BAKTERID JA OLULISEMAD BAKTERHAIGUSED Õp. Riina Mändla BAKTERID Ainuraksed eeltuumsed organismid. Enamike bakterite mõõtmed jäävad vahemikku 0,1-25 mikromeetrit. Väliskuju on neil erinev. Kerabakterid ehk kokid Streptokokid ehk ahelkokid Streptococcus thermophilus hapupiimatoodetes Streptokokid suus Streptococcus mutans Kobarkokid ehk stafülokokid- Staphylococcus aureus Pulkbakterid ehk batsillid Soolekepike E. coli Piimhappebakterid Lactobacillus rhamnosus Tuberkuloosi tekitaja Mycobacterium tuberculosis ja stafülokokid Lactobacillus acidophilus- piimhappebakterid Bifidobacterium sp.- piimhappebakterid Acetobacter sp.- äädikhappebakterid Propionibacterium sp.- akne tekitajad Paljunemine pooldumise teel Paljunemist mõjutavad tegurid Temperatuur Niiskus Toitained
Toime Suurem rühm Toimemehanism Rühm omandatud) 1. Penitsilliinid 1. -laktamaasid (stafülokokid, E. coli, Klebsiella) 2. PBP muundumine > metitsilliiniresistentsus (kaasneb resistentsus tsefalosporiinide, karbapeneemide jt suhtes;
1) Koagulaaspositiivsed stafükokokikd on inimesele ohtlikumad kui koagulaasnegatiivsed stafülokokid 2) Streptokokkide hulgas on nii alfahemolüütilisi, beetahemolüütilisi kui ka hemolüüsita liike. 3) Nii stafülokokid kui ka streptokokid võivad põhjustada mädapõletikulisi infektsioone. 4) Streptokokid moodustavad ahelaid 5) Stafülokokkide enterotoksiinid on kuumutamisele vastupidavad. 6) Stafülokokid on väliskeskkonnas vastupidavad 7) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata 8) Streptococcus pyogenes – sarlakid, Streptococcus mutans – hambakatt, Enterococcus faecalis – kuseteede infektsioonid, Staphylococcus aureus – odraiva, Neisseria gonorrhoeae – gonorröa, Neisseria meningitidis – meningiit 9) Listeria monocytogenes – meningiit, Mycobacterium leprae – pidalitõbi, Bacillus anthracis –
I Arvestus (1-2) 1) Stafülokokkide morfoloogilised ja kulturaalsed omadused Stafülokokid on liikumatud, 0,5 - 1,5 µm läbimõõduga, katalaas+ ja oksüdaas- . Äigepreparaatides esinevad tavaliselt kobaratena, kuid mädast valmistatud preparaatides võivad esineda ka paaris, lühikeste ahelatena või üksikult. Vanades kultuurides võivad nad värvustuda gramnegatiivselt. Stafülokokid kasvavad tavalistel söötmetel, pH 7,2-7,4 , temp. 10-45°C. Osa patogeenseid stafülokokke on väga resistentsed NaCl suhtes, kasvades 7-10% (mõned ca 20%) NaCl sisaldavates söötmetes (toiduainetes). LA-il (lihtagaril) on stafülokokkide kolooniad läbipaistmatud, kumerad, keskmise suurusega. Enamus S.aureus tüvedest moodustavad kasvades pigmenteerunud kolooniaid (kuldkollane, sidrunikollane), seevastu koertelt isoleeritud S.aureus'e tüved on tihti pigmendita. LP-is
põhjustavad toidumürgitusi või mädaseid põletikke. Staphylococcus aureus on üks tuntuim esindaja ning ta põhjustab mitmesuguseid nahahaigusi. Stafülokokkide kobar. Stafülokoki kiirel paljunemisel võib häiruda tema tasakaal organismis ning suurel määral võib sellele kaasa aidata organismi nõrkus. Inimese puhul võib selleks lugeda stressi, külmetust, immuunsüsteemi nõrgenemine, vitamiinipuudus ja ka söömishäired. Stafülokokid pääsevad meie organismi mitmeti: õhuga, läbi naha ja limaskestade, pesemata kätega, läbi lahtiste haavade ning meditsiiniliste instrumentide kaudu. Sattudes organismid hakkab Stafülokokk tootma erilisi aineid hemolüsiine, mis lõhustuvad rakkude struktuuri. Lisaks sellele toodab ta inimesele ohtlikke mürke, mis nõrgestavad immuunsüsteemi ning neutraliseerivad fagotsüüte (õgirakke). Stafülokokkide
