Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted (6)

Mikro - ja makroökonoomika põhimõisted

Mikro- ja makroökonoomika - uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi.
Majanduse põhiprobleem - on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel.
Majandustegevus - kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.
Hüvised - on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid ( tervishoid , keemiline puhastus).
Tootmine ja tarbimine
Tootmine - on hüviste valmistamine
Tarbimine - on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks.
Tootmisprotsessi sisendid - on ressursid e. tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.
Tootmistegurite kategooriad:

MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada);
2. TÖÖ (inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusumma, mida kasutatakse hüviste tootmiseks);
3. KAPITAL (hõlmab inimtööga varasema tootmisprotsessi käigus valmistatud tootmisvahendeid). Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali;
4. ETTEVÕTLIKKUS ( inimressurss , mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks).
Tootmisprotsessi väljundid - on hüvised ( kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleneb valiku tegemise vajadus.
Majandusagendid - on
1) kodumajapidamised;
2) firmad;
3) avalik sektor (riik, valitsus)
4) välismaailm.
Turg - 1) hüviste e. toodanguturg
2) ressursside e. tootmistegurite turg.
Mikro- ja makroökonoomika

Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid , neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna .
Makroökonoomika - uurib majandust kui tervikut .
Majanduslik valik - Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel.
Valiku alus:inimeste ratsionaalne käitumine.
Valik põhineb loodetava marginaal - e. piirkasu ja tehtava marginaal- e. piirkulu võrdlusel.
Majandusanalüüs - on vajalik majandusmudelite ja majandus- teooriate väljatöötamiseks.
Majandusmudel - on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente.
Majandusteooria - on majandusliku reaalsuse ühe või teise osa kohta omandatud teadmiste üldistatud süsteem
Analüüsi keeled: 1) verbaalne;
2) graafiline ;
3) matemaatiline.
Teaduslik meetod - Eeldab nelja vaheetappi e. sammu:
1) Võtmemuutujate kindlaksmääramine ja defineerimine;
2) Oletuste tegemine: a) ceteris paribuse eeldus;
b) käitumuslikud oletused;
3) Hüpoteesi või prognoosi formuleerimine
4) Mudeli paikapidavuse kontroll.
Analüüs võib olla: 1) Positivistlik. räägib asjadest nii nagu on
2) Normatiivne. räägib asjadest nii nagu nad peaksid olema
Võimalikud analüüsi vead: 1) Vale põhjuse viga
2) Kompositsiooni viga
Graafiline analüüs
Graafik - peegeldab piltlikult muutujate omavahelisi seoseid .
Alternatiivkulu - on antud valikust loobumise hind. Kujutab endast kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e. alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud.
Tootmisvõimaluste kõver - on kõver, mille abil saab graafiliselt kajastada ühiskonna tootmisalaseid valikuid. Kujutab endast erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafilist kujutist eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud.
Ühiskonna põhiprobleemid: 1) mida toota?
2) kuidas toota?
3) kellele toota?
NÕUDLUS JA PAKKUMINE
Turu olemus - on institutsioon , mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning vastastikku hüviseid vahetavad (näit. kohalik toiduturg, ärikeskus, krediiditurg, tööturg jne).
Nõudlus - kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus ).


