Puisniidud Eesti seadusandluses (0)

 
 
 
 
                                         EESTI MAAÜLIKOOL 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
                                             ​Referaat 
          Puisniidud  Eesti seadusandluses 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sisukord 
Sissejuhatus​................................................................................................................................​.3 
Puisniitudest​................................................................................................................................​4 
Milline  niit  on looduse poolest väärtuslik​...........................................................................​4 
Ohud puisniidule​........................................................................................................................​5 
Looduskaitseseaduse ajaloost​.............................................................................................​5-6 
Bioloogilise mitmekesisuse kaitse Eesti õiguses​.......................................................​6-7-8 
Niitude kaitsekorraldus Eestis​.............................................................................................​8-9 
Kehtiv looduskaitse seadus​......................................................................................................​9 
§17 kaitstaval loodusobjektil vajalik tegevus...............................................................​9-10 
§ 18 loodushoiutoetus.............................................................................................................​10 
Loodushoiu toetuse taotlemise määrus........................................................................​11-12 
PRIA​  toetuse taotlemise tingimus ja määrus...........................................................​12-14 
Kaitse-eeskiri............................................................................................................................​15 
Kasutatud kirjandus.................................................................................................................​15 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
                                                               ​  2 
 
   
Sissejuhatus 
 
Puisniiduks  nimetatakse  regulaarselt  niidetava  rohustusega  hõredat  puistut.  Puisniidud 
kujunesid  asulate  ümbrusesse  juba  üle  4000  aasta  tagasi  seoses  puidu  tarbimisega  ning  hiljem 
karjakasvatuse  levimisega.  Eriti  väärtuslikuks  teeb  puisniidud  nende  kõrge   liigirikkus .   Puisniidu  
liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik , näiteks putukate suur mitmekesisus . 
 
Eestikeelses  põllumajanduslikus  kirjanduses  kõneletakse  puisniitudest  kui  looduslikest 
rohumaadest. 
Taimeökoloogias 
nimetatakse 
taolisi  
kooslusi 
pool-looduslikeks 
ehk 
pärandkooslusteks.  Termin  " puisniit "  on  rohkem  levinud  teaduslikus  ja  aimekirjanduses, 
kohapealsed 
inimesed 
nimetavad 
taolisi 
alasid 
lihtsalt 
"niitudeks", 
"metsadeks", 
"metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. 
( http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.ht m) 
   ​ Kasvukoha järgi jagunevad puisniidud Eestis järgmiselt: 
1. Lääne- ja Põhja-Eestis peamiselt lubjarikkal mullal paiknevad puisniidud 
2. Ida-, Kesk- ja Lõuna-Eestis happelisel mullal paiknevad puisniidud 
3. Lammipuisniidud 
Praeguseks   on  nad  peaaegu  kõikjalt  kadunud  -  hävimiseks  piisas  mõnest  aastakümnest.  Eesti 
puisniitude   allesjäänud  osake  vastab  vahest  ühe  endise  Lääne-Eesti  küla  puisniitude 
pindalale( http://www.botany.ut.ee/lectures/poollooduslikud1.pdf ) 
( http://www.smt.edu.ee/materjalid/puisniit4 ) 
 ​ Eriti väärtustatud on puisniit: 
1. kui kultuuripärand ja traditsioonilise talumaastiku lahutamatu osa; 
2. kui   liigirikas   poolooduslik   kooslus ,  mitmekesise  ja  kohati  haruldase   taimestiku   ja 
loomastikuga; 
3. kui  lihtsalt  ilus,  pargilaadne  maastikutüüp,  mis  eriti  õiteajal  silma  rõõmustab. 
( http://www.smt.edu.ee/materjalid/puisniit4 ) 
 
 
 
 
 
 
 
 
                                                       ​3 
 
 
 
