8. Bakterid paljunevad: a)eostega , b) pungumisega, c) paljunemisrakukestega, d) mütseeli tükikeste abil, c) .pooldumisega 9. Paljunemise etapid: • Bakterirakk suureneb, DNA replitseerub ning liigub raku poolustele • Rakukest ja –membraan sopistuvad ning moodustub rakuvahesein • Bakterirakk jaguneb kaheks tütarrakuks 11. Võrdle bakteriraku sisenemist struktuuri ja organelle looma ja taimerakuga. Bakterirakul pole tuuma, kuid taimerakul ja loomarakul on. Bakterirakul on vibur ja piilid, kuid taimerakul ja loomarakul pole. 12. Kas on võimalik, et Eesti esimesel laulupeol osalenud bakter on elav tänaseni? Põhjenda vastust: Jah see on võimalik, kuna spoor aitab neil kaua elus püsida 13. Defineeri: Patogeensed bakterid:- Bakterid, mis sattudes inimese organismi põhjustavad haigusi Bakteritoksiinid:- Mürkained,kutsuvad esile koekahjustusi
1) 1)vale.Plastiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad kloro ja kromoplastideks 2)vale.Tselluloos on taime rakukesta peamine koostisaine. 3)vale.Bakteritel puudub rakutuum ja seetõttu on nad eeltuumsed organismid. 4)vale.Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumise teel.2)Vakuool on peamiselt taimerakule iseloomulik organell, mis on membraaniga ümbirtsetud.Bakterirakus esinevad samuti vakuoolid,mis sisaldab gaasi. 3)Vesi pääseb taimerakku,vakuood täitub veega, vakuool paisub ning tekib siserõhk, mida nim. Turgoriks. Turgor on vajalik elutegevuseks Turgor aitab taimedel püstises asendis püsida.4)Bakterirakul puudub rakutuum,Golgi kompleks,mitokonder,tsütoplasmavõrgustik ja tsütoskelett. 5)Bakterid vajavad elu tegevuseks toitaineid ja sobivad elukeskkonda .6)Seened on inimesele toiduks samuti kasutatakse neid meditsiini tööstuses,keskkonna kaitses ning alkoholitööstuses 1) 1)vale.Plastiidid on taimedele iseloomulikud org...
on kujult ümarad. TOITUMINE Seeneraku:saavad oma toitained kas surnud organisme lagundades, parasiteerides või tehes koostööd mõne teise organismiga. Eeltuumsed e prokarüoodid- organismid, kellel puudub membraaniga ümbritsetud rakutuum;bakterid ja arhed. Rõngaskromosoom-eeltuumse organismi ühest DNA-molekulit koosnev kromosoom, mis sisald raku tähtsaimat pärilikku infot. Limakapsel-osa bakterirakke ümbritsev kiht, mis kaitseb rakku kuivamise eest, aitab bakterirakul liikuda ja seob üksikuid rakud kolooniaks. Sisaldised- varuainete kogumikud bakterirakus, sisald peamiselt tärklist, glükogeeni, väävli-ja fosforiühendeid.bakterite spoorid-tugeva kestaga ümbritsetud struktuurid, mis võimaldavad bakterirakul üle elada raskeid aegu, kuid ei osale bakterite paljunemises. Kõikides bakterirakkudes on ribosoomid, kus sünteesitakse valke. Gaasivakuoolid on bakterirakus asuvad mahutid mis sisald gaase. Neid on peamiselt vees elavatel bakteritel ja need
Taimeraku ja loomaraku suurus on 20-40 μm, tuum on ümbritsetud kaksikmembraaniga. Pulkjad kromosoomid, DNA-d ja geene on palju. Ribosoomid on suuremad, neid on palju ja asuvad tavaliselt tsütoplasmavõrgustikul. Tsütoplasma on vedelam ja liikuvam. Viburid on suuremad ja koosnevad tubuliinist. Membraaniga ümbritsetud rakuorganellid on olemad nt lüsosoomid, tuum, Golgi kompleks, mitokondrid, taimedes veel plastiidid (nt kloroplastid) Bakterirakul ja loomarakul puuduvad vakuoolid. 12. Kas on võimalik, et Eesti esimesel laulupeol osalenud bakter on elav tänaseni? Põhjenda vastust. Võibolla, maailmast on leitud veelgi vanemaid baktereid. Bakterid võivad säilida õigetes keskkondades sadu miljoneid aastaid, ei tea millises keskkonnas on Eesti esimesel laulupeol osalenud bakterit hoitud, seega ei saa kindel olla kas on elav või mitte. 13. Defineeri:
vastastikku kasulik kooselu taimejuurte ja seente vahel Samblik- liitorganism, mis koosneb sümbioosis elavast seenest koos vetika või tsüanobakteriga Eeltuumsed ehk prokarüoodid- organismid, kellel puudub membraaniga ümbritsetud rakutuum; bakterid ja arhed Rõngaskromosoom- eeltuumse organismi ühest DNA-molekulist koosnev kromosoom, mis sisaldab raku tähtsaimat pärilikku infot Limakapsel- osa bakterirakke ümbritsev kiht, mis kaitseb rakku kuivamise eest, aitab bakterirakul liikuda ja seob üksikud rakud kolooniaks Sisaldised- varuainete kogumikud bakterirakus, sisaldavad peamiselt tärklist, glükogeeni, väävli- ja fosforiühendeid Bakterite spoorid- tugeva kestaga ümbritsetud struktuurid, mis võimaldavad bakterirakul üle elada raskeid aegu, kuid ei osale bakterite paljunemises
ehk polüsahhariid, mis ümbritseb tihedalt rakku. Koosneb see 95% ulatuses veest ja väikesest hulgast polüsahhariididest. Kihnu ülesandeks on kaitsata mikroobe kuivamise ja teiste kahjulike mõjude eest. Limakiht aitab osadel mikroobidel kinnituda organismi rakkudele. Pili (ehk karvakesed ehk fimbriad) esinevad gramnegatiivsetel bakteritel. Nad on lühikesed karvataolised struktuurid, nende tipus on adhesiivsed (külge kleepuvad) proteiinid, mis aitavad ühel bakterirakul kinnistuda teise külge. Peale selle on olemas ka spetsiaalsed (F-pilid), mille kaudu toimub konjugatsioon. Ka bakteriofaagid kinnituvad raku kestale tänu pilidele. Viburid on pikad spiraalsed proteiinid, mis kinnituvad raku seinale. Bakterite fenotüübilisel klassifitseerimisel on need üheks oluliseks tunnuseks. Viburites esineb proteiin flagelliin, mis moodustab silindrilisi struktuure. Baktereid klassifitseeritakse viburite asetuse järgi:
mitmetest rakkudest hallitusseened on ainuraksed ja söögiseened hulkraksed 7. Võrdle seenerakku bakterirakuga. Seenerakul tuum (üks või mitu)rakumembraan, rakukest (koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest), mitokonder (varustab rakku energiaga), tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid. Bakterirakk on aga eeltuumne, tal on plasmiidid, nukleoidid, piilid, kapsel ja vibur mida pole seenerakul. Bakterirakul on ka rakumembraan, rakukest ja tsütoplasma 8. Miks sarnanevad seened pigem loomadega kui taimedega? Raku ehituse poolest, loomrakul pole kesta. Seenel ja loomrakul on tuum, tsütoplasma, mitokondrid, rakumembraan, tsütoplasma jne. 9. Kuidas jaotatakse seeni nende eose tekke koha alusel? Too näiteid iga rühma kohta. Kottseened pärmseened, jahukasted, mürkel ikkeseened täpphallikud, rohehallikud kandseened pilvik, kärbseseened, roosteseened, majavamm
katab rakumembraan, mida katab rakukest, mille peak kapsel. 2 Nicole Maria Klais; 11 H piilid - mis aitavad pindadele kleepuda vibur – saavad vees liikuda. ribosoomid. 2. Mille poolest erineb bakterirakk loomarakust? - Loomarakul puudub rakukest, bakterirakul puuduvad mitokondrid, Golgi kompleks, tsentrioolid. - Bakterirakk on eelttumne ja loomarakk päristuumne. 3. Mille abil kantakse bakterirakus edasi energiat? - Bakter kasutab energiat elutegevuseks, sealhulgas nt. liikumiseks ja ainete rakku transportimiseks. - Energia salvestatakse rakus ATP-na. Energiaallikaks ATP sünteesil võib olla nt päikeseenergia ja keemiline energia. 4. Nimeta endospoori tekke etapid.
