Barokiajastu muusikas asendusid polüfoonia harmooniaga ja keskaegsed helilaadid mazoorminoorsüsteemiga. Kujunesid uued teose vormid: vokaalsümfoonilises muusikas ooper, oratoorium, kantaat, instrumentaalmuusikas, soolosonaadid ja kontserdid, fuuga, concerto grosso, avamäng ja süit. Barokkmuusikat iseloomustab ülevus, intstrumentaaalne programmilisus ja musitseerimisrõõm. Ajastu esileküündivamad heliloojad on ka sakslased Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel. Johann Sebastian Bach ( 21.03 1685 28.07 1750) helilooja ja organist, suur improviseerimisoskus, seos rahvaloominguga. Tema muusikast huvituti alles 19. saj. alguses. Tema loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Instrumentaallomingus oli suur tähelepanu klaverimuusikal. Tuntumad teosed: Kohvikantaat(1732), Missa h-moll (1733), Matteuse passioon (1729), Johannese passioon(1723), Jõuluoratoorium...
Georg Friedrich Händel 23. veebruaril 1685 Halles · Händeli Isa oli õukonnas tunnustatud kirurg · esimesed muusikaõpingud Friedrich Wilchelm Zachow juures (orel, klavessiin, viiul, kompositsioon) ·1702 õppis Halle ülikoolis õigusteadust, samal ajal abiorganist toomkirikus ·1703 lahkub Hamburgi Hamburg 17031706 · Viiuldaja, klavessiinimängija, orkestrijuht · Esimesed ooperid "Almira" ja "Nero" º º Händel mõistis, et vajab ooperi vallas koolitust ºº 1706-1709 Itaalia. Mõjutused ja abi karjääris Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlatti. Suurim menu ooperil Agrippina. Esimesed oratooriumid. Itaalias suur edu. Võtab vastu tööpakkumise kappellmeistri kohale Scarlatti Georg Ludvigi õukonnas. Corelli
Halle organisti Zachow`juures. Seal kirjutas ta ka seitse kirikukantaati, mis pole säilinud. Samaaegselt Halle ülikoolis õigustedust õppides töötas ta ka kohalikus kirikus organistina. 1703.a. siirdus Händel Hamburgi, Saksamaa võimalusterikkamasse muusikalinna. * Hamburg (1703 -1706) Hamburgis oli Händel esialgu viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, peagi juhatas samas orkestrit. 1705 aastal tulid lavale tema esimesed ooperid - "Almira" ja "Nero". Händel oli väga tugev organistina ja fuugade kirjutamises kuid ooperi vallas tundis ta end ebakindlalt ning seetõttu läks ta Itaaliasse, et saada koolitust just ooperi vallas. * Itaalia ja Hannover (1706-1712) Itaalias olles külastas Händel sealseid tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Veneetsiat ja Napolit. Roomas ja Napolis puutus ta kokku ajastu suurimate Itaalia heliloojate A.Corelli ja A.Scarlattiga, kes teda muusikaliselt tugevasti mõjutasid ja
Händeli muusikaline tegevus, ülevaade tema ooperitest, oratooriumitest, instrumentaalmuusikast. 1685-1759 Halles, esimene vabakutselisena tegutsenud helilooja. Muus.lise koolituse sai kirikus. Hamurg oli viiulikunstnik, klavessiinimaängija, juhatas orkestrit ooperiteatris. 1705 esietendusid tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero". Edasise koolituse eesmärgil lahkus Hamburgist ja veetis järgmised aastad Itaalias, kus puutus kokku Corelli ja Scarlattiga, Roomas esitas oma esimesed oratootiumid 1708. 1709 esietendus Veneetsias tema ooper "Agrippina" (ühendas vabalt Veneetsia ja Napoli koolkondade stiili), mis tõi talle suure tunnustuse. Järgnes paariaastane töö Hannoveri kuurvürsti kapellmeistrina. 1712 siirdus Londonisse, kus veetis oma ülejäänud elu