Puisniitudest 
 
Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vaheliste vastasmõjude tulemusel 
tekkinud ökosüsteemiks. Enam kui tuhat aastat on nad olnud maarahvale oluliseks elatusallikaks. 
Praeguseks on nad peaaegu kõikjalt kadunud, hävimiseks piisas mõnest aastakümnest. Eesti 
puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne -Eesti küla puisniitude pindalale. 
Eestikeelses  põllumajanduslikus  kirjanduses  kõneletakse  puisniitudest  kui  looduslikest 
rohumaadest. 
Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool - looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin 
"puisniit"  on  rohkem  levinud  teaduslikus  ja  aimekirjanduses,  kohapealsed  inimesed  nimetavad 
taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. 
Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud . Väljanägemiselt ja 
ökoloogilistelt  tingimustelt  sarnanevad  puisniidud  parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad 
ja  tekkinud  algselt  looduslikest  kooslustest.  Mitmesuguse   liigilise   koosseisuga  puude  ja  põõsaste 
grupid võivad paikneda hõredamalt või tihedamalt , kuid iseloomulik on niidukamara esinemine. 
Regulaarne   niitmine   tähendab  seda,  et  tavaliselt  niidetakse  igal  aastal,  kuid  mõni  aasta  võib  ka 
vahele jääda. 
Puisniite  on  võimalik  liigitada  mitmesugusteks  alltüüpideks:  võib  eristada  kuivi  ja  märgi 
(soo-)puisniite, liigivaeseid ja liigirikka id jne. 
Puisniidud olid eriti iseloomulikud Läänemeremaadele, eeskätt Eestile, Lõuna -Soomele ja Rootsile. 
Vähem ja
  ebatüüpilisi
 
puisniite
 
leidus
 
Norras,
 
 Taanis, Saksamaal
 
ja
  Kesk-Euroopa
 
 mägedes. Leedus
 
 
ja Lätis leidus üksnes lammipuisniite suuremate jõgede kallastel. 
Puisniit on sajandeid olnud osa meie talumaastikust, tema põhiväärtus on kaunis maastikupilt ja 
liigirikkus. Mõlemat tingib asjaolu, et siin saavad kokku mets ja niit . Puisniite on meil eriti palju 
Lääne-Eestis, kus nende liigirikkust soodustab lubjarikas muld . Nad on üldse kõige liigirikkamad  
taimekooslused meie ala l: Laelatu puisniidul on loendatud ühe l ruutmeetril koguni 76 eri liiki 
soontaime.  Ohustatud  ta  imedest  kasvab  puisniitudel  rohkesti  käpalisi.  Siin  pesitsevad  nii 
avamaastiku  kui  ka  metsalinnud  ja  liigirikkas  rohustus  elab  palju eri liiki selgrootuid. Kuni 1940. 
aastateni ulatus puisniitude pindala Eestis 800 000
 
 hektarini. Praegu on
 
meil
 
hinnanguliselt
 
säilinud
 
 
8000  hektarit  puisniite,  millest  ligi  60%  on  kõrge  loodusväärtusega.  Samas  ulatub  hooldatavate 
puisniitude osa vaid 1/3 kogupinnast. 
 
( http://www.pky.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=50&Itemid=14 ) 
 
(„Väike  käsiraamat  neile,  kes loodusest hoolivad“  Koostanud  Piret Kiristaja ja Uudo  Timm , Tartu 
2006, l k 57 ) 
 
  
Milline niit on looduse poolest väärtuslikuks 
 
Eelkõige  hinnatakse  sellist  niitu,  mis  on  liigirikas  –  kus  kasvab  palju  eriliiki  taimi.  Liigirohkuse 
tingib  heade  looduslike  tingimuste  kõrval  eeskätt  niidu  järjepidevja  õige   hooldus :  niites   loome  
korraga ühesugused tingimused eriliiki taimedele ning ka paljude uute seemnete idanemiseks. 
Niisiis on väärtuslikumad just sellised rohumaad, mille hooldus pole katkenud või on see juhtunud 
hiljaaegu, nii et neid taastada pole üle liia kulukas . 
Hooldatud niidul leiavad teiste seas kasvukoha (elupaiga) paljud haruldased taimed ning ohustatud 
loomad. 
                                                                          4 
 
 
Ohud puisniidule 
 
Juba paari niitmata jäänud suve järel hakkab puisniit võsastuma, kümne aastaga saab sellest tihnik. 
Teisalt võib puisniidu ilmeline kooslus hävida ka liigse puiduvarumise tagajärjel: kui puistu muutub 
liiga hõredaks, kaob puisniidule omane maastikupilt ning muutub ka liigiline koosseis. Puistu ilmet 
võib rikkuda ka sinna püstitatud ebasobiv hoone. 
 