1. Aine- ja energia hankimise viisid. Mõisted auto- ja heterotroof. Kemo- ja fotosünteesijad. Näiteid. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Kasutavad valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. (taimed, tsüanobakterid) (kemo- ja fotosünteesijad) Heterotroofid on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. (vihmauss, loomad) Kemosünteesijad toodavad orgaanilist ainet anorgaanilistest ühenditest. Selleks kasutavad nad anorgaaniliste ainete keemilist energiat. Viivad läbi redoksreaktsioone. (sulfaatijad, raua- ja mangaanibakterid) 2. Mis on assimilatsioon? Dissimilatsioon? Kuidas on nad omavahel seotud? Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid. 3. M...
ümbritseb tihedalt rakku. Koosneb see 95% ulatuses veest ja väikesest hulgast polüsahhariididest. Kihnu ülesandeks on kaitsata mikroobe kuivamise ja teiste kahjulike mõjude (bakteriotsiinide, bakteriofaagide, fagotsütoosi) eest. Limakiht aitab osadel mikroobidel kinnituda organismi rakkudele. Pili (ehk karvakesed ehk fimbriad) esinevad gramnegatiivsetel bakteritel. Nad on lühikesed karvataolised struktuurid, nende tipus on adhesiivsed proteiinid, mis aitavad ühel bakterirakul kinnituda teise külge. Peale selle on olemas ka spetsiaalsed (F-pilid), mille kaudu toimub konjugatsioon. Ka bakteriofaagid kinnituvad raku kestale tänu pilidele. Viburid on pikad spiraalsed proteiinid, mis kinnituvad raku seinale. Bakterite fenotüübilisel klassifitseerimisel on need üheks oluliseks tunnuseks. Baktereid klassifitseeritakse viburite asetuse järgi: 1)monotricha - üks vibur raku ühes otsas;
Eeltuumsetel puudub tuum, aga päristuumsetel on tuum. 12. Milline väide on tõene, milline väär? Paranda vale väide eitust kasutamata. o Ribosoomid säilitavad ja kannavad infot raku ja organismi pärilike tunnuste kohta. (Pärilikkusaine säilitab ja kannab infot raku ja organismi pärilike tunnuste kohta.) o Anaeroobsed bakterid saavad elada vaid hapnikuvabas keskkonnas. 13. Mille poolest erineb bakterirakk taimerakust? Bakterirakul pole mitokondreid, kloroplaste ja tselluloosi. Taimerakul pole jätkeid, limakapslit ja viburit. 14. Selgita, kuidas mõjutavad loetletud tegevused bakterite hulka ja toidu riknemist? o Toidunõude kuivatamine käte kuivatamiseks kasutatud käterätikuga. Kätel olnud bakterid lähevad toidunõule ja hiljem me sööme selle toidunõuga ning bakterid, mis võivad olla meile kahjulikud, satuvad meie organismi. o Toidu hoidmine toatemperatuuril.
