tekitamine Kloon isendi,raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond Meristeempaljundus taimede vegetatiivne paljundamine Meristeem taimede algkuge Kallus taime vigastatud kohal arenev haavakude, sisaldab meristeemirakke Kasvufaktor rakkude jagunemist ja diferentseerumist ning kudede ja organite kasvu reguleerivad ained; taime hormoon Totipotents rakkude arenguline täisvõimelisus Sööde- vedel või pooltahke toitainete ja kasvufaktorite segu rakkude, embrüote organialgete kasvatamiseks väljaspool organismi Hübridoomitehnoloogia rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks Hübridoom antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks Selektiivsööde spetsiifilise koostisega rakukultuuri sööde, milles on eluvõimelised ainult teatudgeneetiliste
Kõige soodsam temperatuur pagaripärmi jaoks on umbes 30 °C." (https://et.wikipedia.org/wiki) Pärmid on võimelised teatud tingimustel taluma külmumist. 1.4. Aeroobne hingamine ja anaeroobne hingamine Aeroobne hingamine on hapniku juurdepääsul toimuv hingamisprotsess. Anaeroobne hingamine on ilma hapnikuta kohastunud organismide energiasaamisviis. "Energeetiliselt on anaeroobne hingamine hapnikuhingamisest vähem tõhus." (https://et.wikipedia.org/wiki) 1.5. Sööde Pärmide söötmeid on rikas sööde, miinimumsööde ja spetsiifiline sööde. Meie töös oli söötmeks suhkur. "Söötmeks nimetatakse toitaineterikast ainest, kuhu pannakse teaduslikel eesmärkidel kasvama huvipakkuvad mikroorganismid." (https://et.wikipedia.org/wiki) 4 2. MATERJAL ja METOODIKA Katseks vajalik materjal pärm, vesi, suhkur ja õli, 4 kitsast sirgete seintega klaasi, stopper, joonlaud, külmkapp, hõõglamp.
Loed igas ruudus, arvutad keskmise. Siis arvutad lahjenduste järgi tassi kohta. 9. Rakkude kasvukõver ja selle koostamine. Mida kasvukõver rakukultuuri kohta ütleb (nt fibroblastid vs epiteelirakud)? Rakkude arv eri päevadel 10. Rakkude elulemus, elulemuse %-i arvutamine. Elumus: elus/ surnud. Elumuse % = elumus *100% 11. Töö rakkudega: kultuuride harvendamine (suspensioonis kasvav vs kinnituvad rakud) Suspensioonis kasvavad rakud: suspensioon tsentrifuugitakse, sööde pealt, lisada uus sööde ja jagada Substraadile kinnituvad rakud: saab jagada 2 viisil: 1)ensümaatiliselt (trüpsiin, kollagenaas või pronaas - rakud tulevad selle mõjul tassi küljest lahti) - sööde maha, +enz, oodata, +uus sööde, jagada 2)mehhaaniliselt - sööde maha, +natuke uut söödet, rakud tassilt 'maha pipeteerida'/scraperiga maha kraapida, jagada
Võtsin 20 µl rakke ja lisasin ligatsioonisegule ja inkubeerisin 30 min jääl Teostasin Heat shocki: inkubeerisin 90 sek väitel 42 C 5 juures transfoneeritud segu, kohe tõstsin 2 minutiks jääle (membraaniaugu sulegemiseks) Lisasin segule 500 µl vedelsöödet ja panin inkubeerima 30 min-ks inkubeerima 37 C 5 juures (et rakud jaguksid) Tsentrifugeerisime bakterid põhja 3000 rpm 2 min ja rakupeal olev sööde valasin kraanikaussi Meie huvipakuvad bakterid nüüd sisaldavad ampitsiliiniresistentsus geeni ja ei sisalda glaktosidaasi – see on meie selektsiooni põhimõtte. Nüüd tuleb neid paljundama ja selekteerida. Selleks paneme neid kasvama sööde peale. Valmistasime söödet, kuhu panime ampitsiliini (antibiootikumi toimel surevad ära kõik ilma plasmiidita bakterid) ja X-gali, mis on laktoosi analoog, vaid glükoosi asemel on indool,
ligatsioonisegule. Kogu segu inkubeerisin 30 min jääl. Meie kasutasime DH5α, mille kompetentsus on 107 (see tähendab, et 1 ng-ga transformeeritud tass annab 107 kolooniat) 3. Selle aja jooksul valatakse LB + Amp + X-gal + IPTG tassid: jälle sulatatakse agarsöödet (200 ml) ning pärast 50 °C-ni jahtumist lisatakse 200 μl X-gal, 200 μl ampitsiliini ning 25 μl IPTG-d. Pärast segamist valasin homogeenne sööde õhukese kihina Peetri tassile, kus ta jäi mõneks ajaks tarduma. 52. IPTG-d on lac promootorit aktiveeriv reagent, X-gali on vaja, et bakterite elutegevuse käigus söötmes oli näha sinist pigmenti, antibiootikumi lisatakse, et oleks võimalik selekteerida välja bakterid, kuhu on sisse läinud plasmiid (edukalt transformeeritud elusad bakterid vastava antibiootikumi juuresolekul) 4
VILJASTAMINE in vitrio ehk katseklaasis- kunstliku seemendamise asemel viljastatakse munarakud laboris katseklaasis. Töötati välja 1970.aastate teisel poolel. EMBRÜOSIIRDAMINE INIMESEL Kasutatakse peamiselt viljatuse puhul. Osadel juhtudel kasutatakse doonorspermat või munarakke. Viljastamine toimub in vitrio. Esimene laps sündis 1978 Inglismaal, Eestis 1995. Munarakud võtakse otse munasarjast. Tavaliselt 75 000 spermi munaraku kohta. Spetsiaalne sööde 37 kraadi juures. Spermid võib süstida menaraku tsütoplasmasse. Naisele siiratakse 2-3 embrüot, mõnikord rohkem. Mõnes riigis on lubatud surrogaatema. Probleemid- liigsed embrüod tavaliselt hävitatakse, peetakse ebaloomulikuks, usuline vastuseis. Liigseid embrüoid on püütud kasutada tüvirakkude (jagunemisvõimelised algrakud inimesel) eraldamiseks.
Looduslikud orgaanilised ained, mida organism ise ei sünteesi. Puriinid, pürimidiinid, AH, vitamiinid. 3. Kuidas on võimalik hinnata mikroobide kasvu mingil söötmel? Lisatakse söötmele indikaatorvärve. Indikaatorvärvi muutuse järgi saab tuvastada mikroobi kasvu, kuna söötme pH muutub. 4. Kuidas jaotatakse söötmed koostise järgi? Looduslikud söötmed, sünteetilised söötmed ja komplekssöötmed. 5. Mis eristab sünteetilist söödet komplekssöötmest? Sünteetiline sööde on defineeritud koostisega, komplekssööde ei ole. Komplekssöötmel lisaks pärmi/liha/taimeekstrakte lisaks mineraalainetele. 6. Kuidas jaotatakse söötmed funktsionaalsuse põhjal? Minimaalsööde, diferentsiaalsööde, selektiivsööde, rikastussööde 7. Millisesse söötmete rühma (nii koostise kui ka funktsiooni poolest) kuulub fenooliga minimaalsööde? Sünteetline sööde ja selektiivsööde. 8. Kas mikroobirakk võib kasvada ainult peptoonil? Jah, on ka C-allikas. 9
Aitas prandada näljahäda. Lk.19-20 1.Kuidas (too konkreetsed näited) toimub vegetatiivne paljunemine taimdel, loomadel, seentel. 2.Mis on kloon? Ühelt isendilt võetud DNA/osa järgi tehtud täpselt samasuguste omadustega olend. 3.Mille poolest erineb taimede põhikude meristeemkoest? Iseloomusta meristeemkude. Põhikoel on oma ülesanne, meristeem kole pole ülesannet. Meristeem on säitlitanud jagunemisvõime ja neist võivad tekkida püsikudede rakud. Totipotsentsed. 4.Mis on sööde? Toidusegu, millel väike koelõik kasvama hakkab. 5.Miks inimene paljundab taimi meristeemmeetodil? Nimeta konkreetseid taimi ja põhjusi. Saab pääsata väljasurevaid liike ja palju järglasi, kes/mis on identsed. 6.Miks tuleb selle meetodi puhul vahetada töö käigus söötmeid? Et saada mikrovõrsetest uued koed, tuleb söötmetele lisavad kasvufaktoreid. 7.Mida tähendab mõiste totipotentne? Meristeemrakud võivad anda alguse täiesti uuele taimele, nad on kõikvõimelised! LK.21-23 1
kasvuhoones 22.12.12 taime regenereerumine · mikropistikust ·ühe meristeemi järglaskond ehk meristeemkloon 22.12.12 kartulitaime võrsetipud valmis · meristeemi opereerimiseks meristeemi opereerimine · (0,20,3 mm) 22.12.12 meristeemtaimed toitesegul 5 · 8 nädalat ·agaragariga tahkestatud sööde sisaldab vajalikke toitaineid ja kasvufaktoreid meristeemtaime algne · paljundamine mikropistikutega 22.12.12 pistikute panemine kilerulli · 22.12.12 In vitro paljundatud taimed · kilerullis kilerullis juurdunud taimed · 22.12.12 põllule istutatud kartulitaim · ·taimed 3 nädalat pärast istutamist
protsess, mille vaba energia muut G20 = 2 x 30,5 = 61 kJ mol-1. Juhul, kui ei toimu biomassi moodustumist, avaldub glükolüüsi summaarne vaba energia muut G0sum = G10 + G20 = -146 + 61 = -85 kJ mol-1 9) Etappide kaupa pärmide metaboolsete omaduste uurimine. Töökäik. Söötme ettevalmistamine Selleks on kas naturaalne või veega lahjendatud mahl, kuhu lisatakse erinevas koguses või erinevat liiki suhkruid. Vajaduse korral sööde filtritakse. Varem kaalutud 1000 ml mahuga koonilisse kolbi mõõdetakse mõõtsilindriga 300 ml söödet ja kaalutakse. Teise, 100-200 ml mahuga kolbi valatakse umbes 100 ml söödet (võrdlusproov), mida kasutatakse suhkrute algsisalduse määramisel. Steriliseerimine Järgneb mõlemas kolvis oleva söötme steriliseerimine. Selleks suletakse kolvid vattkorkidega. Kuna käärimise ajal peavad kolvid olema suletud spetsiaalsete käärimislukkudega varustatud
kiirguse toimest? Ioniseeriv kiirgus( - ja x- kiired -> lainepikkus alla 100nm) omab suurt läbitungimisvõimet ning steriliseerib sügavuti. Mitteioniseerivkiirgus või UV- kiirgus (lainepikkus üle 100 nm ) ei oma nii suurt läbitungimisvõimet ning seetõttu steriliseerib õhku, materjalide pindu ja pindmisi kihte. 11. Kuidas söötmed jaotatakse nende keemilise koostise järgi ? 12. Mille poolest erineb keemiliselt defineerimata koostisega sööde keemiliselt defineeritud koostisega söötmest? SAMA VASTUS Keemilise koostise järgi jaotatakse: a) keemiliselt defineerimata koostisega (söötme täpne keemiline koostis ei ole teada) b) Keemiliselt defineeritud koostisega ( on teada söötme iga komponent ning selle täpne sisaldus) 13. Kuidas jaotatakse söötmeid nende kasutamise järgi? Transportsöötmed Säilitussöötmed Taastussöötmed Rikastussööde Isoleerimissööde Diferentsiaalsööde
Pärmseened vajavad oma elutegevuseks kindlaid keskkonnatingimusi, kus on olulisteks teguriteks keskkonna temperatuur, niiskus, pH, toitainete olemasolu. (wikipedia.org) 2 MATERJAL JA METOODIKA Töös kasutatud materjalid: 50 g küpsetamiseks mõeldud pärmi 4 klaasi Õli Suhkur Töö metoodika: Uurimistöö katse jaoks oli vaja välja valida 4 kitsamat klaasi, mis oleks võimalikult sirgete seintega. Klaasid nummerdati. Tuli valmistada pärmseentele suhkrust sööde, mis pandi klaasidesse. (Sööde - söötmeks nimetatakse toitainete rikast ainest, kuhu pannakse teaduslikel eesmärkidel kasvama huvi pakkuvad mikroorganismid.) Söötme tegemiseks oli vaja võtta iga klaasi jaoks 0,5 teelusikatäit pärmi, lisada 1 teelusikatäis suhkrut ning segada kõik koostisosad omavahel läbi. I ja II klaasis olevale söötmele valati peale ca 0,5 cm paksune toiduõli kiht (piki klaasi seina, et söötmega ei seguneks), selleks, et
Kuupäev: Aruanne Mikroobide üldarvu määramine õhust (1m3) Töö käik: Võeti Petri tass. Laminaarboksis steriliseeriti söötmekolbisuue ning siis valati Petri tassi põhjale kasvusöödet nii, et põhi oleks ühtlaselt kaetud. Siis hajutati ringikujuliste liigutustega sööde Petri tassis ühtlaselt laiali. Söötmel lasti paar minutit tarduda. Võeti välisõhuproov laboriruumis. Pandi Petri tass õhuproovi võtmise kohta (riiulile) ja oodati 5 minutit. Pärast 5 minutit ootamist suleti Petri tass. Petri tass paigutati termostaati. Termostaadis hoitakse proovi 48-72 t (2-3 ööpäeva). Õhumikroobide arvutamiseks on olemas järgnes seos: 5 min jooksul sadeneb 100 cm2 suurusele söötme pinnale ligikaudu samapalju mikroobe, kui neid on 10 l õhus
7. Tõsta tuub vähemalt 2 minutiks jääle võimaldab rakkudel pärast Heat-shocki rakumembraani taastada. 8. Lisa 500 l LB vedelsöödet (sega korralikult) 9. Inkubeeri 15 min 37oC termostaadis vajalik selleks, et rakkudel oleks aega pärast transformatsiooni kosuda ja hakata kiiremini paljunema. Etapid 8-11 võib ka vahele jätta, ning külvata rakud vedelsöötme asemel otse plaadile. 10. Tsentrifuugi bakterid põhja 3000 rpm 2 minutit 11. Nüüd vala sööde (hoogsalt) rakudest moodustunud sademelt ära kraanikaussi (tuubi jääb alles umbes 100 l) 12. Suspendeeri pipetiga bakterid söötmesse ja kanna pipeti abil tardunud söötmega Petri tassile 13. Kalla kuulikesed tassile (ca. 10), pane kaas peale ning loksuta kuulikeste abil bakterid mööda tassi ühtlaselt laiali kuni vedelik on imendunud. Vala kasutatud kuulikesed kogumisnõusse (korduvkasutatavad).
Õhumikroobide määramine koridoris Töö käik: Võeti Petri tass. Laminaarboksis steriliseeriti söötmekolbisuue ning siis valati Petri tassi põhjale kasvusöödet nii, et põhi oleks ühtlaselt kaetud. Siis hajutati ringikujuliste liigutustega sööde Petri tassis ühtlaselt laiali. Söötmel lasti paar minutit tarduda. Võeti välisõhuproov koridorist. Petri tassilt võeti kaas pealt ja lasti seista 5 minutit, siis pandi Petri tassile uuesti kaas peale. Petri tass paigutati termostaati ehk inkubaatorisse. Petri tassil lasti seal seista kaks nädalat. 2 nädala pärast loeti Petri tassilt kokku 11 mikroobipesa. 5 minuti jooksul sadeneb 100 cm 2 suursele söötme pinnale ligikaudu samapalju mikroobe, kui neid on 10 l õhus
Õhumikroobide määramine Töö käik 1. Võeti Petri tass. 2. Laminaarboksis steriliseeriti söötmekolbisuue ning siis valati Petri tassi põhjale kasvusöödet nii, et põhi oleks ühtlaselt kaetud. 3. Siis hajutati ringikujuliste liigutustega sööde Petri tassis ühtlaselt laiali. 4. Söötmel lasti paar minutit tarduda. 5. Võeti välisõhuproov koridorist. 6. Petri tassilt võeti kaas pealt ja lasti seista 5 minutit. 7. Siis pandi Petri tassile uuesti kaas peale. 8. Petri tass paigutati termostaati ehk inkubaatorisse (30°C). 9. Petri tassil lasti seal seista kaks nädalat. 10. 2 nädala pärast loeti Petri tassilt kokku 11 mikroobipesa. 11. Katses on selgeks tehtud õhumikroobide arvutamise seos
Kuigi mikroskoobis vaadates olid enamus lühikesed üksikud (agregeerumata) punased pulgad (etanool pesi kristallvioleti-joodi kompleksi välja), leidus ka osa lillaka tooniga rakke, kes olid samuti lühikesed üksikud pulgad. Täiendavalt tegin KOHi lüüsi testi, mis näitas, et tegemist on siiski gramnegatiivsete rakkudega (tekkis iseloomulik limajas konsistents). Tundmatu tüve liikuvuse uurimise jaoks kasutasin poolvedelat söödet (Hugh-Leifsoni sööde), millesse olin eelnevalt teinud pistekülvi. Külvijoone ümbrus söötmesambas oli häguseks muutnud ja liikuvust oli tuvastada. Flouretseeruvaid pigmente siderofoore tuvastamiseks kasutasin rauavaest KingB söödet. UVs ei tuvastanud fluorestseeruvate pigmentide kogunemist külvijoone ümber. 3. Süsinikuallikad Tegin joonkülvi Simmonsi agarile tsitraadi kasutamise tuvastamiseks. Agaril esines kasv ja indikaatorvärv broomtümoolsinine muutus rohelisest siniseks
sisuliselt taime paljunemist sibulate, mugulate, pistikute, poogendite vm vegetatiivsete taimeosade abil. Biotehnoloogias on loodud kloonimiseks meristeempaljundus. See tähendab, et kasutatakse meristeemirakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeempaljunduse põhimõte, selle rakendamise võimalused. I Meristeempaljunduseks eraldatakse taime meristeemi sisaldavast organist väike koelkõik, mis kantakse söötmele. II Agar-agariga tahkestatud sööde sisaldab mineraalsooli, suhkruid, vitamiine ja kasvufaktoreid. III Kui kultuur on kasvama läinud, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söötmele. RAKENDAMINE: *võimaldab saada terveid taimi, mis on jõulisemad ja suurema saagikusega. *raskestipaljundavate taimede istutusmaterjali saamiseks (viljapuud, orhideed). *hävimisohus taimeliikide kasvatamine ja uude kasvukohta istutamine. * tänapäeval paljundatakse: kartuleid, maasikaid, viljapuid jne.
Alternatiivseks indikaatorsüsteemiks on rauasoola ja naatriummetabisulfiti kombi- natsiooni kasutamine söötmetes, mis tänu sadestunud raudsulfitile muudab kolooniad mustaks. Paljud söötmed kasvatavad spetsiifilise välimusega kolooniaid, kuid sellegipoolest tuleb nende kuuluvuse identifitseerimiseks teha täiendavaid katseid, näiteks gramvärvimine, koagulaas- ja katalaastest, indool- ja oksüdaastest. Tabel 3.1. Üldkasutatavatesse söötmetesse lisatavad selekteerivad ained Sööde (koloonia välimus) Selekteeritavad organismid Aktiivsed ained ja inkubeerimise temperatuurid Baird-Parkeri sööde Staphylococcus aureus kaaliumtelluriit, liitiumkloriid, must munakollane, sulphamezathine 37 ºC
sisuliselt taime paljunemist sibulate, mugulate, pistikute, poogendite vm vegetatiivsete taimeosade abil. Biotehnoloogias on loodud kloonimiseks meristeempaljundus. See tähendab, et kasutatakse meristeemirakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeempaljunduse põhimõte, selle rakendamise võimalused. I Meristeempaljunduseks eraldatakse taime meristeemi sisaldavast organist väike koelkõik, mis kantakse söötmele. II Agar-agariga tahkestatud sööde sisaldab mineraalsooli, suhkruid, vitamiine ja kasvufaktoreid. III Kui kultuur on kasvama läinud, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söötmele. RAKENDAMINE: *võimaldab saada terveid taimi, mis on jõulisemad ja suurema saagikusega. *raskestipaljundavate taimede istutusmaterjali saamiseks (viljapuud, orhideed). *hävimisohus taimeliikide kasvatamine ja uude kasvukohta istutamine. * tänapäeval paljundatakse: kartuleid, maasikaid, viljapuid jne.
KASV SOOLA- MANNIITAGARIL. Võimaldab safülokokkide selektiivset isoleerimist, kuna enamus teisi mikroobe ei ole suutelised kasvama kõrge soola kontsentratsiooni (7,5%) juures. Koagulaaspositiivsed stafülokokid tekitavad kasvukoha ümber kollaka tsooni, kuna manniidi lõhustamisel tekib hapet, mille tõttu söötmes olev indikaator fenoolpunane muutub kollaseks. Koagulaasnegatiivsed stafülokokid enamasti manniiti ei lõhusta, mistõttu sööde jääb punaseks. Kliinilistes laborites seda testi rutiinselt ei kasutata. 5 Test S. aureus S. epidermidis S. saprophyticus Manniidi Positiivne, kollane pesa Negatiivne, punakas pesa Tavaliselt positiivne, lõhustamine kollakas pesa PROTEIIN A MÄÄRAMINE. Lateksaglutinatsiooni test. Ainult patogeense S
defineeritud, ta sisaldab albumiine, kasvufaktoreid ja teisi valke, vitamiine, rasvhappeid, lipiide jm; seerum suurendab ka söötme puhverdamisvõimet. 6. Miks peab rakkude külmutamisel lisama DMSO-d? Dimetüülsulfoksiid. Kaitseb rakke külmutamise ajal. Soojas on rakkudele kahjulik. 7. Mis on Bürkeri kamber? Rakkude loendamise kaadervärk 8. Kuidas teha vahet elus ja surnud rakkudel kinnituvate rakkude korral? Surnud rakud hulbivad söötmes. 9. Kuidas rakke paljundatakse? Sööde, pH 7,2-7,4, CO2 5%, inkubaator 37 Praktiline töö II Transfektsioon 1. Mida nimetatakse transfektsiooniks, milliseid alternatiivseid meetodeid saab kasutada? Transfektsioon = transformatsioon+infektsioon Transfektsioon on võõr-DNA viimine loomarakku plasmiidi kujul (bakterite puhul nimetatakse sarnast protsessi transformatsiooniks). Viiruste abil DNA üle kandmist nimetatakse transduktsiooniks. Keemilised meetodid tekitatakse DNA-reagent kompleks:
aretamine ja viljelemine. Õ.lk. 19-23 1. Millistel organismidel tekivad kloonid? Kloonid tekivad vegetatiivselt paljunevatel organismidel(ka looduses). 2. Selgita mõistet transgeenne! Organism või rakk, mille genoomis sisaldub, avaldub ja pärandub järglastele teiselt liigilt pärit geen; loodud geenitehnoloogilise protseduuriga. 3. Taimede meristeenpaljunemise põhimõtteline skeem? 4. Mida sisaldab agar-agariga tahkestatud sööde? Agar-agariga tahkestatud sööde sisaldab mineraalsooli, suhkrut, vitamiine ja kasvufaktoreid. 5. Millised on viirusevabad taimed? Nimeta taimi. Viirusevabad taimed on jõulisema kasvuga, õitsevad lopsakamalt ja annavad rikkalikumat saaki. (nt. kartul, nelk, maasikas, krüsanteem) 6. Mis on kloonimine? Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundavast üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism.
viskab korvi. - Individuaalne harjutus - Üks pall Mängija liigub koonuste ümber põrgatades, läheb sammudesse. Teise 1 korvi poole mängija põrgatab palli koonuseni, pidurdab ja spurdib järgmisele koonuseni, uuesti pidurdab ja spurdib järgmiseni. Koonuste pärast viskab korvi. - Kolmeliikmeline harjutus - Üks pall Esimene mängija seisab korvi all, söödab teisele ja liigub teise mängija selja 2 taha. Teine mängija saab sööde esimeselt, söödab kolmandale ja liigub kolmanda mängija selja taha. Kolmas mängija saab 1 söödu teiselt ja söödab esimeselt. Viimane läheb sammudesse, teised võtavad lauapalli. 3 - Paarisharjutus - Üks pall Esimene mängija põrgatab palli koonuseni, pidurdab, pöörab tagasi ja annab söödu järmisele mängijale. 2 1 - Kolmeliikmeline harjutus - Kaks palli Teine mängija liigub
076 0.062 1.041 Järeldused: Soola ja suhkrusisaldus: Etteantud või uuritavad preparaadid on madala soola- ja suhkrusisalduse taluvusega. Mida suurem kontsentratsioon, seda väiksem optiline tihedus. Seda tõestavad ka järgmised graafikud Tulemuste järgi võib öelda, et antud mikroorganismide vahel ei ole halofiile. Kuid ikka iga mikroorganismi tüve talub soola sisaldust erinevalt. Pseudomonas sp ,,pruun ,, kasv oli eriti intensiivne, kui sööde ei sisalda NaCl. Mida suurem NaCl kontsentratsioon söödel, seda väiksem Rhodococcuse kasv. Ehhki Pseudomonas sp ,,pruun ,, võib areneda soolases keskkonnas. Pseudomonase kasv oli eriti intensiivne ilma soolata ja soola juuresolekul bakteri kasvu üldse ei ole. Saccharomyces cerevisiae kõige parem talub soola sisaldust bakterite võrreledes. Kuid tema kõige intensiivne kasv oli soolasisaldusega 10%. Võib ka öelda, et soola kontsentratsiooni suurendades pärmi kasv väheneb.
Mehhaaniline steriliseerimine – läbi filtrite ( keraamiline filter ). Bakterite, gaaside, mikroobide vabastamine läbi peenepoorilise filtri. Iooniseeriv kiirgus ( gamma kiired ), põhjustavad vees vabade radikaalide teket, mis ühinevad DNA-ga ja saavad bakterile saatuslikuks. Mitteiooniseerivad kiired – lõhub mikroobide DNA ( UV-kiired ). 6. Erinevad külviviisid ja söötmete tüübid. Sööde on selline keskkond, kus mikroobid saavad kasvada, elada ja paljuneda. Kuus tähtsamat makroelementi: C, H, O, N, P, S. Mikroelemendid: Zn, Mn, Ni, Na, Si, Se. Kasvufunktsioonid – orgaanilisedühendid, mida mikroobid ise toota ei suuda ( aminohapped ). Söötmeid on võimalik liigitada koostise järgi: 1)Looduslikud söötmed: ( piim, puljong, marja- ja puuviljamahlad ) kasutatakse mitmete mikroobi kultuuride säilitamiseks.
seente areng. Seente pärssimiseks lisatakse söötmesse tsükloheksimiidi. · Graamnegatiivsete kiirestikasvavate bakterite elimineerimiseks soovitatakse muld läbi kuivatada. On kasutatud ka mulla töötlemist 0.05% SDS-ga, mis tapab graamnegatiivsed bakterid ja ergutab idanema aktinomütseetide spoorid. · Selektiivse C-allikana kasutatakse kas tärklist, kitiini, huumust, tselluloosi või kaseiini. Sobib ka Czapeki sööde nitraatlämmastiku ja tärklisega. Söötme pH ca 7.2. · Aktinomütseedid kasvavad aeglaselt. Petri plaate inkubeeritakse 1-2 nädalat või isegi kauem. Selts Bifidobacteriales. Siia kuulub perekond Bifidobacterium, Gardnerella ja veel mõned üksikud perekonnad. Perekond Gardnerella · Perekonnas üks liik Gardnerella vaginalis. Nimetatud mikroobi klassifitseeriti varem mitmetesse teistesse perekondadesse (vanad nimed olid Haemophilus vaginalis,
Liigitatakse: 1. selektiivsööde võim kiiresti eristada üht mikroobi teisest. 2. diferentsiaalsööde võim kiiresti eristada üht mikroobitüve teisest. 3. Rikastussööde ?. Konsintentsi järgi liigitatakse 1. Vedelsööde kasut dehüdreeritud toitepuljongi ekstrakti, mis sis lihaekstrakti või perrooni. 2. Tardsööde on lis geelistajaid, kasut agar agarit. Geelistajat 1,5- 2% 3. poolvedel sööde geelistaja konsentratsioon madal 0,7- 0,8%. Külviviisid: joonkülv- külvamine külviaasaga siksak või sirgjooneliste liigutustega mööda söötme pinda. Kasut tihti mikroobide puhaskülvi eraldamiseks. Pistekülv- külvinõelaga. Pindkülv- agarplaadile kasut külviaasa või pipetti. Süviskülv- inokulum jaot kogu söötmesse, kolooniad kasvavad nii pinnale kui sisse. Külv vedelsöötmesse aasa või pipetiga. 8
taimehormoonide) toimel, võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule, s.t. na on totipotentsed (,,kõikevõimelised"). Just sellel taime algkoe omadusel põhineb paljunemine taimede võime kasvada pistokstest ja isegi väiksest koetükikest terviklikuks taimeks. Meristeempaljunduseks eraldatakse varre kasvukuhikust (või muust meristeemi sisakdavast organist) väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse toeitesegule ehk söötmele. Agar-agariga tahkestatud sööde sisaldab mineraalsooli, suhkrut, vitamiine ja kasvufaktoreid. Kui kultuur on kasvama läinud ja võrsuma hakanud, eraldatakse mikrovõrseid ja kantakse uuele söötmele. Ühest meristeemlõigust võib saada sadu või koguni tuhandeid võrseid. Mikrovõrsete juurdumiseks muudetakse söötme koostist, lisades sinna juurte teket soodustavaid kasvufaktoreid. Juurdunud ja vajalikul määral kasvanud võrsed istutatakse kasvuhoonesse sobiva koostisega pinasesse
kogus plasmiidi? Ekvivalentne kogus oleks 20 ng (1000bp*100ng/5000bp). Tegelikkuses peaks võtma 3x rohkem ehk 60 ng. 4 Töö nr 2: Ligeeritud produktide transformeerimine E.coli rakkudesse. Lähteained: Ligeeritud genoomne DNA (6 l). TE, 10 mM Tris-HCl, pH 7,5; 1 mM EDTA-Na2. E.coli DH5 alfa kompetentsed rakud (valmistamist vaata lisast) Steriilne LB (lysogeny broth) sööde (koostis 1 liitri lahuse kohta , 10 g trüptooni, 5 g pärmi ekstrakti ja 5 g NaCl) agar Ampitsilliini (Amp) vesilahus, 100 mg/ml IPTG (isopropüültio-beta-D-galaktosiid), 0,5 M vesilahus X-gal (5-bromo-4-kloro-3-indolüül-beta-D-galaktosiid), 20 mg/ml 70% Etanool. Töö käik: (1) Transformatsiooniks lahjenda saadud ligeerimissegu (6 l) TE-ga 10-30 korda (1 osa ligeerimissegu ja 9-29 osa TE-d), sega korralikult ja pipeteeri 10 l lahjendatud segu uude katseklaasi.
Tuleb võtta 60 ng inserti ,kui ligeerimisreaktsiooni panna inserti 3 korda rohkem kui ekvivalentne kogus plasmiidi. Insert- see fragment, mida kloonitakse. 3 Töö nr 2: Ligeeritud produktide transformeerimine E.coli rakkudesse. Lähteained: Ligeeritud genoomne DNA (6 l). TE, 10 mM Tris-HCl, pH 7,5; 1 mM EDTA-Na2. E.coli DH5 alfa kompetentsed rakud (valmistamist vaata lisast) Steriilne LB (lysogeny broth) sööde (koostis 1 liitri lahuse kohta , 10 g trüptooni, 5 g pärmi ekstrakti ja 5 g NaCl) agar Ampitsilliini (Amp) vesilahus, 100 mg/ml IPTG (isopropüültio-beta-D-galaktosiid), 0,5 M vesilahus X-gal (5-bromo-4-kloro-3-indolüül-beta-D-galaktosiid), 20 mg/ml 70% Etanool. Töö käik: (1) Transformatsiooniks lahjenda saadud ligeerimissegu (6 l) TE-ga 20 korda (1 osa ligeerimissegu ja 9-29 osa TE-d), sega korralikult ja pipeteeri 10 l lahjendatud segu uude katseklaasi.
Seedeelundkond - elundkond, mille ülesandeks on lagundada ja imada söödud toit. Seedimine - toidu lagundamine keharakkude poolt omastatavateks molekulideks. Sekundaarne mälu - mälu, milles olev informatsioon võib säilida aastaid, kuid võib ka ununeda. Sekundaarstruktuur (teist järku struktuur) - biopolümeeri molekuli ruumiline kuju (valkudel heeliks, DNA-l biheeliks, RNA-l osaline biheeliks). Selektiivsööde - spetsiifilise koostisega rakukultuuri sööde, milles on eluvõimelised ainult teatud geneetiliste omadustega rakud ja mis seega võimaldab rakkude segust välja valida just need, nt. hübridoomirakud või talitleva transgeeniga rakud. Sensoorne mälu - mälu osa, kuhu ajutiselt salvestatakse meeleelunditest saadud informatsioon. Sidekude - hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi. Sigimiselundkond - elundkond, mille abil saadakse järglasi. Siirdgeenne - vt. transgeenne.
valkude surma. Mehhaaniline steriliseerimine läbi filtrite ( keraamiline filter ). Bakterite, gaaside, mikroobide vabastamine läbi peenepoorilise filtri. Iooniseeriv kiirgus ( gamma kiired ), põhjustavad vees vabade radikaalide teket, mis ühinevad DNA-ga ja saavad bakterile saatuslikuks. Mitteiooniseerivad kiired lõhub mikroobide DNA ( UV-kiired ). 7. Erinevad külviviisid ja söötmete tüübid Sööde on selline keskkond, kus mikroobid saavad kasvada, elada ja paljuneda. Kuus tähtsamat makroelementi: C, H, O, N, P, S. Mikroelemendid: Zn, Mn, Ni, Na, Si, Se. Kasvufunktsioonid orgaanilisedühendid, mida mikroobid ise toota ei suuda ( aminohapped ). Söötmeid on võimalik liigitada koostise järgi: 1)Looduslikud söötmed: ( piim, puljong, marja- ja puuviljamahlad ) kasutatakse mitmete mikroobi kultuuride säilitamiseks.
valkude surma. Mehhaaniline steriliseerimine läbi filtrite ( keraamiline filter ). Bakterite, gaaside, mikroobide vabastamine läbi peenepoorilise filtri. Iooniseeriv kiirgus ( gamma kiired ), põhjustavad vees vabade radikaalide teket, mis ühinevad DNA-ga ja saavad bakterile saatuslikuks. Mitteiooniseerivad kiired lõhub mikroobide DNA ( UV-kiired ). 7. Erinevad külviviisid ja söötmete tüübid Sööde on selline keskkond, kus mikroobid saavad kasvada, elada ja paljuneda. Kuus tähtsamat makroelementi: C, H, O, N, P, S. Mikroelemendid: Zn, Mn, Ni, Na, Si, Se. Kasvufunktsioonid orgaanilisedühendid, mida mikroobid ise toota ei suuda ( aminohapped ). Söötmeid on võimalik liigitada koostise järgi: 1)Looduslikud söötmed: ( piim, puljong, marja- ja puuviljamahlad ) kasutatakse mitmete mikroobi kultuuride säilitamiseks.
radioaktiivne isotoop tuvastatakse (kasutatakse kas fotoemulsioonmeetodit (AgCl) või spetsiaalseid radioaktiivseid loendureid. IV. Rakkude kasvatamine koekultuuris On kaks tasandit: · Taimerakkude puhul ilmneb organogenees, mis lõpeb taime väljakujunemisega; · Loomarakkude puhul rakkude biomassi saamisega. Eesmärk: rakkude saamine, uurimine muutuvates tingimustes. Oluline, et oleks kasvunõuetele vastav sööde (loomarakkudel keerulisem) ja kasvutingimused (tº, gaas, valgus jne). Funktsionaalsed ja struktuurilised tunnused Kõiki rakke saab jaotada lähtudes nendest tunnustest: · Funktsionaalsed. Neid jaotatakse: 1. Reproduktiivne põhineb molekulaarbioloogia põhipostulaatidel. Replikatsioon - DNA süntees (kindlustab pärilikkusaine säilimise ja edasiandmise jagunemisel) DNA
radioaktiivne isotoop tuvastatakse (kasutatakse kas fotoemulsioonmeetodit (AgCl) või spetsiaalseid radioaktiivseid loendureid. IV. Rakkude kasvatamine koekultuuris On kaks tasandit: Taimerakkude puhul ilmneb organogenees, mis lõpeb taime väljakujunemisega; Loomarakkude puhul rakkude biomassi saamisega. Eesmärk: rakkude saamine, uurimine muutuvates tingimustes. Oluline, et oleks kasvunõuetele vastav sööde (loomarakkudel keerulisem) ja kasvutingimused (tº, gaas, valgus jne). Funktsionaalsed ja struktuurilised tunnused Kõiki rakke saab jaotada lähtudes nendest tunnustest: Funktsionaalsed. Neid jaotatakse: 1. Reproduktiivne põhineb molekulaarbioloogia põhipostulaatidel. Replikatsioon - DNA süntees (kindlustab pärilikkusaine säilimise ja edasiandmise jagunemisel) DNA
Generatsiooniaeg võib olla väga erinev. Näiteks Escherichia coli generatsiooniaeg glükoosi minimaalsöötmel võib olla 15 minutit. Samas mõnel patogeenil võib generatsiooniaeg ulatuda päevadeni. 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes Laboris on enim levinud bakterite kasvatamine suletud süsteemides, mis tähendab, et bakterite söötmesse ei lisata täiendavaid toitaineid kasvatamise käigus. Suletud süsteemis bakterite kasvatamise korral inokuleeritakse steriilne sööde teatud arvu bakterirakkudega ning jälgitakse bakterite arvukuse muutu teatud aja perioodil. Saadakse bakterite kasvukõver. Bakterite arvukust võib mõõta mitmel moel, kuid kõigil meetoditel on iseloomulikud puudused, mistõttu bakterite kasvukõver on tinglik. Meetod Kasutusala Kommentaarid Bakterite loetlemine Ei erista elusaid ja surnuid Mikroskoopimine toiduainetes ja
(kanserogeenseid) aineid. Maailmas on soojas kliimas mitmeid riike, kus poisslapsel eemaldatakse enne puberteediiga eesnahk puhtalt hügieenilises mõttes. See on traditsioon. Intiimhügieen: Väliste suguelundite ja päraku piirkond määrdub rohke valgurikka higiga ja muude kehaeritistega. Suguelundite naha ja limaskesta voltide vahele koguneb juba ühe ööpäevaga rasvataoline eritis, mis on hea sööde mikroobidele. Pesta võiks leige veega igal õhtul kätel vahustatud õrna seebiga või apteekides müüdavate intiimpesuvahenditega. Meestel tuleb samuti pesta eesnaha all olevat nahka, et eemaldada smegma (rasvataolised ained: kolesteriin, selle estrid, letsitiin, neutraalrasvad, jm . kehajäägid, hiljem tekivad neist kanserogeensed ühendid.) Igaõhtune pesemine vähendab põletike tekkimise ohtu mõlemale seksuaalpartnerile.
o Põhjuseks võib olla: Spetsiifiliste retseptorite esinemine/puudumine bakteri seostumiseks Toksiini märklaua esinemine/puudumine Keha temperatuur · Virulentsus liigi esindaja patogeensuse väljendumise aste o liigi erinevad tüved on erineva virulentsusega o sõltub tugevasti virulentsusfaktoritest (kultuuri vanus, kasvutingimused, sööde jne) · Virulentsus sõltub: o Mikroobi seostumisvõimest o Levimisvõimest e invasiivsusest o Võimest võidelda fagotsütoosi vastu o Toksigeensusest o Võimest panna vastu antibiootikumidele o Nakatava organismi kaitsevõimest · Virulentsusfaktorid võivad olla kodeeritud: o Bakterikromosoomis o Plasmiididel o Transposoomidel o Mõõduka suurusega faagi genoomis
pikaahelaliste süsivesinikega (isopreeni derivaadid, fütanool). Arhede membraan on kas ühekihiline (tetraeeterlipiidide puhul) või kahekihiline (dieeterlipiidide puhul). 39 Kuidas panna üles katse, nt kui tahetakse võrrelda plastikkoti ja biokoti lagunemist 40. Kui pikk on gener. aeg looduses? Hästi pikad, kuni 24h. 41. Mis on kasvukõvera faasid? kuidas Lag e. stardifaasis toimub mikroobi kohanemine uute tingimustega (uus sööde, uus toiteainete [c] jne.). See toimub ensüümide induktsiooni abil. Rakud suurenevad, kuid esialgu ei pooldu. Rakud sünteesivad ribosoome ja uusi mRNAsid. Kui rakud hakkavad kiiresti ühtlase kiirusega poolduma, siis algab logaritmiline e. Eksponentsiaalne kasv. Kasvukõveral on rakkude arvu logaritmi ja aja vahel võrdeline sõltuvus. Logaritmilise faasi ajal kasvavad rakud maksimaalkiirusega, rakud on ühtlase suurusega ja koostiselt ühesugused (standardsed rakud).
4. Ärasöömine algloomade poolt jne Mikroobipopulatsiooni kasvu suletud kultuuris kirjeldab kasvukõver, millel on järgmised faasid: o lag ehk stardifaas o log- e. eksponentsiaalne o statsionaarne o surmafaas o Elusrakkude arv suureneb kiiresti eksponentsiaalses faasis, hakkab vähenema statsionaarses faasis. Surmafaasis on populatsioonis palju surnud rakke. Lag e. stardifaasis toimub mikroobi kohanemine uute tingimustega (uus sööde, uued toitained jne.). Rakud suurenevad, kuid esialgu ei pooldu. Rakud sünteesivad ribosoome ja uusi mRNAsid. Rakkude RNA hulk lag-faasis suureneb 8-12 korda. Log e. eksponentsiaalne faas on kasvufaas, kus rakud hakkavad kiiresti ühtlase kiirusega poolduma. Kasvukõveral on selles faasis rakkude arvu logaritmi ja aja vahel võrdeline sõltuvus. Logaritmilise kasvufaasi rakud on ühtlase suurusega ja koostiselt ühesugused (standardsed rakud)
tööülessannetest lähtuvalt. Liigitatakse: 1. selektiivsööde võim kiiresti eristada üht mikroobi teisest. 2. diferentsiaalsööde võim kiiresti eristada üht mikroobitüve teisest. 3. Rikastussööde ?. Konsintentsi järgi liigitatakse 1. Vedelsööde kasut dehüdreeritud toitepuljongi ekstrakti, mis sis lihaekstrakti või perrooni. 2. Tardsööde on lis geelistajaid, kasut agar agarit. Geelistajat 1,5- 2% 3. poolvedel sööde geelistaja konsentratsioon madal 0,7- 0,8%. Külviviisid: joonkülv- külvamine külviaasaga siksak või sirgjooneliste liigutustega mööda söötme pinda. Kasut tihti mikroobide puhaskülvi eraldamiseks. Pistekülv- külvinõelaga. Pindkülv- agarplaadile kasut külviaasa või pipetti. Süviskülv- inokulum jaot kogu söötmesse, kolooniad kasvavad nii pinnale kui sisse. Külv vedelsöötmesse aasa või pipetiga. 8
Samas võtta endale täiskasvanu vastutus, olemata ise veel päris küps, võib saada raskeks koormaks. Intiimhügieen · Väliste suguelundite ja päraku piirkond määrdub rohke valgurikka higiga ja muude kehaeritistega. · Suguelundite naha ja limaskesta voltide vahele koguneb juba ühe ööpäevaga rasvataoline eritis, mis on hea sööde mikroobidele. · Naistel tekib samuti smegmataoline eritis hämememokkade vahele. · See kõik soodustab haudumuste, põletike ning seenhaiguste teket. · Pesta võiks leige veega igal õhtul kätel vahustatud õrna seebiga või apteekides müüdavate intiimpesuvahenditega. · Naistel pole vaja pesta tuppe või tupeesikut ( sellega lüüakse sassi happeline keskkond tupes!)
GASP mutatsioonide geneetiline tagapõhi. GASP fenotüübi tagas just sigma faktori osaline funktsiooni kadu. Mutandid, kus RpoS on täielikult inaktiveeritud, GASP fenotüüpi ei oma. RpoS osalist funktsiooni kadu mutatsioonide tõttu rpoS geenis on täheldatud ka paljudel looduslikel isolaatidel. Eraldi tasub rõhutada, et rpoS geenis toimunud mutatsioonidest põhjustatud GASP fenotüüp ilmneb bakteritel ainult teatud kasvutingimustel (rikas aereeritud sööde). Bakterikultuuri vananedes ilmuvad uued GASP mutandid, mis sisaldavad lisaks rpoS mutatsioonidele mutatsioone ka teistes alleelides. Nii on leitud mutatsioonid geenides sgaA, sgaB ja sgaC (stationary-phase growth advantage). Kõik need mutandid kasvavad võrreldes metsiktüüpi rakkudega kiiremini teatud aminohapetel, kasutades neid C-allikana. Erinevad mutandid eelistavad kasvuks erinevaid aminohappeid. Aminohapete katabolismiradade ekspressioonitaseme tõus võimaldab mutantidel kasutada
A:T -> G:C transitsioonid. C deamineeritakse U-ks, mis paardub A-ga G asemel G:C -> A:T transitsioonid. G deamiinimisel tekib ksantiin, kuid see paardub ikka C- ga, nagu G-gi ja mutageenset effekti pole. 140. Amesi test ainete mutageensuse määramisel. Amesi test - näitab kas mingid ained on mutageensed (vôi on muutunud sellisteks koosttoimes teiste ainetega). Testertüvena kasutatakse mutantse geeniga Salmonella typhimurium'i, mis ei suuda ise histidiini sünteesida. Kui sööde osutub mutageenseks, vôib toimuda pöördmutatsioon mainitud geenis ning bakteril taastub vôime histidiini sünteesida ning jäävad elama. Tavaliselt kasutatakse ensüüme, kus palju selliseid ained, mis vôivad reageerides anda mutageeni. Kolooniatel, mis elavad kaugemal vôimalikust mutageensest söötmest on pöördmutatsioon toimunud spontaanselt. 141. Kiirgusmutageneesi eripära. UV adsorptsiooni maksimum (254 nm) sama, mis DNA-l. Põhjustavad mutatsioone DNA
fosforüüli doonorina kinaasireaktsioonides. Polüfosfaate sünteesitakse ATPst. Lämmastik N sisaldus mikroobide kuivaines ulatub 10%-ni. Kuulub valkudesse, nukleiinhapetesse, mõnedesse lipiididesse, vitamiinidesse. Kõige enam on baktereid, kes on suutelised kasutama orgaanilisi N-ühendeid (valke, aminohappeid, N-aluseid). Need on heterotroofsed bakterid e saproobid. Kasvavad hästi puljongsöötmel (LB sööde jne). Nad kasutavad neid orgaanilisi N-ühendeid nii energia hankimiseks kui ka biosünteesiks. Esimesed puljongisöötmed koostas juba Robert Koch. 4 Osa mikroobe suudab lagundada ka uureat ja kasutada seda N-allikana (Ureaplasma, Proteus, vatsabakterid, Helicobacter, mõned suuõõne bakterid). Osa baktereid saab N-allikana kasutada N 2. Mügarbakterid, Azotobacter jt. Mineraalsetest N-allikatest on kõige paremad ammooniumsoolad, sest seal on N oksüdatsiooniaste sama, mis org
voolama, vool. Väikesed, 0,81,0 µm, Gram-negatiivsed, liikumatud diplokokid, eosteta. Neeru- või kohvioakujulised. Reservuaariks vaid inimesed. Levik suguliselt. Asümptomaatiline kandlus genitaalidel, nina-neelus, pärakus. Füsioloogia Aeroobid, vajavad kasvuks natiivseid toitaineid (verd, hemiini, proteiini) ja 5-10% CO2 keskkonda. Optimaalne kasvutemperatuur on 3537°C. Antibiootikume sisaldaval valiksöötmel (modifitseeritud Thayer-Martin, Martin- Lewis ja New York City sööde) ilmuvad pesad 18-24 tunniga. Biokeemiline aktiivsus madal, lõhustavad süsivesikutest glükoosi ilma gaasi tekketa. Gonokokkidele on väga tundlikud väliskeskkonna tegurite suhtes. Nad on tundlikud kuivamisele (mäda kuivamisel püsivad eluvõimelistena ainult paar tundi), kuumutamisele (hävivad juba temperatuuril 40-41°C), päevavalguse toimele ja paljudele desinfektantide toimele. Gonorröa Emaka (naised) või ureetra (mehed); põletikuline vastus mädane
Kultuur on tundlik ja spetsiifiline (verest, luuüdist, lokaliseerunud infektsiooni koldest), kui kasutada pikka inkubatsiooniaega (3 päeva – 2 nädalat). Seroloogiat võib kasutada kliinilise diagnoosi kinnitamiseks. Neljakordselt kõrgenenud tiiter paarisseerumite puhul, ühekordne kõrge tiiter on diagnostilise väärtusega. Samas võib kõrge tiiter säilida kuid, aastaid. Esinevad ristreaktsioonid teiste bakteritega. Francisella: mikroskoopia ei ole tundlik. PCR on hindamisel. Sööde peab olema tsüsteiiniga rikastatud, on tundlik ja spetsiifiline, kui kaua inkubeerida. Seroloogia diagnoosi kinnitamiseks. Sama jutt, mis eelmisel. Ristreaktsioonid Brucellaga. Ravi ja profülaktika. Brucella. Soovitatav doksütsükliin koos rifampiiniga vähemalt 6 nädalat. Rasedatel, alla 8-aastastel TMP-SMX. Inimeste haigestumist saab kontrollida loomreservuaari kõrvaldamisega vaktsineerimisel, loomade seroloogilisel
rakud Erinevates taim kasvujärkudes erinevad söötmed 1.Meristeempaljunduseks eraldatakse varre kasvukuhikust (või muust meristeemi sisaldavast organist) väike koelõik. 2. Koelõik kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule ehk söötmele. Agar-agariga (wtf?) tahkestatud sööde sisaldab mineraalsooli, suhkrut, vitamiine ja kasvufaktoreid 3. Kui kultuuron kasvama läinud ja võrsuma hakanud, eraldatakse mikrovõrseid ja kantakse uuele söötmele. Ühest meristeemlõigust võib saada väga palju võrseid. 4. Mikrovõrsete juurdumiseks muudetakse söötme koostist, lisades sinna juurte teket soodustavaid kasvufaktoreid. 5. Juurdunud ja vajalikul määral kasvanud võrsed istutatakse kasvuhoonesse sobiva koostisega pinnasesse. Olulisus 1
toiduga generatsiooniaeg on pikem 52 Mikroorganismide paljunemist piiravad faktorid 1. Toitaine vähesus ja ainevahetusproduktide kuhjumine 2. Ebasobiv hapnikuhulk, pH, temperatuur 3. Konkurents teiste mikroobidega 4. Ärasöömine algloomade poolt Kasvukõver- lag-faas, log-faas (eksponentsiaalne faas), statsionaarne faas, surmafaas. Lag e. stardifaasis toimub mikroobi kohanemine uute tingimustega (uus sööde, uued toitained jne.). Rakud suurenevad, kuid esialgu ei pooldu. Rakud sünteesivad ribosoome ja uusi mRNAsid. Rakkude RNA hulk lag-faasis suureneb 8-12 korda. Log e. eksponentsiaalne faas on kasvufaas, kus rakud hakkavad kiiresti ühtlase kiirusega poolduma. Selles kasvufaasis on rakkude arvu logaritmi ja aja vahel võrdeline sõltuvus. Logaritmilise kasvufaasi rakud on ühtlase suurusega ja koostiselt ühesugused (standardsed rakud)
annaabi.ee 