„Väike  käsiraamat  neile,  kes  loodusest hoolivad“ Koostanud: Piret Kiristaja ja Uudo Timm, Tartu 
2006, l k 56 
 
Puisniite hooldades tasub eriti silmas pidada järgmisi punkte: 
 Puisniitu tuleks niita igal aastal, alustades seda juulis. 
 Puude-põõsaste ümbrus niita võimalusel käsitsi. 
 Hoida puistu ja põõsastik hõredana. 
 Varakevadel korista talvel murdunud oksad ja puud. 
 Puude valikulisel raiel jäta alles need, kellel ilusam võra. 
 Pärast heinategu võiks puisniitudel mõõdukalt loomi karjatada. 
 Kui puisniit on käest lastud , hõrendada kõigepealt puistut, raiu võsa, ja alusta siis korrapärast 
niitmist. 
 
(„Väike  käsiraamat  neile,  kes loodusest hoolivad“ Koostanud Piret Kiristaja ja Uudo Timm, Tartu 
2006, l k 57) 
 
Looduskaitseseaduse ajaloost 
 
Seadus pannakse kirja ja maksma siis, kui on tarvis suhetes kellegi-millegi vahel midagi piirata. 
Kuidas mingi suhe kehtestada, see põhineb kõnesoleva suhte arengul ja väärtushinnangutel. Nii on
   
ka nimese ja loodusega. Kuni inimene tundis end osana loodusest, polnud vajadust loodust kaitsta– 
loodusel   oli  inimese  üle  selline  võim,  millele  vastuhakkamine  oli  kindel hukatus. Nii asendasidki 
meie esivanematel seadusi
 
 tabud, rahvausundid,  aukartus  looduse kui
 
 millegi inimese elust tähtsama 
ees. 
Tehnoloogiline areng ja eriti urbaniseerumine muutis olukorda. Looduse vahetu mõju inimesele 
vähenes. Inimene tundis oma võimu kasvu ning tema aukartus looduse ees vähenes. Ürgne looduse 
mõtestamine taandus loodus(vara)de kasutamise ees. Ometi on loodus säilitanud ka tänapäeval 
inim konna üle sellise võimu, millele vastuhakk on kindel hukatus. Kulus aega ja inimkond pidi 
korduvalt  ja  kõvasti  näppe  kõrvetama,  kuni  see  tõdemus  uuesti  kohale  jõudis.  Tänapäeval  on 
aukartus  elu  ees  saanud  teadusliku  ökoloogilise  põhjenduse.  Säästev  areng,  kui  ametlikult 
üldtunnustatud   paradigma   on  tõusnud  kultuurinähtuse   seisusesse ,  püüeldes  igaühe 
väärtushinnangute,  käitumislaadi  ja  mõtteviisi  aluseks. Selle mõistmine ei ole tulnud kergelt, selle 
vormindamine seadusteks on samuti keerukas ja pidevalt jätkuv protsess. 
 Enne kui looduskaitsega hakkas tegelema riigivõim, tuli sellesuunalisi algatusi üksikutelt ärksatelt 
inimestelt  ning  seltsidelt.  Parimad  võimalused  selleks  olid  maaomanikel.  Kahjuks  jätsid  üle 
-eelmisel  sajandivahetusel  ühiskonnas toimunud murrangud sellest paljutki unustusse. Nii pöördus 
looduska  itse -inspektor Gustav Vilbaste 1940.
 
 aastal usaldustegelaste poole
 
palvega
 
hankida
 
 teavet 
tsaariajal mõnedes mõisates olnud jahiparkide, hirveaedade, linnuparkide ja kodude ning kaitstud 
  metsatukkade  ja  nende  kaitse  korralduse  kohta.  Mitmeid  puude  ja  kivide  kaitset  korraldavaid 
sätteid olid
 
maaomanikud
 
lisanud
 
 ka rendilepingutesse. Mõnel korral
 
renditi
 
maad
 
 kogunisti selleks, 
et kaitsta looduslikke objekte või elupaiku. 
 