(vähemalt 3) kerabakterid ehk kokid, pulkbakterid ehk batsillid, spiraalsed bakterid ehk spirillid, keeritsbakterid ehk spiroheedid. 10. Mis värvi on kromoplastid ja mis on nende ülesanne taime elus? Kromoplastid on kollased, oranzid või punased, nad sisaldavad karotinoide. Nende ülesandeks on õitele ja viljadele tolmeldajate või levitajate ligimeelitamine 11. Mis põhjusel on loodusteadlased bakterid paigutanud ka taimeriiki? 12. Tõmba joon alla kaheksale rakuosale , mis bakterirakul puuduvad. Tuum, rakumembraan, Golgi kompleks, limakapsel, rakukest, kloroplast, plasmiid, tsütoplasmavõrgustik, turgor, rõngaskromosoom, karüoplasma, mitokonder, gaasivakuoolid, geenid, bakterispoor II rida 1. Selgita mõisted Hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Plasmiid-bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks
kasutavad reduktiivjõu allikana enamasti orgaanilisi aineid. Kemolitotroofid: Nitrifitseerijad, tioonbakterid, vesinikubakterid jt; ATP sünteesivad anorgaaniliste ühendite oksüdatsiooni arvel, C-allikana kasutavad CO2. Kemoorganotroofid: Tavalised heterotroofsed bakterid, nii aeroobsed, fakultatiivselt anaeroobsed kui ka kääritajad; ATP sünteesivad orgaaniliste ühendite oksüdatsioonil vabaneva energia arvel; C- allikana kasutavad samuti orgaanilisi aineid. 3. Mis jääb bakterirakul tsütoplasmast väljaspoole, milliseid raku tüüpe kesta ehituse alusel eristatakse? Kirjelda. Mikroobiraku see kiht, mis asub tsütoplasma membraani ja rakuümbrise vahel, on rigiidne rakusein. Rakusein on Gram-positiivsetel ja Gram-negatiivsetel mikrorganismidel erinev. Graampositiivsetel bakteritel katab tsütoplasmamembraani paks, mitmekihiline peptidoglükaan. Erinev värvumine Grami järgi tuleneb just peptidoglükaankihi paksuse erinevusest eritüüpi bakteritel
3. Kuhjata endasse erinevad jääkained; Rakukest Rakukest on taime-, vetika- ja seenerakkudele ning tihti ka bakterirakkudele omane paks struktuur, mis kaitseb rakke ning annab neile tugevuse. Rakukest paikneb membraanist väljaspool. Taime- ja vetikarakkude rakukest on peamiselt tselluloosist. Seenerakkude rakukesta peamine koostisaine on kitiin. Bakterirakkude rakukest on ehitatud polüpeptiididest ja/või polüsahhariididest. Rakukestast väljaspool on bakterirakul tihti veel kapsel või limakiht. Nii rakukest, kapsel kui limakiht aitavad bakterirakul muutlikes või vaenulikes keskkonnatingimustes toime tulla. STRUKTUUR FUNKTSIOON EHITUS P T S L Rakumembraan *eraldada raku sisekeskkond väliskeskkonnast fosfolipiidid, valkud, kolesterool, + + + +
2) Kapsel Ei esine kõikidel bakteritel. Elusorgansmides on kihn oluline kaitsebärjäär, et seista loomse organismi kaitse mehhanismide vastu. 3) Tsütoplasma ja ribosoomid Läbi paistev, poolvedel ja sisaldab vett, valge ja rasvu Ribosoomid: Sisaldavad RND-d ja proteine; valgusünteesi toimumispaik; Asenduvad mitokondreid 4) Nukleoid ja plasmiidid Rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal . Bakterrakk on hoploidne. Bakterirakul puudub tuumamemrbaan. Plasmiidid on iseseisvad DNA rõngas molekulid, mis määravad mitmesuguseid raku omadusi. (Diplodine 46, hoplodine 23) 5) Eosed ehk endospoorid Moodustavad osad bakterid väliskeskkonnas eksisteerimiseks. Taluvad keetmist 30-40 minutit. 6) Bakterite suurus Eri bakteri liikide rakud on eri suurusega 0,5-3 mikromeetrit Bakterite kasv ja paljunemine Raku mõõtmed muutuvad väga vähe. Kasv = bakterikoloonia kasv, rakkude hulga suurenemine. 1
Toitumisviis on Taimerakul on osmoos. kloroplastid. Seen ja loom Ei esine plastiide. Neil on Rakkude jagunemisvõime tuum. Glükogeen. Nad on on seentel piiratud. Seenel heterotroofid. on seeneniidid ja mütseel. Bakter ja loom Tsütoplasma, Bakterirakul on vibur. rakumembraan, ribosoom, Puudub rakutuum. Kest polüsahhariididest. 20. Viiruste olemus, peamised ehituslikud komponendid ja toimimine rakus Eluta ja elusa piirimail paiknevad bioloogilised objektid. Koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. Pole rakulise ehitusega. Kui peremeesrakus on bakter, siis nimetatakse viirusti bakteriofaagiks. Väljaspool
