lahendatakse rahumeelselt.Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem veel 48 riiki. 1931 Jaapan rndab Hiinat 30.01.1933Hitleri vimuletulek 18.juuni 1935 Inglise-Saksa mereveleping-thistas seni saksa laevastikku piiranud piirangud, lepinguga andis Inglismaa nus- oleku, et SM vib ehitada laevastiku, mille tonaa oleks 35% Inglismaa laevastiku kogutonnaaist. Lnemeri antakse Saksa mjutsooni 1936 Komiterni vastane pakt-SM ja Jaapani vahel Nukogude liidu vastu, hiljem hines Itaalia ja teisigi riike 7.mrts 1936 Reini tsooni likvideerimine-Saksa ved sisenevad demilitariseeritud Reini tsooni 17.juuli 1936Hispaania kodusja algus 25. okt 1936-Berliini-Rooma telg- SM ja Itaalia vahel, sjalis- poliitiline liit, kokkulepe on sjas liitlased ja toetavad ksteist 13.mrts 1938 Austria ansluss(Austria liitmine SM-ga) 29. sept 1938 Mncheni sobing/konverents-SRB,SM,PM ja Itaalia nudsid, et Tehhoslovakkia loovutaks SM-le Sudeedimaa. Nii lootsid liitlased ra hoida sja puhkemise 16
10.jaan 1 1 10.mai 3 3 10.okt 4 4 10.sept 2 2 11.dets 2 2 11.jaan 1 1 11.juuli 1 1 11.mai 1 1 11.mrts 1 1 11.nov 1 1 11.okt 3 3 11.sept 2 2 12.aug 6 6 12.nov 2 2 12.okt 2 2 12.sept 4 4 13
Tarbija teab oma vajadusi Piirkasulikkus- viimase tarbitava ühiku kasulikkus, iga järgmine ühik on vähem kasulik U= Σ MU MU=U' Firma ehk pakkuja all mõistame väikseimat majandusüksust, kes saab teha tootmisotuseid ja muudatusi (muuta hindu, kaupa jne). Ettevõtte eesmärk on maksimeerida kasumit. Tööjõud- L, hind tähistatakse w Materjalid, seadmed, energia- K (kapital), hind tähistatakse r Kulutused- C Piirtoodang- Mpk (kapitali piirtoodang)/Mpl (tööjõu piirtoodang) MRTS=MPk/Mpl MRTS-Marginal rate on technical substitution Keskmine toodang- AP=q/tegur, mille alusel tahetakse teada, kui palju kasu saab ühest ühikust sissepandust kulust (q-kogutoodang) MC=MR- Mistahes olukorras optimaalne tootmise maht määratakse reegel Turuteooria Instituitsioon, mis viib kokku kindlal ajal kindlal viisil tootja ja tarbija Monopol- 1 pakkuja, ei tohi olla eksporti/importi/asenduskaupu ei tohi olla Oligopol- palju väikseid ostjaid, mõned tugevad pakkujad
positiivsed. kui suurendada ühe sisendi kogust, peab samal ajal vähendama eise sisendi kogust, et kogutoodang jääks samaks; 2) Isokvandid, mis asuvad koordinaatide alguspunktist kaugemal, tähistavad suuremaid tootmiskoguseid; 3) Isokvandid ei lõiku kunagi; 4) Isokvandid on kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes. Isokvandi tõusu absoluutväärtus mõõdab sisendite tehnilise asenduse piirmäära (marginal rate of technical substitution, MRTS). Sisendite tehnilise asenduse piirmäär kujutab enast ühe sisendi hulka, mida võib asendada teise sisendiga, ilma et tootmikogus muutuks. MRTS väheneb, liikudes mööda isokvanti alla poole. Tehnilise asenduse kahaneva piirmäära seadus lapitali asendamisel tööga tehnilise asenduse piirmäär väheneb, kui töö hulk kasvab ja kogutoodang on konstantne. Sisendite tehnilise asenduse piirmäär ja sisendite piirproduktid