Ühendab erinevad stiilid, itaalia keelpillimuusika, prantsuse puhkpillidest rikka stiili ja ka inglise konsortmuusika. Concerto grossosid 18. 6 esimest op.3 on erinevate puhkpillidega, igas erinev koosseis. Op. 12 keelpillidele + komponeeris 30nendatel aastatel. 4.osaline kirikusonaadi tüüpi, aeglane laulev esimene osa, teine osa fuuga, kolmas osa aeglane polüfooniline, neljas osa kiire ¾ tantsuline. Ooperid: Handel kirjutas oma esimesed ooperid hamburgis. Need olid Almira ja Nero. Tutvus põhjalikult itaalia ooperiga Napolis ja kohtus a. scarlattiga kellelt võttis eeskuju. Saavutas menu oma ooperiga ,,agrippina". Võitis londonis tunnustuse ooperiga ,,rinaldo"(ajalooline sisu), ja aastatel 1713-1729. Kirjutas suure osa oma 45st ooperist, mis enamasti olid antiigiainelised. Aga oli ka ajaloolise sisuga: näit. xerxses. Handeli ajal oli ooper enamasti ,,kostümeeritud kontsert" koosnes virtuoossetest aariatest mida esitasid primadonnad ja kastraadid
Kordamisküsimused kontrolltööks 10. klass – Barokk 1. Millal oli barokk muusikas? 1600-1750 (16-18saj) 2. Milline oli barokne kultuur kõige üldisemalt? Ülepaisutatud, toretsev, tundeseisuneid rõhutav ja esile kutsuv. Püüdis luua muljet. 3. Kuidas erineb barokkmuusika renessansi muusikast? (võrdle monoodiat ja polüfooniat, kuidas muutus suhtumine teksti) Varasema polüfoonia (hääled võrdsed ja iseseisvad) asemele tuli monoodia (ühehäälne meloodia + harmooniasaade). Vokaalne meloodia oli tihedalt seotud tekstiga – jälgiti täpselt deklamatsiooni rütmi ja kõnemeloodiat. Levis arvamus, et muusika ilma tekstita ei suuda midagi väljendada. 4. Kuidas ja miks muutus barokkmuusika esitajate suhtes nõudlikumaks kui varasem koduseks esitamiseks mõeldud muusika? Kui varasem muusika polnud mõeldud kuulajaile, siis nüüd oli esitajate ülesandeks kuulaja tähelepanu köitmine ning efektsete kontserdite andmine, mistõttu oli oluline esituse efektne virtuoo...
Samal ajal töötas ta juba kohalikus kirikus abiorganistina. 1703.aastal jättis Händel ülikooli ja Halle linna ning muusikalise karjääri huvides reisis Hamburgi. Seal sai temast viiuldaja kohaliku ooperiteatri orkestris, peagi aga istus klavessiini taha ja juhatas orkestrit (barokkorkestri dirigendiks oli klavessiinimängija, spetsiaalset dirigenti siis veel orkestri ees ei olnud.) 1705.aastal lavastusid tema enda esimesed ooperid ``Almira´´ ja ``Nero´´. 1703.aastal külastas Händel Lübecki orelimaestrot Buxtehude'i. Tõenäoliselt oli reisi eesmärgiks organistikoht Lübecki kirikus, mille eakas Buxtehude pidi peagi vabastama. Buxtehude seadis aga tingimuse- kes tema tütre naiseks kosib, see ka magusa töökoha saab. Kuna tütar polnud enam esimeses nooruses, jäid asjad katki. 1706-1709 külastas Händel Itaalia linnu ja puutus seal kokku itaalia kuulsamate heliloojate Corelli ja Scarlattiga
Arnstadtis organisti koht, mille ta viiuldaja Saksamaa tähtsaimas sai ilma konkursita. Õppereis ooperiteatris, varsti aga istus ta Lübeckisse Dietrich Buxtehude klavessiini taga ja juhatas orkestrit juurde jättis väga selge jälje Bachi ning 1705 tulid lavale ta esimesed loomingusse. ooperid ,,Almira" ja ,,Nero". II Weimar(1708-1717) II Itaalia ja Hannover (1706-1712) 1708. sai Bachist Weimari hertsogi Roomas ja Napolis puutus ta kokku õukonnaorganist ja Corelli ja Scarlattiga, kes teda kammermuusik, kus puutus kokku muusikaliselt tugevalt mõjutasid F. Couperini ja A. Vivaldi teostega ning aitasid kaasa ka ta karjäärile.