peptiidseid ravimeid, antikehi jms. 1. Millised bakterid 3kuuluvad arhede hulka? Arhed ehk ürgbakterid on bakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes ja erinevad kõigist teistest bakteritest. 2. Mille poolest erineb prokarüootide (bakterite) nukleoid eukarüootide tuumast? Elektronmikroskoopilised vaatlused on näidanud, et erinevalt eukarüootide rakkudest ei ole bakterirakul tuumamembraani. Piirkonda bakterirakus, kus paikneb DNA, nimetatakse NUKLEOIDIKS. Kui eukarüootide rakus on palju pulgakujulisi kromosoome, siis bakterirakus on ainult üks rõngakujuline kromosoom. 3. Mida nimetatakse plasmiidideks ja mis on nende ülesanne? Enamikul bakteritel on kromosoomile lisaks veel täiendavaid väikesmaid DNA rõngasmolekule- PLASMIIDE. Plasmiidid replitseeruvad bakterikromosoomist sõltumatult ja reeglina on neid rakus mitu koopiat. Neil paiknevad geenid, mis ei ole
3) Võrrelge bakteri-, seene- ja taimerakku loomarakuga (tooge välja 2 erinevust ja 2 sarnasust). Bakterirakk: Eeltuumne organism puudub rakutuum. Ei sisalda eukarüootstele rakkudele omaseid membraanseid organelle. Taimerakk: Taimerakku ümbritseb rakukest, mis koosneb tselluloosist. Taimerakus esinevad plastiidid, keskvakuoolid. Seenerakk: neid on nii üherakulisi kui ka hulkrakseid. Seenerakul on kest, mis koosneb kitiinist Sarnasused: kuigi bakterirakul puudub rakutuum, on neil siiski olemas tuumaaine, mis teistel on ümbritsetud rakutuumaga. Kõigis rakutüüpides esineb DNA. 4. ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS 1) Selgitage mõisteid autotroofid ja heterotroofid, tooge kummagi kohta 3 näidet. Autotroofid- Organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ained väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, kasutavad valgusenergiat
tsütoplasmasid. Mesosoomid− võtavad osa DNA replikatsioonist ning bakteri pooldumisest kaheks tütarrakuks. Rakusein (ehk rakukest) − asetseb tsütoplasma membraani ja kapsli (ehk kihnu) vahel. Rakusein annab bakterile kuju ja kaitseb teda kahjulike välismõjude eest. Pili (ehk karvakesed ehk fimbriad) esinevad gramnegatiivsetel bakteritel. Nad on lühikesed karvataolised struktuurid, nende tipus on adhesiivsed (külge kleepuvad) proteiinid, mis aitavad ühel bakterirakul kinnistuda teise külge. Viburid on pikad spiraalsed proteiinid, mis kinnituvad raku seinale. Tsütoplasma − on bakteri osa ilma kapsli, rakuseina ja plasmamebraanita. Tähtsaimad organellid on seal ribosoomid. Tsütoplasma membraani ülesanded on: 1) laseb läbi vajalikke toitaineid; 2) eritab ensüüme; 3) vajalik raku hingamiseks; 4) ja energia tootmiseks. Grampositiivsed bakterid – lillad, rakusein peptiidoglükaanist ja tühhaiinhapetest. Viimased
on palju • Bakterirakus puuduvad membraaniga ümbritsetud rakuorganellid • Bakterirakus on ribosoomid väikesed, asuvad vabalt tsütoplasmas ja neid on vähe. 3 on ribosoomid suuremad, tavaliselt asuvad tsütoplasmavõrgustikul ning neid on palju • Bakteri- ja loomarakus vakuoolid puuduvad. • Bakterirakus on tsütoplasma jäik ja liikumatu, 3 on tsütoplasma vedelam ja liikuvam • Loomarakul rakukest puudub, bakterirakul esineb, taimerakul on tselluloosist, seenerakul on kitiinist c) Milliseid kudesid rakus moodustavad? Osata neid iseloomustada • Epiteelkude – katab keha ja elundite pinda – kaitseb keha, võimaldab ainevahetust, osaleb haavade paranemisel – rakud on tihedalt üksteise kõrval • Närvikude – reguleerib organismi eri osade elutegevust ja liidab need ühtseks tervikuks -
..25 mikromeetrit. Bakteri ehitus on eeltuumne; tuuma pole, selle asemel on nukleoid ( DNA-st koosnev rõngaskromosoom); plasmiidid- sisaldavad geene eriolukordadeks ( näiteks kodeerivad antibiootikume kahjutustavaid ensüüme); rakumembraan; rakukest; osadel bakteritel limakapsel-ärakuivamise vastu; karvakesed ehk piilid; 2 viburi(d); ribosoomid; endospoorid- kest ebasoodsate elutingimuste üleelamiseks; bakterirakul puuduvad: mitokondrid, Golgi kompleks, tsütoplasmavõrgustik, tsentrioolid. § Väliskuju on bakteritel erinev. Väliskuju järgi eristatakse 6 rühma baktereid. Olulisemad nendest on järgmised: 1. Kerabakterid ehk kokid. Need on kerakujulised. Ahelkokid ehk streptokokid on ahelana seosesse jäänud kokid. Kobarkokid ehk stafülokokid paiknevad kobarakujuliselt. 2. Pulkbakterid ehk batsillid. Need on pulgakujulised.