omadused: o negatiivse tõusuga o täidavad tootmisruumi o ei lõiku omavahel o nõgusad 15) Tootmisvõimaluste hulk ja samakulujoon Samakulujoonel paiknevad kombinatsioonid kasutavad rahalise ressursi ära täielikult,allpool asuvas kolmnurgas jääb osa vahenditest kasutamata. 16) Tehnilise asendamise piirmäär Tegureid on võimalik omavahel asendada toodangumahtu muutmata. Milline peab selleks olema asendamise vahekord näitab Tehnilise asendamise piirmäär MRTS N: Vaadeldes tööjõudu ja kapitali tootmisteguritena, siis MRTS näitab, kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk väheneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht. MRTS= 17) Optimaalse tegurikomplekti leidmine Ratsionaalne ettevõte (1) soovib toota minimaalsete kuludega kindla toodangukoguse või (2) fikseeritud ressurssidega maksimaalse koguse toodangut. Esimesel juhul on optimaalseks kõige madalamal asuv samakulujoon, mis lõikub valitud
valitsemise juurde) *1914 kehtestati seoses sjaga kuiv seadus ja kaardissteem *seoses sakslaste edasitungiga ltis 1915 saabus eestisse tuhandeid sjapgenikke.! VEEBRUARIREVOLUTSIOONID! *Tallinnas puhkes revolutsioon mrtsi algul(massimiiting ja rahutused, vangla pandi plema) *Ajutine valituses mras Eestimaa kuberneri asemel komissariks Jaan Piska - tallinna linnapea-(oli tegelikult venemeelne ja igeusklik) Autonoomiataotlus 1917 mrts. *Rahvuslased agatasid autonoomiataotluse venemaa koosseisus ja Eesti alade hendamise *26 mrtsil toimus petrogradis eestlastest sjavelaste meeleavaldus. **Mrtsi lpus 1917 hendas ajutine valitsus eestimaa ja liivimaa kubermangu heks eestimaa kubermanguks.(asjaajamise keeleks sai eesti keel) *Moodustati maanukogu (maapev) Maapeva(valimised vitsid vasakpoolsed, kuid sinna said ka rahvuslased)maavalitsuse juhiks sai jaan raamot, hiljem pts(rahvuslased ei tohtinud omaiiklust vasakpoolsed tahtsid)
* 19881989 Juhtimisssteemide Projekteerimis- ja Konstrueerimisbroo "Mainor" teadusdirektor * 19891990 Eesti NSV Ministrite Nukogu esimehe asetitja, Plaanikomitee esimees * 1990 Eesti NSV majandusminister * 19901992 peaminister * 19922001 VII, VIII ja IX Riigikogu liige * 19921995 Riigikogu aseesimees * 12. aprill 1995 10. oktoober 1995 siseminister * 1996 - 1999 Tallinna Linnavolikogu esimees * 20012004 Tallinna linnapea * mrts 13. aprill 2005 Tallinna Linnavolikogu esimees * 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister * 5. aprillist 2007 Tallinna linnapea Hinnangud Savisaarest rkides jaguneb rahvas siiani kahte leeri. Neist ks osa peab teda laulva revolutsiooni kangelaseks ja rahva huvide kaitsjaks. Teine osa rahvast arvab, et ta on kardetav tagurlane ja vimalik Eesti huvide reetja, kes tuleb iga hinna eest vimult eemal hoida.