kirjutas seal vähemalt 7 kirikukantaadi. 1702 astus Händel ülikooli õigusteadust õppima, kuid kõrvalt töötas Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina. Hamburg (17031706) 1703. aastal läks Händel Hamburgi Hamburgis sai Händelist kõigepealt viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, varsti aga istus ta klavessiini taga ja juhatas orkestrit ning 1705. aastal tulid lavale ta esimesed ooperid ,,Almira" ja ,,Nero". Händel oli alguses väga tugev orelil ja fuugade kirjutamises, kuid ei teadnud midagi meloodiast, mida ooper esmajoones vajab. Händel mõistis, et vajab ooperivallas veel tublisti koolitust ning veetis järgnevad aastad Itaalias. Itaalia ja Hannover (1706 1712) Roomas ja Napolis puutus ta kokku Corelli ja Scarlattiga, kes teda muusikaliselt tugevalt mõjutasid ning aitasid kaasa ka ta karjäärile.
· 1703. a. lahkus ta Hamburgi Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" 1710 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Hamburg (1703-1706) · Temast sai viiuldaja ooperiteatris · 1703. a. käis Händel Lübeckis külas vananeval Buxtehudel, ilmse huviga peatselt vabaneva prestiizika organistikoha vastu · Koha saamise tingimuseks oli abielu Buxtehude tütrega · 1705. aasta algul tulid lavale tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero" Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Itaalia ja Hannover (1706-1712) · 1706-1709 külastas Händel Itaalia tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat · Roomas ja Napolis puutus ta kokku ajastu suurimate itaalia heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga · Juba Hamburgi ooperiteater kallutas Händelit itaalialiku kirjaviisi poole
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" 1710 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Hamburg (1703-1706) · Temast sai viiuldaja ooperiteatris · 1703. a. käis Händel Lübeckis külas vananeval Buxtehudel, ilmse huviga peatselt vabaneva prestiizika organistikoha vastu · Koha saamise tingimuseks oli abielu Buxtehude tütrega · 1705. aasta algul tulid lavale tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero" Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Itaalia ja Hannover (1706-1712) · 1706-1709 külastas Händel Itaalia tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat · Roomas ja Napolis puutus ta kokku ajastu suurimate itaalia heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga · Juba Hamburgi ooperiteater kallutas Händelit itaalialiku kirjaviisi poole
Ta lahkus töökohast juba aastase katseaja möödudes Hamburgi. Hamburg oli tollal oluline kultuurikeskus, seal tegutses ainus regulaarselt etendusi andnud saksa ooperitrupp väljaspool õukondi. Händel asus tööle ooperiorkestri teise viiuldajana. Peagi sai Händelist teatri dirigent, mis tol ajal tähendas muuhulgas, et ta pidi mängima etenduste ajal klavessiini. Aastal 1705 ehk kaks aastat pärast Hamburgi saabumist kanti seal ette tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero". Händel tutvus Hamburgis helilooja, laulja ja muusikateoreetiku Johann Matthesoniga, kes tutvustas talle linna muusikaringkondi ja aitas teda ka heliloomingus. Mattheson on hiljem meenutanud: "Kui fuugad välja jätta, ei teadnud ta (Händel) komponeerimisest midagi." Augustis 1703 läksid kaks noort muusikut Lübeckisse, et külastada Marienkirche eakat organisti, heliloojat Dietrich Buxtehudet. Mõlemad soovisid
