, mis kindlustas tema hea maine kuninganna silmis . Kuninganna Anne suri. Kuningaks George I, kellega ta väga hästi läbi ei saanud. Ittalia nuusikast vaimsutusest olnud Londoni koorekiht rajas kuning abil pidevalt töötava ooperiteatri. Mille kunstiliseks juhiks sai Händel, sinna kutusuti Euroopa parimad lauljad . Kellega ta sattus tihti vastuollu. Teater pidas vastu 9 aastat. Aasta hiljem avati taas teater aga kasina eduga. 4 aastat hiljem läks jälle teater pankrotti. Kuninglik Muusikaakadeemia tegutses iseseisva ettevõttena. “ Kerjuseooper ”i lavale tuleku menu oli kolmas pankrotti ajav ooper, tuli nö uus maitse sellega.
3.3 Inglise oratoorium.
Esimeste oratooriumitega oli ta 1708.a Roomas üsna edukas. Londonis polnud ta seda veel katsetanud. 1732 . a kevadel Kuninglikus Teatris oli eismene ooper mida Londonis kuuldi. Sellega kaasnes Händelile hea edu . Esimeste inlglisekeelsete oratooriumite ainestik oli pärit Vanast Testamendist. Üks edu põhjuseks oli see et tekst oli inglisekeelne.
Siis kui majandus elas üle poliitilise tõusu, sel ajal valdas muusikaelus terve sajandi itaali aja Prantsusmaa mõju, nüüd aga hakaks Londoni rahvas sellele selga pöörama.
Händel aitas päästa pöördumise inglaste rahvustunde poole. Jäljendas traditsioonilist inglise kirkiumuusiakat, eelkõige Henry Purcelli.
Inglise orat. kõrg aeg algas Händelil teostega “ Saul” ja “Iisrael Egiptuses”. “Iisrael Egiptuses” on lausa koorieepos kus soolo -osadele jääb seal üsna tühine roll.
Inglise orat oli žanrs mille Händel rajas ja mida ta esindas omal ajal üksi. Ta võttis küll eesekuju itaalia oratooriumist, kuid tema väljenduslaad oli veelgi ooperlikum ja dramaatilisem kui itaallastel.
Suur osa osatooriumisüšeedelt pärineb Vanast Testamiendist, need pole tavalises mõttes vaimulikud teosed, vaid suured rahvadraamad, mille keskpunktiks on juudi rahva võitlus ja kannatused. Jumalast äravalitud rahva saatuse kujutamist mõistis inglise haritud kesklassi publik kindalsti patriootliku allegooriana(mõistukõne, rääkima piltlikult). Osa piiblioratooriumite rida jätkab: “Juudas Makabeus”.
Kanti ette tavalises teatrisaalides. H juhatas ise koore ja saatsi soliste oreli tagant, mängides osade vahele enda orelikontserte.
Orat. “Messias” koosneb vabalt kohandatud piiblilõikudest. See on ainus traditsioonilises tähenduses vaimulik teos. Teksti omapäraks on orat-le iseloomuliku jutustuse täielik puudumine. Kordagi ei esine tekstis Jeesuse nime ja vähe on otseseid viiteid tema isikule, ent ometi on teksti kujundeis Jeesuse elukäik selgelt kujuteldav. Orat püüab esitada jeesuse-lugu kõige laiemas ja sügavamas tähenduses. Hakkas seda heategevuskontsertidel ettekandma ka regulaarselt. Dublinis saatis seda edu, kus oli esmaettekanne.
3.4 Instrumentaallooming.
Ka Händeli instrumentaallooming on piisavalt suur. Ta on kirjutanud 20 kontserti orelile, 18 concerto grossot, orkestrisüidid (Veemuusika, Tulevärgimuusika), üle 20 trio-sonaadi, sonaate flöödile, oboele, viiulile ja umbes sama palju klavessiinisüidi.
Kõige sagedamini esitatavateks Händeli teosteks on tema hoogsad, pidulikud ja elurõõmsad concerto grossod.
4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel.