Mikrobioloogia TEST 1 1) Stafülokokkide enterotoksiinid ON kuumutamisele vastupidavad. 2) Koagulaaspositiivsed stafükokokikd on inimesele OHTLIKUMAD kui koagulaasnegatiivsed stafülokoki. 3) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata : TÕENE 4) Streptokokid moodustavad AHELAID 5) Nii stafülokokid kui ka streptokokid võivad põhjustada mädapõletikulisi infektsioone. TÕENE 6) Enterococcus faecalis KUUSETEEDE INFEKTSIOONID Streptococcus pyogenes SARLAKID Staphylococcus aureus ODRAIVA Streptococcus mutans HAMBAKATT Neisseria gonorrhoeae GONORRÖA Neisseria meningitidis MENINGIIT 7) Stafülokokid on väliskeskkonnas VASTUPIDAVAD 8) Streptokokkide hulgas on nii alfahemolüütilisi, beetahemolüütilisi kui ka hemolüüsita liike
abil. Tänapäeval on levimas seisukoht, et inimene ei tohiks olla liiga puhas ja desinfitseeritud, vaid jätma osa tööst ka oma immuunsüsteemi hooleks. Antibakteriaalsed geelid ja seebid võivad just põletikuküllaste nahahaiguste tekkimist suurendada, ehkki neist võib olla kasu seagripi vältimisel, võib liigne või pikaajaline kasutamine lõppeda ebameeldivate tagajärgedega. Kõige tavalisem nahal leiduvate bakterite perekond on stafülokokid. Stafülokokkbakterid on ohutud, kuni nad ei satu haavadesse. Põletik on vigastusest paranemisel elementaarse tähtsusega, on võime seda leevendada samuti tähtis, kuna pikaajaline põletik võib kaasa tuua nahahaiguseid nagu psoriaas. Nahapinnal elunevad stafülokokid pole ainsad bakterid, kellest me sõltume. Maoski kontrollivad sõbralikud bakterid põletiku taset, samal ajal kui suu sisemuses võivad nende suguvennad hävitada kaariest ja halba hingeõhku põhjustavaid bakteritõuge
.. mikroobid ei paljune kuid osal säilib eluvõime (õige) mikroobid paljunevad, kuid aeglaselt (vale) kõik mikroobid surevad (vale) ainult salmonella bakterid hävinevad ja teised jäävad ellu (vale) 0Punkt(i) 9. Salmonelloosi vältimiseks peab temperatuur liha kuumtöötlemisel lihatüki sees olema vähemalt... 60 kraadi (vale) 75 kraadi (õige) 80 kraadi (vale) 90 kraadi (vale) 0Punkt(i) 10. Mis on alljärgnevast bakteriaalsed saastajad? nitraadid (vale) pinnud (vale) stafülokokid (õige) helmintoosid (vale) 0Punkt(i) 11. Toiduohutusalaste õigusnormide eesmärk on... riigitulude suurendamine trahvisummade abil (vale) nende väljamõtlemisega anda tööd juristidele (vale) tarbijate huvide ja tervise kaitsmine (õige) toitlustusettevõtete liig-kiire kasvu pidurdamine (vale) 1Punkt(i) 12. Kas kala töötlemiseks mõeldud lõikelaud peab olema... sinine (vale) roheline (vale) punane (vale) Pole vahet mis värvi
linkomütsiin aeroobsed G+ kokid, mõned anaeroobid (peptostreptokokid) streptogramiinid Kahekomponentne: dalfopristin • märklaua modifikatsioon stafülokokid, streptokokid, E. faecialis. . takistab peptiidahela • efluks Reservravim VRE (vankomütsiin-resistentne enterokokk) raviks. elongatsiooni (tRNA • ravimi ensümaatiline produktiivset seostumist), inaktivatsioon
· Füsioloogilised ohutegurid on: erineva raskustasemega füüsiline töö ja raskuste käsitsi teisaldamine, korduvliigutused, sundasendid, sundliigutused ning muud samalaadsed tegurid, mis põhjustavad üleväsimust ning võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilisteks ohuteguriteks võivad olla veel ka peale eespool mainitud bioloogiliste tolmude ka töötaja oma nahal kui ka tööpindadel olevad bakterid (stafülokokid, streptokokid jt), mis naha mikrohaavadesse sattudes põhjustavad nahal mädapõletikke. Õnnetusohud · Tööõnnetuste põhjustamisel omab tähtsust töökoht, liikumisteed ja liiklus · Ebatasased ning libedad põrandad, maapind · Põrandal paiknevad voolikud ja juhtmed · Põrandal vedelevad jäätmed · Tasapinnaerinevused · Ohualade puudilik märgistus · Halb ruumilahendus töökohtade juures (vähe ruumi) · Halvasti virnastatud materjalid