W tööjõud; r kapital; c cost(kulutus) Kolmnurk tootmisvõimaluste hulk wL+rK = c tööjõu kulu + kapitali kulu = kogukulu K= c/r w/r L See mida iga inimene annab oma osa produkti. MPL tööjõu piirprodukt MPK- kapitali piirprodukt Keskmine toodang APK = q/k APL = q/L Mastaabi efekt MRTS = MPL/MPK = L / K Ettevõte kulud. Esimese lennuki ehitamiseks jaoks kulub rohkem, kui järgmiste ehitamiseks. (kollane joon MC) Piirkulu - MC Kogukulu Keskmine kulu MC kasv sõltub sellest, mida toodetakse, milline on aastaarv. Ükskord hakkab iga järgmine tükk minema kallimaks. Püsikulu ei sõltu toodangu suurusest. FC MC= FC+VC Kasum = tulu kulu. R tulu
Enamus MRT masinaid kasutavad ülijuhtivaid magneteid, mis koosnevad paljudest mähistest või keerdus juhtmetest läbi mille elektrivool lastakse tekitades tugeva magnetvälja. Sellise suure magnetvälja säilitamise jaoks on vaja kõvasti energiat, mida saavutatakse elektritakistuse vähendamisega juhtmetes peaaegu nullini. Selle tegemiseks on omakorda vaja leotada juhtmeid pidevalt vedelas heeliumis miinus 269,1 kraadi juures. Selline külm on isoleeritud vaakumis. Kuigi MRTs asuv supermagnet on väga kallis, annab selle võimas magnetväli meile kõige kõrgkvaliteetsemaid pilte. Kasutatud allikad http://science.howstuffworks.com/magnet3.htm http://jessicagarratt.wordpress.com/2012/03/15/physics-of-roller-coasters/ http://et.wikipedia.org/wiki/Magnetresonantstomograafia http://science.howstuffworks.com/mri1.htm
MRC Marginal revenue cost Предельные затраты Piirtulu kulu дохода MRP Marginal revenue product Предельный доход Piirtoodangu tulu продукта MRS Marginal rate of Предельная норма Asenduse piirmäär subtitution замещения MRTS Marginal rate of Предельная норма Asenduse tehniline piirmäär technological subtitution технологического замещения MU Marginal utility Предельная полезность Piirkaslikkus N Number of labour Численость труда Töötajate arv
?) Tootmisfunktsiooni kirjeldatakse isokvantide (isoquant) ehk samasuskõverate abil. Isokvant on kõver, mis näitab erinevaid tootmistegurite kombinatsioone, mida firma saab kasutada teatud tootmistaseme saavutamiseks. Negatiivse tõusuga Koordinaatide alguspunktist kaugemal suuremad kogused Ei lõiku omavahel kunagi Kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes Sisendite tehnilise asenduse piirmäär MRTS MRTS (marginal rate of technical substitution) Näitab ühe sisendi kogust, mida võib asendada teise sisendiga, ilma et tootmiskogus muutuks. Eksisteerib kolme eri stiilis mastaabiefekti: Positiivne (kasvav mastaabiefektehk ka lihtsalt mastaabiefekt) tootes rohkem läheb keskmine kulu koguse kohta alla. Konstantne kulud kasvavad võrdeliselt vastavalt toodetava koguse kasvuga. Keskmine kulu toote kohta jääb samaks.
kapitali ühe töölise kohta nim tööintensiivseks tehnoloogiaks. Samakoguse joon kõiki selliseid tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu, saame samakoguse kõvera. Tootmisfunktsioon kirjeldab toodangu hulka, mida on võimalik toota kombineerides erinevates kogustes tööd ja kapitali. Tootmistegureid on võimalik üksteisega asendada tootmismahtu muutmata. Seda, milline peab olema sellise asendamise vahekord, näitab thnilise asendamise piirmäär (MRTS). KOGUKULU TC=FC+VC KESKMINE KOGUKULU AC=TC/Q KESKMINE MUUTUVKULU AVC=VC/Q PIIRKULU MC=TC/Q (MC=w/MPL) PIIRTULU MR=TR/Q PIIRPRODUKT MPL=Q/L TÖÖJÕU KESKMINE PRODUKT APL=Q/L PIIRTULU PRODUKT MRPL=TR/L KESKMINE PÜSIKULU AFC=FC/Q KASUM =TR-TC KOGUKULU TR=P*Q
