Mikroökonoomika valemid (0)

Alternatiiv kaup  asenduskaup .
ALTERNATIIVKULUD = KAUDSED KULUD
ARVESTUSLIK KASUM e RAAMATUPIDAMISLIK KASUM:
Arvestuslik kasum = kogutulud TR – otsesed kulud.
ASENDUSE PIIRMÄÄR
MRSXY = -∆QY / ∆QX = MUX / MUY, kus MRSXY - asenduse piirmäär, ∆QY – hüvise Y koguste muut, ∆QX – üviste X koguste muut, MUX – hüvise X piirkasulikkus , MUY – hüvise Y piirkasulikkus
EELARVETÕUSU arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise joone tõus on matemaatiliselt defineeritud negatiivsena.
EJ ∙ tõus = ∆QY / ∆QX = PX / PY, kus ∆QY - hüvise Y koguste muut, ∆QX – üviste X koguste muut, PX - hüvise X hind, PY – hüvise Y hind.
ETTEVÕTTE KASUMI MAKSIMEERIMISE (VÕI KAHJUMI MINIMEERIMISE) ANALÜÜSIKS LÜHIPERIOODIL VÕIB KASUTADA NII: kogutulu TR/ kogukulu TC vaatenurka (meetodit) (kogutulu TR – kogukulu TC > 0) kui ka piirtulu MR/ piirkulu MC vaatenurka (nn optimaalne toodangukogus Qoptim valitakse „kuldreegli“ piirtulu MR = piirkulu MC järgi).
GOSSENI II SEADUS
MUA = MUB = MUC = ... Sel juhul käituvad tarbijad ratsionaalselt. saavutatakse tingimusel, et MUA / PA = MUB / PB = MUC / PC = ... = MUN / PN , kus MU – piirkasulikkus, P – hind
KAUDNE KULU = NORMAALKASUM
KASUM (Ettevõtte): TΠ (enamasti kasumi tähiseks TT) = TR-TC, kus TΠ – on (kogu) kasum, TR - kogutulud toodangu müügist ja TC - tootmise kogukulud.
KASUMILÄVI e TASUVUSPUNKT . Kasumilävel TR = TC, kus TR – kogutulu, TC – kogukulu.
KESKMINE KOGUKULU ATC või AC:
ATC = TC / TP = TC / Q, kus ATC – keskmine kogukulu, TC – tootmise kogukulud, TP – kogutoodang , Q – kogus
ATC = AC = TC / TP = TVC + TFC / TP = TVC / TP + TFC / TP = AVC + AFC,
kus ATC või AC – keskmine kogukulu, TC – tootmise kogukulud, TP – kogutoodang, TVC – kõik muutuvkulud , TFC – on kõik püsikulud, AVC – keskmine muutuvkulu , AFC – keskmine püsikulu.
KASUMI MAKSIMEERIMISE KULDREEGEL
Tuleks täiendavaid tootmisteguri ühikuid (nt tööjõudu) palgata seni, kuni
MRPL ≥ MRCL (MCL ehk MFCL )
KESKMINE (KOGU PRODUKT ) E KESKMINE KOGUTOODANG:
APL = ATPL = TP / L, kus AP ja ATP – keskmine kogutoodang, ühe töötaja kohta panus; TP- kogutoodang, koguprodukt ; L - muutuv töötajate arv.
KESKMINE KOGUTULU ATR või AR:
ATR = AR = TR / TP = TR / Q real ,
kus ATR ehk AR – keskmine kogutulu, TR – kogutulud toodangu müügist, TP – kogutoodang, Q real – realiseeritud/müüdud kogus.
KESKMINE MUUTUVKULU:
AVC = TVC / TP = TVC / Q, kus AVC – keskmine muutuvkulu, TVC – kõik muutuvkulud, TP – kogutoodang, Q – kogus.