kirjutas seal vähemalt 7 kirikukantaati. 1702 astus Händel ülikooli õigusteadust õppima, kuid kõrvalt töötas Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina. 1703 lahkus ta Hamburgi. Hamburg (1703-1706) Hamburgis sai Händelist kõigepealt viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, varsti aga istus ta klavessiini taga ja juhatas orkestrit ning 1705 tulid lavale ta esimesed ooperid ,,Almira" ja ,,Nero". Händel oli alguses väga tugev orelil ja fuugade kirjutamises, kuid ei teadnud midagi meloodiast, mida ooper esmajoones vajab. 1703 käisid Händel ja ta sõber Johann Mattheson Lübeckis Buxtehudel külas, huvitudes vabanevast organistikohast, kuid tingimuseks oli abielu Buxtehude tütrega, mispeale mehed asja katki jätsid. Händel mõistis, et vajab ooperivallas veel tublisti koolitust ning veetis järgnevad aastad Itaalias. Itaalia ja Hannover (1706-1712)
Händeli õpetajaks sai kuulus Halle organist Friedrich Wilhelm Zachow. Zachow õpetas talle orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. 1702. aastal astus Händel ülikooli ja õppis mõnda aega õigusteadus, selle kõrval töötas ta ka abiorganistina Halle kalvinistlikus kirikus. 1703.aastal lahkus ta Hamburgi, kus temast sai viiuldaja ooperiteatris, mõni aeg hiljem juhatas ta juba orkestrit ning 1705.aastal tulid lavale tema ooperid "Almira" ja "Nero". 1706-1709 viibis Händel Itaalias, külastas sealseid tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Ta kohtus ajastu suurimate heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga. Seal kirjutas ta esimesed kammerkantaadid, saavutas suure menu ka oma ooperitega. Itaalias omandas ta täiuslikult itaalialiku stiili ja see oli edaspidi tema käekirja peamine lähtepunkt. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi. 1710
vastu, kuid isa soovis talle paremat tulevikku ja õhutas poissi õigusteadust õppima. Noor Händel olevat siiski käinud salaja pööningul klavikordi harjutamas. 1702. aastal astus Händel ülikooli ja õppis mõnda aega õigusteadus, selle kõrval töötas ta ka abiorganistina Halle kalvinistlikus kirikus. 1703.aastal lahkus ta Hamburgi, kus temast sai viiuldaja ooperiteatris, mõni aeg hiljem juhatas ta juba orkestrit ning 1705.aastal tulid lavale tema ooperid "Almira" ja "Nero". 1706-1709 viibis Händel Itaalias, külastas sealseid tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Seal kirjutas ta esimesed kammerkantaadid, saavutas suure menu ka oma ooperitega. Itaalias omandas ta täiuslikult itaalialiku stiili ja see oli edaspidi tema käekirja peamine lähtepunkt. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi. 1710.aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas
Händeli õpetajaks sai kuulus Halle organist Friedrich Wilhelm Zachow. Zachow õpetas talle orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. 1702. aastal astus Händel ülikooli ja õppis mõnda aega õigusteadus, selle kõrval töötas ta ka abiorganistina Halle kalvinistlikus kirikus. 1703.aastal lahkus ta Hamburgi, kus temast sai viiuldaja ooperiteatris, mõni aeg hiljem juhatas ta juba orkestrit ning 1705.aastal tulid lavale tema ooperid "Almira" ja "Nero". 1706-1709 viibis Händel Itaalias, külastas sealseid tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Ta kohtus ajastu suurimate heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga. Seal kirjutas ta esimesed kammerkantaadid, saavutas suure menu ka oma ooperitega. Itaalias omandas ta täiuslikult itaalialiku stiili ja see oli edaspidi tema käekirja peamine lähtepunkt. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi. 1710