tõusu. Näiteks punktis a 5/1=5 · Punktis B on tõus kõige suurem järelikult seal MP maksimaalne · Punktis C MP= AP ja AP max · Punktis E MP=0, TP max ja TP kõvera tõus 0 4. Pikk periood,mastaabiefekt Isokvandi tuunused;( samad ükskõiksuskõveral) 1. Neg tõusuga 2. Koordnaatide alguspunktist kaugemal suuremad kogused 3. Ei lõiku omavahel kunagi 4. Kumerad koordinaatide aalguspunkti suhtes Sisendite tehnilise asenduse piirmäär MRTS- ühe sisendi kogust mida võib asendada teise sisendiga, ilma et tootmiskogus muutuks. · A- MRTS 4 kapitaliühikut 1 tööühiku kohta · C- 1 1 · Toimib kahaneva piirmäära seadus MRTS ja MP MRTSlk= -K muutus/ L muutus= MPl/MPk Punktis a võib 1 tööühik asendada 4 kapitaliühikut. Järelikult töö MPl peab olema 4 korda suurem kui kapitali MPk. Täiendava töötaja kasutamisest saadav täiendav tootmiskogus peab
Pjotr Iljit Taikovski sndis 25.aprillil 1840. aastal Votkinskis, Uuralites.Votkinski oli vike maakoht, kus polnud teatrit ega ppeasutusi, kuid oli imeilus loodus ja rahvamuusika, mis mjutas tugevalt tulevast heliloojat. Suure perekonna soe hkkond kujundas Pjotri iseloomu. Suur mju oli ka prantslannast kasvatajal Fanny Durbachil. Tema isa, meinsener, oli tehase direktor. Esimesed muusikalised muljed on Taikovskil seotud lauludega, mida ta kuulis lapseplves oma emalt ja rahvamuusikutelt.Taikovski musikaalsus avaldus varakult. Taikovskite peres ppisid kik lapsed klaverimngu, kuid Pjotr oli teistest andekam ning suhtus muusikasse tsisemalt.Pjotr Taikovski on ks romantismi esindav vene klassikalise smfoonia rajajaid ja nn pshhologilise suuna esindaja vene muusikas. Teda peetakse ka balleti kui tantsulis-muusikalise anri arendajaks. 1849. a. kolis pere Peterburgi. Kmneaastane Pjotr pandi igusteaduste kooli. Sellest "brokraatia taimelavast" o...
teatud protsendi võrra, siis kogutoodangu maht küll suureneb, kuid suhteliselt vähem. MASTAABISÄÄST e MASTAABIÖKONOOMIA (economies of scale) ilmneb, kui kulud ühe tooteühiku kohta langevad, samal ajal kui tootmismaht kasvab. NEGATIIVNE MASTAABISÄÄST (diseconomies of scale) ilmneb, kui koos tootmismahu kasvuga hakkavad kulud ühe tooteühiku kohta tõusma. TEHNILISE ASENDUSE (E ASENDATAVUSE) PIIRMÄÄR MRTS MRTS LK = K = MP L L MP K 13 TOOTMISKULUD (KOGU)PÜSIKULUD (total fixed costs, TFC või ka FC) on kulud, mis ei muutu koos toodangu mahu muutumisega ning esinevad ka siis, kui ettevõte midagi ei tooda MUUTUV- e VARIEERUVAD KULUD (total variable
Sisendite omavahelise asendatavuse korral saab sama toodanguhulga valmistada sisendeid erinevas koguses sisaldavate komplektidega. Sellised tegurikomplektid moodustavad samatoodangujoone. Tootmistegurite asendatavus Tootmistegurite asendavus tähendab ühe sisendi-komplekti asendamist teisega tingimusel, et tootmismaht ei muutu (sisendikompleti ümber-paiknemist mööda samatoodangujoont): K MPL K MPK L MPL MRTS ehk L MPK . Tehnilise asenduse piirmäär MRTS näitab, kui palju tuleb suurendada (vähendada) teise teguri panust, kui esimese teguri panust vähendatakse (suurendatakse) ühe ühiku võrra, et toodangu maht jääks samaks. Optimaalse tegurikomplekti valik Tehtud eeldustel tagab kasumi maksimumi võimali-kult suure toodangumahu andev sisendikomplekt, kui see toodetakse minimaalsete kulutustega.