(Mõnes raamatus on naturaalne toodangukogus TP = Q)
KESKMINE PÜSIKULU:
AFC = TFC / TP = TFC / Q, kus AFC – keskmine püsikulu, TFC – on kõik püsikulud, TP – kogutoodang, Q – kogus.
KOGUKULUD: TC = TFC + TVC, kus TC – ettevõtte kogukulud, TFC – on kõik püsikulud, TVC – kõik muutuvkulud.
Kogukulud TC koosnevad kahest osast: püsikulud TFC ehk kõik püsikulud kokku. Ei muutu toodangu muutumisega EHK fikseeritud kulud. Muutuvkulud e varieeruvad kulud TVC. Muutuvad koos toodangu mahu muutumisega.
KOGUTULEM e KOGUTULUD: TR = P x Q, kus P – hind, Q – kogus.
KOGUTULU TR:
TR = P x TP realis = P x Q realis, kus TR – kogutulu, TP realis – kogutoodang (realis, mis maha müüakse), P – hind, Q realis – müüdud kogus. Realis – mõte, et toodang mida toodetakse müüakse ka maha.
KÜLLASTUSPUNKT (Gosseni I seaduse kohaselt) kui MU = 0, siis TU on maksimaalne. MU – piirkasulikkus, TU – kogukasulikkus .
MAJANDUSKASUM :
Majanduskasum = kogutulud TR – (otsesed kulud + kaudsed kulud)
Majanduskasum = arvestuslik kasum – kaudsed kulud
MITTETÄIELIKU KONKURENTSI PUHUL
VMPL ≠ MRPL, kus VMPL – töö(jõu)piirprodukti väärtus, MRPL - töö(jõu) piirtulu ehk piirprodukti tulu.
MRPL = ∆TR/ ∆L, kus ∆TR – kogutulu muut, ∆L – töötajate arvu muut
MRPL = MPL x MR, kus MPL = ∆TP/∆L – töö(jõu) piirprodukt , MR = ∆TR/ ∆Q – piirtulu
NÕUDLUSE HINNAELASTSUSKOEFITSIENT
EDp = nõutava koguse QD muut % / kauba enda hinna P muut % , kus EDp - nõudluse hinnaelastsuskoefitsient, QD – nõutav kogus, P – hüvise hind.
NÕUDLUSE HINNAELASTSUSKOEFITSIENDI arvutamisel KAAR- EHK KESKPUNKT
EDp =( (QD2 – QD1) / ( ½ ∙ (QD1 + QD2)) ∙ 100) / (((P2 – P1) / ( ½ ∙ (P1 + P2)) ∙ 100), kus QD1 – on esialgne nõutav kogus, QD2 - on pärastine (muutunud)nõutav kogus, P1 – on esialgne hind, P2 – on pärastine (muutunud) hind.
NÕUDLUSE HINNAELASTSUSKOEFITSIENDI arvutamisel PUNKTELASTSUSENA EDp = (((QD2 – QD1) / QD1) ∙ 100) / ((P2 – P1) / P1 ∙ 100), kus QD1 – on esialgne nõutav kogus, QD2 - on pärastine (muutunud)nõutav kogus, P1 – on esialgne hind, P2 – on pärastine (muutunud) hind.
NÕUDLUSE RISTELASTSUSKOEFITSIENDI arvutamisel KAAR- EHK KESKPUNKT
E D AB = (( QD2A – QD1A ) / (½ ∙ (QD1A + QD2A ) ∙100) / (((PB2 – PB1) / ( ½ ∙ (PB1 + PB2)) ∙ 100)
NÕUDLUSE RISTELASTSUSKOEFITSIENDI arvutamisel PUNKTELASTSUSENA
E D AB = (((QD2A – QD1A) / QD1A) ∙100) / (((PB2 – PB1) / PB1 ) ∙ 100), kus QD1A – on kauba A esialgne nõutav kogus, QD2A – kauba A pärastine nõutav kogus, PB1 – on kauba B esialgne (ühiku) hind, PB2 – kauba B pärastine (muutunud) ühikuhind.