Valgustusajastu tõstis 18.sai keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni sügavalt juurdunu müstitism asendusratsionaalse moraaliõpetusega. Religioossus polnud enam tingimata seotud kirikuga vaid pigem inimese isiklike usuliste kogemsutega.
Sajandeid oli teinud muusikat peamiselt kirik ja õukond. Kirikumuusika pidi eelkõige vastama oma funktsioonile jumalateenistuses, õukonnamuusika aga suhteliselt kitsa publikugrupi maistele. Kumbki valdkond ei jätnud ruumi helilooja isikupärale. 18.saj hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse, enamasti väga asjatundliku publikuga.
1725 algas Pariisis avalike kontserdite sari ja umbes samal ajal hakkas Telemann korraldama Hamburgis kontserte sissepääsumaksu ja trükitud kavadega. Tekksiid mitmed uued kontserdisarjad. Muusikaelus tõusis väga olulisele kohale ka muusikaajakirjandus ja -kriitika.
Uus publik vastandas end 18.sajandi keskel teravalt eelmise ajastu maitsele. Just siis hakatai kutsuma varasemat muusikastiili baroklikuks ja see oli algselt pilkesõna. Uue muusikastiili õpetuslikuks aluseks saigi uudne harmooniakästilus, mille rajas üks prantslane Rameau .
Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Domenico Scarlatti(Bachi ja Händeliga ühe vanune, ja Händeli mõjutaja Alessandro Scarlatti poeg) tegutses suurema osa elust õukonnaklavessinistina Madridis, kirjutas 555 klvassiinisonaati, need valmistasid ette klassikalise sonaadivormi, kogu klassikalis-romantilise ajastu tähtsaima vormipõhimõtte kujunemist. Milano kapelleister kirjutas esimesi varaklassikalisi sümfooniaid.
Varaklassikaline orkestrimuusikale on iseloomulik hoogne ja pulseeriv rütmika ning lihtne harmoonia .
Klassikaline sonaadivorm (millel on kolm lõiku: Ekspositsioon , töötlus ja repriis ).
Muusikateose vorm tähendab teose ülesehitust. Klassikutel kujunesid välja enamkasutatud kindlad muusikavormid : variatsioonivorm, sonaatallegro, rondo j.t. Samuti suuremad mitmeosalised vormid nagu sümfoonia ja instrumentaalkontsert.
4.1 Tähtsamad muusikakeskused (Mannheim, Berliin/Potsdam, Viin, Pariis) ja koolkonnad 18. sajandi keskel, nendega seotud muutused ja tähtsamad heliloojad.
Klassitsismiajastu kõige olulisemaks muusikakeskuseks euroopas, kuhu tuldi õppima ja kontserte kuulama lähedalt ja kaugelt, oli Austria pealinn Viin. Selles linnas tegutsenud kolme kuulsaimat heliloojat – Haydni, Mozartit ja Beethovenit - nimetatakse Viini klassikuteks.
Mannheimis sündis klassikaline orkester. Mannhemi kõrval oli teine muusikakeskus Berliinis, Preisi kuninga õukonnas. Valgustatud monarhina ajalukku läinud kuninga õukond oli kuulus oma hiilgava kontserdielu poolest.
Mannheimi orkestri aluseks oli suur 4 häälne keelpillirühm(viiulid, vioolad , tšellod, kontrabassid), uuenduseks oli keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillirühm(klarnet, oboe , fagott , flööt). Vaskedel polnud veel bassi häält, vased mängisid ainult tavalist harmooniat(trompetid ja metsasarved ).
5. Klassikalise sümfoonia kujunemine.
Varaklassitsismist võib muusiks rääkida umbes ajavahemikus 1760 -1780. sajandi keskel sündinud uued vormid ja žanrid jõudsid selle aja jooksul küpse kunstilise väljenduseni. Näiteks sümfoonia, mis 1750-1760. aastatel lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, sarnanedes eelkäijate divertismnedi ja serenaadiga, arenes ulatuslikuks ja kalluka sisuga kontsertteoseks.