Nõutav kogus - on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta.
Nõudlusseadus - sätestab, et hüvise nõutav kogus muutub antud perioodil hüvise kogusega vastupidises suunas (ceteris paribus).
Nõudluskõver - on negatiivse tõusuga. Selle põhjused on:
1. piirkasulikkuse vähenemine hüvise tarbimisel;
2. hinna muutuse asendusefekt ;
3. hinna muutuse sissetulekuefekt.
Turunõudlus (D) - kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete tarbijate poolt sel antud hinnatasemel nõutavate koguste summa vahel
Nõudluse mõjurid: 1. tarbijate sissetulek; D↑: P= Q↑
2. teiste hüviste hinnad; Q=P↑
3. tarbijate ootused
4. tarbijate arv;
5. tarbijate maitse ja eelistused . D↓: P= Q↓
Q=P↓
Hüvised (1) - jagatakse vastavalt sellele, kuidas nende nõudlus muutub tarbija sissetuleku muutudes: 1. normaalhüvisteks (nõudlus kasvab, kui sissetulek suureneb);
2. inferioorseteks hüvisteks (nõudlus kasvab, kui sissetulek väheneb).
Asendushüvised -neid võib kasutada ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks. Ühe hüvise hinna tõus toob kaasa teise hüvise nõudluse kasvu.
Täiendhüvised - neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Ühe hüvise hinna tõus toob kaasa teise hüvise nõudluse vähenemise.
Pea meeles!! NÕUTAVA KOGUSE MUUTUS - kajastub liikumises piki nõudluskõverat. Nõutava koguse muutust põhjustab hüvise hinna muutumine.
pea meeles!! NÕUDLUSE MUUTUS - toob kaasa terve nõudluskõvera nihkumise. Nõudluse muutust põhjustab mingi nõudluse mõjuri muutus.
Pakkumine - kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil müüa (ceteris paribus).
Pakutav kogus- on kogus, mida tootjad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad müüa.
Pakkumisseadus -sätestab, et hüvise pakutav kogus muutub hüvise hinnaga samas suunas (ceteris paribus).
Pakkumiskõver - on positiivse tõusuga. Selle põhjused on:
1. kõrgema hinna korral on tootjad huvitatud suurema koguse pakkumisest;
2. kõrgema hinna korral suudavad tootjad pakkuda suuremat kogust.
Kasvavate alternatiivkulude seadus - sätestab, et täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse.
Turupakkumine (S) - kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete pakkujate poolt sel antud hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel
Pakkumise mõjurid: 1. tehnoloogia tase;
2. hüviste tootmiseks vajalike ressursside hinnad;
3. alternatiivsete hüviste hinnad;
4. tootjate ootused;
5. tootjate arv;
6. maksud ja subsiidiumid.
PAKUTAVA KOGUSE MUUTUS - kajastub liikumises piki pakkumiskõverat. Pakutava koguse muutust põhjustab hüvise hinna muutus.
PAKKUMISE MUUTUS – kajastub pakkumis-kõvera nihkumises. Pakkumise muutust põhjustab mingi pakkumise mõjuri muutus.
↑↑↑!!PEA MEELES!!↑↑↑
Turu ülejääk - on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse.
Turu puudujääk - on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse.
Tasakaaluhind - on hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad.
Tasakaalukogus - on kogus, mille korral nõutav ja pakutav kogus on ühesuurused.
Maksimumhind - on seadusega kehtestatud hind, mis antud tasemest kõrgemale tõusta ei tohi.
Miinimumhind - on seadusega kehtestatud hind, mis antud tasemest allapoole langeda ei tohi.
Elastsus
Nõudluse hinnaelastsus - kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele
Nõudluse hinnaelastsus koefitsent - mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust.
E =
: ΔQ= Q2-Q1
Nõudluse hinnaelastsuse liigid:
Elastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on > 1.
Ühikuelastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muutus. Koefitsient =1.
Mitteelastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on Kaarelastsuse valem:Koefitsient leitakse punktis, mis asub kahe vaatlusega määratud vahemiku keskel.
E=
:
Kogutulu ja elastsuse seos:
kogutulu (TR) - on rahasumma , mille firma saab oma toodangu müügist.
TR = Q * P
Elastne nõudlus: hinnatõus vähendab kogutulu ja vastupidi.
Ühikuelastne nõudlus - hinna tõusu (languse) korral jääb kogutulu samaks.
Mitteelastne nõudlus - hinna tõus suurendab kogutulu ja vastupidi.
Lineaarne nõudluskõver: nõudluse elastsus on suurem hüvise suhteliselt kõrge hinna puhul ja nõudluse elastsus on väiksem hüvise suhteliselt madala hinna korral.
Täielikult elastne nõudluskõver: nõudluskõver on horisontaalne sirge; koefitsient on lõpmatu. Nõudlus on täielikult elastne.
Täielikult mitteelastne nõudluskõver: nõudluskõver on vertikaalne sirge; koefitsient on null. Nõudlus on täielikult mitteelastne.