NÕUDLUSE SISSETULEKUELASTSUSKOEFITSIENDI arvutamisel KAAR- EHK KESKPUNKT
EDY = (((QD2 – QD1 ) / ( ½ ∙ (QD1 + QD2)) ∙ 100) / ((Y2 – Y1) / (/½ ∙ (Y1 + Y2)) ∙ 100)
NÕUDLUSE SISSETULEKUELASTSUSKOEFITSIENTI arvutatakse PUNKTELASTSUSENA
EDY = (((QD2 – QD1) / QD1) ∙ 100) / (((Y2 – Y1) / Y1) ∙ 100), kus EDY – nõudluse sissetulekuelastsuskoefitsient, QD1 - esialgne nõutav kogus, QD2 – pärastine (muutunud) nõutav kogus, Y1 – esialgne sissetulek ( tarbimiseelarve ), Y2 – pärastine sissetulek (tarbimiseelarve)
Nõutav kogus QD  D nõudlus.
PAKKUMISE HINNAELASTSUSKOEFITSIENT
ESP = pakutava koguse QS muut % / kauba enda hinna P muut %
PAKKUMISE HINNAELASTSUSKOEFITSIENTI arvutatakse KAAR- EHK KESKPUNKT
ESP = (((QS2 – QS1) / ( ½ ∙ (QS1 + QS2)) ∙ 100) / (((P2 – P1) / ( ½ ∙ (P1 + P2)) ∙ 100), kus ESP – pakkumise hinnaelastsuskoefitsient, QS1 - esialgne pakutav kogus, QS2 - pärastine (muutunud) pakutav kogus, P1 – on esialgne hind, P2 – on pärastine (muutunud) hind
PAKKUMISE HINNAELASTSUSKOEFITSIENTI arvutatakse PUNKTELASTSUSENA
ESP = (((QS2 – QS1) / QS1 ) ∙ 100) / (((P2 – P1) / P1) ∙ 100), kus ESP – pakkumise hinnaelastsuskoefitsient, QS1 - esialgne pakutav kogus, QS2 - pärastine (muutunud) pakutav kogus, P1 – on esialgne hind, P2 – on pärastine (muutunud) hind.
PIIRKASULIKKUS e MARGINAALKASULIKKUS
MU = ∆TU / ∆Q , kus MU – piirkasulikkus, ∆TU – kogukasulikkuse muut, ∆Q – tarbitava hüvise koguse muut.
PIIRKULU e MARGINAALKULU:
MC = ∆TC / ∆TP = ∆TVC + ∆TFC / ∆TP = ∆TVC / ∆TP,
kus MC – piirkulu e marginaalkulu, ∆TC – ettevõtte kogukulu muut, ∆TP – kogutoodangu muut (kui toodang muutub ühe ühiku võrra), ∆TVC – muutuvkulu muut, ∆TFC – püsikulu muut.
(∆TP = 0-iga püsikulud ei sõltu toodangu muutumisest lühiperioodil.)
PIIRPRODUKT e PIIRTOODANG :
MPL = ∆TP/∆L, ∆TP – kogutoodangu muut, ∆L- töötajate muut
PIIRPRODUKTI VÄÄRTUS VMP
VMP = MP x p, kus MP – ressursi piirprodukt, P – hüvise (toote) ühikuhind
PIIRTULU e MARGINAALTULU MR:
MR = ∆TR / ∆TP realis = ∆TR / ∆Q realis,
Kus MR – piirtulu e marginaaltulu, ∆TR – kogutulu muut, ∆TP realis – kogutoodangu muut (realiseeritava), ∆Q realis – koguse muut (realiseeritava)
SULGEMISHIND P sulgemis = AVC min = MC, kus P sulgemis – sulgemishind, AVC min – muutuvkulud on minimaalsed, MC – piirkulu.