 
                                                                         5   
  
  Teada  on   Vilsandi   tuletorni  ülema  Artur   Toomi   poolt   Vaika   saarte   rentimine   Kihelkonna 
kirikumõisalt selleks, et tagada lindudele pesitsusvõimalused ja takistada nende munade korjamist. 
Mitmele  algatusele  tegi  lõpu  maailmasõda  ja  sellele  järgnenud segaduste aeg. Eesti Vabariigis oli 
ühiskondliku  looduskaitse  alusepanijaid  Tartu  Ülikooli  botaanikaprofessor  Fedor  Bucholtz,  kes 
varem  Riia Looduseuurijate Ühingu liikmena oli korraldanud Kuramaal Usma järves Mooritssaare 
kaitset.  Tema  eestvedamisel  moodustas  Tartu  Loodusuurijate  Selts  1920.  aasta  kevadel  Eesti 
loodusmälestusmärkide kaitse, taime-ja loomageograafia  sektsiooni  (hiljem looduskaitse
 
 sektsioon) 
kultuurist ähvardatud ja teaduslikult väärtuslike ta  imede  ja istanduste otsimiseks, investeerimiseks 
ja  kaardistamiseks,  hoidmise  ja  ka  itse  korraldamiseks  ning  nende  säilitamise  vajaduse  mõtte 
populariseerimiseks. 
 
(„Esimene Eesti looduskaitse seadus“ Koostanud Andres Tõnisson, Talli nn 2006, l k. 7.)   
 
1921. aastal sooviti looduskaitse alla võtta metsatukka Alutagusel, kuid see jäi katki tänu raudtee 
ehitusele. 
Ülikooli  õppejõudude   algatusel   tegi  Vabariigi  Valitsus  26.  oktoobril  1923  järgmised  otsused 
( protokoll   nr  78,  päevakorra  punktid  XIII  ja  XIV):  „ Maaseaduse   §  15  märkuse  põhjal  jätta 
Kuusnõmme  mõisast  eraldatud   krunt   Nr.  1  kogusuuruses  391,03   tiinu   ühes  hoonetega  riigi  kätte 
pidada  ja  anda  Haridusministeeriumile  Tartu  Ülikooli   bioloogia   jaama  kasutada  1.  V.  1923  a. 
arvates „Metsa kasutamine jääb Metsade Peavalitsuse korraldusee.“ Ja „Maaseaduse § 15 märkuse 
põhja  l  jätta  Kihelkonna  kirikumõisa  maast  Filsandi  saarel  eraldatud  krunt  Nr.  21 kogusuurusega 
13,33  tiinu  riigi  kätte  pidada  ja  anda  Haridusministeeriumi  Tartu  Ülikooli   ornitoloogia   jaama 
kasutada 1. maist 1924 a. arvates.“ Eesti riik võttis enne looduskaitse seaduse kehtestamist
 
erineva
 
 
õigusliku  jõuga  otsuste  (seadusest  rendilepinguteni)  alusel  kaitse  alla  mitu  maa-ala,  Riigiparkide 
nõukogu  ja  Looduskaitse  nõukogu  ühise  l  koosolekul 
26.  veebruaril  1936  vastu  võetud 
(riigiparkide  seaduse  §  5  põhjal)  looduskaitse  kava  ja  juhtnöörid  loetlevad  selleks  ajaks  ajutise 
loodukaitse alustena 7 erinevat maa -ala. 
 
( Ibid l k. 9 -11.) 
 