Sümfoonia oli 1750. aastatel üsna pretensioonitu orkestriteos. Tihti ei jagunenud ta vell seget osadeks ning siis sisaldas üks pikem osa kolmae erinevat tempolõiku (tavaliselt kiire-aeglane-kiire, nagu itaali aavamäng sinfonia). Sellest saab kuulamist nõudev kontsertteos.
5.1 Orkester 18. sajandi II poolel.
Klassikalise orkestri sünnikohaks võib pidada Mannheimi Edela-Saksamaal, kus sajandi keskel tegutsesid Euroopa suurim õukonnaosrekster ning heliloojate koolkond, mille peameister oli Johann Stamitz. Aluseks oli suure neljahäälne keelpillirühm(nagu ka hiljem klassikalise sümfooniaorkestri aluseks). Suurim uuendus oli aga keelpillidega ühendatud neljahääln epuupillirühm (flööt, oboe, klarnet, fagott), puupillid mängivad tavaliselt kahekaupa, vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved, need mängivad tavaliselt harmooniat. Vaskpillirühma hakkas julgemalt kasutama Beethoven, kes liitis rühmaga tromboonid.
6 . Sonaadivorm
Sellest on juttu Siitani õpikus lk 270(klassikalise sonaadivorm).
6.1 Kammeransamblid, žanrid, vormid 18. sajandi II poolel.
Tavalisim koosseis klassikalis-romantilise ajajärgu kammermuusikas on klvaeriduo mõne meloodiapilliga. Sageli ka klaver koos viiuli ja tšelloga(klaveritrio) või keelpillikvartetiga(klaverikvintett). Impoviseeriv klahvpill võidi asendada ka vioolaga(harmoonikilst täitehäält mängiv), nii sai tavalisest barokktrio(2 viiulit, klavessiin , tšello) ansamblist keelpillikvartett (2 viiulit, vioola , tšello).
7. Klassikaline instrumentaalstiil Haydni ja Mozarti küpses loomingus (1770.–90. aastatel).
8. Beethoveni looming.
Beethoveni muusika pärineb lahingumöllust- lahingu, mida ei peeta välise vaenlase, vaid sisevaenlase- kurtuse vastu. Helilooja noorpõlvelooming järgib selgelt Mozarti ja Haydni traditsioone. Murrang loomingus saabus peale pikka kohtuprotsessi, mille käigus sai ta oma vennapoja Karli hooldajaks ja loomulikult avaldas loomingule suurt mõju teada saamine oma kurdiks jäämisest. Kurdina muusikat kirjutada aitas Beethovenit tema instrumentaalne kuulmine. Uusi muusikalisi mõtteid kuulis ta alati mingil pillil või pillidel mängitavana. Seetõttu on tema loomingus esikohal instrumentaalteosed.(9 sümfooniat, viimane koos kooriga,11 avamängu, 5 klaverikontserti, sonaadid viiulile, klaverile, tšellole, 17 keelpillikvartetti jm,) Beethoveni suured vokaalteosed ooper " Fidelio " ja "Missa solemnis" on tehniliselt väga rasked ja seetõttu esitatakse neid harva. Usku looduse ilusse ja headusesse reedavad kõik Beethoveni suurteosed. Samamoodi uskus ta kogu inimkonna vendluse saabumisse, seda usku väljendab 9. sümfoonia viimane osa, milles kõlab koori ja solistide esituses Schilleri ood "Rõõmule". Kui arvestada seda, kuidas Beethoven viimastes helitöödes oma sisimaid tundeid väljendas, on ta siiski hilisemate ­romantikute eelkäija.
8.1 Muutused klassikalistes vormides, tähendus 19. sajandi muusikale.
Beethoveni III sümfoonias nähakse Beethoveni küpse orkestristiili ja 19.sajandi sümfonismi algust. Siitpeale hakkas muutuma sümfooniažanrile iseloomulik dramaturgia ja väljendus.
