Kuulus orkestripala ‘’Kodumaine viis’’. ( http:// www.youtube.com/watch?v=Iu_JIEGfNmE ) Tema õpilased: Eduard Tubin ja Arvo Pärt. Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. Tema loomingus ei kohta rahvalaulude otsest tsiteerimist või töötlusi. Esimest korda kasutas temaatilise materjalina originaalseid rahvaviise koos ‘’Kolmteist klaveripala eesti motiividel’’ (1941). Kirjutas instrumentaalmuusikat, kammer- ja orkestriteoseid. Tema Muusikaline käekiri on lüürilise karakteriga ning eepiliselt jutustava väljenduslaadiga. Väga kõrge koht loodusmotiividel (poeetilised pealkirjad). Helikeel on lähedane impressionistlikule laadile. ELUKÄIK Sündis Tartus 12-aastaselt alustas viiuliõpinguid, 1907. aastal oli Peterburi konservatooriumi viiuliklassis, kuid loobus sellest. Proovis õppida ka õigusteadust. 1919. -1940. aastatel oli Tartu Kõrgema Muusikakooli õppejõud. 1940
Oma elu jooksul ta kirjutas 41 sümfooniat. 1778. sai esimese sümfoonia suurtellimuse , peale mida ta enam varasema, kergema ja kammerlikumas laadis sümfoonilise loomingu juurde tagasi ei pöördunud. Hilisemal perioodil oli jõuline väljendus, teravad ja dramaatilised kontrastid, napid kujundid ja tihe polüfooniline töötlus. 40. sümfoonia ja 41. sümfoonia ,,Jupiter" on Mozarti loomingu kõrgpunkt. Ta on veel kirjutanud instrumentaalkontserte, sh 25 klaverikontserti ja hulk kammer muusikat. Kuidas mõjutas lapsepõlv Mozartit? Kui Mozartil jäi päevas viiulimäng vahele, äratas heliloojast isa ta kasvõi keskööl üles ning nõudis, et poeg vähemalt 4 tundi harjutaks. Selle asemel oleks võinud asjasse mängulisemalt suhtuda ning lasta lapsel areneda sellena, kes ta oli laps. Üks psühholoog on öelnud, et lastel on andekusele vaatamata õigus jääda lasteks. Tõsi, Mozart sai suure au ja kuulsuse osaliseks. Kes seda siis ei tahaks
Sellel ajal toimusid ususõjad, portugali keeles barokk- eripärane, lopergune.. Kunsti ja muusika stiil mis hõlmab 16 saj lõpp ja 18 saj keskpaik. Tähendab veel dünaamilist ja rahutut muusikat. I ooperid kir, I onatooriumid kir, I laulu kogumik ,,uus muusika". Heliloojad; Bach, Händel, Monteverdi, Tähendab veel dünaamilist ja rahutut muusikat. I ooperid kir, I onatooriumid kir, I laulu kogumik ,,uus muusika". Heliloojad; Bach, Händel, Monteverdi, Vivaldi, Lully. Kammer-koosseis väikeses ruumis. Arhitektuur- Prntsm Versai Loss, Venemaal Petergof, Eestis Kadrioru loss. Maalikunst- ajalooline ja Vivaldi, Lully. Kammer-koosseis väikeses ruumis. Arhitektuur- Prntsm Versai Loss, Venemaal Petergof, Eestis Kadrioru loss. Maalikunst- ajalooline ja mütoloogiline temaatika, portree zanrid, rembram. Skulptuur-dekoratiivplastika. Kirjandus- filosoof, Rene Descartes, Baltasar Gracian. Teater- Galderon
Sellel perioodil kirjutas ta palju kantaate ja vokaal-instrumentaalteoseid. Bach oli kogu oma elu hädas halva nägemisega. Paar kuud enne oma surma jäi ta ebaõnnestunud silmaoperatsiooni tõttu pimedaks. Bach suri 28. juulil 1750. aastal ja teda on erinevatel asjaoludel maetud kolm korda. Nagu alguses mainitud on suurimad erinevused Bachi ja Händeli loomingus. Heliloojad kasutasid erinevaid žanreid ja tehnikaid. Bach lõi instrumentaal-, orkestri-, kammer- ja oreliteoseid ning teoseid klahvpillidele. Bach kirjutas lausa 300 kantaati, mida nõudis tema töö kirikus. Bachi looming oli valdavalt polüfooniline ja seotud saksa kultuuriga. Händel seevastu kirjutas oopereid, oratooriume, orelikonserte, kammer- ja orkestrimuusikat ning soololaule. Tema loomingus on saksa, itaalia, prantsuse ja inglise muusika traditsioone. Händeli muusikas vahelduvad polüfoonia ja homofoonia. Kokkuvõtteks olid nende meeste elud hoopis erinevad
Tema nimeline Tartu õigusteadus. Töötas Tartu muusikakoolis ja dirigendina. orkestrile, 3 sümfooniat, sümfoonilised süidid, sümfoonilised jutustav, väga viimistletud, kammerlikkus. 5 pala keelpilli- muusikakool Muusika: Instrumentaalmuusika, rahulik, lüüriline, Tallinna kompositsiooni professor. Tema nimeline Tartu poeemid, sümfoonilised pildid, palju kammer-muusikat orkestrile, 3 sümfooniat, sümfoonilised süidid, sümfoonilised jutustav, väga viimistletud, kammerlikkus. 5 pala keelpilli- muusikakool Muusika: Instrumentaalmuusika, rahulik, lüüriline, Loomingu perioodid: 1) Romantiline eneseväljendus, poeemid, sümfoonilised pildid, palju kammer-muusikat orkestrile, 3 sümfooniat, sümfoonilised süidid, sümfoonilised jutustav, väga viimistletud, kammerlikkus. 5 pala keelpilli-
aastal kooripoisiks. Sai aastal 1673 orelimeistri John Hingstoni abiliseks. Komponeeris teoseid juba 9-aastaselt. Kirjutas lapsena kolmeosalise laulu ,,Sweet tyranness, I now resign." Tegemised Sai aastal 1676 käsikirjade kirjutaja ametikoha Westminster Abbeys. Kirjutas aastal 1678 oma esimese hümni ,,Lord, who can tell." Purcell töötas kuninglikus kapellis organisti ja lauljana. Looming Purcell lõi vaimulikku, kammer- ja lavamuusikat. Tema kirjutatud on ainus inglise barokkooper ,,Dido ja Aeneas." Muusika kuulamine Henry Purcell Abdelazer Suite: II Rondeau http://www.youtube.com/watch?v=15rj-xFh2y Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Henry_Purcell Aitäh!