Nõudluse elastsuse mõjurid: 1. asenduskaupade arv;
2. hüvise tähtsus tarbija jaoks;
3. hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus;
4.hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus
Nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsient - kajastab hüvise nõutava koguse muutust vastuseks sissetuleku protsentuaalsele muutusele (ceteris paribus); võimaldab uurida sissetuleku seost tarbimisega;
Nõudluse sissetulekuelastsus - mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetuleku muutumisele. E=
:
Nõudluse sissetulekuelastsus a) Normaalkaupade korral on koefitsient positiivne. Luksuskaupade koefitsient > 1; esmatarbekaupade koefitsient b)INFERIOORSETE kaupade korral on koefitsient negatiivne
Nõudluse ristelastsus - mõõdab ühe hüvise nõudluse muutust vastuseks teise hüvise hinna muutumisele. Exy =
Asenduskaupade nõudluse ristelastsuse koefitsient on positiivne, Täiendkaupade nõudluse ristelastsuse koefitsient on negatiivne
Pakkumise hinnaelastsus - kirjeldab pakutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele .
PAKKUMISE HINNAELASTSUSE MÕJURID: 1. ajaperioodi pikkus;
2. alternatiivkaupade olemasolu.


Tootmine ja tootmiskulud
Tootmisprotsessi - SISENDID on ressursid e. tootmistegurid, mida tootja (firma) kasutab hüviste tootmiseks. VÄLJUND on koguprodukt (TP), mis kujutab endast firmas teatud perioodi jooksul valmistatud hüviste koguhulka.
Tootmisfunktsioon - kajastab tootmisprotsessi sisendite ja väljundite omavahelist seost, mis näitab, missugust maksimaalset kogust võib antud perioodil iga antud sisendite kombinatsiooniga toota. Tootmisfunktsiooni saab esitada: verbaalselt, tabeli kujul,
Graafiliselt ja matemaatiliselt.
matemaatilisel kujul: TP = f(L,K) ,kus TP - firma koguprodukt;
L – kasutatud töö hulk;
K – kasutatud kapitali kogus.
Isokvant - on tootmisfunktsiooni graafiline kajastus. kujutab endast kõverat, mis näitab kõiki kahe sisendi kombinatsioone, mis tehnoloogiliselt efektiivselt kasutatuna võimaldavad toota teatud tootmiskoguse. Tema kuju näitab, kas tootmisfunktsioon on muutuvate või fikseeritud proportsioonidega.
Lühiperioodiks – nim. ajavahemikku, mille jooksul vähemalt üks sisenditest ei ole muudetav .
Pikaks perioodiks – nim. ajavahemikku, mille jooksul firma võib muuta (varieerida) kõigi oma sisendite suurust.
Püsiressurssid - on need ressursid, mille suurust firma lühiperioodil muuta ei saa.
Muutuv ressurssid - on need ressursid, mille suurust saab muuta ka lühiperioodil.
Keskmine produkt (AP) on koguprodukti ja kasutatud sisendi hulga jagatis
AP = TP : L
Piirprodukt (MP) on koguprodukti juurdekasv, mille põhjustas ühe täiendava sisendiühiku kasutamine
MP = ΔTP : ΔL
TP, AP ja MP kohta kehtivad järgmised seaduspärasused:

• kui MP > AP, siis AP suureneb;
  
• kui MP
• seega, MP = AP, kui AP on maksimaalne;
  
• seni, kuni MP on positiivne, TP kasvab;
  
• kui MP on negatiivne, TP väheneb;
  
• kui MP = 0, siis TP on maksimaalne.
  

