Mikrobioloogia kordamisküsimused (0)

Mikrobioloogia kordamisküsimused 2020 1. Mikromaailma haigustekitajate definitsioonid: bakterid, algloomad, seened, viirused, prioonid. ● Bakterid  - üherakulised prokarüoodid, mis paljunevad pooldumise teel, elusad ning rakulise ehitusega (Escherichia coli). ● Algloomad - üherakulised eukarüoodid, elavad vabalt, elusad ning rakulise ehitusega (Trichomonas vaginalis). ● Seened  - mikroseened - ühe või mitmerakulised eukarüoodid, elusad ning rakulise ehitusega (Candida albicans). ● Viirused  -   bioloogilised   objektid,   mis   koosnevad   kas   DNAst   või   RNAst (nukleiinhappest   -   genoom),   mis   on   ümbritsetud   valgukihiga,   mõnedel   on
lipiidümbris,   saavad   paljuneda   ainult   rakkude   sees,   mitterakulise   ehitusega,   eluta,
rakuväli vorm nimetatakse virioniks (Gripiviirus). ● Prioonid  -   nakkuslik   valk,   infeksioossus   on   seotud   valgu   tertsiaarstruktuuri muutustega, eluta, mitterakulised. 2. Prokarüoodid ja eukarüoodid. Millised mikroorganismid on prokarüootsed, millised eukarüootsed? ● Eukarüootidel  on   kindel  tuum  ning   erinevaid   membraani   organellid.   Pärilik informatsioon   (DNA)   on   tsütoplasmast   eraldatud   tuumaümbrisega.   Kõik
elusorganismid,   välja   arvatud   bakterid   ja   arheed.   Eukarüootide hulka kuuluvad: loomad, taimed, protistid, kromistid ja seened. ● Prokarüootidel  puudub tuum  ja membraani organellid. Pärilikkusaine (DNA) asub tsütoplasmas. On rakusein. Need on bakterid ja arhebakterid. 
Näiteks   bakterite   ja   sinivetikate   rakud,   soolekepike   (Escherichia   coli   kolibakter),
hallid anaeroobsed bakterid. 3. Bakterite põhivormid. Bakterite pleomorfism. Mida tähendab taksonoomia ja takson? ● Kerakujulised - kokid
● Pulgakujulised - batsillid, klostriidid, G+ eosteta pulkbakterid
● Kruvikujulised - spirillid, vibrioonid, spiroheedid o Niitjad
o Tähekujulised
o Ristkülikukujulised
o Pleomorfism  -   erineva   suuruse   ja   kujuga   bakterirakkude   olemasolu   kloonis   (ühe
mikroobide populatsiooni olemasolu erinevate vormide kujul). Taksonoomia  - teadus elusorganismide ühendamisest taksonitesse ehk süstemaatika
üksustesse. Mikroobide taksonoomia sisaldab: klassifikatsiooni, ühtset nomenklatuuri
ning identifikatsiooni.


Taksonid - sarnaste organismide grupeerimisel moodustatud taksonoomilised ühikud. 4. Bakteriraku   ehitus.   Bakteriraku   sise-   ja   väliskomponendid.   Bakterite   jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positiivsed ja Gram- negatiivsed. Pole tuuma ega tuumamembraani!!! ● Bakteriraku struktuurid: kapsel e.kihn, rakusein, tsütoplasmamembraan; nukleoid (DNA),   plasmiidid;   tsütoplasma:   inklusioonid,   ribosoomid;   fimbriad   e.   pilid,
viburid; eosed e. Endospoorid. ● Bakteriraku väliskomponendid on: o Rakusein
o Rakuseina   lisakomponendid ● Bakteriraku sisekomponendid: o Tsütoplasma membraan
o Tsütoplasma
o Genoom (DNA), plasmiidid
o Organellid   tsütoplasmas:   ribosoomid,   inklusioonid) ● Rakuseina lisakomponendid: o Kihn (kapsel) оболочка rakuümbris
o Viburid жгутики liikumis
o Pilid (karvakesed, fimbriad) волосинки retseptorid ● Gram-positiivne   -   sisaldavad   paksu   peptidoglükaani   rakuseina,   mis   võimaldab bakteritel   grammivärvimise   ajal   siniseks   värvida,   välismembraan   puudub
(moodustavad endospoore). ● Gram-negatiivne   -   sisaldavad   õhukest   seina,   mis   võimaldab   rakuseinal vastuvärvimise ajal roosaks värvida, välismembraan ● Atüüpiline 5. Bakterigeneetika.   Bakterite   genoom   (üks   ringjas   kromosoom).   Plasmiidid (ektrakromosomaalne  DNA, väikesed DNA rõngasmolekulid).  Bakterite  geneetilise
informatsiooni   horisontaalne   ülekanne:   transformatsioon,   transduktsioon,
konjugatsioon. Bakterirakus   sisalduvat   pärilikku   infot   kandvat   DNA-d   nimet.  genoomiks.
Genoom   -   koosneb  üksikust   ringjast   kromosoomist,   mille   moodustab   DNA
kaksikspiraal   (2000   –   3000   geeni),   mis   on   kokkukeerdunud   tuumamembraanita
nukleoidiks (paikneb tsütoplasmas, hädavajalik bakteri elutegevuseks).


Plasmiid  on   väike   kaheaheline   (ekstrakromosomaalne)   DNA   rõngasmolekul,   mis
replitseerub   genoomist   sõltumatult   (isepaljunev).   Pole   elutähtsad   bakterile,   •   kuid
määravad   bakteriraku   omadusi   (ab   resistentsus,   spetsiifilised   ensüümid). ● Transformatsioon – doonori DNA molekul satub retsipientrakku väliskeskkonnast.
● Transduktsioon – DNA ülekandmine rakkude vahel viiruste abil. Bakteriaalse DNA ülekandmine ühest rakust teise bakteriofaagi abil. ● Konjugatsioon – geneetilise info ülekandumine ühest bakterirakust (doonorilt) otsesel kontaktil teise bakterirakku (retsipienti) konjugatsioonisillakese (F-pili) abil. 6. Bakteriofaagid Bakteriofaag  on  bakteri   viirus,   mis   bakteriraku   sees   paljunedes   põhjustavad   selle
kiiret surma. 7. Kuidas     jaotatakse   prokarüootseid   mikroorganisme   meditsiinilises mikrobioloogias:  1) põhivormide (morfoloogia) järgi
2) rakukesta ehituse alusel
3) asetuse alusel eukarüootse raku suhtes
4) hingamistüübi alusel
5) rakuseina olemasolu või puudumise järgi 8. Infektsioonhaigus. Nakkushaigus. Tõelised patogeenid. Tinglikud e. oportunistlikud patogeenid.   Nakkushaiguse   tekkeks   vajalik   epidemioloogiline   triaad.
Hospitaalinfektsiooni   mõiste. Infektsioonhaigus - patogeensete mikroobide poolt põhjustatud haigused. Nakkushaigus - on need, mille tekitajaks on tõelised patogeenid, kes paljunevad vaid
elusorganismis ja levivad ühelt organismilt teisele. Tõelised   patogeenid  -  on   bakterid,   mis   tavaliselt   ei   esine   normaalse   mikrobioota
koostises ning peremeesorganismi sattudes põhjustavad haigestumist. Tinglikud   ehk   oportunistlikud   patogeenid  -   mikroorganismid,   mis   põhjustavad
haigust,   kui   organismi   kaitsemehhanismid   on   nõrgestatud. Nakkushaiguse tekkeks vajalik epidemioloogiline triaad:
1) Patogeenne organism 
2) Ülekande tee
3) Vastuvõtlik organism Hospitaalinfektsioon   -  infektsioon,   mis   tekib   haiglas   viibival   patsiendil   või
personalil.


9. Mikroorganisme   iseloomustavad   mõisted:   patogeensus,   toksigeensus,   virulentsus, adhesioon,   kontagioossus. Patogeensus - mikroorganismi võime esile kutsuda infektsioonhaigust 
Toksigeensus  -   mikroobi   võime   produtseerida   mürgiseid   aineid   ehk   toksiine
Virulentsus  -   patogeensusaste   iseloomustab   mikroobi   võimet   asustada   organismi,
paljuneda temas ja teda kas lokaalselt või levides kahjustada 
Adhesioon  -   mikroorganismi   võime   kinnituda   makroorganismi   rakkudele
Kontagioossus - mikroorganismi nakkavus 10. Inimese   normaalne   mikrobioota.   Mikrobioom.   Indigeenne   e.   residentne   (püsiv)   e. sümbiontne   mikrobioota.   Eksogeenne   e.   transiitne   mikrobioota.   Probiootikumid.
Prebiootikumid. Sünbiootikum. Eubioos ja düsbioos. Inimese   mikrobioota  -   inimkeha   pinnal   ja   sees   (nahal,   soolestikus   jne)   elavad
mikroorganismid. Mikrobioom - konkreetses biotoopis elavate mikroorganismide geenomide kogum. Residentne e. indigeenne e. sümbiontne mikrobioota - on antud biotoobile omane
mikroobide kooslus, mis tagab kolonisatsiooniresistentsuse (residentmikroobid). Eksogeenne e. transiitne mikrobioota - mikroobid, mis satuvad antud biotoopi ning
jäävad sinna püsima lühikeseks ajaks (transiitmikroobid). Probiootikum  -   preparaat,   mis   sisaldavad   elusaid   mikroorganisme,   mis   piisavas
koguses tarbimisel toovad kasu inimeste tervisele. Prebiootikum  - keemilised   ühendid,   mis   ei   imendu   peensooles,   kuid   soodustavad
probiootiliste mikroobide elutegevust (kiudained - mikroobide toit). Sünbiootikum - on probiootikum, mille koostisesse on lisatud mõni prebiootikum. Eubioos - mikrobioota on normaalses vahekorras, tasakaalus. Düsbioos  - mikrobioota tasakaalu häire (ebatavaline toit, antibakteriaalsed ravimid,
antibiootikumid,   stress,   mitmesugused   sisehaigused,   kliimamuutused,   radiatsioon,
organismi vananemine). 11. Antiseptika   ja   aseptika.   Biotsiidid   ja   antibiootikumid.   Mis   on   biotsiid   ja   mis   on antibiootikum.   Mida     tähendab   antibiootikumi   bakteriostaatiline   ja   bakteritsiidne
toime.   Antibiootikumide   toimemehhanismid   ja   klassifikatsioon   selle   alusel.
Antibiootikumi   resistentsus.   Multiresistentsus.   Mõisted:   MRSA,   VRE,   ESBL. Antiseptika  -  profülaktiliste   meetmete   kogum,   mille   eesmärk   on   mikroobide
hävitamine haavas, haiguskoldes või terves organismis.


Aseptika   -  profülaktiliste   meetmete   kogum,   mille   eesmärk   on   mikroorganismide
haavasse sattumise vältimine. Biotsiidid   -  antimikroobsed   väliskeskonna   fakrorid,   mis   häirivad   ja   surmavad
mikroorganismide normaalset elutegevust (füüsikalised, keemilised, bioloogilised). Antibiootikumid - elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult
sünteesitud ained, mis  surmavad     mikroorganisme      või  pärsivad tugevalt nende kasvu ning mis terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi. Bakteristaatiline  antibiootikumite toime -  antimikroobne  aktiivsus, mis  pidurdab
bakterite kasvu (makroliidid, klooramfenikool, linkomütsiin). Bakteritsiidne   antibiootikumite   toime   -  antimikroobe   aktiivsus,   mis  surmab
mikroobid (penitsilliinid, glükopeptiidid, aminoglükosiidid). Antibiootikumide jagunemine toimemehhanismi alusel: ● bakteriraku seinale toimivad ained(penitsilliinid)
● valgu sünteesi pärssivad ained(aminoglükosiid)
● nukleiinhapete (DNA, RNA) sünteesi pärssivad ained
● mikroobide ainevahetust e metabolismi pärssivad ained(dapsoon) Antibiootikumide klassifikatsioon:
1) beetalaktaam
2) aminoglükosiidid 
3) kinoloonid
4) tetratsükliinid
5) makroliidid
6) linkoosamiinid
7) glüko- ja lipopeptiidid
8) polüpeptiidid
9) klooramfenikool 
10) nitroimidasoolid 
11) nitrofurantoiinid
12) mupirotsiin Antibiootikumi   resistentsus   -  olukord,   kus   antibakteriaalne   preparaat  ei   toimi
mikroobi surmavalt või tema kasvu pidurdavalt. Antibiootikumi multiresistentsus - mikroobitüvi on resistentne 3 või enamasse AB
rühma kuuluva ravimi suhtes. MRSA - metitsilliinresistentne Staphylococcus aureus. ESBL  -   (extended   spectrum   betalactamases)   laienenud   spektriga   beetalaktamaase
produtseerivad enterobakterid. VRE - vankomütsiinresistentne enterokokk.


12. Immuunsüsteem.   Loomulik   e.mitteadaptiivne   (mittespetsiifiline)   ja   omandatud   e. adaptiivne (spetsiifiline) immuunsus ning nende eripärad. Omandatud immuunsuse 4
rühma: aktiivne (loomulik ja kunstlik); passiivne (loomulik ja kunstlik). Rakuline ja
humoraalne   immuunsus   ning   nende   alus.   T   –   ja   B   -   lümfotsüüdid   ja   nende
funktsioonid. Mis on antigeen. Mis on antikeha.  Immuunsüsteem - see on keha kaitsesüsteem, mis kaitseb teda kõigi väljast tulevate
võõrkehade eest (viirused, bakterid, seened jne) ning kontrollib ebaõnnestunud või
vananenud oma rakkude hävimist. Loomulik e. mitteadaptiivne immuunsust - kaasasündinud, mittespetsiifiline imm –
s, mis reageerib patogeenidele koheselt.  Tagab vaid esmase kiireloomulise kaitse, et
anda immuunsüsteemile aega ümberkorralduste tegemiseks. Omandatud   e.   adaptiivne   immuunsus   -  immuunsüsteemi   osa,   mis   on   tekkinud
pärast   esmast   kokupuudet   antigeeniga.  Iseloomustab  spetsiifiline   vastus   kindlale
haigustekitajale, vastus on efektiivne ja täpselt reguleeritud, tunneb ära haigustekitaja,
kuid ei reageeri oma rakkudele. Omandatud immuunsuse 4 rühma: ● Anatoomilis-füsioloogilised   kaitsebarjäärid  (nahk,   limaskestade   sekreetides võimsad   antibakteriaalsed   ained,   hingamisteede   kaitsearsenal,   seedetraktis,
alumised kuseteed) ● Loomuliku   immuunsuse   rakud  (organismi   sattunud   mikroobe   hävitavad: fagotsüüdid, neutrofiilid, dendriitrakud, monotsüüdid, makrofaagid) ● Loomuliku   immuunsüsteemi   humoraalsed  жидкие  komponendid (komplemendi süsteem, tsütokiinid, interferoonid, esmase põletikulise vastuse
valgud, lüsosüüm, laktoferriin) ● Põletikuline   reaktsioon  (põletik,   bakteri   hävitamine) Rakuline immuunsus - T-lümfotsüütide poolt on vahendatud immuunsus. Humoraalne   immuunsus  -   B-lümfotsüütide   –   antikehade   poolt   on   vahendatud
immuunsus. T-lümfotsüüdid:
1)  Tsütotoksilised   lümfotsüüdid  (CTL)   –   osalevad   vahetult   nakatunud   rakkude
hävitamisel 
2)  Helperlümfotsüüdid  (Th)   tegelevad   B   ja   Tlümfotsüütide   aktiveerimise,
regulatsiooni ja koordineerimisega T lümfotsüütide toimeks on vajalik otsene kontakt sihtrakuga. B-lümfotsüüdid:
Aktiveeruvad  vastusena patogeeni sattumisele organismi (mikroobi antigeen  seostub
B-lümfotsüüdi BCR retseptoriga).
Aktiveeritud   B   rakk   muutub   plasmarakuks   ja   hakkab   antikehi   tootma   (on   ka
mälurakud).


Antigeen - inimorganismile võõras aine, mis põhjustab immuunvastuse (võõrvalgud,
mikroorganismide pinnal või sees olevad valgud, lipiidid või süsivesikud). Antikeha - ehk immunoglobuliin (Ig) on kindla antigeeni toimel organismis toodetud
spetsiaalne  immuunsüsteemi  valk (glükoproteiin),  mis reageerib  teda esilekutsunud
antigeeniga.   Tekivad     tungimivastusena   mikroobide,   viiruste   ja   parasiitidesele
organismi ning nende ülesandeks on võidelda nimetatud sissetungijatega. 13. Immuniseerimine:   aktiivne   ja   passiivne   immuniseerimine.   Loomulik   ja   kunstlik aktiivne immuniseerimine ning loomulik ja kunstlik passiivne immuniseerimine. ● Aktiivne immuniseerimine (haigustekitaja, antigeen) - tekib pikaajaline immuunsus.  ○ Loomulik aktiivne imm    . - tekib haiguse läbipõdemisel ○ Kunstlik   aktiivne   imm    .   -   viiakse   organismi   haigustekitaja (nõrgestatud/surmatud) või inaktiveeritud toksiin – vaktsineerimine. ● Passiivne immuniseerimine (antikehad) - tekib lühiajaline (kuud). ○ Loomulik passiivne imm    . - loode saab emalt antikehad ○ Kunstlik passiivne imm    . - organismi viiakse antikehad 14. Vaktsiinid ja nende jaotus: elusvaktsiinid ja inaktiveeritud vaktsiinid (anatoksiin e. toksoidvaktsiinid).   ● Elusvaktsiinid   -  valmistatakse   mittevirulentsetest   nõrgestatud   elusatest haigustekitajatest.   Saadakse  elus,   kuid   nõrgestatud   ja   inimesele   mittepatogeenne
vaktsiiniviirus või -bakter, millel on säilinud organismis paljunemise võime, kuid on
kadunud haigustekitavad omadused. ● Inaktiveeritud   vaktsiinid   -  valmistamisel   paljundatakse   vaktsiiniviirusi   või   - baktereid koekultuuridel või söötmetel ja seejärel  „surmatakse“ kõrgel temperatuuril
ja/või   keemilise   ühendiga,   mistõttu   on   need   ohutud.   s.t.   valmistatakse  surmatud
haigustekitajatest. Inaktiveeritud vaktsiinid on:  ❖ Viiruse-vaktsiinid: poliomüeliidi, A-hepatiidi, gripi, puukentsefaliidi, jaapani entsefaliidi ja marutõve vaktsiinid;  ❖ Bakteri-vaktsiinid: läkaköha, kõhutüüfuse, koolera ja katku vaktsiinid. ● Anatoksiin  -   on   inaktiveeritud   vaktsiinid,   s.t   nad   ei   sisalda   eluvõimelisi haigustekitajaid. Erinevad inaktiveeritud täisrakulistest vaktsiinidest selle poolest, et
nende koostises on ainult haigustekitaja teatud osad. ● Toksoidvaktsiinid  -   on   suunatud   selliste   haiguste   vastu,   mis   tekivad   toksiini   ehk mürgi vahendusel (näiteks teetanuse ja difteeria vastu). Need bakterid ise polegi eriti
ohtlikud, aga nad toodavad väga tugevaid toksiine. Vaktsiini jaoks võetakse toksiin ja
seda mõjutatakse näiteks kuumuse või kemikaalidega, et see kaotaks oma mürgisuse.


15. Mis on prioon? Teada nelja inimestel esinevat prioonhaigust.  Prioon  -   infektsioossed   proteiinid   (valgud),   mis   paljunevad   organismi   teiste
proteiinide   konversiooni   teel   (infeksioossus   on   seotud   valgu   tertsiaarstruktuuri
muutustega). ● Creutzfeldt-Jakobi tõbi (CJD)
● Gerstmanni-Strässleri-Scheinkeri tõbi
● Kuru
● Fataalne perekondlik insomnia (unetus) 16. Teada põhilisi bakteritest  põhjustatud infektsioone, tunda nende haigustekitajaid  ja nende   ülekandeteid   (tuberkuloos,   difteeria,   teetanus,   läkaköha,   puukborrelioos,
kopsuklamüüdia,   kopsu   mükoplasma,   botulism,   süüfilis,   gonorröa,   siberi   katk,
salmonelloos,   streptokokk   infektsioonid   ,   stafülokokk   infektsioonid,   shigelloos
e.düsenteeria, listerioos). ● Tuberkuloos – Mycobacterium tuberculosis (piisk) ● Difteeria – Corynebacterium diphteriae (piisk) ● Teetanus   e.   kangestuskramptõbi-  Clostridium   tetani  (marrastuste,   lõike-   ja
torkehaavade, nahka läbivate pindude aga ka putukate ja loomade hammustusega) ● Läkaköha – Bordetella pertussis (piisk) ● Puukborrelioos e. Lyme tõbi – Borrelia burgdorferi (puukidega leviv haigus) ● Kopsuklamüüdia – Chlamydia pneumonia (piisk) ● Mükoplasma pneumoonia –  Mycoplasma pneumonia  (piisk,  kokkupuutel haige röga
või sellega saastunud pindadega) ● Botulism – Clostridium botulinum (pinnal, toidus, loomal, veekoguses) ● Süüfilis – Treponema pallidum (sugulistel teel - nii vaginaalse, oraalse, rasedalt naiselt
lootele, doonorivere ülekandmisel) ● Gonorröa - Neisseria gonorrhoeae (sugulisel teel, emalt lapsele) ● Siberi katk – Bacillus anthracis (haigelt loomalt või loomsetest toodetest) ● Salmonelloos – Salmonella enteritidis (toiduga) ● Streptokokk infektsioonid – Streptococcus pneumonia, Streptococcus pyogenes (piisk) ● Stafülokokk infektsioon – Staphylococcus aureus (ka MRSA) (piisk, kontakt, toiduga) ● Shigelloos e. düsenteeria – Shigella sonnei (fekaalne-oraalne, veega, toiduga) ● Listerioos - Listeria monocytogenes (toiduga, kontakt, emalt lootele) 17. Teada   põhilisi   viirustest   põhjustatud   infektsioone,   haigustekitajaid   ja   nende ülekandeteid (HIV, hepatiit A, B, C; herpesviirused, tuulerõuged, punetised, leetrid,
mumps, rotaviirus, puukentsefaliit). Viirus   on   infektsioossed   ühikud,   mis   koosnevad   kas   DNAst   või   RNAst
(nukleiinhappest - genoom), on ümbritsetud proteiinikihiga (valkudega) ja mõnedel
neist on lipiidümbris. On elusa ja elutu piirimail! ● Herpesviridae - Herpesviirus 1,2, Varizella zoster (tuulerõuged) (piisk, naha haavandid)


● Hepadnaviridae* - B-hepatiidi viirus (verega, seksuaalne)
● Paramyxoviridae - Leetrid, mumps (piisknakkus) RNA viirust? ● Togaviridae - Punetised (piisknakkus, kontant)
● Reoviridae*   -   Rotaviirus   (piisk,   saastunud   toit   ja   vesi)     /   fekaal-oraalne (respiratoorne) ● Flaviviridae - Puukentsefaliidi, C-hepatiidi viirus jt. (verega, seksuaalne)
● Picornaviridae* - A-hepatiidi viirus (fekaaloraalne)
● Retroviridae   -   HIV   jt.   (kehavedelike   kaudu:   seemnevedelik,   tupesekreet, rinnapiim,   veri,   emalt   lootele   platsenta   kaudu,   meditsiiniliste   instrumentide
vahendusel) 18. Mükoos   e.  seeninfektsioon.   Teada   põhilisi   seenhaigused,   haigustekitajaid   ja   nende ülekandeteid (kandidoos, aspergilloos). Dermatofüüdid ja dermatofüütia. Mükoos  -   seeninfektsioon-   patogeensed   seened,   mis   põhjustavad   nakkust   ja
paljunevad kudedes. Seenhaigused: ● Candida - Kandidoos (sugulisel teel)
● Aspergillus - Aspergilloos (piisknakkus)
● Dermatofüütia  -  dermatofüütseente põhjustatud pindmine infektsioon nahas, karvades ja küüntes. ● Dermatofüüdid - aeroobseid seeni, mis on võimelised lagundama ja omastama sarvainet ning parasiteerima inimeste ja loomade keratiniseerunud kudedes. 19. Tunda   põhilisi   algloomadest   põhjustatud   infektsioone,   haigustekitajaid   ja   nende ülekandeteid (malaaria, toksoplasmoos, trihhomonoos, amöbiaas) ● Plasmodium sp - malaariat (otsene penetratsioon)
● Toxoplasma gondii - toksoplasmoosi (fekaal-oraalne nt. halvasti kuumutatud liha või infektsioossed ootsüstid – transplatsentaarselt) ● Trichomonas Vaginalis - trihhomonoos (sugulisel teel)
● Entamoeba   histolytica   -  amöbiaasi   (e.   amöbioosi)   (fekaal-oraalsel,   otsese   kontakti
kaudu)