kukutades mõned limapiisad petri tassi peale. Bakterid kadusid järsku. Fleming avastas loodusliku aine, mida leidub pisarates ja nina limas, see aitab kehal võidelda mikroobidega. Fleming sai nüüd aru, et on võimalik leida aine, mis võib tappa bakterid, kuid ei kahjusta inimese keha. Aastal 1928 uuris Fleming parajasti stafülokokkide ehk kobarkokkade omadusi, mis on grampositiivsete bakterite perekond. Agarsöötmega Petri tassi pinnale kanti plaatinatraadiga mõned stafülokokid ning seejärel inkubeeriti sobival temperatuuril, et bakterid paljuneksid. Pärast seda jäeti Petri tassike pingile ning seda vaadeldi mõne päeva tagant, et näha, kas värvus muutub. Veebruaris 1928 Pryce lahkus töölt Flemingi laborist, Fleming aga jätkas katseid ilma temata. Fleming veetis mitu nädalat hallitust uurides ja üritas teha kindlaks konkreetse aine hallitust, mis tappis baktereid. Pärast arutelusid, hallituse mükoloog CJ La Touche'ga, kes töötas kabinet
nõutud temperatuurireiimist toiduainete säilitamisel, toiduaineid tuleb hoolikalt termiliselt töödelda, täita isikliku hügieeni reegleid. Piia Maria Nahkur Toidumürgistused Stafülokokk Stafülokokimürgistus on tänapäeval väga levinud. Mürgistuse allikaks on tavaliselt inimene, kellel on mingi mädanikuline haigus (angiin, paised, vigased hambad vms.). Toiduained võivad saastuda käte kaudu, köhimisel, aevastamisel. Stafülokokid on võimelised väga ruttu paljunema, kõige kiiremini arenevad nad temperatuuril 24...38°C. Mikroob ei hävi sügavkülmutamisel ega soolamisel. Mürgistuse põhjuseks ei ole stafülokokid ise, vaid nende poolt tekitatud toksiinid. Stafülokokk ise ei talu kõrget temperatuuri, ta hävib toiduaine kuumutamisel 70°C-ni 30 minuti jooksul, toksiin aga kannatab välja 1,5...2 tunnise keetmise. Mürgid säilivad ka madalas temperatuuris 2 kuud ja rohkem
On kas üksikult, paaris, tetraadidena, lühikeste ahelatena või moodustvad viinamarjakobaraid. Võivad olla kollaselt pigmenteerunud. Pigment ilmneb aerobioosis kasvatamisel. Rakkudel võib olla ka kapsel. Liikumatud, asporogeensed. Fakult. anaeroobsed, katalaaspos. Peptidoglükaanile on iseloomulikud glütsiinirikkad sillad tetrapeptiidide vahel. Reas on 5-6 glütsiini (Gly). Sellistest Gly sisaldavatest sildadest tuleneb ka see, et stafülokokid lüüsuvad lüsostafiiniga. See on üks võimalus, kuidas neid hõlpsati saab eristada mikrokokkidest. Lüsostafiin on Staphylococcus simulansi eksoensüüm, mis lüüsib stafülokokkide rakke. Tal on glütsüül-glütsiin endopeptidaasne aktiivsus. Seega lüüsib ta neid glütsiinirikkaid peptiidsildu. Lüsostafiin on oluline ka stafülokokkide molekulaarbioloogias, kuna seda kasutatakse nende rakkude lüüsimiseks, et eraldada DNAd.
e rasedustoksikoos, müokardi haigused, stenoseeruv stenoseeruv verevoolu streptokokid, viirusinfektsioonig k subharadnoidaalne hüpertooniatõbi, ateroskleroos, ateroskleroos, vähenemine stafülokokid, a, reumatismiga, i verejooks hüpertensiivne kriis, koronaararterite koronaararterite pärgarterites. enterokokid mükoplasma-, t südameklappide spasm, embolid, spasm, embolid, Äkiline füüsiline klamüüdia- ja
Coli-laadsete bakterite esinemine viitab: vee puudulikule puhastamisele, töötlemisjärgsele saastumisele, toitainete rikkalikule leidumisele vees. Viimaste aastate uuringud on näidanud, et mõned coli-laadsete rühma kuuluvad tüved võivad olla mittefekaalse päritoluga või paljuneda vees temperatuuril üle 200 . See vähendab nende fekaalse reostuse tõendust, s.o. kasutamist indikaatororganismina. Paremateks on osutunud termotolerandsed coli-laadsed bakterid ja E.coli [4]. ** Stafülokokid on vähenõudlikud kasvutingimustele ning suhteliselt resistentsed väliskeskkonna teguritele. Seetõttu on neid inimeselt ja tema ümbrusest raske eemaldada. Neid leidub mitmetes kehapiirkondades, eeskätt nahal, ninasõõrmetes ja seedetraktis. Stafülokokid on kõige sagedasemad haavainfektsiooni tekitajad, nende elutegevuse tulemusena tekib haavas mäda. Samuti võivad nad põhjustada naha aluskoes piirdunud mädaseid infektsioone (furunkulid, karbunkulid, abstsessid),
* plasmiid toodab valke iseenda kaitseks * plasmiide kasutatakse inimeste jaoks ära, liita võimalik inimese geene, transgeenne organism * gaasivakuoolide abil reguleeritakse kõrgust vees * baktereid saab jagada kuju järgi rühmadeks: - kokid ehk kerabakterid kahekaupa on diplokokid pikas reas streptokokid, tekitavad mädapõletikku sartsiinid kuubikuna stafülokokid e suured kobarad - pulkbakterid e batsillid diplobatsill kahekaupa streptobatsill, kobar kokobatsill nii kera- kui pulkbakter - spiraalsed bakterid e spirillid, lainelised - keeritsbakterid e spiroheedid, kruvi kujuga - punguvad ja jätketega bakterid sarnanevad seentele, võivad tekkida ka viljakehad
made organismis. Katselooma abil on võimalik uurida mikroobi haigustekitavust. 5. Allergilised nahareaktsioonid. Eesmärk: infektsiooni diagnoosimine patsiendi organismis mikroorganismide ainevahetusproduktide suhtes tekkivate allergiliste nahareaktsioonide abil. 6. Molekulaarsed meetodid – PCR, hübridisatsioon jt. C. Bakterpreparaadid D. Antibakteriaalsed preparaadid Stafülokokknakkuste diagnostika Üldiseloomustus Stafülokokid koloniseerivad sageli inimese ninakoobast, eeskätt selle esimest, ninasõõrmetega piirnevat osa, suuõõne limaskesta ja nahka. Tegemist on Gram+ kokkidega, diameeter 0,8-1,0 µm, mis mikroskoopilises preparaadis võivad ilmneda ühe- või paarikaupa, lühikeste ahelatena ning kõige sagedamini ebaregulaarsete, viinamarjakobarat meenutavate kogumikena. Stafülokokid on katalaas-positiivsed mikroobid, mis on enamasti suutelised taluma kõrgeid NaCl kontsentratsioone (7,5-10%). Viimast omadust
on suremus 20%. Streptokokk – streptococcus (gram-positiivsed kokid või kokobatsillid) Streptococcus pyogenes – mädatekitajad steprokokid – põhjustab kõripõletkke, keskkõrvapõletkke, angiini, rinnapõletkku, roosi, reumat, sarlakeid. Oraalsed Streptokokid. S.salivariud, S.mutans, S.mits, S.oralis, S.pneumoniae, S.gordonii – elavad inimese ja loomade suus ja ülemistes hingamisteedes – tekitavad hambakaariest. Stafülokokk – Staphylococcus (gram positiivsed). Patogeensed stafülokokid- s.epidermidis (peanahal), S.saprophytcus (noortel seksuaalselt aktivsetel naistel põhjustab tsüstite), S.aureus (nahal ja limaskestadel, põhjustab nahamädanikke,furunkleid,karbunkleid, rinna põletkku, toidumürgistusi). 13. Teada põhilisi viirustest põhjustatud infektsioone, haigustekitajaid ja nende ülekandeteid (HIV, hepatit A, B, C; herpesviirused, tuulerõuged, punetsed, leetrid, mumps, noroviirus, puukentsefaliit). 14
Inimesed, kellel on olnud psoriaas ja ka nende lapsed peaks eriti hoiduma vallandavatest faktoritest: ravima korralikult organismis leiduvad põletikukolded, kontrollima oma kehakaalu, hoiduma stressist ja traumadest. Samuti võivad abiks olla mõõdukas päevitamine ja merevees suplemine. KAS NAKKAB? Kui on peres olnud psoriaasihaigeid, siis on haigestumise risk suurem. Psoriaas ei ole nakkav. Naha mädapõletik Nahamädapõletikku tekitavad stafülokokid satuvad nahale käte ja riietusesemete kaudu. Tervel kuival nahal nad hävivad. Krooniliste nahahaiguste põdemisel aga paljunevad stafülokokid nahal kiiresti. Mädapõletike teket soodustavad soe ja niiske kliima, halb hügieen, kleepplaastrite kasutamine, naha määrdumine õlidega, umbne riietus, aga ka halb toitumus, alkoholism, suhkurtõbi, neerupuudulikkus, verehaigused ja teised organismi kaitsevõimet pärssivad haigused või seisundid, näiteks HIV-nakkus.
hallitused.Palju toitu mikroobidele.on ka haigustekitajaid-kuid nende arv jääb alla kriitilise piiiri, loome ei haigustu. 12. Õhu mikrofloora ja selle muutused Sattumine-mullast, veest, taimedelt, inimeselt.Sobivus arengus-KEHV. Asustatud piirkondades rohkem.Puud ja põõsand vähendavad mikrofloorat.Liikide rohke- kokid, satrsiinid, pärmid, hallitused, sporogeensed, asporogeensed bakterid, viirused. Levivad tuberkuloosi tekitajad, põletiku tekitavad stafülokokid. Ruumide hindamine-mikroobide üldarvu ja sanitaarnäitajalike mikroobide(hemolüütilised) arvu järgi 1 kuupmeetris õhus. Mikr.vähendamisel ruumides- sissejuhitava õhu filtreerimine, kiiritamine ultravioletkiirtega, osoneerimine. Suurlinnas-3000, pargis-1000, elumajades-kuni 1500-rahuldav.2500 mitterahuldav, toiduainetetööstustes-100-500. 13. Põhjavee mikrofloora Sõltub vettkandva kihi sügavusest ja tema saastumise kaitstusest
3. Seroosne või fibrinoosne põletik – kergeim põletiku vorm, eksudaat koosneb veest, valkudest ja vähestest põletikurakkudest või veresoonte läbilaskvuse tõusul väljub valk fibrinogeen, mis muutub fibriiniks 4. Katarraalne põletik esineb limaskestadel (hingamisteed, seedekulgla), kusjuures eksudaat sisaldab lima, mis voolab limaskesta pinnale 5. Mädane põletik - põletik , mille korral tekitavad püogeensed bakterid: stafülokokid, streptokokid ja gramnegatiivsed bakterid 6. Proliferatiivsed põletikud – esiplaanil on krooniline kulg, kus vohab noor sidekude, granulatsioonkude; eristatakse fibroseeruvat põletikku, kus võib kaasuda elundi parenhüümi või epiteeli hüperplaasia (põletikuline hüperplastiline polüüp) või atroofiline krooniline põletik (krooniline atroofiline gastriit) 7. Granulomatoosne põletik (mittespetsiifiline & spetsiifiline) – sidekude vohab koldeliselt kindlal piiratud
Urotrakti mikrobioota § Uriin on normaalselt steriilne! § Kusemine iga paari tunni tagant, mikroobidel probleeme, et kinnituda limaskestale. § Ureetra välisosas floora: Staphylococcus epidermidis, Streptococcus faecalis, - hemolüütilised streptokokid, lisaks Enterobacteriacea sugukonna liikmed (Escherichia coli, Proteus) ja korünerformsed bakterid. Genitaaltrakti mikrobioota § Meestel sama mis urotraktis. § Tupp koloniseerub varsti peale sündi: korüünebakterid, stafülokokid, streptokokkidega, E. coli ja Lactobacillus. § Reproduktiivses eas sisaldab tupp östrogeenide tulemusena glükogeeni, seda lagundavd laktobatsillid piimhappeks. Piimhape takistab paljude teiste bakte-rite, v.a. laktobatsillid, paljunemist. Madal pH soodustab tuppe kaitset võõraste mikroobide eest. § Mikrobioota tupes muutub sõltuvalt hormonaalsest (menstruatsiooni) tsüklist. Seedekulgla mikrobioota § Varieerub vertikaalselt ja horisontaalselt. §
Thiomargarita namibiensis. Nelikkokk e. tetraad- paljunemine on kahes teineteisega ristuvad tasapinnas. Plaatjad agregaadid. Lampropedia moodustab plaatjaid agregaate. Puhastab reovett fosforist: kogub aktiivmudas rakku polüfosfaadi (polümeriseeritud ortofosforhape) terasid. Kuupjad agregaadid- sartsiinid. Pooldumine toimub kolmes teineteisega ristuvas tasapinnas. Püsib koos tänu agregaadivälistele katetele (Sarcina ventriculi- katteks rakuväline tselluloos). Kobarkokid- stafülokokid. Agregaadid ebakorrapärased ja meenutavad viinamarjakobarat. Staphylococcus aureus- nahamikroob. Vistikud, nahamädanikud. Pulkbakterid e. batsillid. Tüüpilised pulkbatkerid on silindrikujuline ja ümardatud otstega. Võivad agregeeruda kettideks (streptobatsillid). B. anthtracis- rakud aheldunud kettideks. Paljud pilkbakterid moodustavad endospoore. Spoorid võivad paikneda mitmeti: spoor on raku keskel ega paisuta rakke, või spoor paisutab rakku ja asub kas raku keskel või otsas
Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Teatud juhtudel jäävad rakud pärast pooldumist kokku ja moodustavad agregaate ehk kogumeid. Agregatsioon on oluline diagnostiline geneetiliselt määratletud tunnus. Agregaate kirjeldatakse kõige rohkem kokkidel, aga neid esineb ka batsillidel ja hiljuti on näidatud ka spirillide agregeerumist ketiks. Agregatsioon vähendab eripinda ja on kasulik näiteks rakkude kuivamise takistamiseks. Naha pinnal on näiteks palju agregeerunud kokke (stafülokokid, mikrokokid). Naha pind on kuiv keskkond! Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Kokkide agregaadid Kui kokid poolduvad ühes tasapinnas ja moodustunud rakud jäävad kokku, siis moodustuvad agregaadid: kaksikkokid (diplokokid) ja ahelkokid (streptokokid). Diplococcus on kaksikkokk (diplokokk). Streptococcus (Diplococcus) pneumoniae on kaksikkokk. Agregaadi ümber ühine kapsel. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe
Külv vedelsöötmesse aasa või pipetiga. 8. Bakteriraku ehitus (sh G+ ja G- bakterite erinevus) Rakuseina ehitusest sõltuvalt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele teadlane H. C. J. Gram (1884. a). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid violetseteks, gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse. 9. Bakterite morfoloogia (sh mikro-, strepto-, ja stafülokokid) Protoplastid - moodustuvad grampositiivsete mikro¬organismide rakuseina lahustumisel lüsosüümiga. Rakuseina puudumise tõttu bakteriofaage nendele ei fikseeru. Sferoplastid - on kerajad protoplastidele sarnased, võivad absorbeerida bakteriofaage. Neil on osa rakuseina säilinud. Tekivad nad peamiselt gramnegatiivsete bakterite mõjutamisel penitsilliiniga, aga ka faagide, ensüümide jt. tegurite mõjul.
ehk poore. Nende kaudu toimub hüdrofiilsete suhkrute, aminohapete ja ioonide mitteselektiivne difusioon rakku. Läbi poriinide liiguvad madalamolekulaarsed ained. Transportproteiinid- ehk permeaasid hoolitsevad ainete aktiivse transpordi eest. Periplasmaatiline ruum ehk periplasm- asub peptidoglükaani ja tsütoplasmamembraani vahel. See on täidetud geelitaolise ainega ja võib võtta enda alla 30% raku mahust. 9. Bakterite morfoloogia (sh mikro-, strepto-, ja stafülokokid) Bakterid jaotatakse kuju järgi kolme põhivormi: kerakujulised ehk kokid, pulga- ehk silindrikujulised, spiraalsed ehk kruvikujulised mikroorganismid Looduses esineb kõige rohkem pulgakujulisi, vähem kerakujulisi ja kõige vähem spiraalseid mikroorganisme. Kokid (coccus, cocci) on kerakujulised bakterid läbimõõduga 1...2 m. Nad paljunevad pooldumise teel. Pärast pooldumist võivad nad üksteisest eralduda või jääda ka seotuks.
Juhuslikud mikroobid hukkuvad tavaliselt paarikümne minuti jooksul, kuna naha higi- ja rasunäärmete sekreetidel on tugev bakteritsiidne toime. b. Silm silmas on väga vähe mikroobe sest pisarates leiduval lüsosüümil on mikroobide paljunemist takistav toime. Pisaratel on mikroobe uhtev toime. c. Hingamiselundid ninas karvakesed ja limaskest peavad kinni enamiku mikroobide kogumikke. Nina ja kõri residentmikrofloorasse kuuluvad stafülokokid ja streptokokid, seened. Trahheas, bronhides ja bronhioolides on harva mikroobe. Kui mikroobid siiski jõuavad trahheasse, asub tööle mukotsiliaarne süsteem. Mikroobid kinnituvad hingamisteid katvale limakihile ning lima transporditakse pidevalt hingamisepiteeli ripsmete rütmiliste liigutustega epiglotise suunas ning neelatakse lõpuks alla ja maos surmab enamiku neist soolhape. Kopsualveoolid on steriilsed. Transiitmikrofloora sõltub sissehingatava õhu koostisest. d
Enterococcus Diplokokk rakud poolduvad ühes tasapinnas Streptococcus Pneumoniae, Neisseria meningitidis, Moraxella cattarhalis Tetraad pooldumine toimub kahes teineteisega ristuvas tasapinnas Deinococcus, Aerococcus, Planococcus, Lampropedia, Thiopedia Kuupkokid ehk sartsiinid Micrococcus, Sarcina, Pediococcus Stafülokokid ehk kobarkokid Staphylococcus aureus Pulkbakterid e. batsillid Bacillus Anthracis (siberi katk), Clostridium tetani, Escherichia coli ehk soolekepike Kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid Helicobacter pylori ja vibrioonid) Vibrio cholerae Keeritsbakterid e. spiroheedid. Borrelia burgdorferi 35. Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest?
Lisaks sellele on nendes rakkudes lipoproteiinid, lipopolüsahhariidid ja välismembraanis esinevad fosfolipiidid ning lipopolüsahhariidid. Bakterite rakusein lõhustub penitsiliini toimel. 8. Bakterite morfoloogia (kuju) Kujult jaotuvad bakterid: 1) kerakujulised ehk kokikujulised bakterid. Stretokokid ( tuntumad ) – grampositiivsed, violetsed, vakulatiivsed anaeroobid, suudavad elada nii õhuga kui õhuta keskkonnas. Elavad iseloomulikes ahelates, moodustades kette. Stafülokokid – grampositiivsed, viinamarjakobara sarnased bakterid. Põhjustab udarapõletikku.Pulgakujulised bakterid – erineva suurusega, silinderjad bakterid. Tuntumad neist on korrapärase kujuga pulkbakterid, laktopatsiidide hulka kuuluvad. Spoore moodustavad batsillid, aeroobsed. Eoseid moodustab bakter, suudab elada rasketes tingimustes, anaeroobid. Rostriidiumid – kasvavad keskkonnas, kus hapnikku pole. Eritab mürki, mis põhjustab inimestele
8) suremise kiirenemine osad bakterid lähevad soike seisundisse. 16. Bakterkolooniate morfoloogia ( ehk kuju ) Mõõtmed 0,15-500 mikromeetrit, 10 astmes 6 m. Kujult jaotuvad bakterid: 1) kerakujulised ehk kokikujulised bakterid. Stretokokid ( tuntumad ) grampositiivsed, violetsed, vakulatiivsed anaeroobid, suudavad elada nii õhuga kui õhuta keskkonnas. Elavad iseloomulikes ahelates, moodustades kette. Stafülokokid grampositiivsed, viinamarjakobara sarnased bakterid. Põhjustab udarapõletikku. Pulgakujulised bakterid erineva suurusega, silinderjad bakterid. Tuntumad neist on korrapärase kujuga pulkbakterid, laktopatsiidide hulka kuuluvad. Spoore moodustavad batsillid, aeroobsed. Eoseid moodustab bakter, suudab elada rasketes tingimustes, anaeroobid. Rostriidiumid kasvavad keskkonnas, kus hapnikku pole. Eritab mürki, mis
8) suremise kiirenemine osad bakterid lähevad soike seisundisse. 16. Bakterkolooniate morfoloogia ( ehk kuju ) Mõõtmed 0,15-500 mikromeetrit, 10 astmes 6 m. Kujult jaotuvad bakterid: 1) kerakujulised ehk kokikujulised bakterid. Stretokokid ( tuntumad ) grampositiivsed, violetsed, vakulatiivsed anaeroobid, suudavad elada nii õhuga kui õhuta keskkonnas. Elavad iseloomulikes ahelates, moodustades kette. Stafülokokid grampositiivsed, viinamarjakobara sarnased bakterid. Põhjustab udarapõletikku. Pulgakujulised bakterid erineva suurusega, silinderjad bakterid. Tuntumad neist on korrapärase kujuga pulkbakterid, laktopatsiidide hulka kuuluvad. Spoore moodustavad batsillid, aeroobsed. Eoseid moodustab bakter, suudab elada rasketes tingimustes, anaeroobid. Rostriidiumid kasvavad keskkonnas, kus hapnikku pole. Eritab mürki, mis
Mikroobivabad loomad elavad steriilsetes tingimustes kauem, kui nende tavalised liigikaaslased (u 2x kauem) asteriilsetes tingimustes. Neil on õhem soole limaskest ja toitained imenduvad kiiremini. Mikroobid kes ei põhjusta haigestumist tavalistel loomadel, on patogeensed mikroobivabadele loomadele. Aga nt amöboidsesse düsenteeriasse nad ei nakatu, sest nende sooles pole baktereid kellest amööbid toituvad. 34 Nahk nahapind on kuiv ja happeline (happeid toodavad stafülokokid ja higinäärmed). Tüüpilised nahaasukad on stafülokokid ja mikrokokid. Propionibacterium acnes on aerotolerantne anaeroobne bakter, keda isoleeritakse mädastest vistrikest. Brevibacterium on bakter, keda leidub rohkesti jalgade nahal ja kes põhjustab halba lõhna. Kui nahk hoida puhtana, siis on temal ainult normaalne mikrofloora, kes suudab elada nende ainete arvel , mida nahanäärmed eritavad. Kui nahk must, koguneb sinna
viburi(d); ribosoomid; endospoorid- kest ebasoodsate elutingimuste üleelamiseks; bakterirakul puuduvad: mitokondrid, Golgi kompleks, tsütoplasmavõrgustik, tsentrioolid. § Väliskuju on bakteritel erinev. Väliskuju järgi eristatakse 6 rühma baktereid. Olulisemad nendest on järgmised: 1. Kerabakterid ehk kokid. Need on kerakujulised. Ahelkokid ehk streptokokid on ahelana seosesse jäänud kokid. Kobarkokid ehk stafülokokid paiknevad kobarakujuliselt. 2. Pulkbakterid ehk batsillid. Need on pulgakujulised. Näited: tuberkuloosi tekitaja, salmonelloosi tekitaja, Lactobacillus fermentum- piimhappebakterid. 3. Keeritsbakterid ehk spiroheedid. Need on keerdunud kujuga ning painduvad bakterid. Näited: süüfilise tekitaja, puukborrelioosi tekitaja. § Bakterid paljunevad pooldumise teel. Ø Seened
ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, nt kopsupõletik, endokardiit, toksilise soki sündroom ja sepsis. Mürgistuse allikaks on tavaliselt inimene, kellel on mingi mädalikuline haigus ( angiin, paised, vigased hambad jne). Toiduained võivad saastuda käte kaudu, köhimisel aevastamisel. Sümptomid Mürgistuse tunnuseks on nõrkus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus. Mürgistuse põhjuseks ei ole stafülokokid ise, vaid nende poolt tekitatud toksiinid. Vältimine Ei tohi lubada tööle inimesi, kellel on mõni mädanikuline haigus (angiin, nohu, käte mädased põletikud). Pidada kinni temperatuurireziimist kiiresti riknevate toiduainete säilitamisel. Toidu jahutamine peab toimuma kiiresti, et vältida saastumist. Järgida hügieeninõudeid, pesta käsi, kanda spets. Köögitöö jaoks ettenähtud puhtaid riideid
kiire rakkude paljunemine. Pasteuril oli õnne, et ta kasutas oma kurekaelaga kolvis puljongit, mitte heinatõmmist, milles alati on batsillide spoore, mis kuumutamisel ei hävi. 6. Bakterite kujuvormid. Oska nimetada ja joonistada bakterite põhilisi kujuvorme ja kokkide (kerabakterite) agregaate. Too näiteid vastavate agregaatidega bakteritest. kerabakterid e. kokid Agregaadid: 1) stafülokokid e kobarkokid (Staphylococcus aureus) 2) kuupkokid e sartsiinid (Micrococcus, Sarcina, Pediococcus) 3) tetrakokid e nelikkokid (Deinococcus radioduran) 4) kaksikkoidid e diplokokid (Streptococcus pneumoniae) 5) ahelkokid e streptokokid (perekond Streptococcus; Thiomargarita) pulkbakterid e. batsillid (Escherichia coli, Pseudomonas) kruvibakterid e. spiraalsed bakterid
fenoolpunane, 37 ºC TSC Clostridium perfringens D-tsükloseriin, naatriumsulfit keskelt must 37 ºC (anaeroobselt) DG18 pärmid ja hallitused klooramfenikool, dikloraan, glütserool 2025 ºC MSA mikrokokid ja stafülokokid mannitool, fenoolpunane, vastavalt lillad ja kollased naatriumkloriid 2537 ºC CFC Pseudomonas spp. tsefaloridiin, futsidiin, tsetrimiid 2025 ºC STAA Brochothrix thermosphacta streptomütsiin, tallium(I)atsetaat, tsükloheksimiid 2025 ºC
biokeemiliste omaduste alusel, fagotüpeerimisel (bakteriofaag lüüsib spetsbakterit), molekulaarmeetoditel. Ravi ja profülaktika. Võiks kasutada poolsünteetilisi penitsilliine (oksatsilliini näiteks), aga... Enamik CONSe on penitsilliinresistentsed (penitsillaasid + uus PBP) – siis võiks kasutada vankot või linesoliidi. 75% tetratsükliin- ja 60% klindamütsiintundlikud. MRSE (Eestis 70%), multiresistentsust põhjustavad rohked plasmiidid. VRE on ohtlik, kuna stafülokokid võivad omavahel plasmiidide ülekanne. Resistentsus metitsilliini vastu uue PBP-ga. Profülaktika: aseptika kirurgilistel protseduuridel. Maskid ja kindad. Mõnikord kasutatakse kandluse ravi. Vaktsiine pole ega ole tulemas. Pinna adhesiooniproteiinide sidumiskoha vastu on monoklonaalsed antikehad (inimesel efekt veel uurimisel). Spetsiifiline profülaktika baketriofaagidega.
mRNA RBS-i ja initsiaatorkoodonit AUG sisaldava alaga, blokeerides ompF geeni translatsiooni. Need micF RNA molekulid, mis ei ole paardunud ompF mRNA-ga, võtavad sekundaarstruktuuri, mis soodustab nende degradatsiooni. micF RNA ekspressioonitase on rakus maksimaalne madala temperatuuri ja madala osmootse rõhu korral. Translatsiooni attenuatsioon Translatsiooni attenuatsiooni on kirjeldatud MLS (makroliid, linkosamiid, streptogramiin) tüüpi antibiootikumide resistentsuse kujunemisel. Stafülokokid, streptokokid ja streptomütseedid saavutavad resistentsuse MLS antibiootikumide suhtes 23S rRNA modifitseerimise tulemusena. Staphylococcus aureus'e resistentsus erütromütsiini suhtes tekib tänu RNA metülaasi kodeeriva geeni erm translatsiooni induktsioonile erütromütsiini madala kontsentratsiooni puhul. Selle tulemusena metüleeritakse 23S rRNA, muutes rakud resistentseks erütromütsiini kõrge kontsentartsiooni suhtes.
initsiaatorvalgu FtsZ translatsioon. Ka neil juhtudel seondub antisens-RNA märklaud-mRNA-de RBS-i sisaldava regiooniga, takistades sel viisil translatsiooni initsiatsiooni. IS10 transposaasi mRNA muutub lisaks sellele veel ka RNaas III poolt atakeeritavaks. Translatsiooni attenuatsioon Translatsiooni attenuatsiooni on kirjeldatud MLS (makroliid, linkosamiid, streptogramiin) tüüpi antibiootikumide resistentsuse kujunemisel. Stafülokokid, streptokokid ja streptomütseedid saavutavad resistentsuse MLS antibiootikumide suhtes 23S rRNA modifitseerimise tulemusena. Staphylococcus aureus'e resistentsus erütromütsiini suhtes tekib tänu RNA metülaasi kodeeriva geeni erm translatsiooni induktsioonile erütromütsiini madala kontsentratsiooni puhul. Selle tulemusena metüleeritakse 23S rRNA, muutes rakud resistentseks erütromütsiini kõrge kontsentartsiooni suhtes. erm operoni liider-mRNA
annaabi.ee 