Tema järjekindlus ja põhjalikkus on olnud eeskujuks paljudele hilisematele heliloojatele. Loomingud: · 4 sümfooniat · 2 klaverikontserti · "Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) · "Aldirapsoodia" (1869) · Viiulikontsert (1878) op.77 · Kontsert viiulile ja tsellole op.102 · 3 sonaati viiulile ja klaverile op.78, op.100 ja op.108 · 2 sonaati tsellole ja klaverile op. 38 ja op. 99 · kammer- ja klaveriteosed · umbes 200 laulu · Koraaliprelüüdid orelile op.122 Elo-Nora Vilgats
valsi, mis võitis erilise populaarsuse ja levis 19. sajandi jooksul kõikjale Euroopasse. Selle tantsu tantsimise stiil on siiski aja jooksul palju muutunud ja Inglismaalgi veel kohandatud praegu loetakse põhiliseks standardtantsude kodumaaks ikkagi Inglismaad. Eestlastelgi on oma labajalavalss, mis erineb suuresti võistlustel tantsitavast graatsilisest üle põranda liuglemisest. Stiliseeritult on valssi rohkesti viljeldud kammer-, sümfoonilises ja lavamuusikas. Valsi uuemad teisendid on inglise valss, teise nimega aeglane valss ja boston. Aeglases valsis peavad tantsijad parketil liuglema loomulikult ja voolavalt, püsides ka hoogsate pöörete ajal paarina tihedalt koos ning säilitama oma kauni tantsuhoiu. Sujuv tõus ja laskumine on kohustuslikud, sest see on rahulik õhtutants. Aeglase valsi tempoks on 30 takti minutis. Tantsuvõistlustel tantsitakse kahte valssi aeglast ja viini valssi. Võitlustel
3)Primadonna- ooperi naispeategelane. 4)Generaalbaas-meloodiat toetav harmooniasaade 5)Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis. 6)Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele,koorile,orkestrile,sisu antakse edasi lavastuseta. 7)Kantaat-2-3st retsitatiivi ja aaria paarist , sarn väikese ooperistseeniga. 8)Passioon-heliteos koorile, orkestrile, solistidele, Kristuse kannatustest. 9)Sonaat-ansamblile loodud instrumentaalteos(kiriku-4osa; kammer-sissejuh,2-4 tantsulist osa; Arcangelo Corelli) 10)Kontsert-sonaadi paralleellvorm. 11)Cocerto grosso- suur kontsert ;A.Corelli 12)Soolokontsert-orkestrile vastandatud soolopill(oboe,viiul) ; Vivaldi 13)Süit-eri karakteris tantsude ja intsrumentaalpalade tsükkel. 14)Courante-3-osalises taktis kiire prantsuse hüppetants. 15)Gigue-soti hüppetants 16)Fuuga-polüfooniline teos mille aluseks selge karakteriga meeldejääv meloodialõik ehk teema.
• 1980. aastal lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel. • Samal aastal valmis tema esimene suurvormis teos "Klaverikontsert" • 1985. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi René Eespere kompositsiooniklassis. • 1985. aastal valmis tema esimene sümfoonia ning Urmas Sisask kolis Jänedale. • Sisask on töötanud muusikaõpetaja ja koorijuhina Jänedal. Looming • Ta on kirjutanud a capella koori-, kammer- ja orkestrimuusikat. • Suur osa tema loomingust on seotud just tähistaevaga ("Tähistaeva tsükkel“; "Plejaadid"; "Linnutee galaktika"; "Andromeeda galaktika„ • 24 vaimuliku laulu koondnimetusega ("Gloria Patri„). • Segakoorilaulud: "Ave Maria", "Eesti vobla – forell", "Mõtelda on mõnus", "Jõulupalve", "Kui armsast Jõulupuu nüüd hiilgab", "Üle kodumäe"; poistekoorilaulud: "Kiitkem südamest Mariat"; poistekoorile ja solistile "Heliseb väljadel".
aastal kirjutatud ood kuninga sünnipäevaks. Tema teoseid on hoolimata põhjalikest uuringutest raske dateerida. Arvatakse, et lapsena kirjutas ta kolmeosalise laulu "Sweet tyranness, I now resign." 1676. aastal sai ta käsikirjade ümberkirjutaja ametikoha Westminster Abbeys. Ta kirjutas oma esimese hümni "Lord, who can tell" 1678. aastal. Purcell töötas kuninglikus kapellis organisti ja lauljana. Ka tema haud on Westminster Abbeys oreli vahetus läheduses. Purcell lõi vaimulikku, kammer- ja lavamuusikat. Tema kirjutatud on ainus inglise barokkooper "Dido ja Aeneas," Vergiliuse eepose ainetel.
1637. avati esimene ooperiteater Veneetsias. Ooperis valitseb bel canto stiil- ilus laul e laulev stiil. Primadonna- ooperi esilaulja, primo uomo-esimene armastaja-meesroll. Numbriooper- ooper koosnes terviklikest numbritest e osadest(aariad, duetid, tantsud). Instrumentaalmuusika hulka kuuluvad ka intermeedium ja intermezzo, mis olid ooperi vahemängud. Kasutati ka singspiele-tõsise ooperi vahemäng. Inst.muusika teoseid nimetati sonaadiks.(kammer-, soolo-, kirikusonaat)helilooja-a.conelli. orkester-4-häälne(2 viiulirühma, vioolarühm, basso continuo e madala häälega basspillid) soolopillid: viiul, oboe, plokkflööt. Klavikord, klavessiin, orel. Instr.muusika vormid: 1) concerto grosso-suur kontsert(corelli, Händel)eripära: soolopillid mängivad vaheldumisi orkestriga.2) fuuga-põgenemine. Polüfoonilise muusika kõige keerulisem vorm
Järgnevad küsimused aitavad kaasa muusika kuulamisoskuse arendamisele, hinnangu andmisele ning selle põhjendamisele. Lähtu konkreetsest kontserdist. Suhtu juhendisse loovalt, arvestades kontserdi iseärasusi. Üldine informatsioon · Mis oli kontserdi pealkiri? · Kus ja millal sa kontserti külastasid? · Mis oli kontserdi teema/ üldeesmärk? Seo oma seletus kontserdi pealkirjaga. · Millist muusikat esitati (vokaal-, instrumentaal- koori-, orkestri-, kammer-, vm)? · Kelle muusikat esitati (helilooja nimi, rahvus, ajastu)? · Kes esines(id) (nimed, kas solist, ansambel, lastekoor, sümfooniaorkester, dirigent vm)? · Mis tegi kontserdi eriliseks? Teos või teosed, mis sulle kõige enam meeldis/meeldisid · Mis oli(d) teose/ teoste pealkiri/ pealkirjad? · Mida said teada helilooja/ -te kohta? · Mis stiilis oli(d) teos/ teosed kirjutatud (klassikaline, folk, rock, pop, jazz vm)?