Friedrich Wilhelm Zachow- kohalik kuulsus õpetas Händelile orelit, klavessiini ,viiulit ja heliloomingu aluseid.Siiski astus Händel ka Halle ülikooli ja kuulas seal põgusalt õigusalaseid loenguid. 1703.a.jättis Händel ülikooli ja Halle linna ning muusikalise karjääri huvides reisis Hamburgi. Seal sai temast viiuldaja kohaliku ooperiteatri orkestris, peagi aga istus klavessiini taha ja juhatas orkestrit.1705.a. lavastusid tema enda esimesed ooperid "ALMIRA " ja "NERO". 1706- 1709 külastas Händel Itaalia linnu ja puutus seal kokku itaalia kuulsamate heliloojate CORELLI ja SCARLATTIGA. Roomas pääses ta mõjukatesse õukondadesse ja seal kanti ette tema oratoorium ja oopereid.1712.aastal läks ta teist korda Londonisse ja kuna tal oli seal väga suur menu, jäi ta sinna pikemaks ajaks.1719.a.rajas Londoni koorekiht ooperiteatriteatri "Royal Academy of music. Teatri muusikaliseks juhiks sai Händel
Händeli õpetajaks sai kuulus Halle organist Friedrich Wilhelm Zachow. Zachow õpetas talle orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. 1702. aastal astus Händel ülikooli ja õppis mõnda aega õigusteadus, selle kõrval töötas ta ka abiorganistina Halle kalvinistlikus kirikus. 1703.aastal lahkus ta Hamburgi, kus temast sai viiuldaja ooperiteatris, mõni aeg hiljem juhatas ta juba orkestrit ning 1705.aastal tulid lavale tema ooperid "Almira" ja "Nero". 1706-1709 viibis Händel Itaalias, külastas sealseid tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Ta kohtus ajastu suurimate heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga. Seal kirjutas ta esimesed kammerkantaadid, saavutas suure menu ka oma ooperitega. Itaalias omandas ta täiuslikult itaalialiku stiili ja see oli edaspidi tema käekirja peamine lähtepunkt. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi. 1710
lisi karaktereid. Tsükkel jäi helilooja surma tõttu lõpetamata, säilinud on 14 fuugat (viimane ilma lõputa) ja 4 kaanonit. 1.7. Händeli muus.line tegevus, ülevaade tema ooperitest, oratooriumitest, instrumentaalmuus.st. 1685-1759 Halles, esimene vabakutselisena tegutsenud helilooja. Muus.lise koolituse sai kirikus. Hamurg oli viiulikunstnik, klavessiinimaängija, juhatas orkestrit ooperiteatris. 1705 esietendusid tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero". Edasise koolituse eesmärgil lahkus Hamburgist ja veetis järgmised aastad Itaalias, kus puutus kokku Corelli ja Scarlattiga, Roomas esitas oma esimesed oratootiumid 1708. 1709 esietendus Veneetsias tema ooper "Agrippina" (ühendas vabalt Veneetsia ja Napoli koolkondade stiili), mis tõi talle suure tunnustuse. Järgnes paariaastane töö Hannoveri kuurvürsti kapellmeistrina. 1712 siirdus Londonisse, kus veetis oma ülejäänud elu
mõtteid" Ilmalikud kantaadid: "Kohvikantaat" ja ,,Talupojakantaat". Matteuse passion, Missa h-moll,"Jõuluoratoorium","Brandenburgi kontsert", "Muusikaline ohver" Bachi Helikeel-polüfooniline, valdavalt vaimulik,, kirjutas passioone, kontserte, prelüüde, fuugasid. (traditsioonidele tuginev)üle 40 suure oreliteose, süite, soolosonaate. Georg Friedrich Händel (1685-1759) Sündis Tüüringis Halle linnas. Hamburgis esimesed ooperi ,,Almira" ja ,,Nero" siis Itaalia periood, kirjutas kammerkantaate. Sealt lahkus ta Londonisse ooper- ,,Rinaldo", üks kuulsaimad orkestriteoseid-süit"Veemuusika", ooper- ,,Kerjus", sellest sai alguse inglise laulumäng ehk ballaad-ooper. Tänini hinnatuim ,,Julius Caesar" 4 Händeli oratooriumid olid menukad juba tema eluajal, ooperitel pole nii hästi läinud, meespeaosad olid loodud kastraatidele
11.-12. Händel ja opera seria Hamburg 1703 1706 Hamburgis asus alates 1678-st aastast vabapääsuline ooperiteater. Händel tutvus Hamburgi perioodil silmapaistvate saksa ooperiloojate R.Keiseri ja J.Matthesoniga. Hamburgi ooperiteatreis esitati nii Itaalia, Saksa kui Prantsuse repertuaari, kuid retsitatiivid muudeti saksakeelseiks. Händeli ainus Hamburgi perioodist säilinud ooper on "Almira". Händel oli opera seria esindaja. Üldse valitses sajandi algul Euroopas, v.a. Prantsusmaal opera seria. Itaalia 1706 1710 külastas suuri ooperilinnu. 1709.a. Veneetsias etendus "Agrippina", mis on ajalooline ooper. Tegevus Roomas, Nero pole veel troonile tõusnud ja Poppea pole veel Othoga abielus. London 1712-1759 1711.a "Rinaldo" (dramma per musica) sensatsiooniline menu. 1724. a. dramma per musica "Julius Caesar" väga hinnatud.
mispeale anti poiss Halle organisti Friedrich Wilhelm Zachow käe alla. 1702 astus ta Halle ülikooli, kus õppis õigusteadust. Kuid kuna Halles polnud tema muusikalistele abitsioonidele ruumi, siis lahkus ta 1703. aastal Hamburgi. I Hamburg(1703-1706) Hamburgis sai temast esmalt viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, seejärel orkestrijuht ning 1705 aastal tulid lavale tema esimesed ooperid „Almira“ ja „Nero“. 1703 käis Händel külas Buxtehul, et saada organistikoht, kuid tingimuseks oli, et ta peab abielluma mehe tütrega, kes polnud just kõige noorem, ning asi jäi katki(sama põhjus oli Bachil). Händel mõistis, et vajab ooperi vallas veel koolitust ning veetis järgnevad aastad Itaalias. II Itaalia ja Hannover(1706-12) 1706-9 külastas ta Itaalia tähtsamaid muusikalinnu ning puutus kokku itaalia heliloojate Corelli ja Scarlattiga, kes aitasid kaasa tema karjäärile. 1709
Tuleb siiski lisada, et tugevaid tagasilõikusi taluvad puud halvasti, neid võivad sellejärgselt tabada seenhaigused või lüheneb tugevasti nende eluiga. Tumeroheline lehestik, tihe võra, erk sügisvärvus teevad hariliku v. laialdaselt kasutatavaks nii alleepuuna, grupiti kui ka üksikult istutatult. Punase ja kirjulehiseid sorte eksponeeritakse tavaliselt üksikpuudena. Paljundatakse seemnetega, sorte vääristamise teel. Sordid: 'Acuminatum', 'Albescens', 'Almira', 'Bicolor', 'Crispum' 19. Saarvaher ja mägivaher Saarvaher (Acer negundo L.) [negúndo] Negundo varasem, J. Ray poolt 1698. a. vahtrate jaoks kasutuselevõetud nimetus. Kahekojaline, madalam kuni 20 m kõrgune ja 1 m tüvediameetriga õhukese, halli tüvekoorega lühiealine, hõreda ja laia võraga ning tihti mitmetüveline puu pärineb Põhja- Ameerika idaosa jõgede orgudest, järvede kallastelt, tungides üle Kaljumäestiku kuni Vaikse
annaabi.ee 