muutuvkulud on minimaalsed, MC piirkulu. TARBIJA HINNAVARU THV THV = maksmise koguvalmidus tegelik kulu TARBIMISE TASAKAAL (tarbimistasakaal) väljendub selles, et tarbija kulutab kogu oma sissetuleku (tarbimiseelarve) nii, et kõigi kaupade piirkasulikkus rahaühiku kohta on võrdne. MUX / MUY = PX / PY MUX / PX = MUY / PY, kus MU- piirkasulikkus ja P hind TEHNILISE ASENDUSE (e asendatavuse) PIIRMÄÄR (e piirnorm) MRTS: MRTSLK = K/L = MPL/MPK Jutt on tootmistegevusest e firma käsitlusest. MRTSLK kui suurendame töötajaid 1 töötaja võrra, kui paljudest kapitali näitajatest oleme nõus loobuma. Teisaldustulu + majandustulu = kvaasirent Maa rent; töö palk; kapital intress; ettevõtlus kasum TP (kogutoodang e koguprodukt): TP = (K, L, maa, aeg, info, ...) tootmisfunktsioon. TÄIELIKULT KONKUREERIV ETTEVÕTE e TFK i kui hinnavõtja firma piirtulu
ühe ühikulisel suurenemisel nii, et tootmismaht ei muutuks. Isokvant- samakoguse joon - kõiki selliseid tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu, saame samakoguse kõvera Tehnilise asendamise piirmäär - Tootmistegureid on võimalik üksteisega asendada toodangumahtu muutmata. - Seda, milline peab olema sellise asendamise vahekord, näitab tehnilise asendamise piirmäär (MRTS) Samakulujoon - Samakulujoonel asuvad kõik need töö ja kapitali kombinatsioonid, mida on võimalik kasutada olemasolevate hindade ja kogukulu juures. TURUVORMID- TÄIELIK KONKURENTS (FIRMATEOORIA: KASUMI MAKSIMEERIMINE:Piirtulu ja piirkulu) Kasum - Majanduslik kasum on kogutulu ja kogukulu vaheline erinevus Kogutulu ja piirtulu - Piirtulu iseloomustab kogutulu muutumist läbimüügi suurendamisel ühe ühiku võrra
asendamise piirmäära ja suhtelist tegurihinda. Optimaalse tootmisotsuse korral on tehnilise asendamise 𝑀𝑃 𝑤 piirmäär võrdne suhtelise tegurihinnaga (− 𝑀𝑃 𝐿 = − 𝑟 ). 𝐾 Et nii kapitali kui tööjõu piirtoodang ei muutu, jääb samaks ka tehnilise asendamise piirmäär (MRTS=-0,542). 𝑤 5 Küll aga muutub suhteline tegurihind − 𝑟 = − 20 = −0,25 Nüüd on tehnilise asendamise piirmäär kõrgem kui suhteline tegurihind. Seega ei ole praegune tootmisotsus optimaalne ja ettevõte saaks kulusid vähendada kasutades rohkem tööjõudu ja vähem kapitali. Näiteks, kui ettevõte kasutaks seitset ühikut tööd ja ühte ühikut kapitali, oleksid kulud: 𝑇𝐶 = 5 × 7 + 20 × 1 = 55 6
· Iga inimene annab erineva kogu toodangut. Iga inimese toodangut nimetatakse piirtoodanguks MP. Iga järgmine tegur on alanev. · Keskmine toodang APK= MPK / q APL= MPL / q · Samatoondagujoon. Teatud suhtes on need asjad asendatavad. K xa x1 · MRS tarbija L · MRTS - tootja · MRTS = K / L MPK / MPL · MRS = MU1 / MU2 · MPL / w = MPK / r · MC piirkulu (iga toote valmistamise kulu). Esimesed on kallimad, siis odavamad ja lähevad jälle kallimaks. (Alguses piirkulu kahaneb ja siis hakkab suurenema, kusagil on murdepunkt) · Positiivne ja negatiivne mastaabiefekt murdepunktini on positiivne, peale murdepunkti negatiivne. Murdepunktis mastaabiefekt puudub. C Mastaabiefekt = 0 MC