Bioloogilise mitmekesisuse kaitse Eesti õiguses 
 
Kui  rääkida  puisniitude  kaitsest,  siis  peamiseks  põhjuseks,  miks  puisniite  kaitsta  on  nende 
elurikkus .  Puisniidud  on  Eestis  kõige  liigirikkamad  elupaigad  olles  koduks  nii  ta  imedele, 
loomadele,  lindudele,  putukatele,  roomajatele  ja  kahepaiksetele.  Seepärast  ka  järgnev  lõik 
bioloogilise mitmekesisuse kaitsest. 
Kirjanduses käsitletakse bioloogilist mitmekesisust kui erinevate elukeskkondade üldist muutlikkust 
või teatavas keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusust. 
 
(Ibid l k. 11 -12.) 
 
Bioloogilise  mitmekesisuse  kaitse  on  ajalooliselt  vanim   keskkonnakaitse   valdkond,  mida  on 
tähistatud  ka terminiga „klassikaline looduskaitse“. 70. ja 80. aastatel kaldus tähelepanu looduska- 
itselt  küll  mõnevõrra  kõrvale  –  sell  ajal  olid   keskkonnaka   itsemeetmed  suunatud  pigem  vee  ja 
välisõhu kaitsele ning kemikaalide kontrollile, - ent
 
90.
 
aastatel
 
on
 
klassikaline
 
 looduskaitse saanud
 
 
taas  väärilise  tähelepanu  osaliseks.  Ka  Euroopa  Liidu  kehtivas  VI  keskkonnaprogrammis  on 
bioloogilise mitmekesisuse kaitsekantud prioriteetsete valdkondade hulka. 
 
 
 
 
                                                                           6 
Bioloogilise  mitmekesisuse  ka  itse  vajadusel  on  mitmeid  põhjendusi,  lähtuda  võib  nii 
bioloogilistest, kultuurilistest, majanduslikest kui ka esteetilistest kaalutlustest. 
 
(„ Globaalsed   keskkonnaprobleemid“  P.  Anttila,  M.  Ojanen,  M.Puhakka,  T.  Vourisuo,  T.   Frey . 
Tartu 
1996 l k.95) 
 
Bioloogilise  mitmekesisuse  säilitamine  tingib  vajaduse  efektiivsemate  kaitsevahendite  ning 
originaalsete õiguslike lahenduste järele. 
 
 (Ibid l k. 9 -11.) 
 
 
 
 
 
 
Eesti õiguses reguleerivad bioloogilise mitmekesisuse kaitset mitmed jahti, kalapüüki, metsade 
majandammist reguleerivad seadused, kuid kõige vahetumalt on selle keskkonnakaitse valdkonnaga 
seotud looduska itseseadus. 
Esmalt sätestab seadus olulisemad looduskaitse põhimõtted. Loodust kaitstakse kolmel viisil: 
 Looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega; 
 Kaitse alla võetud loodusliku loomastiku , taimestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide 
eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega; 
 Loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. 
Seaduse § 2 lõikes 2 on sätestatud üldine printsiip, et looduse ka itsel lähtutakse taakaalustatud ja 
säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate 
lahenduste rakendamise võimalusi. 
 
Seaduse olulisemaks mõisteks on kaitstavad loodusobjektid , milleks on: 
  Kaitsealad ; 
 Hoiualad; 
  Kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; 
 Püsielupaigad; 
 Kaitstavad looduse üksikobjektid; 
  Rand ja kallas; 
 Kohaliku omavalitsuse tasandil ka itstavad loodusobjektid 
Loodusobjekti   kaitse  alla  võtmise  eeldus  on  selle  ohustatus,   haruldus ,  tüüpilisus,  teaduslik,  aja- 
loolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. 
Loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus on avatud menetlus, mille algatab reeglina 
Keskkonnaministeerium.  Kaitse  alla  võtmise   algataja   avaldab  teate  loodusobjekti  kaitse  alla 
võtmise  algatamise  kohta  ametlikus  väljaandes   Ametlikud   Teadaanded  ning  vähemalt  ühes 
üleriigilise levikuga  ajalehes  ja kohalikus aja
 
 lehes. Loodusobjekti kaitse alla
 
võtmise
 
 otsuse eelnõu 
koos  menetluse  käigus  saadud  või  koostatud  dokumentidega  pannakse  tutvumiseks  välja 
loodusobjekti asukohajärgses keskkonnateenistuses ja valla-või linnavalitsuses. 
 