8.2 Sümfoonia ja selle tähenduse muutumine avalikus kontserdielus
Näiteks võib tuua Haydni sümfooniad, kus 10 aasta jookusl lakkas sümfoonia olemast lihtne õukondlik meelelahutus, mida tihti mängiti söömingu või seltskondliku vestluse taustaks.
8.3 Vokaalteosed
9. Ooper 18. saj. II poolel
Tõsise ooperi (opera seria) asemele tõusis laulumäng( Singspiel ) ja koomiline ooper(opera buffa ), mis toovad vaataja reaalse elu keskele ning tegelased ja konfliktid on niele omaaegsest ühiskonanst hästi tuttavad.
Sisule vastavalt eelistatakse kergemat ja “igapäevasemat” stiili. Retsitatiivid on sageli asendatud kõnedialoogidega ning aariad lihtsad, tundelised meloodiad väldivad baroklikku toredust.
Tekib kaks paralleelset arenevat ooperi tüüpi: 1. numbri- 2. draama ooper.
Kolmas suund on: igasugused laulumängud.
Koomiline ooper avaldub opera buffa näol, oli juba tuntud 17. sajandil ja koolised tegelased esinesid harilikult ka opera serias. Sajandi jooksul kujuneb mitmenäoliseks.
Keskkond, tavalised inimesed tuuakse lavale, madalast ühiskonna kihist. Nt suurte kangelaste asemele on toodud lavale sadamapätid. Inimesed laulavad loomulikus laulus, ei laula kogemustega lauljad.
Tekib huvi 18.saj rahvalikkuse ja 19. saj algul rahvuslikkuse vastu.
Opera buffa tunnused – süzee on eluline, kaasajast, tegevus kiire, muusika lihtne, pilati rikkaid, peategelasteks olid nutikad teenrid, kes igast olukorrast kavalusega välja oskasid tulla
Laulumäng - Saksa Singspiel sündis sajandi keskel inglise ballaad-ooperi ja pranstuse koomilise ooperi eeskujul, mis jõudsid Saksamaale tänu rändtruppidele. Kui saksamaal jäi Singspiel rahvalikuks meelelahutuseks, siis Austrias toetas seda žanrit keiser Joseph II ja see võimaldas kasutada ooperilauljaid kes tagasid kõrge muusikalise taseme. Muusikateatri klassikasse kuulkuvad Mozarti “ Võluflööt”, “Haaremirööv” ja “Teatrudirektor”.
Sajandi lõpuveerandil, kui Singspiel sai Saksamaal suurmoeks, jõudis näitetruppide tegevus ka Tallinna.
9.1 Opera seria kriis
Peamiseks numbriks oli aaria (koloratuur ja trillerid ), tekst banaalne ja ülev, seetõttu hakkas kaduma sisuline terviklikkus.
Selleks ajaks olid kadunud ooperis tasakaal sisu ja muusika vahel. Laulja kujunes diktaatoriks helilooja ja poeedi jaoks, koori osatähtsus vähenes. Publikule muutus ooper ajaviiteks. XVII saj. hakati ooperi vaheaegadel esitama lõbusaid lühikesi muusikaetendusi – tekkis opera buffa ehk koomiline ooper. Opera buffat hakati etendama väljaspool opera seriat . Esimese opera buffa kirjutas G.Pergolesi “Teenijanna-käskijanna”.
9.2 Glucki ooperireform.
Gluck kaotab ära stseenide tükeldamise üksikuteks aariateks. Hakkab mõjutama Prantsuse ooperit. G.proovis kätt algul prantsuse koomilise ooperiga. Reformib ooperit, ehk esimene numbriooper Orpheus ja Eurydike. Hakkab mõjutama prantsuse ooperit ja ka 19.saj algul mõjutab teiste maade oopereid. Glucki libretisti idee oli ära lõhkuda ooperi vormi raamistik ja tuua sisse draama seose loogika .(Muusikalise draama vorm)
Ooperireformija, kelle idee oli seada lavamuusika draama teenistusse. Tekst ja tegelaste hinges toimuv peab kajastuma lavalises tegevuses ja muusikas. Selleks Gluck:

• Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene
  
• Ühendas retsitatiivi ja aaria dramaatiliseks kõnelauluks
  
• Andis suurema rolli etenduses ka koorile ja balletirühmale
  
• Sidus ooperi avamängu ooperi muusikalise materjaliga , juhatades sellega sisse ooperi avastseeni
  

9.3 Mozarti ooperid.
Jätkab Händeli loodud reformi? ühesugune ooperi arenduse loogika.