Ülikooli magistriõppes ja omandas doktorikraadi heliloomingu alal prof. Stephen Hartke juhendamisel. Olles ise pianist, kuulub tema loomingunimekirja rohkesti klaverimuusikat, näiteks tsüklid ,,Naiivsed palad", ,,Cruise Control" ,,Six-pack piano" ja hulk väiksemaid klaveripalu, Klaverikontsert ja ,,Time Sculpture" klaverile ja sümfooniaorkestrile. Samuti on ta ise enamikel juhtudel olnud oma klaveriteoste esmaettekandja. Ta on kirjutanud ka kammer- ja kooriteoseid, teatri- ja filmimuusikat. Olulisel kohal Rannapi loomingus seisavad kaks rock- kantaati: ,,Ilus maa" ja ,,Taevas ja maa" solistidele, segakoorile, klaverile ja rock-ansamblile. Kaalukaima osa tema loomingust moodustavad ligi 200 levilaulu. Rannap on kokku kutsunud ja juhtinud kolme ta oma loomingut esitavat rock-ansamblit: Ruja, Noor Eesti ja Hõim. Lisaks Rannapi enda ansamblitele on tema laule esitanud paljud
Jäneda muusika tähetorn Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Looming Sisaski looming on siiski Click icon to add picture lai, esindatud on mitmed zanrid, ta on kirjutanud a Click icon to add capella koori, kammer ja picture orkestrimuusikat (valminud on isegi mõned teosed lastele). Suur osa tema loomingust on seotud just tähistaevaga, see kajastub juba tema esimestes suuremates teostes. Muusika näited: 1. http://www.youtube.com/watch?v=g_MdmtubFwY 2. http://www.youtube.com/watch?v=63KTCh2PjZ8 3. http://www.youtube.com/watch?v=A2FpzpP5Yec 4. http://www.youtube.com/watch?v=SQ47wzLxoQ0
Järva-Jaani Gümnaasium Ruja Autorid: Rasmus Roos Artur Abroi Juhendaja: Kalli Vainula 18.04.2012 Sisukord 1............................................................................................... Tiitelleht 2............................................................................................... Sisukord 3......................................................................................... Sissejuhatus Sissejuhatus Ruja oli Eesti üks kuulsamatest rock bändidest 70. ja 80. Aastatel. Nimi ,,Ruja" tuleneb bändi liikmete esimestest tähtedest (R Rein Rannap, U Urmas Alender, J Jaanus Nõgisto ja A Andrus Vaht). Bänd väljastas oma esimese albumi 1979. Aastal. Mitmed kuulsaimad meloodiad on kokku pandud Rein Rannapi poolt. ...
Alates sügisest 2006 on Risto Joost just Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigent. Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Esimene neist on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli klassikalise laulu erialal, Plaas oli aastatel 2002 2004 Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja ning ta on osalenud paljudes vokaalsuurvormides solistina. Oliver Kuusik õppis aga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Kuusik on hinnatud kammer- ja oratooriumisolist. Oopereid on tema reperatuaaris samuti väga palju. Kontsedil esitati selliste kuulsate heliloojate teosid nagu Marc-Antoine Charpentier, Antonio Vivaldi, W.A. Mozart, Giuseppe Verdi, Giacomo Puccini ja Carl Orff. Veel esitati Eesti helilooja Cyrillus Kreegi reekviemi Domine Jesu. Kontserdi ülesehitus oli ebatavaline, kuid just see tegi selle suurejooneliseks, nimelt olid ametis isegi õhtujuhid, kes juhatasid iga teose mingisuguse tutvustava tekstiga sisse..
1 3 Mühle die x veski Windmühlen standen 2 häufig abseits des Dorfes 3 Bergbau der kaevandus 3 3 Ölschiefer der põlevkivi 4 3 Mitarbeiter der x töötaja ein wissenschaftlicher 5 Mitarbeiter 3 Druck der x surve ein Druck von 10 bar 6 3 Kammer die x kamber die Kammer des 7 Brennofens 3 Hafen der x sadam ein Schiff läuft den Hafen 8 an 3 Schiff das x laev das Schiff geriet in 9 Seenot 4 Wind der x tuul der Wind bläst 0 4 Tunnel der tunnel der Zug fährt durch einen
1952. aastal professor Heino Elleri õpilasena kompositsiooni erialal. 28 aastat töötas ta Tallinna Muusikakoolis: teooriaosakonna juhatajana, õppejõuna ja estraadiosakonna juhatajana. 1979. aastal asus ta tööle ka Tallinna Riiklikku Konservatooriumi. Uno Naissoo helilooming ulatub lihtsatest rahvapillipaladest peenekoelise kammermuusikani 7 dzässisüiti, üle 150 laulu, sama palju instrumentaalpalu, rokkooper "Squirrel", rohkesti filmimuusikat, laste-, kammer-, koori- ning puhkpillimuusikat. Ühesuguse vastutustundega kirjutas ta nii taidlusansamblile kui suurele orkestrile. Kõige hinnatavamad on tema dzässisüidid, mis avasid uue ajajärgu eesti rahvusliku dzässi arengus. Tuntuna on püsinud kümned meloodiad, nagu "Neil päevil polnud algust", "Sinu silmad", "Rahvatoonis" jpt. Oma esimese levilaulu "Arglik brigadir", mis oli algselt instrumentaalpala, kirjutas Uno Naissoo 1949. aastal. Tuntumad temaatilised laulud olid
zanrit võib pidada tema loomingulises pärandis kõige kaalumakas osaks. Brahmsi eluajal ilmus trükist 251 tema erinevat kammermuusikateost, alustades nö duosonaatidest (viiuli-, tsello- ja klarnetisonaadid klaveriga) kuni keelpillisekstettideni. Oma kaasaegsete heliloojate seas oli taoline pühendumine kammermuusikale üsna ainulaadne (vrdl. näit Liszt, Wagner, kelle peatähelepanu oli koondunud radikaalselt erinevatele zanritele: sümfooniline poeem ja muusikadraama). Kammer- (nagu ka sümfoonilises) muusikas on nähtud Brahmsis klassikalise traditsiooni jätkajat ja Beethoveni mantlipärijat. Kaht heliloojat seob nii kammerteoste arvukus ja kaalukus kummagi loomingus kui ka sarnane kompositsioonimeetod, kus on tähtsal kohal motiiviline töötlus ja teemade intonatsiooniline seotus. Helikeelest saab lugeda ka üldkonspektist Väikeste eranditega järgivad Brahmsi kammermuusikateosed ülesehituses kõik traditsioonilist sonaaditsüklit