(„Keskkonnaõigus“ Hannes Veinla , Tallinn 2005, l k 240 -241.)   
8 
  Pärast  avalikku  väljapanekut  korraldatakse  avalik  arutelu.  Ala  võtab  kaitsealana  või  hoiualana 
kaitse  alla  Vabariigi  Valitsus  määrusega.  Keskkonnaminister  määrusega.  I  või  II  kaitsekategooria  
liigid  võtab  kaitse  alla  Vabariigi  Valitsus  nende   loetelu   sisaldava  määrusega.  III  kaitsekategooria 
liigid võtab kaitse alla keskkonnaminister määrusega. 
 
 
 
                                                                           7 
 
Looduse  üksikobjekti  võtab  kaitse  alla  keskkonnaminister  määrusega.  Kohaliku  omavalitsuse 
tasandil  kaitstav   loodusobjekt   võetakse  kaitse  alla  planeerimisseaduse  kohase  üldplaneeringu  või 
detailplaneeringu  või  detailplaneeringu  kehtestamisega  või   volikogu   määrusega.   Kaitseala , 
püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsekord määratakse kaitse - eeskirjaga. 
Kaitse-eeskirjaga piiritletakse ühe või mitme erineva rangusastmega kaitsevööndi ulatus ning 
määratakse seadusega sätestatud piirangute osaline täielik, alaline või ajutine kehtivus vööndite 
kaupa.  Kaitsealad on jaotatud rahvusparkideks, looduska itsealadeks ja maastikukaitsealadeks. 
Kaitsealad jagunevad omakorda vöönditeks, milleks on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja 
piiranguvöönd. Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa - 
või   veeala .  Sihtkaitsevöönd  on  kaitseala  maa  -  või  veeala  seal  väljakujunenud  või  kujundatavate 
looduslike  ja  poollooduslike  koosluste  säilitamiseks  ja  seal  kehtivad   ranged    majandustegevus -ja 
liikumiskeelud.  Piiranguvöönd  on  kaitseala  maa-või  veeala,  kus  majandustegevus  on  lubatud 
seadusega sätestatud kitsendusi. 
 
(Ibid l k. 11 -12.) 
 
 
  
Niitude kaitsekorraldus Eestis 
 
ENSV Ülemnõukogu võttis 7. juunil 1957 vastu seaduse Eesti NSV looduse kaitsest. 
Seda loetakse ka puisniitude ulatuslikuma kaitse alguseks. Kahjuks osutus kaitse enamasti 
vaid nimeliseks, sest ei arvestatud piisavalt puisniidu kui pool- loodusliku koosluse iseärasusi. 
Niitmist ei seadustatud kohustuslikuks ning keelati ka puude raiumine. Seetõttu võsastusid 
suuremal või väiksemal määral kõik Eestis kaitstavad puisniidud. 
 
(„Keskkonnaõigus“ Hannes Veinla, Tallinn 2005, l k 245 -246.) 
 
Eestis  ulatub  niitude  aktiivse  kaitse  ajalugu  mitme  aastakümne  taha,  olgu  siis  Eerik   Kumari  
sõnastatud vajadus jätkata loodaval  Matsalu
 
  looduskaitsealal   niitmist ja
  karjatamist
 
 või Kaljo
 
Porgi
 
 
pingutused taastada ja hooldada puisniitu. Siiski võib väita, et tänapäevane niitude
 
kaitse
 
 sai alguse
 
 
pärast  Eesti  iseseisvuse  taastamist.  Põllumajanduse  raskused  üleminekul  turusuhetele  ähendasid 
järsult  varasemat  niitude  hävitamise  ohtu  ja  suurendasid  mitu  korda  karjatamise  ning  niitmise 
lõppemisest tulenevaid ohte. 
 