toodanguhulga müümisega. Selleks, et antud kulusumma raames toota maksimaalne kogus, peab firma tegutsema punktis, kus isokost puudutab kõige kõrgemat kättesaadavat isokvanti. Isokosti ja isokvandi puutepunktid tähistavad maksimaalset tootmiskogust antud kulusumma korral ja samal ajal ka minimaalset kulu, mis on vajalik selle koguse tootmiseks. Isokvandi tõus kujutab endast sisendite tehnilise asendamise piirmäära (MRTS) ja isokosti tõusu mõõdab sisendite hinnasuhe. Kui firma toodab kõige odavamalt: MRTSLK=w/r Arengutee ehk ekspansiooni rada näitab kõigi antud tootmiskoguste valmistamise minimaalseid kulusid ja on tavaliselt positiivse tõusuga, näidates, et firma suurendab mõlema sisendi kasutamist, kui ta tootmist laiendab. Lühiperioodil on tegemist kolme eri kogukulukõveraga (TC, VC ja FC), pikal perioodil on kõik kulud ainult muutuvkulud ehk püsikulusid pole. Samamoodi on
probleemid (info levik on kulukas ja võivad tekkida infovead). Kasulik toota pigem väiksemas ettevõttes. Samatoodangukõver- tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu saadakse samatoodangukõver, kuju sõltub tootmisfunktsioonist. Samal kõveral võimaldavad toota sama palju, kuid ei maksa sama palju. Tegureid on võimalik asendada toodangumahtu muutmata. Asendamise vahekorda näitab: MRTS- tehnilise asendamise piirmäär. Näitab kui palju ja kuidas (ilmselt väheneb) peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht. Ei lõiku kunagi. Asendamise vahe määrab tegurite piirtoodangute suhe ehk samatoodangukõvera tõus: MRTS= K/ delta L = -MPl/MPk Neoklassikaline tootmisfunk-sellisel juhul ceteris paribus ühe tootmisteguri panuse
ei muutu) ühe tootmisteguri panuse suurenedes suureneb ka toodangumaht, kuid järjest väiksemal määral Kõik ühel ja samal samatoodangukõveral asuvad punktid võimaldavad toota sama palju. Samas on sama samatoodangukõvera erinevates punktides tegurite proportsioon erinev. Tegureid on võimalik omavahel asendada toodangumahtu muutmata. Seda, milline peab olema sellise asendamise vahekord, näitab tehnilise asendamise piirmäär MRTS (marginal rate of technical substitution). Vaadeldes tööjõudu ja kapitali tootmisteguritena, näitab MRTS, kui palju ja kuidas (ilmselt vähenemise suunas) peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht. Kogutoodang (total product, TP) on selline toodang, mille otseselt määrab ära tootmisfunktsioon. Ehk kui10 ühikut kapitali ja 20 ühikut tööd toodavad 500 kg apelsine, siis kogutoodang on 500 kg.
Piirkulu e marginaalkulu MC on tootmiskulu, mida tehakse täiendavalt ühe tooteühiku tootmiseks. Kogutulu TR on ettevõtte poolt toodetud kogutoodangu müügist saadud raha mingi ajaperioodi jooksul. Keskmine kogutulu ATR või AR on tulu, mida ettevõte saab keskmiselt ühe müüdud e realiseeritud tooteühiku kohta. Piirtulu e marginaaltulu MR on ettevõtte kogutulu muut, mis saadakse ühe täiendava tooteühiku müügist. Tehnilise asenduse piirmäär MRTS on arv, mis näitab mitu ühe tootmisteguri ühikut on vaja teise tootmisteguri ühe ühiku asendamiseks tootmismahu (valmistatava koguprodukti) samaks jäädes. Isokvant e samatoodangu joon on kindla toodangukoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite kombinatsioonide geomeetriline koht. Isokost e isokulu joon näitab võimalikke tööjõu ja kapitali koguste kombinatsioone fikseeritud kogukulude tasemel tööjõu ja kapitaliühiku