Kahaneva piirtootlikkuse seadus - Kui mõnda sisendit suurendatakse tingimustes, kus tehnoloogia tase ja teiste sisendite hulk jääb samaks, siis teatud punktist alates hakkab muutuvsisendi piirprodukt vähenema; tegemist on lühiperioodi seadusega.
Alternatiivkulu - Kuna ühiskonna ressursid on piiratud ja neid võib alternatiivselt kasutada, on teatud ressursside antud hüvise tootmiseks kasutamise majanduslik kulu sisuliselt alternatiivkulu; ta on antud ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind; analüüsi lihtsuse huvides väljendatakse teda tavaliselt rahalistes mõõtühikutes.
Otsesed kulud - on firma tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursiturult.
Kaudsed kulud - mõõdavad tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral.
Firma kulude iseloom:
Arvestuslikud kulud - on otsesed kulud, mis kajastuvad firma raamatupidamises.
Majanduslikud kulud - on otseste ja kaudsete kulude summa. Kaudsed kulud ei nõua rahalisi väljaminekuid ja ei kajastu seetõttu raamatupidamises.
Firma püsi- ja muutuvkulud :
Püsikulud (FC) - on püsiressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu.
Muutuvkulud (VC) - on muutuvressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil muutub, kui firma tootmismaht muutub.
Piirkulu (MC) - mõõdab ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendavat kulu.
Valemid:
MC = ΔTC : ΔTP, kus TC = firma kogukulud
MC = ΔVC : ΔTP
Keskmised kulud: Keskmine püsikulu: AFC = FC : TP
Keskmine muutuvkulu : AVC = VC : TP
Keskmine kogukulu: ATC = TC : TP
TÄIELIK KONKURENTS
Hüviste turu tüübid: 1. täielik konkurents;
2. monopol ;
3. monopolistlik konkurents;
4. oligopol .
Turu struktuur - kajastab selle majanduskeskkonna kõige tähtsamaid tunnusjooni, kus firma tegutseb:
* firmade arv harus;
* turule pääsemise tingimused;
* firma toodangu homogeensus või heterogeensus;
* konkurentsi vormid.
Täieliku konkurentsi turu tunnusjooned :
* suur arv ostjaid ja müüjaid;
* homogeenne (ühetaoline) toodang;
* täieliku info olemasolu;
* ressursside täielik ja vaba mobiilsus e. turukaitsetõkete puudumine.
Täielikult konkureeriv firma (TKF) - on HINNAVÕTJA, kuna ükski firma üksinda ei suuda turuhinda mõjutada. Firmad võivad varieerida üksnes oma tootmismahtu. TURUHINNA - määrab ära turunõudluskõvera ja turupakkumiskõvera lõikepunkt.
TKF- i nõudluskõver - on horisontaalne sirge, mis lähtub turuhinnast; kuna nõudluskõver on horisontaalne sirge, kajastab ta ka firma keskmist tulu (AR) ja piirtulu (MR), mida firma saab igal tootmistasemel. Seega, p = MR.
Piirtulu - on firma täiendav tulu ühe täiendava tooteühiku müügist.
MR = ΔTR : ΔTP, kus TR on kogutulu, TP – koguprodukt.
Firma kasum: ARVESTUSLIK KASUM - kujutab endast kogutulu ja otseste kulude vahet.
NORMAALKASUM - kindlustab, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu.
MAJANDUSKASUM - on arvestusliku kasumi see osa, mis ületab normaalkasumi.
Kasumi maksimeerimise kuldreegel - TKF maksimeerib oma kasumi või minimeerib oma kahjumi , tootes kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Piirtulu ja piirkulu võrdust nimetatakse kasumi maksimeerimise kuldreegliks.
MR = MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel).
Lühiperioodi kahjum - Kui firma saab kahjumit iga võimaliku tootmismahu korral, võib ta: kahjumile vaatamata oma tegevust jätkata või tegevuse ajutiselt lõpetada. Tegevust on mõtet jätkata siis, kui firma poolt saadav tulu ületab tema muutuvkulud (TR > VC) või, teisisõnu, kui turuhind ületab firma keskmised muutuvkulud (p > AVC).
Sulgemishind - on hind, mis võrdub firma minimaalse keskmise muutuvkuluga .
Sulgemispunktis MC = AVCmin
Kasumilävel - e. tasuvuspunktis saab firma normaalkasumit (majanduskasum võrdub nulliga). Hind võrdub minimaalse keskmise kuluga: p = ATCmin
Firma kogutulu võrdub kogukuluga, mis sisaldab kaudseid kulusid (TR = TC).
Pakkumiskõver:
FIRMA LÜHIPERIOODI PAKKUMISKÕVER - on firma piirkulukõvera see osa, mis jääb ülespoole piirkulukõvera (MC) ja firma keskmise muutuvkulukõvera (AVC) lõikepunkti.
TURU PAKKUMISKÕVER - kujutab endast kõigi firmade pakkumiskõverate horisontaalsummat
Lühiperiood: Seega, kuna lühiperioodil ei jõua uued firmad turule tulla või olemasolevad sealt lahkuda, võivad firmad täieliku konkurentsi turul lühiperioodil saada majanduskasumit või majanduskahjumit.
Mittetäielik konkurents
Mittetäielik konkurents - prevaleerib tootmisharus, kus firmadel on teatav kontroll oma toodangu hinna üle.
Hõlmab järgmisi turustruktuure:
* monopol;
* monopolistlik konkurents;
* oligopol.
Monopol ja turukaitsetõkked: Monopol suudab pikal perioodil vastu pidada üksnes siis, kui uute firmade juurdetulek on tõkestatud.
Turukaitsetõkked:

• mastaabiökonoomia (-sääst), mis teeb kauba tootmise rohkem kui ühele firmale ebaefektiivseks,
  
• seaduslikud piirangud (patendid, litsentsid jne),
  
• kontroll oluliste ressursside üle.
  

Monopoolne firma –

• Olles haru ainuke firma, langeb tema nõudluskõver kokku haru vastava kõveraga.
  
• Monopoli piirtulu on väiksem kui tooteühiku hind, kuna monopol saab müüki suurendada ainult toodangu hinda alandades.
  
• Kui nõudlus on elastne, on piirtulu positiivne ja kogutulu hinna langedes kasvab.
  
• Kui nõudlus on mitteelastne, on piirtulu negatiivne ja kogutulu hinna langedes väheneb.
  

Monopoli tegevus: MONOPOL MAKSIMEERIB OMA KASUMI VÕI MINIMEERIB OMA KAHJUMI, kui ta suudab katta vähemalt oma keskmise muutuvkulu ning leiab sellise hinna ja koguse kombinatsiooni, mille korral piirkulu võrdub piirtuluga (MC = MR).
Monopoli tegevus: Lühiperioodil võib monopol saada majanduskasumit või kahjumit. Niipea, kui hind ei suuda katta keskmist muutuvkulu, lõpetab firma tegevuse.
Pikal Perioodil võib monopol erinevalt TKF-ist saada majanduskasumit, kuna uute firmade juurdetulek harusse on raskendatud.
Monopoli efektiivsus - Monopol ei suuda ressursse kasutada niisama efektiivselt kui täielikult konkureeriv firma. Monopoli tootmismaht on väiksem ja hind kõrgem kui täielikult konkureerival firmal. See toob kaasa tarbijate heaolu vähenemise.
Monopolistliku konkurentsi turu tunnusjooned:
1) turul on tihe konkurents, kuna firmade arv on suur;
2) firmade suur arv võimaldab neil tegutseda üksteisest sõltumatult (täielikule konkurentsile iseloomulik aspekt);
3) toodang on diferentseeritud (monopolile iseloomulik aspekt);
4) turul puuduvad märkimisväärsed sisenemisbarjäärid.
Monopolistliku konkurentsi firma - Firmal on teatav monopoolne võim. Seega suudab ta teatud määral mõjutada oma toodangu hinda. Järelikult on firmal negatiivse tõusuga nõudluskõver, kuigi firma turuosa on suht väike. Firma piirtulu on seega väiksem kui toodangu hind (MR Lühiperioodil võib firma saada kas
1) kasumit;
2) kahjumit või
3) nullkasumit.
Pikal perioodil tuleb harru, kus firmad saavad kasumit, juurde uusi firmasid, mis vähendab iga senise firma turuosa.
Oligopol - kujutab endast sellist turustruktuuri, mida iseloomustab väike arv müüjaid. Oligopoli üheks juhuks on duopol . See on turustruktuur , kus tegutseb 2 firmat.
Oligopoli tunnusjooned: 1. Toodang on kas homogeenne või diferentseeritud.
2. Turukaitsetõkete olemasolu: a) mastaabisääst;
b) seaduslikud piirangud.
3. Firmade vastastikune sõltuvus, mis tuleneb firmade väikesest arvust.
Oligopoli mudelid- Seetõttu, et firmad oligopoolsel turul üksteisest vastastikku sõltuvad, on üksikfirmade käitumise uurimine küllalt keeruline. Ja kuna firmad võivad väga erineval moel käituda, on oligopolide tegevuse analüüsimiseks koostatud mitmeid erinevaid mudeleid .