(„Puisniidud“ T. Kukk, K. Kull , Maritima ) 
 
 
  Sai  ilmseks,  et  ka  meil  tuleb  hakata  niitude  kaitset   korraldama   talunikega  sõlmitavate  lepingute 
abil.  Esimest  korda  sõnastati vajadus sõlmida  talunikega  lepingud  niitude karjatamise ja niitmise 
kohta  Matsalu  märgala  1994.  aastal  kinnitatud  kaitsekorralduskavas,  mis  oli  üldse  esimene 
tänapäevane  kaitsekorralduskava  Eestis.  Raha  kaitsekorralduskavas  ette  nähtud  lepingute 
sõlmimiseks  eraldati  esimest  korda  1996.  aasta  riigieelarvest.  Nimetatud  aastat  võib   tinglikult  
pidada tänapäevase niitude kaitsekorra lduse alguseks Eestis. 
 
(„Globaalsed  keskkonnaprobleemid“  P.  Anttila,  M.  Ojanen,  M.Puhakka,  T.  Vourisuo,  T.  Frey. 
Tartu 
1996 l k.95) 
 
 
                                                                           8 
 
 
 
 
 
 
 
Tänapäevane  niidukoosluste  kaitsekorraldus eestis näeb välja järgmiselt. Pädev  riigiasutus  (praegu 
kaitseala  või  keskkonnateenistus,  ka  PRIA)  sõlmib   taluniku ,  põllumajandusliku  osaühingu  või 
mõne  teise  asjahuvilisega  lepingu.  Juriidiliseks aluseks on praegu keskkonnaministri määrus, kuid 
töötatakse  välja  ka  põllumajanduse  keskkonnaprogrammi  vastavat  meedet,  mis  peaks  kogu 
programmiga  rakenduma  Euroopa  Liiduga  ühinemise hetkest. Lepingus näidatakse ära niidu tüüp, 
suurus ja asukoht (ka omand jm. juriidilised üksikasjad) ning hoolduse viis. 
Hooldus on kas niitmine koos heinakoristusega või  karjatamine , leping võib sisaldada ka 
võsaraiekohustust. Praegusel ja l sõlmitakse leping jooksvaks aastaks, põllumajanduse 
keskkonnaprogrammi raames tuleksid ilmselt viieaastased lepingud. 
 
(„Pärandkooslused  Õpik-käsiraamat“  koostanud  ja toimetanud Toomas Kukk, Tartu 2004.  l k 91- 
92.) 
 
Kehtiv looduskaitse seadus 
 
Puisniitude  ja  teiste  loodusobjektide  kaitset  reguleerib  Eestis  kehtiv  looduskaitse  seadus.  Hetkel 
kehtiv looduskaitse seadus on jõustunud 10.05.2004. aastal. Seaduse rakendusasutusteks on 
Keskkonnaministeerium, keskkonnaamet ja keskkonna inspektsioon. Allpool on välja toodud 
paragrahvid, mille alusel reguleeritakse kaitset ja tegevust puisniitudel. 
 
§17 Kaitstaval loodusobjektil vajalik tegevus 
 
(1) Kaitstava loodusobjekti poollooduslike koosluste esinemisaladel on vajalik nende ilmet ja 
liigikoosseisu tagav tegevus,
 
nagu
 
 niitmine, loomade karja tamine,
 
 puu-  ja põõsarinde kujundamine 
ja harvendamine või raadamine, mille ulatus määratakse hoiua ladel ka itsekorralduskavaga, teistel 
kaitstavatel loodusobjektidel ka itse -eeskirjaga. 
(2)  Poollooduslike  koosluste  esinemisaladeks  nimetatakse  pikaajalise  inimtegevuse  mõjul 
kujunenud loodusliku elustiku kooslustega alasid, kus on niidetud heina või karjatatud loomi, nagu
 
 
puisniidud, loopealsed , soostunud niidud, soo- , ranna -, lammi -  ja aruniidud ning puiskarjamaad. 
(3)   Kaitsealal   võib  kaitse  -eeskirjaga  määrata  loodusliku  metsa-  ja  sookoosluse  taastamiseks 
vaja-likud tegevused, nagu kraavide sulgemine , hä ilude rajamine ja maapinna mineraliseerimine. 
(4) Kaitsealal võib kaitse -eeskirjaga määrata vaadete avamiseks vajalikuks tegevuseks raied. 
 
