Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Varane muusikalugu (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
I õpiaasta kevadsemester 2013:
Varane muusikalugu (MTX 310) – kursuse teemad.
1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.–17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium . Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel.
2. Johann Sebastian Bach . Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika , tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed ( passioonid , kantaadid , missa ). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli - ja klaviirimuusika).
3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming.
4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad muusikakeskused ( Mannheim , Berliin/ Potsdam , Viin , Pariis) ja koolkonnad 18. sajandi keskel, nendega seotud muutused ja tähtsamad heliloojad .
5. Klassikalise sümfoonia kujunemine. Orkester 18. sajandi II poolel.
6. Sonaadivorm. Kammeransamblid, anrid, vormid 18. sajandi II poolel.
7. Klassikaline instrumentaalstiil Haydni ja Mozarti küpses loomingus (1770.–90. aastatel).
8.Beethoveni looming. Muutused klassikalistes vormides , tähendus 19. sajandi muusikale . Sümfoonia ja selle tähenduse muutumine avalikus kontserdielus. Vokaalteosed.
9. Ooper 18. saj. II poolel. Opera seria kriis ja Glucki ooperireform. Mozarti ooperid .
10.Muutused Euroopa muusikaelus 18.–19. sajandi vahetusel.
1.Saksa protestantlik kirikumuusika 16.-17. Sajandil:
Saksa protestantlik kirikumuusika 16.–17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel.

Seoses usupuhastusega arenes 16. sajandi Saksamaal välja luterikoraal – protestantlik kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Luterikoraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Orel oli 16.–17. sajandil kirikutes juba üsna tavaline. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Suure tuntuse saavutasMartin Lutheri loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik", mida on kutsutud ka 16. sajandi Marseljeesiks.


Reformatsiooni kalvinistlik suund, mis valitses Šveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaseltLiivimaa muusikaharidust.
1.2 Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas:
  • Nimetati saksa muusika isaks kuna ta olevat õpetanud heliloojaid "kirjutama saksa keeles". Tema looming on üks saksa keele pärasemaid muusika ajaloos.
  • Õppis Veneetsias Giovanni Gabrieli juures.
  • Töötas suure osa oma elust Dresdenis Saksimaa kuurvürsti õukonnas.
  • Kirjutanud esimese saksa ooperi „ Daphne
  • ­Ei kasuta luteri koraali loomingu alusena.
  • ­Varases loomingus oli väga vastuvõtlik moodsale itaalia stiilile :

tema esimene kirikumuusika kogumik“Taaveti psalmid “ (1619) – Veneetsia KK stiilis mitmekoorilised teosed. (Veneetsia stiilis mitmekoorilised psalmikontserdid). Nendes matkis oma õpetaja Giovanni Gabrieli stiili ja kohandas selle saksa keele järgi.
  • ­Mitu kogumikku vaimulikke kontserte. Kuna kolmekümneaastase sõja ajal polnud mõtet ei kirjutada ega avaldada muusikat suurtele kapellidele, siis ka Schütz kirjutas tollal kammerlikele koosseisudele: („ Kleine geistliche Kontzerte“ I­II 1636 ,

1639 ja „Symphoniae sacrae“ I-­III 1629, 1647, 1650 soolohääle(te)le + basso continuole
Nt. „Eile mich Gott zu erretten“ (vt. noot Wikis), “ Wann unsre Augen schlafen ein“
Need on paralleel˛anriks itaalia kammerkantaadile ja milles võib leida ka ooperile ja oratooriumile omaseid teatraalseid võtteid.
  • ­1628 käis Schütz teist korda Veneetsias ja puutus seal kokku Claudio Monteverdiga, kelle mõjud Schützile on vaimulikes kontsertides päris tugevad.

  • Tsükkel “Musikalische Exequien”, mis on kirjutatud sõbra ja toetaja matusetalituseks. Seda võib võrrelda reekviemiga. Ühtlasi on see üks vähestest Schützi teostest, millel on konkreetne seos jumalateenistusega.
  • Tähtsaim oratooriumi alaliik on protestantlikus muusikas passioon – Jeesuse kannatuslugu, mille tekst on võetud evangeeliumist .
  • Alusepanija saksa oratooriumile (oratoorium on protestantlikul Saksamaal kiriklik

žanr): „Ülestõusmislugu“ 1623, „ Lunastaja 7 sõna ristil“ 1645, „Jõululugu“ 1664 +
3 passiooni – Matteuse, Luuka, Johannese 1665 – 1666 . Nende stiil on askeetlik.
Sellelaadseid teoseid esitati juba varem suurimate kirikupühade jumalateenistustel.
Elu lõpul kirjutab palju 4­-8 ­häälseid motette, mille stiil võiks olla iseloomilikum rohkem 16.sajandile. (tähtsaim motetikogum „Geistliche Chormusik“ 1648, Nendes ta ühendab vana polüfooniatehnika 17.saj. ilmeka tekstideklamatsiooniga), ühendades neis Madalmaade KK polüfoonilise motetitehnika ja ilmeka tekstikäsitluse. Schütz muutus elu lõpul konservatiivsemaks.
  • ­Oli andekas kaõigusteaduses. Ühendas suurepäraselt muusikas emotsionaalse väljenduse ratsionaalse range kompositsioonitehnikaga, olles nõnda eelkäija J. S. Bachile.