tantsis koor. 9. Milliseid orkestriliike võib Mina tean! tänapäeval kuulata Terminit ,,orkester“ hakati konterdisaalides? pillimängijate kohta kasutama 18. sajandil Prantsusmaal. 10. Milliste heliloojate loomingus Mina tean! kujunes välja klassikaline Tänapäeval võib kuulata orkestrikoosseis? sümfoonia-, kammer-, puhkpilli-, rahvapilli-, jazz- ja teisi orkestreid. 11. Mitu orkestranti mängib Mina tean! tänapäeva orkestris? Klassikaline orkestrikoosseis kujunes välja Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. 12
salongikultuuri tekkimine Euroopas ja laiemalt leviv kodune seltskondlik musitseerimine kodanlikes peredes. Kammerlaul oli tehniliselt pigem keerukas ning nõudis esitajalt väga häid pianistivõimeid. Klaverisaadet ei mõeldud otseselt harmooniataustana, vaid sellega taheti pigem kuulajale edasi anda laulu tundeid ja temaatikat. Kammerlaulu üheks suurkujuks saab nimetada Austria heliloojat Franz Schubertit, kes vaatamata oma lühikesele elueale jõudis kõrvuti sümfoonilise ja kammerloominguga kirjutada üle 600 laulu. Samuti oli Schubert esimene, kes hakkas oma laule koondama tsüklitesse, kus oli peategelane ja tegevustik. KLAVERIMUUSIKA Romantismiajastul sai klaverist üks armastatuim soolopill. Klassikalise sonaadi kõrvale tekkisid ka väikevormid, milleks olid näiteks prelüüd, ballaad rapsoodia, nokturn ja eksprompt. Kõigis 19. sajandi esimese poole kõige iseloomulikumaid klaveriminiatuure ühendas meloodiline ja lüüriline karakter. 19
Annely Peebo Isiklikku · Neiuna Anne Sarv · Sündis 16.novembril 1971, Võhma linnas · Eesti ooperilaulja (metsosopran) · Poegi Leon (6) ja Lauri (3) Annely Peebo elust · Lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise erialal (1990) Elo Kaarepere juhendamisel · 1994. aastal alustas ta kammer- ja ooperilaulu õpinguid Gerhard Kahry juhendamisel Viini Muusika- ja Draamakunsti Ülikoolis · Samas õppis ka lied'i ja vokaalsümfooniliste suurvormide esitust Kurt Equiluzi juures ning töötas ooperiklassis Kurt Malmi ja Uwe Theimeri juhendamisel · Aastatel 19901994 laulis Peebo Eesti Filharmoonia Kammerkooris (sh ka solistina) dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel ning osales kooriga kontserdireisidel Ameerikas, Austraalias, Jaapanis, Norras, Itaalias, Austrias, Saksamaal,
Teo-Endel Maiste sündinud 29. veebruaril 1932 Võrus on eesti laulja (bass) ja näitleja. Lõpetas Tomski Muusikakooli A.Tihhomirova lauluklassi 1957. 19571958 õppis Novosibirski konservatooriumis. 1962 lõpetas Tallinna Riikliku Konsevatooriumi (J.Siimoni kl.). 19601965 teater Vanemuine solist. 1965. aastast teater Estonia solist. Alates 1970 töötas TRK/ EMA õppejõuna; õpilasi: Hans Miilberg, Thomas Mürk, Jaan Willem Sibul, Taimo Toomast. Esinenud kammer- ja oratooriumilauljana. Võtnud osa ka filmidest Ooperiball 1974, Roosid lõunast 1977 , Puritaanlased 1984. Kuna noored artistid pole endale veel suurt esinemispagasit kindlustanud puudub nede kohta internetis informatsioon. Kontsert toimus väikeses saalis, väiksele publikule. Hea oli jälgida kõiki pisimaidki näo liigutisi ja samuti nende käitumist pingelisis olukorras jälgida. Mulle meeldis väga see, et
opera buffa, opera seria tõsine ooper, ooper sündis itaalias 1597.a esimene suur ooperi looja Monteverdi, A. scarlatti, Vivaldi, Lully, prantusse ooper oli omanäoline, tähtis koht tantsul, inglise ooper: purcell, handel, saksa: telemann, 7. Sonaat mängimiseks, instr. teos, kaks sonaaditüüpi: kiriku ja kammersonaat, kiriku osa tavaliselt algab aeglase osaga ja teine tavaliselt fuuga, kammer kiired osad on tantsulised. Sonaate kirjutatakse nii soolopillile, duosonaate: soolopill+basso continuo, triosonaat 2 solisti+bc. Triosonaadist kasvab välja concerto grosso: soli+tutti. Kammeransambel + orkester. 8. Süit rida erineva karakteriga tantse, 4 põhitantsu, allemande, courante, sarabande, gigue, kolmanda ja neljanda põhitantsu vahele pandi ka teisi, menuett, gavott,. Süite
See on eri karakteriter tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. Saksamaal kujunes süiditsüklike ka kindlam raam neljast erineva karakteri ja päritoluge õukonnatansust: allemande-rahulik saksa sammutants, courante- kiire prantsuse hüppetants, sarabande-pidulik hispaania tants, gigue-soti hüppetants. Soolipilli ja ansamblipillina kerkis esile viiul. Teistest poognaga mängitavates keelpillidest on väga iseloomul viola da gamba. Puhkpillidest oli kammer- ja orkestrimuusikas meloodiapillina kasutusel oboe. Bassipillina oli kasutusel fagott ja kammermuusikas oli meloodiapillina armastatud ka plokkflööt. Klahpillidest oli kammermuusikas suur roll klavessiinil kui ka positiivorelil ja kalvikord. 17.saj teisel poole ja 18.saj algul hoogustus orelite ehitamine. Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks pilliansambliks barokktrio samuti kujunes hilisbarokile neljahäälne itaalia orkester.
esituses ning seal on kokku 5 kontserti. ,,Pathetique" on Pjotr Tsaikovski, vene klassikalise sümfoonia rajaja, VI sümfoonia ning tähendab eesti keeles pateetilisust ehk ülipidulikkust. Pärast selle teose esiettekannet paar päeva enne oma surma ütles ta: "Olen selle sümfoonia üle uhkem kui ükskõik millise teise oma teose üle." Lisaks orkestrimuusikaklassikaks saanud sümfooniatele on Tsaikovski loonud ka teatri-, kammer- ja vokaalmuusikat. Kontserdil mängis ERSO ehk Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning dirigendiks oli Nikolai Aleksejev. Nikolai Aleksejev, Peterburi uue dirigeerimiskoolkonna üks silmapaistvam esindaja ja ERSO peadirigent aastail 20012010, pühendas kontserdi kahele 2010. aastal meie hulgast lahkunud heliloojale Eino Tambergile ja Boriss Tistsenkole. Mõlemal suurmehel on olnud Aleksejevi elus tähtis roll, ta on korduvalt juhatanud nende teoseid. Nikolai Aleksejev
Ferenc Liszti nimeline väljak Budapestis Ferenc Liszti nimeline Muusikaakadeemia Budapestis Ferenc Liszti nimeline pianistikonkurss Budapestis Ferenc Liszti nimeline lennujaam Budapestis ... Klaverikontsert,-soleerib klaver ja saadab kammerorkester või sümfoonia Kammer on väiksema koooseseisuga. etüüd-tehniline harjutuspala Sonaat on mitme osaline suurteos klaverile sonat allegro-sissejuhtatus, ekspositsioon, töötlus, repriis, gooda Campanella ja armuunelmad
Purcelli looming, mille enamik sündis vähem kui kahekümne aasta jooksul, on väga mitmekülgne ja mahukas.On säilinud nii tema kiriku- kui kammermuusikat, õukondlikke pühendusteoseid, suur hulk lavamuusikat, sealhulgas ka ainus tõeline barokkooper inglise muusikaloos. Purcell kirjutas hulga pidulikke oode, ka soololaule basso continuo saatel ja klavessiinimuusikat. Kirjutas ka vaimulikke teoseid kuningliku kapelli jaoks, mille peamiseks zanriks oli kontsertlik anthem. Kirjutas ka ohtralt kammer-ja klavessiinmuusikat. Suurem osa tema lavamuusikast on loodud draamaetendustele. Lavamuusikat kirjutas ta peamiselt elu lõpul, pärast 1690.aastat. Sellest ajast on pärit ka viis semiooperit, mille muusikalised stseenid on sama ulatuslikud ja kaalukad kui sõnalisedki. Semiooperites leidub tõelise ooperi väärilisi ansambli- ja kooristseene, suurem osa on aga aariatel, millest paljud pole draamaga kuigi tihedalt seotud ning on väga populaarsed omaette soololauludena.
tehnika, ülim korrastatus kõigis teose komponentides. Need kaks aspekti on tihedalt seotud. Tema muusikaline mõtlemine kulgeb lineaarselt, meloodiliselt. Meloodika on väga ornamenteeritud, sageli keerutab ühe noodi või nootide grupi ümber. Temaatiline materjal koosneb meloodilistest `rakukestest' või `zestidest' (sarnaselt hilise Weberniga). Muusikalise vormi tuletab sageli teose aluseks oleva luule vormist, vorm koosneb üldjuhul lõikudest, plokkidest (nagu Messiaenil). Nii kammer- kui ka orkestriteostes väärib tähelepanu efektne ja värvikas instrumentatsioon.
Aastail 19771979 täiendas end Moskva konservatooriumi assistentuur-stazuuris Aram Hatsaturjani ja Aleksei Nikolajevi juhendusel. Aastast 1979 on Eespere Eesti Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete õppejõud. Aastast 2002 on ta professor. Ta on paljude lastelaulude ("Aeg", "Maa lapsed", "Unelaul", "Saanisõit", "Varastaja harakas") ja isamaaliste koorilaulude autor ("Ärkamise aeg" (1983), "Armastan sind, Eestimaa" (1987)), loonud kammer- ja orkestrimuusikat ning kooriteoseid. René Eespere on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor. Looming Eespere sai laiemalt tuntuks 70. aastatel Vanemuises lavastatud allegooriliste lühiballettidega "Inimene ja öö" (1976), "Fuuriad" (1977) ja "Kodalased" (1978). 80. aastatel kirjutas ta oma tekstidele rea tugeva eetilise sõnumiga vokaalsümfoonilisi teoseid (Fjodor Dostojevski teosest "Vennad Karamazovid" inspireeritud "Passioon" 1980/ 2001;"Müsteerium" 1981; "Mediteerium" 1985)
öötundidel valminud tähistaevast vaadeldes ning hiljem saalis klaveril muusikat üles kirjutades enamik tema teostest, suur osa tema heliloomingust. Tema loomingu tugisammas on Universumi klaviatuurist, kuhu ta saab mahutada kõik taevased tiirlemised-pöörlemised. 1994. a. sai valmis Jäneda muusika tähetorn, mis on tänaseks võetud Eesti Kontserdi nimekirja. Sisaski looming on siiski lai, esindatud on mitmed zanrid, ta on kirjutanud a capella koori-, kammer- ja orkestrimuusikat (valminud on isegi mõned teosed lastele). Suur osa tema loomingust on seotud just tähistaevaga, see kajastub juba tema esimestes suuremates teostes: "Tähistaeva tsükkel" klaverile, 1987; "Plejaadid" klaverile, 1989; "Linnutee galaktika" kahele klaverile, 1990; "Andromeeda galaktika" klaverile (kaheksale käele, 1991). Kuid ainult astronoomiat ei seota muusikaga, vaid Urmas Sisaski loomingus on olemas ka teine tahk, ta on kogunud palju populaarsust 24 vaimuliku laulu
Aaria (17.sajandil) barokiajastu vokaalmuusika, mida lauldi kas ainult lauto, basso continuo pillirühma või pisut suurema ansambli saatel Da Capo aaria (muusikavorm) vokaalne sooloetteaste ooperis spetsiifilise kolmelõigulise vormiga, kus põhilõiku korratakse pärast kontrastset keskosa Retsitatiiv kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Kantaat mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult pillide saatel Kammer-ja kirikukantaat Oratoorium mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Passioon (oratooriumi alaliik) evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm Firenze Camerata - vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ring (nende seas sündis ooperi idee) Teatro San Cassiano 1637. aastal avatud esimene avalik ooperiteater
Ta reisis palju ning oli abielus ja tal oli 6 last, kellest 2 vaid ellu jäid. Loomingut mõjutas Salzburg, mis oli tema sünnipaik. Teosed : Ooperid - Figaro Pulm, Don Giovanni, Võluflööt On ka kirjutanud motette, missasid ja sümfooniaid. Beethoven – Saksa helilooja ja pianist, on kirjutanud sümfooniaid, klaverikontserte, klaverisonaate , kaks missat, oratooriumi "Kristus Õlimäel", ooperi "Fidelio", hulgaliselt kammer- ja klaverimuusikat. 4. Romantism- üldhinnang, millised olid hooned, maalid • Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal- poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.–1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab: mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Kunsti teemad:
Avaldas klavessiinimängu õpiku ja neli köidet 27 süidiga („Unistaja“, „Salapärane“ jne) Tema loomingut on nimetatud prantsuse loomingu kokkuvõtteks. Prantsuse muusika suurkuju - Jean Philippe Rameau. Lõi palju klavessiinimuusikat, kuid ei ületanud Couperinit. Muusikateoreetik – rajas klassikalise õpetuse harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast → klassitsistliku muusikastiili alus. Inglismaal Henry Purcell lõi muude teoste kõrvale ka kammer- ja klavessiinimuusikat. Soololaulude saateks basso continuo. Kirevad, lihtsalt meloodiad. Saksamaa J. H. Schein – kirjutas instrumentaalsüite. Esimesed kammerliku koosseisuga kontserdid 1-2 lauljale, 1-2 meloodiapillile + basso continuo. S. Scheidt – üks oma aja väljapaistvamaid klaviirimuusika loojaid. H. Schütz – avaldas vaimulike tekstidega kontserte 1-3 lauljale väikse ansambli saatel. FUUGA Tähtsaim polüfoonilise muusika vorm.
Mozardi looming haarab kõiki zanreid ning need teevad inimesed rõõmsaks. Looming: Mozart lõi oma 35 eluaasta jooksul kokku 700 800 teost Üle 20 ooper("Haaremi rööv", "Figaro pulm", "Teatri Direktor", "Cosi fan tutte", "Don Giovanni", "Võluflööt") 49 sümfooniat 10 kantaati üle 50 vaimuliku teose 40 süidi tüüp teost orkestrile üle 50 väiksema orkestri pala. 50 orkestriga kooripilile(klaverile) 50 ins.teost kammer ansamblile ligi 50 teost soolopillile klaveri saatel (hulk sonate, sonatiine ja instrumental teoseid) Ludvig van Beethoven(1770 1827) Tal oli kohutav lapsepõlv mis möödus vägivallatsejast isa käe all(kes oli veel ka alkohoolik). kes sundis poissi harjutama ja teoseid looma nii päeval kui ööl. Beethoveni isa tahtis, et tema poeg oleks nagu Mozart. Mozart oli terveoma elu üksildane ningta ei meeldinud ka eriti naistele.
Klassikalise orkestri kujunemine Sünnikoht Mannheim edelasaksamaal. Euroopa suurim õukonnaorkester ja heliloojate koolkond, Johann Stamitz. See ongi aluseks klassikalisele sümfooniaorkestrile, mille aluseks oli suur 4 häälne keelpilli rühm. Suurim uuendus keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillide rühm. Ainult trompet, metsasarv alguses. Beethoven kasutas esmalt trombooni oma 9. sümfoonias. Teine tähtis keskus Preisi kuninga Friedrich õukond Berliinis. Oli kuulus hiilgava kontserdielu poolest, osalesid väljapaistvad muusikud kaasa arvatud flöödimängijana ka kuningas ise. Sonaadivorm lühikeste fraasidega meloodia, karakterikontrastid teemade vahel, avalõik reegline jõuline, järgneb lüüriline. 2 põhihelistiku ning neile vastavate erikarakteris teemade vastandamine on selle vormi alus. SN koosneb 3 lõigust (ekspositsioon, töötlus, repriis). SN kasutatakse enamasti sonaaditsükli kiiremates osades. Sonaaditsükleid kahesuguseid: 3 osa...
korraldas. Varakult hakkas aga halvenema tema kuulmine. Esimesed märgid sellest ilmnesid juba aastal 1796, neli aastat enne esimest akadeemiat. 1814. aastal kuulis ta juba nii halvasti, et pidi suhtlemiseks kasutama kõnelustevihikuid. 1820. aastast oli helilooja täiesti kurt. Beethoven on kirjutanud üheksa sümfooniat, viis klaverikontserti, 32 klaverisonaati, kaks missat, oratooriumi "Kristus Õlimäel", ooperi "Fidelio", hulgaliselt kammer- ja klaverimuusikat ning üle saja laulu. Beethoveni käitumine oli küllaltki heitlik ning ta ei suutnud end vaos hoida. Teiste inimestega suheldes eiras Beethoven etiketti. Ta ei hoolitsenud väga oma hügieeni eest. Kurtuse süvenedes muutus ta järjest üksikumaks, koos ebaõnnestumistega suhetes kasvas masendus. Kord arreteeris Beethoveni Viini politsei, kuna teda peeti ekslikult kerjuseks Beethoven oli andekas ja tuntud pianist, mistõttu on klaveril tähtis koht ka tema loomingus,
Mainimata ei saa jätta
ka kirikuga seotud termineid. Olgugi, et paljud ristiusuga seotud sõnad on algselt olnud ladina keele
päritolu, on nad meieni jõudnud läbi alamsaksa keele. Näiteks: ingel (< ladina k. ángelos) ja (<
alamsaksa k. engel). Kultuursõnavara alla kuuluvad näiteks: aabits (< ülemsaksa ABC[-busch]), loss (<
schloss), rehkendama (
heliloojaid huvitasid ka varasemate stiilide nt baroki ja renssanssi muusika žanrid ja vormid neoklassitsismi iseloomulik joon on muusika harmoonia ja orkestratsiooni lihtsustamine lühikesed teemad ja meloodiad Igor Stravinski (1882-1971) vene helilooja, 9.aastaselt hakkas klaveritunde võtma pikka aega elas maailmaränduri elu, elas nii Šveitsis kui Prantsusmaal Looming jaotub neljaks: orkestri-, vokaalsümfooniline-, kammer- ja lavamuusika Lavamuusika iseloomulik on eri žanride ühendamine- mitmed teosed on erinevate lavažanrite hübriidid, nt: ooperoratoorium „Kuningas Oidipus“ Stravinskil on 3 ooperit ja 8 balletti Ballett „Kevadpühitsus“ 1913 põhitähelepanu on pööratud iga instrumendi kõlavärvi väljatoomisele suur osa on löökpillidel teos oli 20.saj alguse publiku jaoks šokeeriv
1. Nimeta 20. sajandi algupoole Eesti väljapaistvaim instruentaalmuusika looja................................. Heino Eller. 2. Kirjuta lahti mõte ,,Elleri“ koolkonnale aluspanija? Tema töö pani aluse nn Elleri koolkonnale ja uuele helikeelele eesti muusikas. 3. Nimeta millistes žanrites on Eller kirjutanud muusikat ning iseloomusta muusikalist helikeelt. Eller kirjutas praktiliselt eranditult instrumentaalmuusikat, lisaks kammer- ja orkestriteoseid, sümfooniaid, sümfoonilisi poeeme koorilaule ja soololaule. 4. Meenuta, mida tähendab programmiline muusika ja kuidas väljendub programmilisus Heino Elleri loomingus? Nimeta helilooja 2 tuntumat programmilist teost. Paljud Elleri teosed kannavad programmilisi pealkirju. Pealkiri ei viita enamasti siiski mitte kirjanduslikku laadi süžeele, vaid väljendab teostes valitsevat meeleolu ning need on peaaegu alati seotud loodusega. ,,Koit“ ja „Videvik“.
Salieri matusetalitusel kõlas esmakordselt tema enda loodud "Reekviem c-moll" (kirjutatud 1804). Tema hauamonumendil on ühe ta õpilase, Joseph Weigli poeem. Salieri kasvas sügavalt katoliiklikus peres ning religioon jäi tähtsale kohale kogu tema elu jooksul. Sellest tuleneb ka suur vaimuliku muusika hulk tema loomingus. Viinis veedetud aja jooksul omandas Salieri tohutu prestiizi helilooja ja dirigendina. Eriti paistis ta silma ooperitega, aga ka kammer- ja vaimuliku muusikaga. Kõige silmapaistvamad tema neljakümnest ooperist on "Armida" (1771), "Europa riconosciuta" (1778), "La scuola de' gelosi" (1778), "Der Rauchfangkehrer" (1781), "Les Danaïdes" (1784), "Tarare" (1787), "Axur, Re d'ormus" (1788), "Palmira, regina di Persia" (1795) ja "Falstaff" (1799). Salieri kirjutas instrumentaalmuusikat võrdlemisi vähe. kaks klaverikontserti kontsert orelile (1773) kontsert flöödile
Jääb nimetada tohutu organisaatoritöö - dzässiürituste ning lauluvõistluste organiseerimine. Ta võttis osa paljude züriide ja kunstinõukogude tööst ning oli valitud endisse Tallinna Linna Keskrajooni Töörahva Saadikute Nõukogusse. Uno helilooming ulatub lihtsatest rahvapillipaladest peenekoelise kammermuusikani 7 dzässisüiti, üle 150 laulu, teist sama palju instrumentaalpalu, rokkooper "squirrel", rohkesti filmimuusikat, laste-, kammer-, koori- ning puhkpillimuusika. Ta kirjutas nii taidlusansamblile kui suurele orkestrile. Kõige hinnatavamad helimeistri instrumentaalmuusikas on tema dzässisüidid, mis avasid uue ajajärgu eesti rahvusliku dzässi arengus. Ta uuris põhjalikult eesti rahvamuusikat ja kasutas oma loomingus rohkesti folkloori intonatsioone, plagaalset harmooniat, erilisi tämbreid, arendusvõtteid. Uno Naissoo süite kuulates tunnetab iga muusikasõber, et see on dzäss eesti moodi, eesti
Järgnevad soovitused aitavad kaasa muusika kuulamisoskuse arendamisele, hinnangu andmisele ning selle põhjendamisele. Suhtu nõuannetesse loovalt, arvestades kuulatud muusika iseärasusi. Üldine informatsioon · Mis oli kontserdi (kuulatud muusika) pealkiri? · Kus ja millal sa kontserti külastasid? · Mis oli kontserdi teema (üldeesmärk)? Seo oma seletus pealkirjaga. · Millist muusikat esitati (vokaal-, instrumentaal-, koori-, orkestri-, kammer-, vm)? · Kelle muusikat esitati (helilooja nimi, rahvus, ajastu)? · Kes esines(id) (nimed, kas solist, ansambel, koor, sümfooniaorkester, dirigent vm)? · Mis tegi kontserdi eriliseks? Lugu, mis sulle kõige rohkem meeldis · Mis oli loo pealkiri? · Mis stiilis on lugu kirjutatud (klassikaline, folk, rock, pop, jazz vm)? · Milline oli esituse tase (intonatsiooni puhtus, tehnika, süvenemine, kaasahaaravus jm)?