Jagab kahte valdkonda: Itaalia keelsed koomiline ja saksa keelsed laulumängud
Mozart oli üks kõigi aegade andekamaid ja mitmekesisemaid heliloojaid. Ta on loonud kokku üle 600 teose, tähtsaimad nendest on ooperid " Figaro pulm", "Don Juan ", "Võluflööt".
Mozart alustas ooperite loomist siis kui žanrsi toimusid suured muutused. Mozartile jäi muusika ooperis peamiseks väljendusvahendiks. Otsib ooperilaval elutruudust, püüdis muuta ooperit tõeliseks draamateoseks. Mozart seadis muusikalised kriteeriumid esikohale : muusika peaks naudingut pakkuma ja muusikask jääma , mitte isegi jubedaimas olukorras iialgi kõrva riivata. Tema ooperite geniaalsus hakkab muusikalistest karakteritest - koomilise ja tõsise ooperi tüüpkarakterite asemel on tema eluliselt mitmetahulistel tegelastel eredalt individuaalsed ja sageli vastuolulisedki jooned.
Kõik tähtsamad ooeperid on sündinud tema kümnel viimasel eluaastal Viinis .
“Figaro pulm” - tähtsaim teos itaalia opera buffa žanris üldse. Esimene koostöö klassitsismiajatu väljapaistvama libretistiga. 4-vaatuseline, koomilise ooperi kohta ebatavaliselt ulatuslik teos, kus pole peamiseks suured soolinumbrid, vaid pingestatud ansamblistseenid. Kahe tugeva isiksuse ja võrdväärse baritonrolli kõrvutamine inimlikus armastusdraamas. Ooperis on palju situatsioonikoomikat.
“Don Giovanni” - teine libretistiga koostöös valminud ooper. Aluseks 2 hispaania legendi, üks küünilisest võrgutajast don Juanist ja teine “kivist külalisest” - hauamonumendist, kes tuleb kätte maskam teda pilganud ülbele rüütlile.Süžee pole koomilise ooperi jaoks tavaline, ooper lõpeb väga dramaatiliselt. Da Ponte( libretist ) nimetas ooperi lõbusaks draamaks ja Mozart ühendas selles muusikaliselt opera buffa, operia seria ja Singspieli stiili.
“Võluflööt” - Mozarti viimane Singspeili ooper. Tuli Viinis lavale napilt enne helilooja surma. Selle ooperi tellis Mozarti sõber äärelinnateatrile. Lugu on täis vabamüürlikke ideid ja sümboolikat: vastakuti on kaks sümboolset võimu, valeliku ja despootliku Öökuninganna pimeduseriik ning targa ja õiglase Sarastro valguseriik, kuhu jõudmiseks peab läbi tegema hulga katsumusi. * See teos ühendas kõigi oma aja ooepritüüpide ja lisaks veel draama - ja kirikumuusika väljendusvahendid ning seepärast on kõige hämmastavam teose ühtsus, geniaalne kunstiline tervik, mis on nii ainulaadse ulatusega stiilisünteesi tulemus. Kasutab siin erinevaid žanrite väljendusvõtteid, luues draamakaraktereid ja konflikte. Peetakse tähtsaimaks saksakeelseks ooperiks.
10.Muutused Euroopa muusikaelus 18.–19. sajandi vahetusel.
Muusikud hakkavad sündima koolidest . Koolides on jäänud õpilase ja meistri suhe.
Kodanlikud muusikaühingud.
Orkestri koosseis läheb suuremaks . Pillide ehitus muutub (klavessiin muutub haamerklaveriks). Orkestristruktuur kujuneb 18.saj keskpaiku.