Tuntumaid oligopoli mudeleid: a) murtud nõudluskõver,
b) kartell ,
c) juhtpositsioon hinnamuutustes ( hinnaliider ),
d) mänguteooria,
e) kulupõhine hinnakalkulatsioon.
Murtud nõudluskõver- Selle mudeliga saab selgitada hindade stabiilsust muutunud tootmiskulude korral. Mudeli eeldus: juhul, kui üks firma alandab oma toodangu hinda, järgnevad konkurendid tema eeskujule; aga kui üks firma tõstab oma toodangu hinda, teised talle ei järgne. Põhjendus: kui üks firma tõstab hinda, siis teised ei tee seda see-pärast, et nad loodavad hinda tõstnud firma kliendid endale saada. Hinna langetamise korral on mõttekas eeskuju järgida, et mitte kaotada oma kliente odavamat hüvist müüvale firmale. Kui konkurendid järgivad teise firma algatatud hinna alandamist, samas aga hinnatõusuga kaasa ei lähe, on oligopoli nõudluskõver murtud. Hinnavahemiku p > pe langeb nõudluskõver kokku elastsemat nõudlust väljendava nõudluskõveraga ja vahe-mikus p Kartell - moodustab grupp firmasid, mis nõustuvad oma tootmis- ja hinnapoliitikat koordineerima. Seega saab kartell käituda nagu monopol. Kartelli eesmärk: kehtestada toodangu ühtne hind ja jaotada haru kogutoodang kartelli kuuluvate firmade vahel. Kartell on kollusiooni kõige levinum tüüp. Kollusioon on müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta.
Hinnaliider - Hinnaliidri mudeli korral kehtestab haru toodangu hinna, mis maksimeerib haru kui terviku kasumi, üks või väike grupp firmasid, kusjuures ülejäänud firmad järgivad liidri tegevust. Kuna sellise tegevuse tulemus sarnaneb avaliku kollusiooni omale, nime-tatakse seda ka vaikivaks kollusiooniks.
Mänguteooria - vaatleb oligopoolsete firmade käitumist kui konkureerivate firmade strateegiliste käikude ja vastukäikude seeriat . Ta analüüsib firmade käitumist, kui nende otsused mõjutavad teiste firmade tegevust, ja keskendub seejuures sellele, kas firmad soovivad teha koostööd või omavahel konkureerida.
Kulupõhine hinnakalkulatsioon - Mudel, mille korral toodangu hinna kehtestamisel kalkuleeritakse keskmine muutuvkulu, millele lisatakse hinnakõrgend. Hinnakõrgend on vajalik selleks, et katta kulud, mida ei saa otseselt siduda konkreetse kaubaühikuga, ja kindlustada firmale kasum. Mudel selgitab, miks võib firma olla huvitatud hinna-kujunduse lihtsustamisest.
Mittetäieliku konkurentsi ebaefektiivsus - Mittetäieliku konkurentsi turu firmad on ebaefektiivsed, kuna kehtestavad oma toodangule kõrgema hinna ja toodavad väiksemat kogust kui seda teeksid täielikult konkureerivad firmad. Samas saavad suured firmad kasu tänu mastaabiefektile ja tehnoloogilistele eelistele. Seetõttu mittetäielikku konkurentsi enamasti ei takistata, kuigi firmasid püütakse seadusandluse ja reguleerimise kaudu mõjutada, et nad oma turujõudu ei kuritarvitaks. Sel eesmärgil ongi enamikus riikides olemas oma konkurentsiseadus .
15