1.3 Kontsertstiil ja oratoorium.
Suur pööre Euroopa muusikapildis toimus 1600-nda aasta paiku. Tekivad uued žanrid. 3 kõige tähtsamat: ooper, vokaalne ja instrumentaalne soolomuusika, orkestrimuusika. Tähtis koht uue stiili kujunemisel 16. sajandi lõpus oli Firenzes tegutsenud poeetide, kunstnike ja muusikute ühinguil, mis kandis nime „ Firenze Camerata“. Kuulsamaid inimesi nende seas oli Vinsenso Galilei. Uue stiili nimi oli kontsertstiil. Algselt tähendas sõna kontsert väikest pilliansamblit. Muusika hakkas väljuma väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. kontserdi juurde kuulus nüüd palju lauljaid. Tänapäeval on kontsert mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel.
Barokkajastul levis mitu erinevat muusikastiili.
  • vanem e kiriklik. Jätkas polüfoonilise muusika arengut.
  • kammerstiil. See hõlmas erinevaid soololaule ja igasugu teoseid soolopillidele ja väikestele ansamblitele
  • Teatraalne stiil.
    Oratoorium
    Oratoorium (itaaliakeelsest sõnast oratorio – 'palvesaal') on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süžeel põhinev heliteos .
    Erinevalt ooperist ei kasutata oratooriumis lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium on vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega. Palju oratooriumeid kirjutas Georg Friedrich Händel.
    Esimene Eesti oratoorium on Rudolf Tobiase 1907. aastal kirjutatud " Joonase lähetamine".
    1.4 Muusikaline retoorika(Retoorika hõlmab suulise ja kirjaliku kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti) ja figuuriõpetus
    Euroopa muusika on arened ikka tuge otsinud muusikaväistelt aladelt, aga seda eriti barokis, sidudes enanst tugevasti retoorikaga. Muusikas kasutatajse juba varasemalt piltilkest ja afektidest inspireeritud motiive . Tekstist lähtuvad motiivid saavad kompostisiooni aluseks.
    Otseside sõna ja heli vahel barokis, 17.saj algul näeme selle olulsit ümberväärtustamist
    Baroki esteetikale on tüüpiline kasutada musikalis-retoorilisi figuure kuulaja suunatud mõjutamiseks.
    Figuuride otsene eesmärk on teha nähtavaks afekt, teksti mõttesisu, sõnade kogu tähendus. Teoreetilisites töödes on kõnealust kompsositsioonisüsteemi kirjeldanud põhiliselt sakslased, kasutati seda kõikjal(mujal ilmselt suuline õpetus).
    Lihtsamad figuuri piltlikustavad mingi ruumilise liikumise, teksti. Vastavalt tekstile, on nt juttu üles- või allapoole liikumisest, kaasneb sellega muusikas pikem astmeline liikumine, võib seostada ka sõnadega “ülendama” ja “alandama”.
    Kindlaid figuure tuntakse ringilise liikumise tähistamiseks. Figuur fuga(kiire liikumine ühes või mitmes hääles, millega võib kaasneda imitatsioon ) tähistab põgenemist, jooksu. Aeglane liikumine võib piltlikustada ajakulgu ülipika noodiga.(Bach annab ülipika noodiga suhte igavikulisega).
    Keerukamad figuurid sarnanevad kõnevormelitega. Kuuluvad lihtsad ja muudetud motiivikordused.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Varane muusikalugu #1 Varane muusikalugu #2 Varane muusikalugu #3 Varane muusikalugu #4 Varane muusikalugu #5 Varane muusikalugu #6 Varane muusikalugu #7 Varane muusikalugu #8 Varane muusikalugu #9 Varane muusikalugu #10 Varane muusikalugu #11 Varane muusikalugu #12 Varane muusikalugu #13 Varane muusikalugu #14 Varane muusikalugu #15 Varane muusikalugu #16 Varane muusikalugu #17 Varane muusikalugu #18 Varane muusikalugu #19 Varane muusikalugu #20 Varane muusikalugu #21 Varane muusikalugu #22 Varane muusikalugu #23 Varane muusikalugu #24 Varane muusikalugu #25
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-06-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor EliiTydruk Õppematerjali autor

    Lisainfo

    I õpiaasta kevadsemester 2013:
    Varane muusikalugu (MTX 310) – kursuse teemad.

    Varane muusikalugu , muusikalugu , muusika , Georg Friedrich Händel , Heinrich Schütz , Johann Sebastian Bach , Saksa protestantlik kirikumuusika

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    29
    doc
    Muusikaajalugu
    17
    doc
    ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt
    24
    doc
    Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus
    2
    pdf
    Varane muusikalugu
    6
    docx
    Baroki muusika
    30
    docx
    Muusika ajastud-õpimapp
    9
    doc
    Barokk muusikas
    39
    odt
    Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun