Metsaseadus (1)

1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus reguleerib metsanduse suunamist, metsa korraldamist ja majandamist ning keskkonnale käesoleva seaduse tähenduses tekitatud kahju hüvitamist ja sätestab vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest.
(2) Käesoleva seadusega sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi.
(3) Käesoleva seaduse alusel ettekirjutuse tegemisel lähtutakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatust, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi.
§ 2. Seaduse eesmärk
(1) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine .
(2) Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse.
§ 3. Mets ja metsamaa
(1) Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust.
(2) Metsamaa käesoleva seaduse tähenduses on maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
1) on metsamaana maakatastrisse kantud ;
2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.
(3) Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi , kalmistu, haljasala , marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi , dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.
(4) Puu- ja põõsaistandik käesoleva seaduse tähenduses on puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvukoht mittemetsamaal, kus puid ja põõsaid kasvatatakse regulaarse seaduga ning majandatakse ühevanuselistena.
§ 4. Seaduse kohaldamine
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse metsamaa, sellel kasvava taimestiku ja seal eluneva loomastiku suhtes.
(2) Käesolevat seadust ei kohaldata:
1) väiksema kui 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki suhtes;
2) maa suhtes, mis vastab küll käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punkti 2 nõuetele, kuid kus puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana;
3) tee ja raudtee kaitsevööndi suhtes, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted;
4) maatüki suhtes, kus projekteerimistingimuste või detailplaneeringu kohaselt on kavandatud metsa majandamisest erinev maakasutus, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted;
5) tehnovõrgu ega - rajatise kaitsevööndi maa suhtes, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted.
(3) Metsamaa lahustükk käesoleva seaduse tähenduses on eraldiasuv metsaosa, mida igast küljest ümbritsevad muud kõlvikud kui mets.
§ 5. Riigimetsamaa
(1) Keskkonna stabiilse seisundi ja metsa mitmekülgse kasutamise tagamiseks peab riigimetsamaa pindala moodustama vähemalt 20 protsenti Eesti Vabariigi maismaa pindalast.
(2) Riigimetsamaa minimaalse pindala maakonnas määrab keskkonnaministri ettepanekul Vabariigi Valitsus määrusega.
2. peatükk
METSANDUSE SUUNAMINE
§ 6. Riigi ülesanded metsanduses
(1) Riigi ülesanded metsanduses on:
1) metsanduse suunamine ning selleks metsanduse arengukava ja metsandust reguleerivate õigusaktide väljatöötamine;
2) metsa hea seisundi tagamine;
3) metsaressursi arvestuse pidamine;
4) erametsanduse toetamine ;
5) riigimetsa valitsemine ja majandamine;
6) riikliku järelevalve korraldamine;
7) metsaelustiku mitmekesisuse kaitse tagamine.
(2) Riigi ülesannete täitmist metsanduses koordineerib Keskkonnaministeerium .
§ 7. Metsanduse arengukava
(1) Metsanduse suunamiseks koostatakse iga kümne aasta jaoks metsanduse arengukava.
(2) Metsanduse arengukavas määratakse metsanduse arengu eesmärgid ning kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja vahendeid.
(3) Metsanduse arengukava koostamist korraldab Keskkonnaministeerium. Vabariigi Valitsus esitab arengukava Riigikogule arutamiseks.
(4) Metsanduse arengukava koostamiseks moodustab keskkonnaminister töögrupi, kelle tegevusse kaasatakse metsandusega tegelevad uurimisasutused ning muud olulised metsandusega seotud huvigrupid .
§ 8. Metsakaitse - ja Metsauuenduskeskus
(1) Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus (edaspidi käesolevas paragrahvis keskus) on valitsusasutus Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas.
(2) Keskuse tegevusvaldkonnad on metsa inventeerimise, metsamajandamiskavade koostamise, metsa uuendamise ja kaitse korraldamine ning asjaomaste andmekogude pidamine.
(3) Keskuse ülesanded on esitatud põhimääruses, mille kinnitab keskkonnaminister.
(4) Keskus osutab järgmisi teenuseid:
1) metsandusalaste aero- ja ortofotode müük;
2) metsandusalase kaardimaterjali müük;
3) metsamaa ja kasvava metsa hindamine;
4) metsandusalased teabe- ja analüüsiteenused.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teenuste nimekiri ning teenustasu määrad on esitatud käesoleva seaduse lisas 1. Keskkonnaminister kehtestab määrusega täpsustatud tasumäärad teenuste puhul, mille kohta on lisas 1 esitatud tasu alam- ja ülemmäärad.
(6) Keskuse direktori nimetab ametisse ja vabastab ametist keskkonnaminister.
§ 9. Metsaressursi arvestuse riiklik register
(1) Riik peab metsa pindala, tagavara, paiknemise, seisundi, omaniku, kasutamise ja selle kitsenduste arvestust metsaressursi arvestuse riiklikus registris.
(2) Metsaressursi arvestuse riikliku registri asutab ja registri põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.
§ 10. Erametsanduse toetamine
(1) Riik toetab riigi asutatud sihtasutuse Erametsakeskus (edaspidi erametsakeskus) osalise finantseerimise kaudu:
1) erametsaomanike nõustamist ja koolitamist;
2) konsulentide koolitamist ja konsulentidele kutsekvalifikatsiooni omistamist ning konsulentide atesteerimist metsamajandamise valdkonnas;
3) erametsaomanike metsa majanduslike, ökoloogiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste suurendamiseks tehtavaid investeeringuid ning metsakasvatustöid, sealhulgas pärandkultuuri ja vääriselupaikade säilitamist ning metsaparanduseks tehtavaid töid;
4) erametsaomanike metsandusalast ühistegevust;
5) meetmeid erametsas metsaomanikust sõltumatult tekkida võivate metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõkestamiseks;
6) metsamajandamiskavade koostamist.
(2) Toetust võib saada erametsaomanik või metsaühistu.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatud toetust:
1) ei saa metsaühistu, välja arvatud juhul, kui tal on metsamaa;
2) makstakse kuni 70 protsendi ulatuses metsamajandamiskava maksumusest.
(4) Erametsaomanik käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline ja eraõiguslik juriidiline isik, kellel on metsamaa.
(5) Metsaühistu käesoleva seaduse tähenduses on mittetulundusühing ja tulundusühistu, mille põhikirjakohane tegevus on metsa majandamine ning mille liikmed on füüsilised ja eraõiguslikud juriidilised isikud, kellel on metsamaa.
(6) Toetust taotlev isik peab olema:
1) maksuvõimeline, tema vara ei tohi olla sekvesteeritud ja tema suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
2) täitnud kõik oma kohustused riiklike ja kohalike maksude osas;
3) kasutanud talle varem antud metsandusalaseid toetusi sihipäraselt.
(7) Toetuse saaja kohustub kasutama toetust vastavalt sihtotstarbele, mis on fikseeritud toetuse saaja ja erametsakeskuse vahel sõlmitavas toetuse andmise lepingus.
(8) Vääriselupaiga kaitseks sõlmib erametsakeskuse juhataja metsaomanikuga lepingu, mille alusel koormatakse kinnisasi isikliku kasutusõigusega riigi kasuks.
(9) Kui pärast toetuse saamist selgub , et toetuse saaja esitas valeandmeid või ei kasutanud toetust sihipäraselt, nõuab erametsakeskus toetuse saanud isikult toetusena saadud raha tagasimaksmist riigieelarvesse .
(10) Toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotluse vormi kehtestab erametsakeskuse nõukogu, võttes arvesse käesoleva seadusega sätestatut. Nimetatud kord määrab toetuse saamiseks taotluse esitamise tähtpäeva, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise tähtajad ning korra. Kord avalikustatakse erametsakeskuse veebilehel.
(11) Toetuse andmise alused, toetuse taotlusele esitatavad nõuded, käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud riigi kasuks kinnisasja isikliku kasutusõigusega koormamise tingimused ning toetuse tagasinõudmise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega. Toetuse andmise alused on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetatava tegevuse alategevused, abikõlblikud kulud ja toetuse määr.
(12) Keskkonnaminister kehtestab igal eelarveaastal määrusega metsamajandamiskava koostamise toetuse määra, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 toodud maksimummäära.
(13) Erametsanduse toetamine käesoleva paragrahvi kohaselt on vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 tähenduses.
(14) Toetuse määramise, maksmise ja tagasimaksmise otsuse, taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning muud taotlejale toetuse andmisega seotud otsused teeb erametsakeskus.
(15) Erametsakeskusel on õigus kontrollida toetuse sihipärast kasutamist.
(16) Erametsakeskus peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetuse saajate ja neile antud toetuste suuruse arvestust ning need andmed on avalikud.
3. peatükk
METSA KORRALDAMINE
§ 11. Metsa korraldamine
(1) Metsa korraldatakse eesmärgiga saada andmeid metsa seisundi ja varude suuruse kohta ning koostada metsamajandamiskava.
(2) Metsa korraldamine koosneb järgmistest toimingutest (edaspidi metsakorraldustööd):
1) metsa inventeerimine ;
2) metsamajandamiskava koostamine.
(3) Metsa korraldatakse keskkonnaministri määrusega kehtestatud metsa korraldamise juhendi alusel.
(4) Metsa korraldamise juhendiga sätestatakse:
1) metsa kaardistamise tingimused;
2) metsa inventeerimise metoodika;
3) metsamajandamiskavas metsa majandamise viiside ja võtete kavandamise nõuded;
4) metsa raiemahu arvestamise metoodika.
(5) Riigieelarvest kaetakse metsa korraldamise kulud, mida riik teeb:
1) metsaressursi arvestuse pidamiseks;
2) kaitseala piires asuva metsa korraldamise tellimiseks metsaomaniku poolt kinnisasja asukohajärgsele keskkonnateenistusele esitatud taotluse alusel;
3) toetuste maksmiseks käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punkti 6 alusel.
(6) Riigi omandis oleva metsa (edaspidi riigimets ) korraldamise tellib ja seda finantseerib riigivara valitseja. Riigimetsa Majandamise Keskuse majandatavas riigimetsas teeb metsakorraldustöid või tellib neid riigimetsa majandaja omal kulul.
§ 12. Metsakorraldustööde tegevusluba
(1) Metsakorraldustöid võib teha metsakorraldustööde tegevusluba (edaspidi luba) omav isik või riigitulundusasutus.
(2) Luba võivad taotleda isik ja riigitulundusasutus:
1) kellel on piisavalt tehnilisi vahendeid metsakorraldustööde tegemiseks;
2) kes teeb metsakorraldustöid metsanduseriharidusega töötajatega, kes on sooritanud katsetööd ja eksami metsakorraldustööde teoorias ja praktikas (edaspidi metsakorraldaja);
3) kes on tasunud riigilõivu.
(3) Metsakorraldaja katsetöödele ja eksamitele ning metsakorraldustööde tehnilistele vahenditele esitatavad nõuded ning katsetööde ja eksamite korraldamise ja tulemuste hindamise, samuti tehniliste vahendite nõuetele vastavuse hindamise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.
(4) Loa annab Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus (edaspidi käesoleva seaduse §-des 12 ja 13 loa andja) ekspertkomisjoni nõusolekul.
(5) Ekspertkomisjoni moodustamise korra ja töökorra kehtestab keskkonnaminister määrusega.
(6) Ekspertkomisjoni ülesanded on:
1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud katsetööde ja eksamite korraldamine ning hindamine;
2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud tehniliste vahendite nõuetele vastavuse hindamine.
(7) Luba antakse viieks aastaks.
(8) Loa andja võib loa omaja taotluse alusel ja ekspertkomisjoni nõusolekul loa kehtivust pikendada järgmiseks viieks aastaks, kui loa omaja:
1) vastab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 esitatud nõuetele;
2) on teinud metsakorraldustöid nõuetekohaselt;
3) on tasunud riigilõivu.
(9) Loa andja võib keelduda loa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest, kui loa taotleja :
1) ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 esitatud nõuetele;
2) on loa taotlemisel teadlikult esitanud andmeid, mis ei vasta tegelikkusele;
3) suhtes on kohaldatud väärteo- või kriminaalkaristust majandustegevuse nõuete rikkumise eest ja andmed selle kohta ei ole karistusregistrist kustutatud.
(10) Loa taotlemise, andmise ja pikendamise korra ning loa vormi kehtestab keskkonnaminister määrusega.
(11) Loa andjal on õigus kontrollida igal ajal loa omaja metsakorraldusalase tegevuse vastavust õigusaktidele.
(12) Luba on keelatud üle anda teisele isikule.
(13) Loa omaja on kohustatud viivitamatult loa andjat kirjalikult teavitama loa andmise aluseks olnud asjaolude muutumisest.
§ 13. Metsakorraldustööde tegevusloa kehtivuse lõppemine ja peatamine ning loa kehtetuks tunnistamine
(1) Loa kehtivus lõpeb loa kehtivusaja möödumise, loa kehtetuks tunnistamise ja luba omava isiku jagunemise või lõppemise korral.
(2) Loa andja võib peatada loa kehtivuse kuni kuueks kuuks, kui loa omaja on korduvalt või oluliselt rikkunud metsakorraldustöödele esitatavaid nõudeid.
(3) Metsakorraldustöödele esitatavate nõuete rikkumist käsitatakse korduvana, kui loa andja jätab kuue kuu jooksul loa omaja poolt kehtestamiseks esitatud metsamajandamiskavadest vähemalt kolmandiku kehtestamata metsa inventeerimise nõuete rikkumise või õigusaktidest tulenevate metsa majandamise piirangute mittearvestamise tõttu.
(4) Metsakorraldustöödele esitatavate nõuete rikkumist käsitatakse olulisena, kui loa omaja poolt puistu vanuse ülehindamine, koosseisu moonutamine või täiuse oluline ülehindamine võib kaasa tuua keskkonnakahju vähemalt 100 000 krooni ulatuses.
(5) Loa kehtivuse peatamise korral kohustab loa andja loa omajat kõrvaldama puudused nõuetele mittevastavates töödes aja jooksul, millal tegevusloa kehtivus on peatatud. Kui loa omaja kõrvaldab puudused nõuetele mittevastavates töödes enne määratud tähtaega, võib loa andja lühendada loa kehtivuse peatamise perioodi.
(6) Loa andja võib tunnistada loa kehtetuks, kui loa omaja:
1) on loa taotlemisel esitanud andmeid, mis ei vasta tegelikkusele;
2) ei vasta enam käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetele;
3) rikub korduvalt või oluliselt metsakorraldustöödele esitatavaid nõudeid ning loa kehtivuse peatamisest käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel on möödunud vähem kui 12 kalendrikuud ;
4) esitab taotluse luba kehtetuks tunnistada.
(7) Enne loa kehtetuks tunnistamist käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel annab loa andja loa omajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning peatab loa kehtivuse puuduste kõrvaldamiseni. Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral tunnistab loa andja loa kehtetuks.
(8) Loa kehtetuks tunnistamise korral võib loa andja määrata loa omajale tähtaja pooleli olevate tööde lõpetamiseks. Kui loa omaja ei lõpeta pooleli olevaid töid määratud ajaks, teeb loa andja nimetatud isikule ettekirjutuse ning selle täitmata jätmise korral rakendab sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kui loa andja rakendab sunnivahendina sunniraha, on sunniraha ülemmäär 10 000 krooni.
(9) Loa kehtivuse peatamise ja loa kehtetuks tunnistamise otsuse ärakiri antakse loa omajale üle allkirja vastu või toimetatakse kätte väljastusteatega tähtkirjaga hiljemalt järgmisel tööpäeval otsuse tegemisest arvates.
(10) Loa kehtetuks tunnistamise korral käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 1 alusel, kui tahtlikult esitatud ja tegelikkusele mittevastavad andmed olid loa andmise otsustamisel olulised, või punkti 3 alusel ei või taotlejale uut luba anda varem kui 12 kalendrikuu möödumisel loa kehtetuks tunnistamisest arvates.
§ 14. Metsa inventeerimine
(1) Metsa inventeerimise eesmärgid on:
1) metsaressursi arvestuse pidamine;
2) metsa seisundi hindamine;
3) metsanduse pikaajaline kavandamine;
4) metsamajandamiskava koostamise jaoks algandmete kogumine.
(2) Metsa inventeeritakse katastri- või majandamisüksuste kaupa ülepinnalise takseerimisega.
§ 15. Metsamajandamiskava
(1) Riigile mittekuuluva metsa jaoks koostatakse metsamajandamiskava kinnisasjade kaupa või kinnisasjade omanike taotluse alusel ühist piiri omavatest kinnisasjadest koosnevate majandamisüksuste kaupa, riigimetsa jaoks metskondade või muude majandamisüksuste kaupa.
(2) Metsamajandamiskava koostamise kohustus ei laiene kinnisasjale, mille metsa pindala on väiksem kui kaks hektarit.
(3) Metsaomanikul on õigus osa võtta metsamajandamiskava koostamisest ning õigus teha kava koostajale omapoolseid ettepanekuid metsamajandamiskava sisu muutmise ja täiendamise kohta.
(4) Metsamajandamiskava koostatakse vähemalt iga kümne aasta järel.
(5) Metsamajandamiskavas peavad sisalduma vähemalt:
1) metsamaa plaan koos metsa ja metsaosasid ümbritseva keskkonna kirjeldusega;
2) õigusaktist või planeeringust tulenevate metsa majandamise kitsenduste, majandamise eesmärkide ja metsakategooriate, metsa kasutamise viiside ja neid soodustavate metsa majandamise võtete loetelu ja kirjeldused;
3) kaitse- ja tulundusmetsas uuendusraieks lubatud eraldiste loetelu, kusjuures on märgitud uuendusraie pindala maksimaalne lubatav suurus raieliikide ja enamuspuuliikide kaupa;
4) kaitse- ja tulundusmetsas harvendusraieks lubatud eraldiste loetelu, kusjuures on märgitud harvendusraie pindala maksimaalne lubatav suurus;
5) metsa uuendamise, metsamulla vee- ja toiterežiimi reguleerimise, metsakaitse ja metsamaale teede ehitamise soovitused;
6) elustiku mitmekesisuse üksikelementide, potentsiaalsete vääriselupaikade ja pärandkultuuri objektide kirjeldused ning nende säilitamise abinõude kirjeldused;
7) märge metsamajandamiskava kehtivusaja kohta.
(6) Kui metsaomanik teeb käesoleva seaduse § 11 lõike 5 punktis 2 sätestatud juhul metsamajandamiskava ettevalmistamise käigus ettepanekuid metsamajandamiskava sisu muutmise ja täiendamise kohta, hüvitab ta selleks tehtava lisatöö kulutused.
(7) Metsamajandamiskava koostaja kooskõlastab osaliselt või tervikuna kaitsealal , hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis paikneva metsa majandamiskava kaitseala valitsejaga. Riigimetsa Majandamise Keskus kooskõlastab kaitsejõudude harjutusväljadel paikneva metsa majandamiskava Kaitseministeeriumiga.
(8) Metsakorraldustööde tegevusloa omaja koostatud metsamajandamiskava kehtestab keskkonnaminister või tema volitatud asutus (edaspidi kehtestaja) ühe kuu jooksul metsamajandamiskava koostajalt saamisest arvates või jätab metsamajandamiskava kehtestamata, kui metsamajandamiskava või selle koostamiseks kasutatud metsa inventeerimisandmed ei vasta käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele, ning annab metsamajandamiskava koos selle kehtestamise või kehtestamata jätmise otsusega tegevusloa omajale üle allkirja vastu või toimetab kätte väljastusteatega tähtkirjaga.
(9) Kehtestajal on õigus anda tegevusloa omajale lisatähtaeg kehtestatava metsamajandamiskava puuduste kõrvaldamiseks. Selle võrra pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud metsamajandamiskava kehtestamise aeg.
(10) Metsamajandamiskava kehtestamise otsuses märgitakse:
1) käesoleva paragrahvi lõike 5 punktist 3 lähtudes uuendusraie pindala maksimaalne lubatud suurus raieliikide ja enamuspuuliikide kaupa eraldiste viisi;
2) käesoleva paragrahvi lõike 5 punktist 4 lähtudes harvendusraie pindala maksimaalne lubatud suurus;
3) metsamajandamiskava kehtivuse lõpptähtaeg.
(11) Metsamajandamiskava kehtestamise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.
4. peatükk
METSA MAJANDAMINE
1. jagu
Üldsätted
§ 16. Metsa majandamine
Metsa majandamine on metsa uuendamine, kasvatamine , kasutamine ja metsakaitse.
§ 17. Metsakategooriad ja metsa majandamise eesmärk
(1) Metsakategooriad on:
1) hoiumets;
2) kaitsemets;
3) tulundusmets.
(2) Metsa majandamise eesmärk sõltuvalt metsakategooriast on:
1) hoiumetsas loodusobjektide hoidmine;
2) kaitsemetsas keskkonna seisundi kaitsmine;
3) tulundusmetsas majandusliku tulu saamine.
§ 18. Hoiumets
Hoiumets on kaitseala loodusreservaadis ja sihtkaitsevööndis või püsielupaiga sihtkaitsevööndis asuv mets.
§ 19. Kaitsemets
(1) Kaitsemets on mets, mis:
1) asub hoiualal, kaitseala, kaitstava looduse üksikobjekti, püsielupaiga, ranna või kalda piiranguvööndis, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu, kanali või veejuhtme piiranguvööndis;
2) on kaitse alla võetud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjektina looduskaitseseaduse tähenduses.
(2) Keskkonnaminister määrab kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse ettepanekul kaitsemetsaks metsa, mis:
1) asub looalal, luitel, uuristus- või tuulekandeohtlikul või survelise põhjaveega alal;
2) kaitseb asulat või rajatist õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest;
3) omab suurt tähtsust tuleohu vähendamisel või metsatulekahju leviku tõkestamisel;
4) on eriti oluline marja- ja seenekorjamise koht või koht, mida kasutatakse intensiivselt rekreatiivsetel eesmärkidel;
5) asub mälestise kaitsevööndis või muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis;
6) asub maaparandussüsteemi eesvoolu piiranguvööndis, kui mets on vajalik vee ja pinnase kaitsmiseks;
7) vastab geenireservimetsa tunnustele ning selle geenireservimetsaks määramine on põhjendatud Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse tehtud ekspertiisi alusel.
(3) Geenireservimets on mingile kindlale puuliigile iseloomulike ja majanduslikult väärtuslike puistutega metsaosa, kus inimmõju metsa geenifondile on minimaalne ning geenifond areneb eeskätt looduslike tingimuste mõjul. Geenireservimetsa puistuid kasutatakse kultiveerimismaterjali algmaterjalina.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aluste äralangemise korral arvab keskkonnaminister kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse või kinnisasja omaniku ettepanekul metsa kaitsemetsade hulgast välja.
§ 20. Kaitsemetsa majandamine
(1) Kaitsemetsa majandatakse käesolevas seaduses ning looduskaitseseaduses ja kaitse-eeskirjas sätestatu kohaselt.
(2) Käesoleva seaduse § 19 lõike 2 alusel määratud kaitsemetsa majandamise eeskirja kinnitab keskkonnaminister määrusega ühesuguse kaitsefunktsiooniga kaitsemetsade rühmale, kusjuures keskkonnaministril on õigus kaitsefunktsioonist lähtuvalt:
1) keelata lageraiet;
2) suurendada kuni 20 aasta võrra käesoleva seaduse kohaselt kehtestatud uuendusraiet lubavat minimaalset raievanust;
3) piirata raieaega;
4) keelata tehnoloogia kasutamine, mis kahjustab metsakõdu ja alustaimestikku;
5) suurendada kuni kümne protsendi võrra käesoleva seaduse kohaselt kehtestatud turbe - ja harvendusraie järgset rinnaspindala või täiust puistus , mis kaitseb asulat või rajatist õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest;
6) kehtestada metsa majandamisel erisusi metsa esteetilise väärtuse säilitamiseks või suurendamiseks puistus, mida kasutatakse intensiivselt rekreatiivsetel eesmärkidel;
7) kohustada metsaomanikku rakendama meetmeid metsa tuleohu vähendamiseks ja tule leviku võimaluse tõkestamiseks.
(3) Rinnaspindala on puutüve mõttelise läbilõikekoha pindala 1,3 meetri kõrgusel juurekaelast. Puistu rinnaspindala on kõikide selles puistus kasvavate puude rinnaspindalade summa, mida väljendatakse ruutmeetrites ühe hektari kohta. Puistu täius on puistu rinnaspindala suhe samasuguse normaalpuistu rinnaspindalasse.
(4) Geenireservimetsa majandamise eeskirjaga sätestatakse abinõud, mis:
1) välistavad geenireservimetsa kasvutingimuste muutumise kuivendamise, väetamise ja raiete tagajärjel;
2) tagavad metsa uuenemise puuliigiga, mille geenifondi kaitseks mets on määratud;
3) tagavad geenireservimetsa uuendamise üksnes samast geenireservimetsast pärineva kultiveerimismaterjaliga.
(5) Kui metsa kaitsemetsaks määramine piirab oluliselt metsa majandamist, on metsaomanikul õigus taotleda riigilt metsa majandamisel saamata jäänud tulu või täiendavalt tehtud kulude hüvitamist.
(6) Hüvitise taotlemise, taotluse läbivaatamise ja hüvitise arvutamise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.
§ 21. Metsa kaitsemetsaks määramise ja kaitsemetsade hulgast väljaarvamise menetlus
(1) Metsa kaitsemetsaks määramise või kaitsemetsade hulgast väljaarvamise menetluse algatab Keskkonnaministeerium metsa asukohajärgse keskkonnateenistuse ettepanekul.
(2) Ettepanekus peavad olema märgitud:
1) kaitsemetsaks määramise või kaitsemetsade hulgast väljaarvamise eesmärk ja põhjendus;
2) kaitsemetsaks määramise või kaitsemetsade hulgast väljaarvamise alus;
3) kaitsemetsaks määratava või kaitsemetsade hulgast väljaarvatava metsa pindala suurus ja asukoht;
4) kaitsemetsaks määramise korral kavandatavad piirangud;
5) kaitsemetsaks määramise korraldamisega seotud kulude, sealhulgas hüvitise maksmise hinnang.
(3) Kaitsemetsaks määramise või kaitsemetsade hulgast väljaarvamise algataja avaldab menetluse algatamise teate kohalikus või üleriigilises ajalehes , väljaandes Ametlikud Teadaanded ja võimaluse korral muudes massiteabevahendites.
(4) Teade peab sisaldama teavet:
1) kaitsemetsaks määratava või kaitsemetsade hulgast väljaarvatava metsa asukoha kohta;
2) metsa kaitsemetsaks määramise või kaitsemetsade hulgast väljaarvamise ettepanekuga või otsuse eelnõuga tutvumise võimaluste kohta;
3) vastuväidete ja ettepanekute esitamise tähtaja kohta.
(5) Kaitsemetsaks määramise või kaitsemetsade hulgast väljaarvamise algataja saadab metsa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ja kinnisasja omanikule käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmetega teate väljastusteatega tähtkirjaga.
(6) Kaitsemetsaks määramise või kaitsemetsade hulgast väljaarvamise otsuse eelnõu koos menetluse senises käigus saadud või koostatud dokumentidega, mille avalikustamine ei ole seadusega keelatud, pannakse tutvumiseks välja metsa asukohajärgses keskkonnateenistuses. Avalik väljapanek kestab vähemalt kaks nädalat. Avaliku väljapaneku kestel kirjalikult esitatud vastuväidetele ja ettepanekutele vastab algataja kahe nädala jooksul pärast väljapaneku lõppemist.
(7) Kui menetluse käigus muutuvad oluliselt metsa kaitsemetsaks määramise või kaitsemetsade hulgast väljaarvamise alused, avaldatakse uus teade ja korraldatakse uus avalik väljapanek käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 sätestatud korras.
(8) Menetlusosalise taotlusel korraldab menetluse algataja metsa kaitsemetsaks määramise või kaitsemetsade hulgast väljaarvamise asjas avaliku istungi.
(9) Metsa määramisest kaitsemetsaks või metsa väljaarvamisest kaitsemetsade hulgast teavitab keskkonnaminister metsaomanikku väljastusteatega tähtkirjaga. Kirjale lisatakse metsa kaitsemetsaks määramise otsuse ärakiri ja kaitsemetsa majandamise eeskiri või metsa kaitsemetsade hulgast väljaarvamise otsuse ärakiri.
§ 22. Tulundusmets
Hoiu- või kaitsemetsaks määramata mets on tulundusmets.
§ 23. Vääriselupaik ja selle majandamine
(1) Vääriselupaik käesoleva seaduse tähenduses on kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala tulundusmetsas või kaitsemetsas, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.
(2) Vääriselupaiga klassifikaatori ja valiku juhendi kehtestab keskkonnaminister määrusega.
(3) Riigimetsas korraldab vääriselupaiga kaitset riigimetsa majandaja keskkonnaministri käskkirja kohaselt.
2. jagu
Metsa uuendamine
§ 24. Metsa uuendamine
(1) Uuendatakse kaitse- ja tulundusmetsa. Hoiumetsas ei tohi inimene metsa looduslikku uuenemisse sekkuda, välja arvatud juhul, kui see on seotud kaitseala või püsielupaiga kaitse eesmärgiga ja lubatud kaitse-eeskirjas.
(2) Metsa uuendamise võtted on:
1) maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamise ja puude istutamise võimaldamiseks või loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks;
2) puuseemnete külvamine;
3) puude istutamine;
4) metsakultuuri hooldamine;
5) loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil.
(3) Metsaomanik on kohustatud rakendama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat pärast raiet või metsa hukkumist tagab uuenenud metsa.
(4) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse mets uuenenuks, kui alal, kus mets hukkus või maha raiuti, kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raiejäätmetega tugevdatud kokkuveoteedel.
(5) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse hukkunuks mets, milles tuule, seenhaiguste, putuka- või ulukikahjustuste, üleujutuse, tule, saaste või muude biootiliste või abiootiliste kahjustuste tõttu on elusate puude järgi määratud metsa puuvõrade liitus alla 30 protsendi või täius langenud alla 0,3.
(6) Metsa võib uuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga.
(7) Puude nõutava minimaalse arvu ühel hektaril ja arvesse võetavate puude minimaalse kõrguse sätestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga metsakasvukohatüüpide või tüübirühmade kaupa.
(8) Metsa uuendamiseks kasutatava kultiveerimismaterjali algmaterjal peab pärinema lubatud päritolupiirkonnast. Eestis metsa kultiveerimisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolupiirkonnad kehtestab keskkonnaminister määrusega.
(9) Metsa uuendamisel kasutada lubatud võõrpuuliikide loetelu kehtestab keskkonnaminister määrusega.
(10) Metsa uuendamise nõuded, sealhulgas metsatüübis, milles metsa uuendatakse külvi või istutamise teel, külvi- ja istutuskohtade minimaalne algtihedus, maapinna ettevalmistamisele esitatavad nõuded metsatüübis, milles uuendamine pole kohustuslik, ja juuremädaniku tõttu raiutud puistute uuendamisele esitatavad nõuded kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga.
§ 25. Metsa uuendamise kohustus
(1) Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid kaitse- ja tulundusmetsas vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates.
(2) Metsa uuendamise võtete rakendamine pole kohustuslik, kui:
1) hukkunud metsaosal või raiesmikul esineb kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse tehtud metsauuendusekspertiisi kohaselt sobiva liigilise koosseisuga, piisava taimede arvu ja ülepinnalise paiknemisega looduslik uuendus;
2) hukkunud metsaosa või raielank kuulub metsatüüpi, mille puhul metsa uuendamise võtete rakendamine pole käesoleva seaduse alusel kehtestatud metsa majandamise eeskirja kohaselt kohustuslik.
(3) Metsauuendusekspertiisi tellimise ja tegemise korra kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga.
(4) Metsauuendusekspertiis tehakse metsaomaniku tellimuse alusel ja riigi kulul. Kui ekspertiisi tulemusena selgub, et uuendamise võtete rakendamine on kohustuslik, tasub ekspertiisikulud metsaomanik.
(5) Keskkonnaminister või tema volitatud isik võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaega metsaomaniku taotlusel pikendada, kui looduslike tingimuste omapärast või metsaomanikust sõltumatute metsa hukkumise põhjuste, samuti õppe- ja teadustöö tõttu pole metsa uuendamise võtete rakendamine esimesel kahel aastal põhjendatud.
(6) Keskkonnaminister või tema volitatud isik võib käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 nimetatud metsa uuenemise tähtaega metsaomaniku taotlusel pikendada, kui metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaja pikendamise, looduslike tingimuste omapära või metsaomanikust sõltumatute metsa hukkumise põhjuste tõttu pole metsa uuenemine viie aasta jooksul võimalik.
(7) Metsa uuendamise võtete rakendamise ja metsa uuenemise tähtaja pikendamise korra kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga.
(8) Kui metsa uuendamise võtete rakendamine on kohustuslik, kuid metsaomanik ei ole neid kahe aasta jooksul pärast metsaosa hukkumist või raiet rakendanud ning metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaega pole pikendatud või kui hukkunud metsaosa või raiesmik pole metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega viie aasta jooksul uuenenud ning metsa uuenemise tähtaega pole pikendatud, teeb kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus metsaomanikule ettekirjutuse uuendamise võtete rakendamiseks. Ettekirjutus tehakse metsaomanikule teatavaks allkirja vastu või toimetatakse kätte väljastusteatega tähtkirjaga. Kui ettekirjutus ei ole selles märgitud tähtajaks täidetud, rakendab kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus sunnivahendit. Kui kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus rakendab sunnivahendina sunniraha, on sunniraha ülemmäär 20 000 krooni ühe hektari kohta.
(9) Ettekirjutuses peavad olema märgitud:
1) keskkonnateenistuse nimetus, kelle nimel ettekirjutus tehakse;
2) ettekirjutuse tegija ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus ;
3) ettekirjutuse tegemise kuupäev ja vajaduse korral kellaaeg ;
4) metsaomaniku nimi, kellele ettekirjutus tehakse;
5) ettekirjutuse aluseks olevad asjaolud ja õiguslik alus, millele ettekirjutus tugineb;
6) ettekirjutuse resolutsioon , milles märgitakse vajalikud uuendamise võtted ja nende rakendamise tähtaeg;
7) sunnivahend, mida ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatakse;
8) ettekirjutuse vaidlustamise kord ja tähtaeg;
9) ettekirjutuse tegija allkiri .
(10) Kinnisasja võõrandamise korral läheb hukkunud metsaosa või raiesmiku uuendamise kohustus üle kinnisasja uuele omanikule, kusjuures käesolevas paragrahvis sätestatud uuendamistähtaegu arvutatakse kinnisasjal asuva metsaosa hukkumisest või metsa raiest arvates.
§ 26. Metsa uuendamise tagatisraha
(1) Metsa uuendamise kohustuse täitmise tagamiseks on lageraiet kavandav metsaomanik kohustatud tasuma metsa uuendamise tagatisraha, kui:
1) tema suhtes on kohaldatud väärteo- või kriminaalkaristust puude või põõsaste ebaseadusliku raie eest või metsa uuendamise nõuete rikkumise eest ja andmed selle kohta ei ole karistusregistrist kustutatud;
2) ta on esitanud metsateatise lageraie tegemiseks langil pindalaga üle kahe hektari ja uuendatav mets kuulub metsatüüpi, mille puhul tagatisraha tasumine on kohustuslik;
3) ta on esitanud metsateatise lageraie tegemiseks langil, mis piirneb samal kinnisasjal asuva uuenemata raiesmikuga, mille puhul on metsa uuendamise võtete rakendamine kohustuslik, ning kavandatava lageraielangi ja raiesmiku kogupindala on suurem kui kaks hektarit ja uuendatav mets kuulub metsatüüpi, mille puhul tagatisraha tasumine on kohustuslik.
(2) Lageraie tegemisel on tagatisraha tasumine kohustuslik järgmistes metsatüüpides:
1) sinilille kuusikud;
2) jänesekapsa kuusikud;
3) jänesekapsa-mustika kuusikud.
(3) Keskkonnaminister võib metsa majandamise eeskirjaga vabastada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud metsatüübi tervikuna raie tegemise tagatisraha tasumise kohustusest, kui selles metsatüübis on erametsade uuendamise võtete rakendamise ulatus ja tulemuslikkus oluliselt paranenud.
(4) Metsa uuendamise tagatisraha tasumise kohustust ei kohaldata riigimetsa majandamisel.
(5) Keskkonnaminister või tema volitatud isik vabastab metsaomaniku taotlusel ja kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse kulul tehtud metsakaitseekspertiisi alusel metsaomaniku tagatisraha tasumisest juhul, kui lageraie tehakse tormi, üleujutuse, ulatusliku metsatulekahju või muu loodusjõu põhjustatud ulatuslike kahjustuste (edaspidi loodusõnnetus) tagajärgede likvideerimiseks. Taotlus tuleb esitada kohe pärast loodusõnnetuse tagajärgedest teadasaamist.
(6) Metsa uuendamise tagatisraha moodustub käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 sätestatud tööde tegemiseks vajalikest kulutustest, kuid see ei tohi olla väiksem kui 3000 ega suurem kui 20 000 krooni ühe hektari koha. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul arvestatakse tagatisraha nii uuenemata raiesmiku kui ka kavandatava lageraielangi kogupindala kohta. Kui uuenemata raiesmiku puhul on tagatisraha juba rakendatud, arvestatakse tagatisraha ainult kavandatava lageraielangi kohta.
(7) Metsa uuendamise võtete rakendamise korral on metsaomanikul õigus taotleda tema tehtud kulutuste hüvitamist tasutud tagatisraha arvel.
(8) Kui tagatisraha arvestatakse nii uuenemata raiesmiku kui ka kavandatava lageraielangi kogupindala kohta, on metsaomanikul õigus taotleda tasumisele kuuluva tagatisraha vähendamist kulutuste ulatuses, mida ta tegi kavandatava lageraielangiga piirneval raiesmikul metsa uuendamise võtteid rakendades.
(9) Kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus keeldub käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud taotluste rahuldamisest, kui kontrollimisel ilmneb, et metsaomaniku esitatud andmed ei vasta tegelikkusele.
(10) Käesoleva seaduse § 25 lõike 8 kohaselt tehtud ettekirjutuse alusel sunnivahendi rakendamisel arvatakse asendustäitmise kulud või sunniraha tagatisrahast maha. Kui tagatisrahast ei piisa asendustäitmise kulude või sunniraha katmiseks, nõutakse asendustäitmise kulud või sunniraha sisse asendustäitmise ja sunniraha seaduse §-s 15 sätestatud korras.
(11) Kui metsaosa, mille uuendamiseks tagatisraha maksti, on uuenenud, vabastatakse tagatisraha metsaomaniku taotluse alusel ja metsaomaniku kulul tehtud metsauuendusekspertiisi põhjal, võttes arvesse käesoleva paragrahvi lõigete 6 ja 7 kohaselt tehtud makseid ning käesoleva paragrahvi lõike 10 kohaselt tehtud mahaarvamisi.
(12) Metsaomanik tasub metsa uuendamise tagatisraha Rahandusministeeriumi pangakontole, kasutades viitenumbrina Keskkonnaministeeriumi konto numbrit riigikassas. Tasutud tagatisrahalt makstakse metsaomanikule intressi.
(13) Tagatisraha suuruse määramise, tagatisraha tasumise, vähendamise ja vabastamise ning tagatisraha arvelt kulutuste hüvitamise ja tagatisrahalt intressi maksmise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.
3. jagu
Metsa kasvatamine
§ 27. Metsa kasvatamine
(1) Metsa kasvatamiseks on lubatud teha hooldusraiet ning reguleerida metsamulla vee- ja toiterežiimi.
(2) Maaparandussüsteemi projekteerimise, ehitamise ja hoiu korra sätestab maaparandusseadus.
(3) Metsa, välja arvatud metsataimlate väetamine otsetoimeliste mineraalväetistega on keelatud.
§ 28. Raied
(1) Raieks käesoleva seaduse tähenduses loetakse vähemalt ühte metsamaal tehtavatest järgmistest töödest:
1) puude ja põõsaste langetamist;
2) langetatud tüvede laasimist;
3) tüvede järkamist;
4) metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu.
(2) Metsamaterjal on:
1) langetatud puu ja puutüvi;
2) puutüve järkamisel saadud tüveosa.
(3) Metsamaterjalina käesoleva seaduse tähenduses ei käsitata kuni kümmet dekoratiivpuud.
(4) Lubatud on järgmised raied:
1) uuendusraie, mille hulka kuuluvad lage - ja turberaie;
2) hooldusraie, mille hulka kuuluvad valgustusraie kuni 8-sentimeetrilise keskmise rinnasdiameetriga puistus, harvendusraie 8-sentimeetrilise ja suurema keskmise rinnasdiameetriga puistus ning sanitaarraie;
3) valikraie ;
4) trassiraie, mille hulka kuulub kuni nelja meetri laiuse tee-, kraavi - või muu trassi ning kvartali - või piirisihi sisseraie, samuti metsamaal oleva trassi või sihi puhastamine sinna kasvanud puudest ja põõsastest;
5) raadamine .
(5) Rinnasdiameeter on puutüve läbimõõt, mõõdetuna 1,3 meetri kõrgusel juurekaelast.
(6) Uuendusraiet on lubatud teha, et võimaldada metsa uuendamist või uuenemist.
(7) Hooldusraiet on lubatud teha:
1) puude valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks (valgustusraie);
2) metsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks (harvendusraie);
3) metsa sanitaarse seisundi parandamiseks ja ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude puidu kasutamise võimaldamiseks, kui see ei ohusta elustiku mitmekesisust (sanitaarraie).
(8) Valikraiet on lubatud teha üksikute puude väljaraiumise teel kaitsealuste liikide kasvu- ja elutingimuste parandamiseks vastavalt looduskaitseseaduse §-le 54.
(9) Kvartalisihtide sisseraiumisel peab minimaalseks kvartali suuruseks jääma kümme hektarit.
§ 29. Lageraie
(1) Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud:
1) seemnepuudeks jäetavad 20–70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi, arukaske, saart, tamme, sangleppa, künnapuud või jalakat ühe hektari kohta ja elujõuline järelkasv;
2) säilikpuud;
3) elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud või nende säilinud püstiseisvad osad tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta.
(2) Seemnepuid ei jäeta, kui raiutava metsa koosseisus pole seemnepuudeks sobivaid puid või kui langil on olemas metsa uuendamiseks metsakasvukohatüübile sobivate puuliikide elujõuline järelkasv ja see säilitatakse raietööde käigus. Samuti pole seemnepuude jätmine kohustuslik langi osas, mis asub lähemal kui 30 meetrit seemnekandvuse eas männiku või 50 meetrit seemnekandvuse eas arukaasiku servast.
(3) Seemnepuudele, säilikpuudele ja elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavatele puudele ning nende säilitamisele esitatavad nõuded, samuti elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalike puude lubatava maksimaalse arvu ja mahu ning puistu seemnekandvuse ea hindamise alused kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga.
(4) Lageraie on lubatud puistus, mis vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
1) puistu on vanem käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud raievanusest;
2) puistu on saavutanud käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 1 alusel kehtestatud keskmise rinnasdiameetri;
3) puistu rinnaspindala või täius on väiksem käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 2 alusel kehtestatust.
(5) Puistu vanuse, millest alates lageraie on lubatud, kehtestab keskkonnaminister enamuspuuliikide ja boniteediklasside kaupa metsa majandamise eeskirjaga, arvestades, et see jääb:
1) männikute ja kõvalehtpuupuistute lageraie korral 90–160 aasta piiridesse ;
2) kuusikute lageraie korral 80–120 aasta piiridesse;
3) kaasikute ja sanglepikute lageraie korral 60–80 aasta piiridesse;
4) haavikute lageraie korral 30–50 aasta piiridesse.
(6) Keskkonnaminister kehtestab metsa majandamise eeskirjaga enamuspuuliikide ja boniteediklasside kaupa:
1) puistu keskmise rinnasdiameetri, millest suurema rinnasdiameetriga puistute lageraie on lubatud;
2) puistu rinnaspindala ja täiuse, millest väiksema rinnaspindalaga või täiusega puistute lageraie on lubatud.
(7) Kõvalehtpuupuistuks loetakse puistu, kus enamuspuuliik on tamm, saar, jalakas, künnapuu või vaher .
(8) Ühe metsamajandamiskava kehtivuse ajal tehtavate lageraiete kogupindala ei tohi olla suurem selles metsamajandamiskavas määratud lubatavast lageraie pindalast.
(9) Enne raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist ei tohi uut lageraiet teha raiesmikule lähemal kui 100 meetrit, välja arvatud juhul, kui vana raiesmiku ja uue lageraielangi laius või kogupindala ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud lageraielangi maksimaalset laiust või pindala suurust või lageraielangid asuvad eri omanike kinnistutel.
(10) Minimaalne liitumisaeg on männiga, kuusega või kõvalehtpuuga loodusliku uuenemise või uuendamise korral neli aastat, muudel juhtudel kaks aastat. Raieaastaid ei loeta liitumisaja sisse.
(11) Lageraie korral ei tohi:
1) kaitsemetsas raielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit;
2) kaitse- ja tulundusmetsa sambliku kasvukohatüübis ja loo kasvukohatüüpides raielank olla laiem kui 30 meetrit;
3) tulundusmetsa käesoleva lõike punktis 2 nimetamata kasvukohatüüpides raielank olla suurem kui kolm hektarit või kuni 100 meetri laiuse langi korral okaspuu - ja kõvalehtpuupuistutes suurem kui viis hektarit ja pehmelehtpuupuistutes suurem kui seitse hektarit.
(12) Kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus võib metsaomaniku tellimusel ja kulul tehtud metsakaitseekspertiisi alusel loodusõnnetuse tõttu hukkunud või looduslike tegurite tagajärjel halva tervisliku seisundiga metsa, samuti halva fenotüübiga puistu või metsaomanikust sõltumata põhjusel väikese rinnaspindalaga ja täiusega puistu uuendamise võimaldamiseks lubada:
1) teha lageraiet käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatust nooremates, lõike 6 punkti 1 alusel kehtestatust väiksema keskmise rinnasdiameetriga ja lõike 6 punkti 2 alusel kehtestatust suurema rinnaspindalaga või täiusega puistutes;
2) raiuda käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatust suurema pindalaga või laiemaid lageraielanke.
§ 30. Turberaie
(1) Turberaie jaguneb aegjärkseks, häil- ja veerraieks.
(2) Aegjärkse raie korral raiutakse uuendamisele kuuluvas metsas hajali paiknevaid puid 10 kuni 20 aasta jooksul korduvate raiejärkudena.
(3) Häilraie korral raiutakse uuendamisele kuuluv mets häiludena 20 kuni 40 aasta jooksul korduvate raiejärkudena. Sisseraiutavate häilude arvu ja suuruse kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga.
(4) Veerraie korral raiutakse uuendamisele kuuluvas metsas 20 kuni 40 aasta jooksul korduvate raiejärkudena puud langi servast lageraie korras ja mujalt hajali paiknevad puud või raiutakse puud häiludena. Lageraie korras raiutav ala ei tohi olla laiem kui pool metsa keskmisest kõrgusest. Lageraieala võib laiendada pärast eelmise raiejärguga lagedaks raiutud metsaosa uuenemist.
(5) Turberaiet võib teha puistus, mis on saavutanud käesoleva seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud raievanuse ja kuulub metsatüüpi, milles turberaie on käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud metsa majandamise eeskirja kohaselt lubatud.
(6) Turberaie tegemisel:
1) peab raiejärkude vahe olema vähemalt viis aastat, mille hulka ei loeta raieaastaid;
2) võib järgmise raiejärgu teha siis, kui raielangil on metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud mõõtmetega ja koguses;
3) ei tohi raielangi pindala olla tulundusmetsas suurem kui kümme hektarit ja kaitsemetsas suurem kui viis hektarit;
4) ei tohi uut raiet alustada lähemal kui 100 meetrit uuenemata langile, välja arvatud juhul, kui vana ja uue raielangi kogupindala ei ületa käesoleva lõike punktis 3 sätestatud uuendusraielangi maksimaalset suurust;
5) ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala ega täiust viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud alammäärast;
6) ei tohi turberaie kogupindala olla suurem metsamajandamiskavaga määratud lubatavast turberaie pindalast.
(7) Puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha puistus turberaiet, puistu esimese rinde rinnaspindala ja täiuse alammäära pärast turberaie igat järku, raielangi ühel hektaril enne järgmise raiejärgu tegemist nõutava loodusliku uuenduse puude minimaalse arvu ja arvesse võetavate puude minimaalse kõrguse ning turberaieks lubatud metsatüüpide loetelu kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga.
§ 31. Hooldusraie
(1) Hooldusraiet võib teha puistus, mis vastab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud tunnustele.
(2) Harvendusraie tegemisel ei tohi puistu rinnaspindala ega täiust viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast.
(3) Sanitaarraiet tehakse nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude, samuti ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude ning oma ülesande täitnud seemnepuude metsast eemaldamiseks. Sanitaarraie korras raiuda lubatud puude olulised tunnused kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga.
(4) Puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha puistus hooldusraiet, ning puistu rinnaspindala ja täiuse alammäära pärast harvendusraiet kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga.
§ 32. Raadamine
(1) Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks.
(2) Raadamiseks annab kirjaliku nõusoleku keskkonnaminister või tema volitatud isik:
1) planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu või selle puudumise korral kehtestatud detailplaneeringu alusel;
2) ehitusseaduse või maaparandusseaduse kohase ehitusprojekti või elektriohutusseaduse kohase elektripaigaldise käidukava alusel, kui detailplaneeringu kohustus puudub;
[RT I 2007, 12, 64 – jõust. 20.07.2007]
3) kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas kaitse-eeskirja või kaitsekorralduskava alusel.
(3) Raadamiseks nõusoleku taotlemise korra ja taotluse vormi kehtestab keskkonnaminister määrusega.
§ 33. Keskkonnakaitsenõuded raiete tegemisel
Lisaks käesoleva seaduse §-des 28–31 sätestatule kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga:
1) nõuded kasvama jäävate puude, loodusliku uuenduse, raielangi mulla ning ümbritseva metsa kaitseks;
2) nõuded elustiku mitmekesisuse ning pärandkultuuri objektide kaitseks;
3) nõuded metsamaterjali kokkuveoteedele.
4. jagu
Metsa kasutamine
§ 34. Metsa kasutamise viisid
Metsa kasutamise viisid on:
1) kaitstavate loodusobjektide hoidmine;
2) maastiku ja selle erimi, mulla ja vee kaitsmine;
3) inimese kaitsmine tootmisobjektidelt ja sõidukitelt leviva saaste ning ilmastiku kahjuliku mõju eest;
4) rekreatiivne kasutamine;
5) kõrvalkasutus, nagu puude seemnete, metsamarjade, seente, ravim - ja dekoratiivtaimede ning nende osade, sambla , samblike, pähklite, heina, okste, dekoratiivpuude, puukoore ja -juurte, vaigu ja kasemahla varumine , mesipuude paigutamine ja loomade karjatamine ;
6) teadus- ja õppetöö;
7) puidu saamine;
8) jahindus;
9) riigikaitse .
§ 35. Metsakasutusõiguse kitsendused
(1) Avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja piiramata või tähistamata erametsas tohib:
1) viibida ja korjata marju, seeni ja pähkleid ning varuda dekoratiivoksi, ravim- ja dekoratiivtaimi ning nende osi metsaomaniku huve põhjendamatult kahjustamata, jahiulukeid ja kaitsealuseid loomi nende sigimisperioodil ja teisi metsas viibijaid häirimata, metsa püsivaid jälgi jätmata ning tuleohutusnõudeid ja metsaomaniku nõudeid järgides;
2) telkida ja lõket teha kohtades, mille metsaomanik on selleks ette valmistanud ja tähistanud, või tema loal;
3) liikuda metsas lõastatud koertega. Lõastatud ei pea olema teenistuskoerad teenistusülesannete täitmisel ja jahikoerad jahil;
4) sõita sõidukiga metsamaal paiknevatel teedel ja metsaomaniku loal ka väljaspool teid.
(2) Avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas võib vastavalt tähistatud metsamaal metsamarjade, seente ja pähklite ning dekoratiivokste, ravim- ja dekoratiivtaimede ja nende osade varumise ning metsa rekreatiivse kasutamise eest tasu nõuda ainult juhul, kui metsaomanik on metsamarjade, seente, pähklite, dekoratiivokste, ravim- ja dekoratiivtaimede saagikuse või metsa rekreatiivse väärtuse suurendamiseks teinud kulutusi või on selles metsas saagikuse või metsa rekreatiivse väärtuse suurendamiseks tehtu tõttu vähenenud teistest metsakasutuse viisidest saadav tulu.
(3) Metsatulekahju ennetamiseks on kohalikul omavalitsusel õigus, teatades sellest kohalikus või maakonna ajalehes ja ka muudes kohalikes massiteabevahendites, keelata:
1) metsa kasutamine puidu saamiseks, kõrvalkasutuseks, jahinduseks, teadus- ja õppetööks ning rekreatsiooniks;
2) võõras metsas viibimine, välja arvatud teenistusülesannete täitmisel.
§ 36. Riigikaitsealane tegevus metsas
(1) Metsa kasutatakse riigikaitseks:
1) kaitsejõudude harjutusväljadel vastavalt kehtivale planeeringule;
2) riigimetsas alalise väljaõppe korraldamiseks või juhul, kui väljaõppega kaasnevad metsakahjustused ;
3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel metsaomaniku või riigimetsa majandaja loal.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhtudel on väljaõppe korraldamiseks vajalik Vabariigi Valitsuse luba.
(3) Metsa kasutamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel lähtutakse kaitsejõudude harjutusväljale esitatavatest nõuetest ja harjutusväljade kasutamise korraga kehtestatud ohutusnõuetest.
§ 37. Raieõiguse ja metsamaterjali üleandmise, metsa raieks andmise ja metsamaterjali vedamise seaduslikkuse tõendamise kohustus ning metsamaterjali vedu
(1) Raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks, ladustamiseks või vedamiseks üleandmisel peab üleandja tõendama vastuvõtjale raieõiguse olemasolu või metsamaterjali valdamise seaduslikkust ja vastuvõtja seda kontrollima.
(2) Metsa raieks andmisel peab andja võtjale tõendama raieõiguse olemasolu ja võtja seda kontrollima.
(3) Raieõiguse olemasolu ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavad andmed ja dokumendid on:
1) kinnistusraamatu kanne;
2) riigimetsa korral riigivara registri kanne;
3) raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise leping;
4) kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse raiet lubava märkega metsateatis ;
5) isikut tõendav dokument.
(4) Iga metsas raiet tegev isik on kohustatud tõendama raiumise õigust järgmiste dokumentidega:
1) raieõiguse olemasolu tõendav dokument või töö või teenuse aluseks olev kirjalik leping;
2) kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse raiet lubava märkega metsateatise koopia;
3) isikut tõendav dokument.
(5) Metsas raiet tegeval füüsilisel isikul ja juriidilise isiku esindajal peavad käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumendid olema raiekohas kaasas ning need tuleb esitada raiumise seaduslikkust kontrollima volitatud ametiisikule tema nõudmisel.
(6) Raieõiguse võõrandamisel sõlmivad võõrandaja ja omandaja kirjaliku raieõiguse võõrandamise lepingu või vormistavad suulise lepingu sõlmimisel kirjaliku akti, milles märgitakse vähemalt:
1) raieõiguse võõrandaja ja omandaja nimi, isiku- või registrikood ja elu- või asukoht;
2) esindamise korral esindaja nimi, isikukood, esindamise alus ja füüsilise isiku esindaja elukoht;
3) metsa, mille raieõigus võõrandatakse, asukoht ( kinnistu ja katastriüksuse number);
4) tehtava raie liik;
5) raiega hõlmatava metsa pindala suurus ja hinnanguline maht tihumeetrites;
6) raieõiguse võõrandaja ja omandaja allkirjad;
7) kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse raiet lubava märkega metsateatiste numbrid .
(7) Raieõigus annab õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Raieõiguse võõrandamise lepinguga kaasneb õigus kasutada maad vastavalt raieõiguse sisule. Raieõiguse võõrandamise leping ei lõpe kinnisasja võõrandamisega, kui raieõiguse võõrandaja on enne kinnisasja omandiõiguse üleminekut raieõiguse saajale üle andnud kinnisasja selle osa valduse, millel kasvab raieõiguse esemeks olev mets. Raieõiguse võõrandamise lepingust tulenevad õigused ja kohustused lähevad üle kinnisasja omandajale.
(8) Metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmisel sõlmivad võõrandaja või töötlemiseks või ladustamiseks andja ja metsamaterjali omandaja või töötlemiseks või ladustamiseks võtja kirjaliku metsamaterjali võõrandamise lepingu või muu eraõigusliku lepingu või vormistavad suulise lepingu sõlmimisel kirjaliku akti. Nimetatud lepingus ja aktis märgitakse vähemalt:
1) metsamaterjali võõrandaja ja omandaja või töötlemiseks või ladustamiseks andja ja võtja nimi, isiku- või registrikood ja elu- või asukoht;
2) esindamise korral esindaja nimi, isikukood, esindamise alus ja füüsilise isiku esindaja elukoht;
3) metsamaterjali asukoht;
4) metsamaterjali kogus sortimentide (palk, paberipuu, tehnoloogiline puit, küttepuu, post, latt ja muu) ja puuliikide lõikes;
5) metsamaterjali võõrandaja ja omandaja allkirjad.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud lepingule või aktile lisatakse vormikohane metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt. Üleandmise-vastuvõtmise akti lisamine pole kohustuslik, kui kirjalikus lepingus või suulise lepingu sõlmimisel koostatud kirjalikus aktis on ära näidatud metsamaterjali valdamise alus vastavalt üleandmise-vastuvõtmise akti vormi nõuetele.
(10) Metsamaterjali vedajal peab metsamaterjali veol kaasas olema metsaomaniku antud metsamaterjali kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht. Veoseleht pole kohustuslik, kui vedu teostab metsamaterjali omanik ise ja tal on kaasas metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavad dokumendid.
(11) Metsamaterjali veoeeskirja ja metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti ning veoselehe vormi kehtestab keskkonnaminister määrusega.
(12) Raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamise ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmise lepingut või akti säilitavad raieõiguse või metsamaterjali võõrandaja ja omandaja ning töötlemiseks või ladustamiseks andja ja võtja seitse aastat.
(13) Metsamaterjali tohib turustamisel nimetada Euroopa Majandusühenduse (edaspidi EMÜ) toorpuidu liigituse järgi klassifitseerituks üksnes juhul, kui see on liigitatud ja vajaduse korral märgistatud EMÜ toorpuidu liigituse järgi toorpuidu klassifitseerimise korra kohaselt, mille kehtestab keskkonnaminister määrusega.
§ 38. Raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingu teatis
(1) Raieõiguse või metsamaterjali müüja ja raieõiguse või metsamaterjali ostja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile müüdud või ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta keskkonnaministri kehtestatud vormi kohase teatise.
(2) Teatis esitatakse müügi- või ostutehingu sooritamise kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks väljastusteatega tähtkirjaga, digitaalallkirjaga varustatud e-kirjaga või e-maksuameti kaudu.
§ 39. Puidu mõõtmine ja selle mahu määramine
(1) Metsamaterjali ja hakkpuidu mõõtmise ja nende mahu määramise meetodid ning mõõtmistäpsusele ja mõõtmistulemuste dokumenteerimisele esitatavad nõuded kehtestab keskkonnaminister määrusega.
(2) Metsamaterjali ja hakkpuiduga sooritatavate tehingute tegemisel mõõdetakse metsamaterjali ja hakkpuitu ning määratakse nende mahtu käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud mõõtmismeetodite kohaselt, kui pooled ei ole kirjalikult kokku leppinud mõne muu meetodi kasutamises.
5. jagu
Metsakaitse
§ 40. Metsakaitse
(1) Metsa seisundi kahjustamine õigusaktides lubatust suuremas ulatuses on keelatud.
(2) Kinnisasja asukohajärgsel keskkonnateenistusel on õigus metsakaitseekspertiisi alusel teha metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõkestamiseks ettekirjutusi. Lisaks käesoleva seaduse § 25 lõike 9 punktides 1–5 ja 7–9 sätestatule nõutakse ettekirjutuses resolutsioonina kahjustust põhjustava tegevuse lõpetamist või kahjustust põhjustada võivast tegevusest hoidumist, ohuallika kõrvaldamist ja tekkinud kahjustuse tagajärgede likvideerimist. Ettekirjutus tehakse kohustatud subjektile teatavaks käesoleva seaduse § 25 lõikes 8 sätestatud viisil.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendab kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus sunnivahendit. Kui kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus rakendab sunnivahendina sunniraha, on sunniraha ülemmäär 10 000 krooni.
(4) Raielangid, välja arvatud valgustusraielangid, tuleb raiejäätmetest puhastada . Raielankide raiejäätmetest puhastamise viisi ja korra kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga.
(5) Pestitsiide tohib metsas kasutada ainult keskkonnaministri kehtestatud metsa majandamise eeskirjaga sätestatud juhtudel.
(6) Metsa uuendamise ja raiega ei tohi pinnast lubatust enam kahjustada. Metsa uuendamisel ja raiel pinnase kahjustamise maksimaalse lubatud määra kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga.
(7) Toores koorimata okaspuit tuleb juhul, kui seda on enam kui kümme tihumeetrit ühe hektari kohta, metsast välja vedada tähtajaks, mille kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga.
(8) Metsatulekahjude vältimiseks rakendatavate meetmete rahastamise korraldamiseks liigitab maakonnad suure, keskmise ja väikese metsatuleohuga maakondadeks keskkonnaminister määrusega.
(9) Metsa kahjustamise vältimiseks ülemäärase rekreatiivse kasutamise tõttu on metsa asukohajärgsel keskkonnateenistusel õigus kahjustatud või ohustatud ala kasutamist või üksikuid kasutamisviise metsakaitseekspertiisi alusel ja metsaomaniku nõusolekul piirata või keelata. Teate piirangu või keelu kehtestamise kohta koos põhjuste nimetamisega avaldab metsa asukohajärgne keskkonnateenistus kohalikus või maakonna ajalehes ja võimaluse korral ka muudes kohalikes massiteabevahendites ning paneb välja keskkonnateenistuses.
(10) Loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil võib keskkonnaminister määrusega piirata mitme rindega puistus ja segapuistus raie tegemist ajavahemikul 15. aprillist 15. juunini .
(11) Metsakaitseekspertiisi tellimise ja tegemise korra ning vaigutamise ja mahlalaskmise piirangud kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga.
§ 41. Metsateatis
(1) Metsaomanik või tema esindaja (edaspidi esitaja ) esitab kinnisasja asukohajärgsele keskkonnateenistusele metsateatise:
1) kavandatavate raiete kohta;
2) kavandatava metsa uuendamise kohta;
3) metsakahjustuste ja avastatud seni teadmata kaitsealuste liikide isendite elupaikade või kasvukohtade ning pärandkultuuriobjektide kohta kohe pärast seda, kui ta on nendest teada saanud.
(2) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse mets kahjustatuks, kui:
1) puistus on surevaid või tüvekahjuritega värskelt asustatud, värskelt ulukite kooritud või äsja tuule murtud või heidetud esimese rinde puid rohkem kui viis protsenti puude üldarvust;
2) rohkem kui 20 protsendil puudest on putukate söödud okkaid või lehti enam kui 25 protsendi ulatuses;
3) puistu kasvutingimused on oluliselt muutunud üleujutuse või keskkonna saastumise tõttu;
4) puistus on olnud metsatulekahju pindalaga vähemalt 0,1 hektarit.
(3) Kui metsateatise esitab omaniku esindaja, lisatakse metsateatisele esindaja esindamisõigust tõendav dokument.
(4) Metsateatis loetakse kättetoimetatuks, kui:
1) esitaja on selle kinnisasja asukohajärgsele keskkonnateenistusele allkirja vastu üle andnud;
2) tähtkirjaga saadetud metsateatise on postiasutus kinnisasja asukohajärgsele keskkonnateenistusele allkirja vastu üle andnud;
3) esitaja on selle edastanud isiku üheselt tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu või kui elektrooniliselt esitatud teatis allkirjastatakse digitaalselt.
(5) Käesoleva seaduse § 26 lõikes 8 sätestatud juhul lisatakse metsateatisele taotlus tagatisraha vähendamise kohta.
(6) Metsateatise vormi, sellel esitatavate andmete loetelu ja metsateatise esitamise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.
(7) Keskkonnateenistus kontrollib nõuetekohase metsateatise alusel:
1) kavandatud uuendus- ja harvendusraie vastavust õigusaktide nõuetele, sealhulgas metsamajandamiskava kehtestamise otsusele, ning kehtestatud metsamajandamiskava alusel juba lubatud tegevuste koosmõju;
2) kavandatud lageraie korral metsa uuendamise kohustuse täitmise tagamiseks tagatisraha tasumise kohustuslikkust;
3) kavandatud valgustus-, sanitaar-, valik- ja trassiraie ning raadamise, samuti metsa uuendamise vastavust õigusaktide nõuetele.
(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 kohaselt kontrollib kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus 15 tööpäeva jooksul nõuetekohase metsateatise saamisest arvates kavandatud tegevuse õiguspärasust ja kui tegevus vastab nõuetele, teeb metsateatisele märke «lubatud», ning kui tegevus ei vasta nõuetele, märke «ei ole lubatud», võttes arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatut. Kui tegevus ei ole lubatud, põhjendab kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus seda kirjalikult, andes ühtlasi soovituse tegevuse vastavusse viimiseks õigusaktidega, sealhulgas metsamajandamiskava kehtestamise otsusega. Metsateatis tagastatakse esitajale kas allkirja vastu või väljastusteatega tähtkirjaga.
(9) Kui kavandatud tegevus vastab nõuetele ja tagatisraha tasumine on kohustuslik, saadab kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus esitajale 15 tööpäeva jooksul nõuetekohase metsateatise saamisest arvates teatise, milles on märgitud:
1) tagatisraha tasumise alus;
2) tagatisraha suurus ja tasumise tähtaeg;
3) panga rekvisiidid .
(10) Tagatisraha tasumise kohustuslikkuse korral teeb kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus metsateatisele märke «lubatud» seitsme tööpäeva jooksul tähtaegselt teatise alusel tasutud tagatisraha laekumisest arvates. Kui tagatisraha ei ole teatises sätestatud tähtajaks laekunud, teeb kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus metsateatisele märke «ei ole lubatud».
(11) Kui mets asub kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis, kooskõlastab kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus kavandatud tegevuse lubamise või lubamata jätmise nende alade majandamiseks asutatud riigiasutusega.
(12) Kui kavandatud tegevuse lubamine või lubamata jätmine nõuab käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud kooskõlastamist või käesoleva seaduse § 29 lõike 12 kohaselt metsakaitseekspertiisi tegemist, on kinnisasja asukohajärgsel keskkonnateenistusel metsateatise kontrollimiseks aega kuni 30 tööpäeva.
(13) Metsaomanik võib teha raieid ja uuendada metsa pärast lubava märkega metsateatise kinnisasja asukohajärgselt keskkonnateenistuselt tagasisaamist ning teha seda 12 kuu jooksul esitajale metsateatise kättetoimetamise või allkirja vastu kätteandmise päevast arvates.
(14) Metsateatist esitamata võib metsaomanik raiuda kolm tihumeetrit puitu metsamaa ühe hektari kohta raie korras, mis on selles metsaosas õigusaktiga lubatud, kuid mitte enam kui 15 tihumeetrit kinnisasja kohta aastas.
(15) Metsakahjustust käsitleva metsateatise saamise korral tehakse metsakaitseekspertiis ning teavitatakse metsaomanikku ekspertiisi tulemustest käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud aja jooksul.
§ 42. Omaniku kohustused metsa majandamisel
(1) Metsaomanik on kohustatud:
1) jälgima metsa seisundit, kaitsma metsa kahjurite ja haiguste, prahistamise ja tulekahjude eest;
2) majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veerežiimi ning metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi õigusaktides lubatust suuremas ulatuses, mis ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks ega seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning mis on kooskõlas metsa säästva kasutamise põhimõtetega, samuti kaitsma metsa kasvutingimuste halvenemise eest;
3) metsa kõrvalsaaduste varumise korral rakendama ja lubama rakendada üksnes selliseid varumisviise, mis ei kahjusta kõrvalsaaduste, nagu marjade, seente ja ravimtaimede saagikust;
4) järgima metsa majandamisel õigusaktidega, sealhulgas metsamajandamiskava kehtestamise otsusega, kehtestatud nõudeid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud nõuded ei laiene metsale , mida kasutatakse riigikaitse otstarbel.
6. jagu
Riigimetsa majandamine
§ 43. Riigimetsa majandamise ja majandamise finantseerimise korraldamine
(1) Riigimetsa majandamist ja selle majandamise finantseerimist korraldab riigivara valitseja, kelle valitseda riigimets riigivarana riigivaraseaduse kohaselt on antud. Riigimetsa majandab riigivara valitseja määratud isik või riigiasutus (edaspidi riigimetsa majandaja).
(2) Keskkonnaministeeriumi valitsetavat riigimetsa ning kaitsejõudude harjutusväljadel asuvat riigimetsa majandab ja selle majandamist finantseerib Riigimetsa Majandamise Keskus. Riigimetsa Majandamise Keskus majandab kaitsejõudude harjutusväljadel asuvat riigimetsa kaitseministri määratud asutusega sõlmitud kokkuleppe alusel.
(3) Keskkonnaminister võib kehtestada kaitseministri ettepaneku alusel metsa majandamise eeskirjaga kaitsejõudude harjutusväljakutel paikneva metsa majandamisel erisusi.
(4) Vabariigi Valitsus võib anda riigimetsa majandajale lisaülesandeid, mille täitmist finantseeritakse riigieelarvest.
(5) Riigimetsa majandaja tagab tema kasutusse antud vara säilimise ja seaduspärase kasutamise.
(6) Riigimetsa majandaja on kohustatud tegema kõik tööd, mis on vajalikud riigimetsa võimalikult ulatuslikuks mitmekülgseks kasutamiseks eeskätt käesoleva seaduse § 34 punktides 1–4 ja 7 nimetatud viisil.
(7) Riigimetsa majandajal on kõik metsa majandamisest tulenevad metsaomaniku õigused ning ta peab täitma kõiki metsaomanikule seaduse ja selle alusel antud õigusaktiga pandud kohustusi.
(8) Riigimetsa majandajale pandud metsaomaniku kohustuste täitmist kontrollib riigivara valitseja. Riigimetsa majandaja kontrollimise korra kehtestab minister, kelle valitseda riigimets on antud.
§ 44. Riigimetsa majandamisel lubatud tulundustegevus
(1) Riigimetsa majandamisel on lubatud järgmised tulundustegevuse liigid:
1) metsa kasutusse andmine;
2) metsamaterjali ja teiste metsasaaduste müük;
3) metsasaaduste töötlemine ja töötlemissaaduste müük;
4) teenuste osutamine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud teenuste nimekirja kehtestab minister, kelle valitseda riigimets on antud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud metsamaterjali ja -saaduste müügi ning teenuste osutamise korral ei kohaldata riigimetsa majandajale kaubandustegevuse seaduses sätestatud majandustegevuse registris registreerimise nõuet.
§ 45. Riigimetsa kasutusõigus
(1) Riigimetsa kasutusõigus kuulub riigimetsa majandajale.
(2) Kaitsejõudude harjutusväljal asuva metsa kasutamine toimub käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 nimetatud kirjaliku kokkuleppe alusel.
(3) Riigimetsa majandaja kasutab riigimetsa ise või annab selle kasutada tasuta või tasu eest.
(4) Raieõigust kasutab riigimetsa majandaja ise või võõrandab selle käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud korras.
(5) Riigimetsas aasta jooksul harvendus-, valik- ja uuendusraiega raiuda lubatava puidu maksimaalse koguse ja lageraielankide maksimaalse kogupindala enamuspuuliikide viisi määrab Vabariigi Valitsus korraldusega riigimetsa majandajate kaupa, lähtudes metsamajandamiskavadest.
§ 46. Raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamine riigimetsas
(1) Raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamine riigimetsas toimub müügi korras järgmiselt:
1) avalikul enampakkumisel;
2) eelläbirääkimistega pakkumisel;
3) kokkuleppehinnaga.
(2) Raieõiguse ja metsamaterjali müügi korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Korraga sätestatakse:
1) raieõiguse ja metsamaterjali alghinna määramise metoodika;
2) raieõiguse ja metsamaterjali müümise protseduur ;
3) müügi järelevalve.
(3) Raieõiguse ja metsamaterjali müügihind avalikul enampakkumisel ja eelläbirääkimistega pakkumisel ei tohi olla madalam käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 kohaselt määratud metoodika järgi arvutatud alghinnast.
(4) Kokkuleppehinda võib rakendada hooldusraie õiguse, kuni 50 tihumeetri suuruste metsamaterjali koguste, küttepuidu, kiiresti rikneva metsamaterjali, loodusõnnetuses kahjustada saanud metsa raieõiguse ning metsamaterjali proovipartiide müügi ja üle üheaastase kestusega müügilepingute korral.
(5) Raieõiguse ja metsamaterjali kokkuleppehind ei tohi olla väiksem raieõiguse ja metsamaterjali harilikust väärtusest.
§ 47. Riigimetsa Majandamise Keskus
(1) Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) on riigitulundusasutus, kes riigimetsa majandajana tegutseb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas käesoleva seaduse, teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel.
(2) RMK põhimääruse kinnitab keskkonnaministri ettepanekul Vabariigi Valitsus.
(3) RMK juhtimisorganid on nõukogu ja juhatus.
(4) RMK korraldatakse ümber ja tema tegevus lõpetatakse seadusega.
(5) RMK registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. Nimetatud registris võib registreerida ka RMK piirkondlikke struktuuriüksusi, kui see on sätestatud RMK põhimääruses.
§ 48. Riigimetsa Majandamise Keskuse põhiülesanne, tegevusalad ja majandustegevusest saadava tulu kasutamine
(1) RMK põhiülesanne on käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 nimetatud riigimetsa majandamine.
(2) RMK tegevusalad sätestatakse RMK põhimääruses.
(3) RMK saab oma majandustegevusega tulu, mis tagab riigimetsa majandamise ja riigimetsale pandud avalike funktsioonide täitmise vastavalt seaduse nõuetele.
(4) Uuendusraie õiguse müügi tulust ja uuendusraietest saadud metsamaterjali müügi tulust, millest on maha arvatud metsamaterjali ülestöötamise, veo ja müügiga seotud kulud vastavalt raamatupidamise seaduses sätestatud tulude ja kulude vastavuse printsiibile, kantakse 26 protsenti riigieelarvesse. Uuendusraie õiguse müügi tulu ja uuendusraietest saadud metsamaterjali müügi tulu üle peetakse arvestust tekkepõhiselt.
(5) RMK majandustegevusest saadav tulu, millest on maha arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eraldised , kasutatakse vastavalt RMK eelarvele.
§ 49. Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu
(1) RMK nõukogu on kõrgeim juhtimisorgan , kes planeerib RMK tegevust, korraldab RMK juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.
(2) Nõukogu koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega kolmeks aastaks.
(3) Nõukogu on üheksaliikmeline. Nõukogu koosseisu kuuluvad:
1) kaks Riigikogu otsusega nimetatud liiget;
2) kaks Keskkonnaministeeriumi esindajat;
3) üks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja;
4) üks Rahandusministeeriumi esindaja;
5) kolm asjatundjat keskkonnaministri ettepanekul.
(4) Mõjuval põhjusel võib nõukogu liige tagasi astuda enne volituste lõppemist ja tema asemele nimetatakse uus liige.
(5) Riigikogu nimetab nõukogu liikmed otsusega Riigikogu keskkonnakomisjoni ettepanekul. Riigikogu nimetatud nõukogu liikme volitused lõpevad koos nimetatud isiku Riigikogu liikme volituste lõppemisega. Riigikogu, keskkonnaminister, majandus- ja kommunikatsiooniminister ning rahandusminister võivad enda nimetatud liikme enne volituste lõppemist tagasi kutsuda, kui:
1) ta on jätnud oma kohustused olulisel määral täitmata;
2) tal ei ole võimalust osaleda nõukogu töös;
3) tema töö- või teenistussuhe on lõppenud.
(6) Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust, ja esimehe asetäitja, kes täidab esimehe kohustusi esimehe äraolekul.
(7) RMK nõukogu pädevusse kuulub:
1) arengukava ja tegevussuundade heakskiitmine ning nende järgimise kontrollimine;
2) juhatuse liikmete valimine ning nendega lepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise otsustamine, juhatuse liikmetega õigusvaidluse pidamise otsustamine;
3) juhatuse esimehe määramine;
4) juhatuse liikmete tasu määramine;
5) aastaeelarve kinnitamine, võttes arvesse riigieelarves sätestatud ja käesoleva seaduse § 48 lõike 4 kohaselt ülekantavat metsatulu;
6) majandusaasta aruande kinnitamine ja keskkonnaministrile esitamine;
7) audiitori valimine, auditeerimistulemuste läbivaatamine ja keskkonnaministrile esitamine;
8) auditikomitee moodustamine ja selle reglemendi kinnitamine, et tagada nõukogu nõustamine raamatupidamise korraldamise, välis- ja siseauditeerimise, sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise asjus;
9) siseaudititalituse põhimääruse, aastatööplaani, eelarve, koosseisu, siseauditi protseduuri ja siseaudititalituse juhataja ametijuhendi kinnitamine ning siseaudititalituse juhatajaga töölepingu sõlmimiseks, muutmiseks või lõpetamiseks nõusoleku andmine;
10) töötajate palgaastmestiku kinnitamine;
11) laenuvõtmise lubamine;
12) vara kasutusse andmise ja võõrandamise otsustamine käesolevas seaduses nimetatud juhul.
(8) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu koosolekute kokkukutsumise ja toimumise kord sätestatakse RMK põhimääruses.
(9) Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra määrab Vabariigi Valitsus määrusega. Nõukogu liikmetele tasu maksmisel arvestatakse nende osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu tegevuses.
(10) Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõikide RMK dokumentidega, samuti kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, RMK tegevuse vastavust seadustele , teistele õigusaktidele ja RMK põhimäärusele.
(11) Nõukogu liikmed vastutavad seaduse ja põhimääruse nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega RMK-le süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ja eriarvamus on kantud protokolli. Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat.
§ 50. Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatus
(1) RMK juhatus on RMK juhtimisorgan, kes esindab ja juhib RMK-d. Juhatus peab juhtimisel kinni nõukogu seaduslikest korraldustest ja esitab nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate RMK tegevusest ja majandusolukorrast.
(2) RMK juhatus on kolmeliikmeline. Juhatuse volituste kestus on viis aastat.
(3) Juhatuse liikmete valimise kord, juhatuse liikmetele esitatavad nõuded ja juhatuse liikmetega lepingute sõlmimise kord sätestatakse RMK põhimääruses.
(4) RMK-d võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. Juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad sätestatakse RMK põhimääruses.
(5) Juhatus korraldab raamatupidamist.
(6) RMK töötajatega sõlmib töölepingud juhatuse esimees või tema volitatud isik.
(7) Juhatuse liige ei või nõukogu nõusolekuta olla:
1) füüsilisest isikust ettevõtja RMK tegevusaladel;
2) RMK tegevusaladel tegutseva täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik;
3) RMK tegevusaladel tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige.
(8) Kui juhatuse liikme tegevus on vastuolus käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatuga, võib nõukogu juhatuse liikmelt nõuda keelatud tegevuse lõpetamist ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist RMK-le, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu.
(9) Keelatud tegevusest saadud tulu üleandmise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud päevast, kui nõukogu sai teada käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud kohustuse rikkumisest , kuid mitte pikem kui kolm aastat kohustuse rikkumisest arvates. Kahju hüvitamise nõudele kohaldatakse üldist aegumistähtaega.
(10) Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju RMK-le, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat.
§ 51. Riigimetsa Majandamise Keskuse raamatupidamine
(1) RMK on iseseisev riigiraamatupidamiskohustuslane ja lähtub oma raamatupidamise korraldamisel raamatupidamise seadusest, teistest seda valdkonda reguleerivatest õigusaktidest ja RMK põhimäärusest.
(2) RMK on käibemaksukohustuslane.
§ 52. Riigimetsa Majandamise Keskuse aruandlus ja kontroll Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevuse üle
(1) Juhatus esitab audiitori kontrollitud majandusaasta aruande nõukogule kinnitamiseks hiljemalt neli kuud pärast majandusaasta lõppu.
(2) RMK tegevust kontrollib Riigikontroll riigikontrolli seaduses sätestatud korras ja ulatuses.
7. jagu
Riigimetsa Majandamise Keskuse vara valdamine, kasutamine ja käsutamine
§ 53. Riigimetsa Majandamise Keskuse vara
(1) RMK vara (edaspidi vara) on riigivara valitseja poolt RMK valdusesse antud ning RMK enda tegevuse tulemusena tekkinud ja omandatud kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.
(2) RMK on Keskkonnaministeeriumi valitsetavat riigimetsamaad ja RMK valduses olevat muud vara valitsema volitatud asutus.
(3) RMK valdab , kasutab ja käsutab tema valduses olevat vara riigimetsa majandamiseks ja tulu saamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras. Riigimetsa kasutusõiguse ja metsamaterjali valdamise, kasutamise ja käsutamise korral rakendatakse käesoleva seaduse §-des 45 ja 46 sätestatut.
(4) Kui RMK valduses olev vallasasi või maatüki oluliseks osaks olev ehitis ei ole vajalik riigimetsa majandamiseks ega tulu saamiseks ja selle säilitamine on majanduslikult ebaotstarbekas, võib RMK juhatus nimetatud vara tunnistada kõlbmatuks ja see kantakse RMK juhatuse otsuse alusel maha ning vajaduse korral hävitatakse.
(5) Riigile kuuluva ja RMK valduses oleva kinnisvara müügi kooskõlastab RMK keskkonnaministriga.
(6) Vara kasutamine, kasutusse andmine, võõrandamine ja kõlbmatuks tunnistamine käesolevas seaduses nimetamata juhul toimub riigivaraseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.
§ 54. Vara kasutamisest, kasutusse andmisest ja võõrandamisest saadava tulu kasutamine
(1) Vara kasutamisest, kasutusse andmisest ja võõrandamisest saadavat tulu kasutatakse riigimetsa majandamiseks.
(2) Kinnisasjade müügist saadavat tulu kasutatakse RMK-le kinnisasjade omandamiseks riigimetsa majandamise või tulu saamise eesmärgil.
§ 55. Vara kasutusse andmine tulu saamiseks
(1) Vara antakse tulu saamiseks teise isiku kasutusse, kui vara ei ole riigimetsa majandamiseks ajutiselt vajalik.
(2) Vara kasutusse andmine toimub:
1) vallas- ja kinnisasjade üürile- või rendileandmisena;
2) kinnisasjade piiratud asjaõigustega koormamisena.
§ 56. Vara kasutusse andmise otsustaja
(1) Vara kasutusse andmise otsustaja on:
1) vallas- ja kinnisasjade üürile- või rendileandmisel RMK juhatus või juhatuse volitatud isik;
2) kinnisasjade reaal- või isiklike servituutidega koormamisel RMK juhatus või juhatuse volitatud isik;
3) kinnisasjade hoonestusõigusega koormamisel kuni 50 aastaks RMK juhatus, hoonestusõigusega koormamisel rohkem kui 50 aastaks RMK nõukogu;
4) muude piiratud asjaõigustega koormamisel RMK juhatus.
(2) Vara kasutusse andmise lepingu sõlmib RMK juhatuse liige või tema volitatud isik.
§ 57. Vara kasutusse andmise kord
(1) Vara kasutusse andmise viisid on läbirääkimine, enampakkumine ja läbirääkimine koos enampakkumisega.
(2) Vara kasutusse andmise viisi määrab vara kasutusse andmise otsustaja, lähtudes majanduslikust otstarbekusest .
(3) Vara kasutusse andmiseks korraldatakse enampakkumine, kui eelnevalt on teada, et vara kasutamisest on huvitatud rohkem kui üks isik või kui enampakkumise korraldamine tõotab vara kasutusse andmisel läbirääkimistest või lisaks läbirääkimistele suuremat tulu.
(4) Vara kasutusse andmisest enampakkumise korras teatatakse vähemalt üks nädal enne pakkumise toimumist väljaandes Ametlikud Teadaanded ja RMK veebilehel. Vajaduse korral võib sellekohaseid teateid ja kuulutusi levitada täiendavalt ka muul viisil. Pakkumise teates tuleb ära märkida kasutusse antavat vara iseloomustavad põhinäitajad ja kasutusse andmise põhitingimused.
(5) Vara kasutusse andmise täpne kord sätestatakse RMK põhimääruses.
(6) Vara kasutusse andmise leping sõlmitakse isikuga , kelle pakkumise on kasutusse andmise otsustaja tunnistanud parimaks. Kehtestatud tingimustele vastavate pakkumiste puudumise korral on kasutusse andmise otsustajal õigus jätta leping sõlmimata.
(7) Teade vara kasutusse andmise kohta avaldatakse RMK veebilehel.
§ 58. Vara kasutusse andmise tasu suurus, tähtajad ja muud kasutusse andmise tingimused
(1) Vara antakse kasutusse tasu eest. Tasu suurus ei tohi olla väiksem vara kasutusse andmisel saadava tasu harilikust väärtusest.
(2) Vara kasutusse andmise tähtajad ja muud vara kasutusse andmise tingimused määrab vara kasutusse andmise otsustaja, lähtudes vara liigist ja majanduslikust otstarbekusest.
§ 59. Vara võõrandamine tulu saamiseks
(1) Vara võõrandatakse tulu saamiseks, kui vara ei ole riigimetsa majandamiseks vajalik ning vara võõrandamine on majanduslikult otstarbekam vara kasutusse andmisest.
(2) Vara võõrandatakse raha eest.
(3) Kinnisasja võib võõrandada ka teise kinnisasja vastu (edaspidi kinnisasja vahetamine).
§ 60. Vara võõrandamise otsustaja
(1) Vara võõrandamise otsustaja on:
1) vara korral, mille harilik väärtus on 500 000 või enam krooni, RMK nõukogu;
2) vara korral, mille harilik väärtus on kuni 500 000 krooni, RMK juhatus.
(2) RMK valduses oleva kinnisasja võib võõrandada kooskõlastatult keskkonnaministriga.
§ 61. Vara võõrandamise kord
(1) Vara võõrandamise viis on enampakkumine.
(2) Vara võõrandamise otsustaja võib otsustada võõrandamise enampakkumiseta, kui vara võõrandamine sel viisil annab suuremat kasu.
(3) Enampakkumise korraldab vara võõrandamise otsustaja määratud vähemalt kolmeliikmeline komisjon .
(4) Vara võõrandamisest enampakkumise korras teatatakse vähemalt kaks nädalat enne pakkumise toimumist väljaandes Ametlikud Teadaanded ja RMK veebilehel. Vajaduse korral võib sellekohaseid teateid ja kuulutusi levitada täiendavalt ka muul viisil. Pakkumise teates tuleb ära märkida võõrandatavat vara iseloomustavad põhinäitajad ja vara võõrandamise alghind. Enampakkumisel ei tohi alghind olla väiksem võõrandatava vara harilikust väärtusest.
(5) Vara võõrandamise täpne kord sätestatakse RMK põhimääruses.
(6) Vara võõrandamise lepingu sõlmib RMK juhatuse liige või tema volitatud isik.
(7) Vara võõrandamise leping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud müügitingimustega.
(8) Teade vara võõrandamise kohta avaldatakse RMK veebilehel.
§ 62. Kinnisasja vahetamise kord
(1) Kinnisasi vahetatakse teise kinnisasja vastu, kui kinnisasjade vahetamine on riigimetsa majandamiseks vajalik ja majanduslikult otstarbekam kinnisasja võõrandamisest raha eest.
(2) Vahetatavate kinnisasjade väärtuste vahe võib erineda kuni 20 protsenti. Kui vahetatavate kinnisasjade väärtuste vahe erineb üle viie protsendi, tuleb vahe hüvitada väärtuslikuma kinnisasja omanikule rahas.
(3) Kinnisasja vahetamine toimub läbirääkimiste korras. Läbirääkimiste pidaja on võõrandamise otsustaja määratud vähemalt kolmeliikmeline komisjon.
(4) Kinnisasja vahetamise täpne kord sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
§ 63. Vara omandamine
(1) RMK omandab vara riigimetsa majandamiseks või tulu saamiseks RMK eelarves selleks määratud vahendite arvelt.
(2) RMK vara omandamine on:
1) vallas- ja kinnisasjade omandamine tasu eest või tasuta;
2) teistele isikutele kuuluvate vallas- ja kinnisasjade kasutus- või asjaõiguste omandamine;
3) teistele isikutele kuuluvate kinnisasjade koormamine piiratud asjaõigustega;
4) nõudeõiguste omandamine.
§ 64. Vara omandamise otsustaja
(1) Vara omandamise otsustaja on:
1) vallas- ja kinnisasjade omandamisel RMK juhatus või tema volitatud isik;
2) teistele isikutele kuuluvate vallas- ja kinnisasjade kasutus- ja asjaõiguste omandamisel RMK juhatus või tema volitatud isik;
3) teistele isikutele kuuluvate kinnisasjade koormamisel piiratud asjaõigustega RMK juhatus;
4) nõudeõiguse omandamisel RMK juhatus.
(2) Vara omandamise lepingu sõlmib RMK juhatuse liige või tema volitatud isik.
§ 65. Vara omandamise kord
(1) RMK omandab vara riigihangete seaduses sätestatud korda järgides.
(2) Läbirääkimiste korras:
1) omandatakse kinnisasju;
2) omandatakse teistele isikutele kuuluvate kinnisasjadega seotud kasutus- ja asjaõigusi;
3) koormatakse piiratud asjaõigustega teistele isikutele kuuluvaid kinnisasju;
4) omandatakse nõudeõigusi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vara omandamiseks peab läbirääkimisi vara omandamise otsustaja või tema volitatud isik.
(4) Vara omandamise läbirääkimiste pidamise kord sätestatakse RMK põhimääruses.
(5) Teade vara omandamise kohta avaldatakse RMK veebilehel.
5. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE JA KAHJU HÜVITAMINE
§ 66. Metsa majandamise riiklik järelevalve
Riiklikku järelevalvet metsa majandamise seaduslikkuse üle teostavad keskkonnajärelevalve asutused keskkonnajärelevalve seadusega sätestatud korras.
§ 67. Keskkonnale tekitatud kahju ja selle hüvitamine
(1) Keskkonnale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud isik riigile käesolevas paragrahvis sätestatud ulatuses ja korras.
(2) Keskkonnale tekitatakse käesoleva seaduse tähenduses kahju, kui:
1) raiutakse lubatust nooremaid või väiksema keskmise rinnasdiameetriga puistuid, metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse lubatud määrast, raieajast või -liigist, tehakse turberaiet metsatüübis, kus see ei ole lubatud, ei peeta kinni raiejärkude järgnemisele kehtestatud vähimast ajast või raiutakse metsa kohas, kus see on keelatud;
2) ei peeta kinni lubatud liitumisajast, uuendusraielangi pindala suurusest või maksimaalselt lubatud laiusest, alustatakse uut uuendusraiet enne vahetult kõrval asuva uuendusraielangi uuenemist või uuenemata langile lähemal kui 100 meetrit, häilraiel raiutakse lubatust rohkem või suuremaid häile või veerraiel raiutakse lageraie korras raiutava metsa ala laiemaks kui pool metsa keskmist kõrgust;
3) hävitatakse või kahjustatakse puid, põõsaid, metsakultuuri või looduslikku uuendust nende mehhaanilise vigastamise või kasvutingimuste ebasoodsaks muutmise teel;
4) kahjustatakse pinnast;
5) põhjustatakse metsa põlemist;
6) risustatakse metsa;
7) jäetakse koristamata raiekohad või metsamaterjali laoplatsid;
8) rikutakse metsast toore koorimata okaspuu väljaveo tähtaegu.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhtudel arvestatakse kahju vastavalt käesoleva seaduse lisades 2 ja 3 sätestatud määradele.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud juhtudel arvestatakse kahju 50 000 krooni iga hektari kohta, mis ületab raiuda lubatud ala.
(5) Kui metsakultuuri või looduslikku uuendust, mille kõrgus on alla 0,6 meetri, või puid või põõsaid on hävitatud või kahjustatud nende mehhaanilise vigastamise, kasvutingimuste ebasoodsaks muutmise või põlengu põhjustamise teel, kusjuures:
1) puudel või põõsastel on kahjustatud enam kui 30 protsenti (kuusel enam kui 10 protsenti) puu tüve ümbermõõdust nii, et koore vigastused on vähemalt puiduni, või on kahjustatud või kahjustuse tagajärjel hävinud üle poole puu või põõsa võrast või juurestikust või on hävinud puu ladvaosa, arvestatakse kahju vastavalt käesoleva seaduse lisas 2 sätestatud määradele;
2) puudel või põõsastel on kahjustatud 10–30 protsenti (kuusel kuni 10 protsenti) puu tüve ümbermõõdust nii, et koore vigastused on vähemalt puiduni, või on kahjustatud 1/3–1/2 puu või põõsa võrast või juurestikust, arvestatakse kahju 25 protsendi ulatuses käesoleva seaduse lisas 2 sätestatud määradest;
3) puudel või põõsastel on kahjustatud alla 10 protsendi puu tüve ümbermõõdust nii, et koore vigastused on vähemalt puiduni, või on kahjustatud 1/4–1/3 puu või põõsa võrast või juurestikust, arvestatakse kahju 10 protsendi ulatuses käesoleva seaduse lisas 2 sätestatud määradest;
4) metsakultuuri või loodusliku uuendust, mille kõrgus on alla 0,6 meetri, on kahjustatud nii, et see on põhjustanud metsakultuuri või loodusliku uuenduse hävimise, arvestatakse kahju 7000 krooni ühe hektari kohta.
(6) Kui on kahjustatud pinnast, arvestatakse kahju:
1) lammi -, soostunud ja madalsoometsas ning lammipajustikus kümme krooni maa-ala ühe ruutmeetri kahjustamise eest;
2) loo- ja nõmmemetsas kaheksa krooni maa-ala ühe ruutmeetri kahjustamise eest;
3) palu-, laane -, salu- ja sürjametsas kuus krooni maa-ala ühe ruutmeetri kahjustamise eest;
4) kõdusoo-, rabastuvas, raba- ja siirdesoometsas neli krooni maa-ala ühe ruutmeetri kahjustamise eest.
(7) Kui pinnast kahjustatakse raielankidel metsa ülestöötamise käigus, kuulub kahjuna arvestamisele kahjustus, mis ületab 25 protsenti raielangi pindalast.
(8) Kui on risustatud metsa:
1) sinna veetud jäätmete või muude ainetega või muul viisil, arvestatakse kahju 100 krooni risustatud maa-ala ühe ruutmeetri kohta;
2) peatus- või laagrikoha koristamata jätmisega, arvestatakse kahju kümme krooni risustatud maa-ala ühe ruutmeetri kohta.
(9) Kui on jäetud koristamata raielangid või metsamaterjali laoplatsid, arvestatakse kahju 5000 krooni raiejäätmetest või metsamaterjali jääkidest koristamata maa-ala ühe hektari kohta või 25 krooni iga üksikpuu või -põõsa raiumise koha koristamata jätmise kohta, kuid mitte enam kui 5000 krooni ühe hektari kohta, või 25 krooni iga toore koorimata okaspuidu tihumeetri kohta, mis on raielangilt või metsamaterjali laoplatsilt käesoleva seadusega määratud tähtajaks välja vedamata.
(10) Kui metsa kahjustamisel on kännud kõrvaldatud või kui tekitatud kahju pole üksikpuude või -põõsaste kaupa võimalik hinnata, arvestatakse kahju metsamajandamiskava metsa kirjeldustes sisalduvatest puistu keskmise puu takseerandmetest lähtudes, kusjuures kahjustatud puude arv arvutatakse eraldiste kaupa, jagades kahjustatud metsaosa üldtagavara keskmise puu mahuga.
(11) Kaitsemetsa kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju arvutamisel korrutatakse kahju arvestamise määr koefitsiendiga 3,0 ja hoiumetsa kahjustamise korral koefitsiendiga 5,0.
(12) Keskkonnakahju hüvitise nõuab sisse Keskkonnainspektsioon. Kahju hüvitis kantakse riigieelarvesse.
6. peatükk
VASTUTUS
§ 68. Metsa, puude ja põõsaste ebaseaduslik raiumine , hävitamine ning kahjustamine
(1) Metsa, puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise, hävitamise või muul viisil kahjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
§ 69. Raieõiguse ja metsamaterjali üleandmisel ning metsa raieks andmisel seaduslikkuse tõendamise ja selle kontrollimise kohustuse rikkumine
(1) Raieõiguse või metsamaterjali üleandmisel või metsa raieks andmisel seaduslikkuse tõendamise ja selle kontrollimise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
§ 70. Metsa majandamise nõuete rikkumine
(1) Metsa uuendamise, kasvatamise või kasutamise nõuete või metsakaitse nõuete rikkumise eest, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 68 ja 69 nimetatud juhtudel, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
§ 71. Konfiskeerimise kohaldamine
Kohtuväline menetleja või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse §-des 68 ja 69 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.
§ 72. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 68–70 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 68–70 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Keskkonnainspektsioon;
2) politseiprefektuur .
7. peatükk
LÕPPSÄTTED
§-d 73–79 [Käesolevast tekstist välja jäetud]
§ 80. Seaduse rakendamine
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud metsaseaduse alusel kaitsemetsa kategooriasse kuulunud uuristus- ja tuuleohtlike alade, looalade ja survelise põhjaveega alade ning muinsuskaitse objektide piiresse jääva metsa majandamise piirangud kehtivad 2008. aasta 1. jaanuarini.
(2) Enne 2004. aasta 1. maid metsakorraldustööde tegevusloata isiku koostatud metsamajandamiskavad ja metsa majandamise soovitused peab erametsaomanik või metsamajandamiskava või metsa majandamise soovituse koostaja esitama keskkonnaministrile või tema volitatud asutusele kehtestamiseks. Kehtestamiseks esitamise kohustus ei laiene kinnisasjale, mille puhul käesoleva seaduse § 15 lõike 2 kohaselt ei ole metsamajandamiskava koostamine kohustuslik. Keskkonnaminister või tema volitatud asutus kontrollib metsamajandamiskava või metsa majandamise soovituse vastavust kehtivatele nõuetele ning teatab ühe kuu jooksul metsamajandamiskava või metsa majandamise soovituse esitamisest arvates esitajale kava või soovituse kehtestamisest või kehtestamata jätmisest. Kehtestatud metsa majandamise soovitused loetakse kehtestatud metsamajandamiskavaks käesoleva seaduse § 15 tähenduses.
(3) Kui metsaomanikul tekib metsa uuendamise kohustus enne 2007. aasta 1. jaanuari, uuendab ta metsa enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud metsaseaduse kohaselt. Kui uuendatav ala ei ole seitsme aasta jooksul pärast uuendamise kohustuse tekkimist käesoleva seaduse § 24 lõike 4 kohaselt uuenenud, teeb kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus metsaomanikule käesoleva seaduse § 25 lõikes 8 sätestatud ettekirjutuse. Ettekirjutuse selles märgitud tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse metsaomaniku suhtes sunnivahendit vastavalt käesoleva seaduse § 25 lõikele 8.
(4) Enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud RMK nõukogu liikmete volitused kehtivad kuni käesoleva seaduse alusel moodustatud nõukogu koosseisu kinnitamiseni.
(5) Enne käesoleva seaduse jõustumist ametisse nimetatud RMK peadirektori volitused kehtivad kuni RMK juhatuse liikmete valimise kohta tehtava nõukogu otsuse jõustumiseni.
§ 81. Erastamisele määratud metsa majandamine
(1) Erastamisele määratud metsa majandamist korraldab kuni võõrandamiseni keskkonnaminister või tema määratud asutus.
(2) Erastamisele ei kuulu 1940. aasta 23. juulini riigile kuulunud ja käesolevaks ajaks metsaga kaetud alad.
(3) Kui mets kasvab maal, mis jäetakse riigi omandisse riigi maareservina maareformi seaduse § 31 lõike 1 punkti 8 alusel, korraldab metsa majandamist kuni maa riigi omandisse jätmise toimingute lõpetamiseni RMK.
§ 82. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 26 ja § 41 lõige 5, lõike 7 punkt 2 ning lõiked 9 ja 10 jõustuvad 2007. aasta 1. juulil.
_______________________
1 Nõukogu direktiiv 99/105/EÜ metsapaljundusmaterjali turustamise kohta (EÜT L 11, 15.01.2000, lk 17–40);
nõukogu direktiiv 68/89/EMÜ toorpuidu liigitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 32, 06.02.1968, lk 12–15).
 
Metsaseaduse
lisa 1
METSAKAITSE- JA METSAUUENDUSKESKUSE TASULISED TEENUSED
Teenuse nimetus
Mõõtühik
Ühiku hind kroonides (koos käibemaksuga)
Metsandusalaste aerofotodega seotud teenused
1. Paberile trükitud aerofotode laenutus
ööpäev
1.00
2. Aero- või ortofoto digitaalkoopia
tükk
(edaspidi tk)
40.00
3. Aero- või ortofoto paberkoopia (värviline)
ruutdetsimeeter (edaspidi dm2)
8.75
Metsandusalase kaardimaterjaliga seotud teenused
4. Kaardimaterjali paljundamine
dm2
0.50
5. Kaardimaterjali väljatrükk ( mustvalge )
dm2
1.25
6. Kaardimaterjali väljatrükk (värviline)
dm2
6.00
7. Kaardimaterjali köitmine
dm2
2.50
8. Kaardimaterjali kiletamine
dm2
2.50
Akti koostamine erastataval maal asuva metsa maksumuse määramiseks või kasutusvaldusse antaval riigimaal kasvava metsa koguse leidmiseks
9. Akti koostamine (metsamaa pindala kuni 2 ha)
maaüksus
250.00
10. Akti koostamine (metsamaa pindala 2,1–5 ha)
maaüksus
275.00
11. Akti koostamine (metsamaa pindala üle 5 ha)
maaüksus
300.00
12. Akti koostamine
hektar
(edaspidi ha)
5.00
13. Metsaandmete kogumise välitöö
ha
100.00
14. Metsaandmete kogumise välitöö transporditasu
maaüksus
120.00
15. Akti koopia
maaüksus
50.00
Metsaregistri ja muu metsateabega seotud teenused
16. Digitaalsete metsaandmete kopeerimine metsaregistrist:
a) riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele, õppeasutustele
infopäring
50.00
b) teistele kasutajatele
infopäring
50.00
eraldis
0.01
17. Metsamajandamiskava paberkoopia
tk
300.00
18. Metsamajandamiskava köitmine
tk
12.00
19. Analüüs ja ekspertiis:
a) inseneritöö
tund
150.00
b) tehniline töö
tund
110.00
20. Metsakaitseekspertiis:
a) metsakaitseekspertiisi (detailekspertiisi) välitöö
ha
100.00–200.00
b) metsakaitseekspertiisi välitöö transpordikulu
maaüksus
150.00–200.00
21. Metsauuendusekspertiis:
a) metsauuendusekspertiisi välitöö
ha
100.00–200.00
b) metsauuendusekspertiisi välitöö transpordikulu
maaüksus
150.00–200.00
 
 
Metsaseaduse
lisa 2
KESKKONNALE TEKITATUD KAHJU ARVESTAMISE MÄÄRAD SÕLTUVALT EBASEADUSLIKULT RAIUTUD PUU KÄNNU LÄBIMÕÕDUST
Kännu läbimõõt sentimeetrites
Kahju arvestamise määrad kroonides
Mänd, kuusk , kask , sanglepp , lehis ja  nulg
Tamm, saar, jalakas, vaher, kadakas ning võõrliigid peale lehise, papli ja nulu
Haab, pärn,
pappel
ja põõsad
Hall-lepp, paju ja muud seni nimetamata pehmed
lehtpuud
Kuni 2
6
12
4
2
2,1–6
15
25
11
8
6,1–10
26
37
20
13
10,1–14
51
56
38
26
14,1–18
87
94
65
44
18,1–22
125
135
94
63
22,1–26
169
230
127
85
26,1–30
231
359
173
116
30,1–34
309
534
232
155
34,1–38
415
768
311
208
38,1–42
532
1056
399
266
42,1–46
669
1400
502
335
46,1–50
826
1791
620
413
50,1–54
1007
2229
755
504
54,1–58
1213
2738
910
607
58,1–62
1445
3318
1084
723
62,1–66
1707
3950
1280
854
66,1–70
2001
4635
1501
1001
70,1–74
2329
5371
1747
1165
74,1–78
2694
6161
2021
1347
78,1–82
3100
7018
2325
1550
82,1–86
3549
7962
2662
1775
86,1–90
4043
9030
3032
2022
90,1–94
4588
10276
3441
2294
94,1–98
5186
11780
3890
2593
98,1–102
5841
13649
4381
2921
Iga järgmise 4-sentimeetrilise astme eest
450
500
400
300
 
 
Metsaseaduse
lisa 3
METSA RAIUMISEL METSA RINNASPINDALA LUBATUD ALAMMÄÄRAST VÄIKSEMAKS VIIMISEGA KESKKONNALE TEKITATUD KAHJU ARVESTAMISE MÄÄRAD
Puistu vanus aastates
Kahju arvestamise määrad 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest kroonides 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta
Mänd, kuusk,
kask ja sanglepp
Tamm, saar,
vaher ja jalakas
Haab
0–20
–
–
–
21–30
20 000
28 000
15 500
31–40
20 000
28 000
7 500
41–50
10 000
11 000
7 500
51–60
7 500
8 500
6 000
61–70
7 500
8 500
5 000
71–80
6 000
8 500
4 000
81–90
5 000
8 000
–
91–100
–
8 000
–
101 ja enam
–
–
–