ning teised kosmilised kehad ja süsteemid on tänu gravitatsiooniseadustele selle "hiiglaoreli" viledeks see on minu elu ja töö credo. Universumi muusikainstrumendi kooskõla tundmaõppimine ja rahvale kuuldavaks tegemine on minu missioon. Seega ei pea ma ennast mitte heliloojaks, vaid pigem muusika üleskirjutajaks." ("Põhja- Eesti südamaadel" 1997, lk 161). Sisaski looming on väga lai ning esindatud on mitmed zanrid. Ta on kirjutanud a capella koori-, kammer- ja orkestrimuusikat. (valminud on ka teoseid lastele). Sageli hoiab teost koos intensiivne, lausa maagiline rütmivoog. Suur osa tema loomingust on seotud just tähistaevaga, see kajastub juba tema esimestes suuremates teostes: "Tähistaeva tsükkel" klaverile, 1987; "Plejaadid" klaverile, 1989; "Linnutee galaktika" kahele klaverile, 1990; "Andromeeda galaktika" klaverile (kaheksale käele, 1991). Töö käigus koondas helilooja miniatuurid kahte sarja,
3. Tugevad (proffessionaalsed) muusikud 4. Viia biitmuusika kunstilisele tasemele Esimene koosseis oli üsna naljakas - Urmas Alender, Raul Sepper, Rein Rannap ning 2 naislauljat, viiul, trompet, tromboon ja rütmigrupp. Rannapil oli plaan, et suure täiskoosseisu põhjal hakkavad tegutsema mitu väiksemat ühikut erinevate nime-algustega. Esimesed lindistused raadios ongi fondikaartidel fikseeritud nime all "Pop-Ruja". Pidid tulema veel ka "Rock-Ruja" ja "Kammer-Ruja". TEINE PERIOOD (1976-1979) - PROGE-RUJA 70-ndate keskel andsid RUJA loomingus ja live esinemistes tunda sellal kogu maailmas aktuaalsed trendid. Rockmuusika ei olnud enam pelgalt meelelahutus, vaid realiseerus oma aristokraatlikul kõrgtasemel pigem kui kunst. Sama suhtumine domineeris ka tollase RUJA loomingulise tuumiku Nõgisto-Kappeli-Alenderi püüdlustes. KOLMAS PERIOOD (1981-84) - "POP"-RUJA Plaaniti jõulist come-back'i - Ruja 10. aasta juubelikontsert 1981
magistrikraadi Helsingi Sibeliuse Akadeemias.Pille Lill on laulnud pearolle ligi 30 ooperis.Ta on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud.On saanud ka kaks tunnustust Suure Vankri auhind (1996),Georg Otsa nimeline preemia (2002). Oliver Kuusik (sündinud 1980) on eesti laulja. Kuusik õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. 2006 lõpetas ta nii magistratuuri kui ka ooperistuudio Guildhall School of Music & Drama's (London, UK) Rudolf Piernay juhendamisel.Hinnatud kammer- ja oratooriumisolistina on ta osalenud ligi kahekümne erineva suurvormi (sh. Händel "Messias", Haydn "Loomine", Mozart "Requiem" jpt.) ettekannetel. Tunnustatud on Klaudia Taevi nimeline konkurss - III Preemia ja Saksa muusika eripreemia,Eesti laulukonkursi "Noor Laulja 2002" - I Preemia,Marje ja Kuldar Sink´i nimeline esikpreemia "Noor muusik 2005".Ta on osalenud saates Kaks takti ette. Esitlusele tulnud aariad on pärit 19-20.saj. nad samuti on kõik suur vormist pärit.Aga
sich. Werdegast und Thamal nutzen die Chance, Joan zu befreien und versuchen, das Haus durch den Keller - der Keller von Fort Marmaros - zu verlassen. Joan will, daß Werdegast Peter auch mitnimmt, aber Vitus drängt zur Eile, er will nicht auf Peter warten. Da sagt Joan, daß Kareen noch lebt. Inzwischen gelang es Thamal, Poelzigs Diener umzubringen, wobei er selbst verwundet wurde. Dr. Werdegast macht sich auf die Suche nach seiner Tochter und findet ihre Leiche in der Kammer, in der Hjalmar auch die Frauen einbalsamiert hat, die er am Opferaltar vergewaltigt und ermordet hatte, und die nun in den Glassärgen ruhen. Poelzig betritt die Kammer und greift Werdegast an, Thamal kommt seinem Freund zu Hilfe und gemeinsam gelingt es ihnen, Hjalmar an das Einbalsamierungsgerüst zu fesseln, Thamal bricht danach tot zusammen. Joan befindet sich nun ebenfalls in diesem Raum. Werdegast zieht seinem alten Feind bei lebendigem Leib die Haut ab. Peter taucht auf - es ist ihm
Alates sügisest 2006 on Risto Joost just Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigent. Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Esimene neist on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli klassikalise laulu erialal, Plaas oli aastatel 2002 2004 Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja ning ta on osalenud paljudes vokaalsuurvormides solistina. Oliver Kuusik õppis aga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Kuusik on hinnatud kammer- ja oratooriumisolist. Oopereid on tema reperatuaaris samuti väga palju. Kontsedil esitati selliste kuulsate heliloojate teosid nagu Marc-Antoine Charpentier, Antonio Vivaldi, W.A. Mozart, Giuseppe Verdi, Giacomo Puccini ja Carl Orff. Veel esitati Eesti helilooja Cyrillus Kreegi reekviemi Domine Jesu. Kontserdi ülesehitus oli ebatavaline, kuid just see tegi selle suurejooneliseks, nimelt olid ametis isegi õhtujuhid, kes juhatasid iga teose mingisuguse tutvustava tekstiga sisse.
1795 pöördus Haydn lõplikult Viini tagasi, oodati eelkõige kirikumuusikat, lõi 6 suurt missat ning kaks oratooriumit: "Loomine" ja "Aastaajad. 1797 kirjutas ta oma "Keisrilaulu", mis on praegu Saksamaa hümn. Haydn suri sõjasegadikus 31.mail 1809. Looming: 104 sümfooniat, üle 70 keelpillikvarteti (Sümfooniate "loomelaboratoorium"), 24 ooperit, instrumentaalkontserte klaverile, viiulile, tsellole ja trompetile, kammer-muusikat jpt. Mõjutas oma loominguga eelkõige Beethovenit, kellest sai Haydni ideede edasiarendaja sümfoonias, keelpillikvartetis ja vokaalsümfoonilistes teostes. WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756-1791) Mozart oli imelaps-haruldase muusikalise kuulmise, fenomenaalse muusikalise mälu ja loomingulise väljendustungiga. Tabades poja geniaalsust, õpetas isa talle varakult heliloomingu aluseid ja pani kirja ning kohendas Mozarti esimesi kompositsioone
annaabi.ee 