1.Mis võiks varuaineteks olla? Polüsahhariidid, rasvad ja polühüdroksüvõihape on varuained, mida saab kasutada nii energia saamiseks kui ka endogeense süsiniku allikana. 2.Mille poolest erineb graampos ja neg viburite basaalkeha?? Graamneg kaks paari kettaid, graampos ainult sisemine. Lisaks sisemistele ketastele esinevad graamneg. bakteritel ka välimised kettad: P (periplasma) ja L (LPS) ketas. Need välimised kettad ilmselt ei pöörle, vaid stabiliseerivad telgvarrast. Viburi basaalkeha ehitus gramnegatiivsetel bakteritel. Sisemist ketast ümbritsevad rakumembraanis paiknevad Mot valgud, mis toimivad kettaid pöörlemapaneva mootorina (moodustavad ioonkanali) ja nendega on seotud Fli valgud, mis võimaldavad muuta viburi pöörlemise suunda. 3.Kuidas saab bakter liikumissuunda muuta? Mööda kõverjoont sujuvalt liikuda ei saa, bakteri liikumine käib piki sirgjoont, lii...
idanemisvõimelisena väga pikka aega. Endospoore saab rakus tuvastada rakkude kuumutamisel malahhiitrohelisega. Järgneval pesemisel ei tule värv spoorist välja ja tsütoplasma saab värvida täiendvärviga. Tuntuimad endospoore moodustavad bakterite perekonnad on Bacillus ja Clostridium Erandeid on ka. Näiteks Metabacterium polyspora rakus moodustub 4-9 endospoori. Anaerobacter'i rakus on leitud kuni 5 endospoori. Tsüst puhkevorm, võimaldab bakterirakul üle elada halbu keskkonnatingimusi. Tsüste moodustavad: o Müksobakterid o Spiroheedid o Azotobacter o Riketsiatel Eksospoorid moodustuvad vegetatiivsetest rakkudest nöördumise teel. Esinevad punguvatel bakteritel. On termoresistentsed. Endospooride paiknemine rakus: Terminaalselt ja paisutab rakku (plektridiaalne spoor). Clostridium tetani. Terminaalselt ja ei paisuta rakku (batsillaarne spoor). B. megaterium, B. cereus, B. mycoides, B. subtilis.
agregeerub niidiks, kuid niit pole helikaalne. MreB niidid paiknevad rakumembraani all, enamasti spiraalina ja vastutavad raku kuju eest. Kreaktiin- arhede ürgne aktiin. Väga sarnane eukarüootide aktiinile. Moodustab rakus spiraalse filamendi, vajab momomeeride polümeriseerumiseks ATPd. Ilmselt vajalik raku kuju hoidmiseks Rakukest. Kaks komponenti- struktuurifibrillid ja nendevaheline maatriks. Struktuurifibrillid koosnevad taimerakul tselluloosist, seenerakul 1,3- beeta-glükaanidest, bakterirakul aga peptidoglükaanist. Erandiks klamüüdiad, Planctomyces, Pirellula ja Gemmata (nende rakukest koosneb valkudest). Mitmed organellid eukarüootses rakus arvatakse olevat bakteriaalset päritolu moodustunud ürgsesse eukarüooti neelatud bakteritest. Mitokondri eellaseks peetakse ürgset alfa- proteobakterit. Mitokondril on 70S ribosoomid. 17 Eukarüootide kloroplasti eellaseks peetakse ürgset tsüanobakterit. Ka kloroplastis on oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