TARBIJA HINNAVARU THV
THV = maksmise koguvalmidus – tegelik kulu
TARBIMISE TASAKAAL (tarbimistasakaal) väljendub selles, et tarbija kulutab kogu oma sissetuleku (tarbimiseelarve) nii, et kõigi kaupade piirkasulikkus rahaühiku kohta on võrdne.
MUX / MUY = PX / PY MUX / PX = MUY / PY, kus MU- piirkasulikkus ja P – hind
TEHNILISE ASENDUSE (e asendatavuse) PIIRMÄÄR (e piirnorm ) MRTS :
MRTSLK = ∆K/∆L = MPL/MPK
Jutt on tootmistegevusest e firma käsitlusest. MRTSLK kui suurendame töötajaid 1 töötaja võrra, kui paljudest kapitali näitajatest oleme nõus loobuma .
Teisaldustulu + majandustulu = kvaasirent
Maa  rent; töö  palk; kapital  intress ; ettevõtlus  kasum
TP (kogutoodang e koguprodukt): TP = ƒ (K, L, maa, aeg, info, ...) ƒ – tootmisfunktsioon.
TÄIELIKULT KONKUREERIV ETTEVÕTE e TFK – i kui hinnavõtja firma piirtulu MR võrdub tooteühiku hinnaga P ning keskmise kogutuluga ATR e AR. MR = P = ATR.
TÄIELIKU KONKURENTSI TURUL (TKT-l)
VMPL = MRPL, kus VMPL – töö(jõu)piirprodukti väärtus, MRPL - töö(jõu) piirtulu ehk piirprodukti tulu.
MRPL = MPL x P = MRCL, kus MRPL - töö(jõu) piirtulu ehk piirprodukti tulu, MPL – töö(jõu) piirprodukt, P – hüvise (toote) ühikuhind, MRCL = MFCL – tootmisteguri piirkulu ehk töö(jõu) piirkulu.
Ja töö(jõu) piirkulu = palk (palgamäär)
MRPL = MRCL = w, kus MRPL - töö(jõu) piirtulu ehk piirprodukti tulu, MRCL = MFCL – tootmisteguri piirkulu ehk töö(jõu) piirkulu, w – palk (palgamäär)
MPL x P = w, kus MPL – töö(jõu) piirprodukt, P – hüvise (toote) ühikuhind, w – palk (palgamäär).
TÖÖ(JÕU) PIIRKULU MCL
MCL = ∆TC/∆L = MRCL = MFCL, kus ∆TC – kogukulu muut, ∆L – töötajate arvu muut, MRCL = MFCL – tootmisteguri piirkulu ehk töö(jõu) piirkulu.
TÖÖ(JÕU) PIIRPRODUKT MPL
MPL = ∆TP/∆L, kus ∆TP – koguprodukti (kogutoodangu) muut, ∆L – töötajate arvu muut
TÖÖ(JÕU) PIIRPRODUKTI TULU MRPL
MRPL = ∆TR/ ∆L = MPL x MR, kus ∆TR – kogutulu muut, ∆L – töötajate arvu muut, MPL = ∆TP/∆L – töö(jõu)piirprodukt, MR = ∆TR/ ∆Q – piirtulu
TÖÖ(JÕU) PIIRPRODUKTI VÄÄRTUS VMPL
VMPL = MPL x p, kus MPL – töö(jõu) piirprodukt, p – hüvise (toote) ühikuhind
TÖÖ(JÕU) PIIRTULU MRL
MRL = ∆TR/ ∆L = MRPL , kus ∆TR – kogutulu muut, ∆L – töötajate arvu muut, MRPL – töö(jõu) piirtulu ehk piirprodukti tulu.
T – kogunäitajad;
A- keskmised näitajad (ühiku kohta), arvutamisel jagamistehe;
M- piirkasulikkus e piirprodukt. Toodang / kui töötajate arv muutub 1 inimese võrra. 1 ühikuline muutus, milline on murrujoone alune tegur.
L – muutuv on töötajate arv.