(ajaperiood, mis on piisavalt pikk, et muuta kõiki sisendeid, nii püsivaid kui muutuvaid tootmistegureid). Püsivad e fikseeritud tootmistegurid on sellised, mida ei saa muuta lühikese ajaperioodi jooksul. (nt tootmishooned, ehitised, rajatised) Muutuvad e varieeruvad tootmistegurid on sellised, mille koguseid saab muuta teatud (lühikese) ajaperioodi jooksul suhteliselt kiiresti (näiteks toormaterjali kogus, elekter, kütus, lepinguline tööjõud) Tehnilise asenduse piirmäär MRTS (marginal rate of technical substitution) on arv, mis näitab, mitu ühe tootmisteguri ühikut on vaja teise tootmisteguri ühe ühiku asendamiseks tootmismahu samaks jäädes. Püsiv e konstantne mastaabiefekt väljendab seost, et kui suurendada tootmistegurite hulka tatud protsendi võrra, siis kogutoodangu maht suureneb sama palju. Nt. Firma töötajate arv kasvab 10lt 12le ning kapitali kogus 50lt 60le ja selle tulemusena firma koguprodukt kasvab 1000lt 1200le tükile, on
samasust. E-B kastis on kahe tootja tootmise isokvandid vastamisi asendatud. Lisaks on eeldatud, et K ja L on mõlema tootja jaoks ühiselt piiratud suurused ehk kui üks tootja juba mingit tööjõu ühikut kasutab, siis teine seda sama ühikut kasutada ei saa. Siit järeldubki, et kui mõlema tootja tehnoloogia on sama, erineb vaid kogukulu ehk eelarve, saab Pareto- efektiivne tootmine aset leida, sest mõlemad tootjad tahavad maksimaalselt toota ja kasumit saada. Kui MRTS ei oleks sama, siis oleks võimalik olukord, kus üks tootja saab toodangut ja kasumit suurendada nii, et teisel see ei vähene (nt kasutab efektiivsemat tehnoloogiat) - see aga ei kattu Pareto-efektiivsuse definitsiooniga. 21. Kuidas tagavad täiusliku turu tasakaaluhinnad tootmise Pareto-efektiivsuse? Sest tootjad üritavad tasakaaluhinna juures toota maksimaalselt efektiivselt ehk kasutades piiratud ressursse nii, et see võimaldaks maksimaalselt toota ja kasumit saada.
sama toodangumahu. Kuju sõltub tootmisfunktsioonist. Samatoodangikõvera tõus näitab, kui suurest kogusest kapitalist peab ettevõte loobuma, et saada juurde üks ühik tööjõudu ja toodangumaht ei muutuks. Neoklassikaline tootmisfunktsioon ceteris paribus ühe tootmisteguri panuse suurenedes suureneb ka toodangumaht, kuid järjest väiksemalt määral. Sobib tootmistehnoloogiat kirjeldama, kui tegurid on osaliselt üksteisega asendatavad. Tehnilise asnedamise piirmäär MRTS tootmistegureid on võimalik üksteisega asendada toodangumahtu muutmata. Näitab, milline peab olema sellise asendamise vahekord. Näitab kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht. Asendamise vahekora määrab tegurite piirtoodangute ehk samatoodangukõverate tõus. 7
3. Arvutused (PL/PK)*L+K=TC/PK L+K=4 K= TC/PK - (PL/PK)*L K=4 - L Ettevõte toodaks odavaima võimaliku tootmistehnoloogiaga selises punktis, kus isokvandi puutub samakulu joont. 7.2 Tehnilise asendamise piirmäär ja piirtoodang Tehnilise asendamise piirmäär ja piirtoodang on omavahel seotud lihtsa valemi abil: MPL MRTS = MPK MIKROÖKONOOMIKA 40 See tähendab, et tehnilise asendamise piirnorm võrdub kummagi sisendi piirtoodangute suhtega. Sellise valemini jõudmine eeldab paari lihtsa teisenduse tegemist. Esiteks, on teada et tootmismaht muutub kui ettevõte muudab kasutatava kapitali ja töö hulka. Teiseks, ühe tootmissisendi muutuse mõju toodangule määrab kindlaks tema piirtoodang
annaabi.ee 