(Ibid l k 93)   
 
(6) Kaitsekorrast või kaitsekorra lduskavast tulenevaks vajalikuks tegevuseks võib kaitse korraldaja 
anda  kaitstaval  loodusobjektil  asuva   kinnisasja   omaniku  või  kinnisasja  valda  ja  tasuta  kasutusse 
selle töö tegemiseks vaja liku riigile kuuluva vallasasja. 
(7)  Riigile  kuuluva  vallasasja  tasuta  kasutusse  andmise  korral  ei  kohaldata  riigivaraseaduses 
riigivara  kasutusse  andmise  kohta  sätestatut.  Kasutusse  andmiseks  sõlmitakse  kaitstava 
loodusobjekti kaitse korralda ja ja vallasasja kasutaja vahel leping, milles märgitakse vähemalt: 
1) kasutusse antavate vallasasjade nimetused, riigivararegistri registreerimisnumbrid ja asjade arv 
nimetuste kaupa; 
2) kasutaja nimi ja elu- või asukoht; 
                                                                           9 
3) lepingu tähtaeg; 
4) asjade üleandmise aeg ning tagastamise tähtaeg ja kord; 
5) kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 
6) kasutusse antava asja korrashoiu, uuendamise ja remontimise kohustus; 
7) lepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 
 
 
8) kaitsekorrast tuleneva vajaliku tegevuse tingimused, kirje ldus ja tehnilised nõuded; 
9) kasutusse antava asja kasutusotstarve. 
[RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007] 
(8)  Kui  kinnisasja  valdaja  ei  nõustu  kaitse  -eeskirjaga  või  kaitsekorralduskavaga  määratud 
vaja- likku  tööd tegema või ei jõua tööde tegemise osas kaitstava loodusobjekti kaitse korralda
 
 jaga 
kokkuleppele,  ei  ole  tal  õigust  takistada  kaitstava  loodusobjekti  kaitse  korraldajal  seda  tööd 
korraldamast. 
[RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.0 4.2007] 
(9)  Käesoleva  paragrahvi  lõikes  8  nimetatud  juhul  korraldab  vajalikke  töid  kaitse  -eeskirjaga 
määratud  ulatuses  kaitstava  loodusobjekti  kaitse  korraldaja  riigi  kulul,  välja  arvatud  kohalikul 
tasandil kaitstaval loodusobjektil. 
[RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007] 
(10)  Kaitseala,   hoiuala   või  püsielupaiga  poollooduslike  koosluste  säilitamiseks  vajaliku  töö 
tegemist ei loeta majandustegevuseks ega ettevõtluseks. 
 
(„Keskkonnaõigus“ Hannes Veinla, Tallinn 2005, l k 240 -241.)   
 
https://www.riigiteataja.ee/akt/13099940#para10l g1 
 
Looduskaitseseaduse § 18  alusel on võimalik ka toetuse taotlemine niitude hooldamiseks: 
 
§ 18. Loodushoiutoetus 
 
(1) Kaitseala, hoiuala või püsielupa iga poollooduslike koosluste säilimiseks kaitse -eeskirjaga või 
kaitsekorralduskavaga määratud vajaliku töö tegemiseks makstakse lood ushoiutoetust. 
(2) Loodushoiutoetust on õigus taotleda kinnisasja va ldajal. 
(3)  Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise korra ning nõuded 
toetuse maksmiseks ja toetuse määrad kehtestab keskkonnaminister määrusega  . 
(4)Loodushoiutoetust ei maksta : 
1)  kui  tööde   tegija   ei  täida  toetuse  saamiseks  sõlmitud  lepingut  või  loodushoiutööde  tulemus  ei 
vasta lepingu või õigusaktiga kehtestatud nõuetele, 
2) kui tööde tegija esitas loodushoiutoetuse taotlemisel valeandmeid, 
3) kui taotluste eelisjärjestuse kohaselt ei ole vähem eelistatud maaüksusel loodushoiutoetuse 
maksmiseks jooksva aasta riigieelarves selleks vahendeid ette nähtud või 
4) kui tegevus toimub maatükil, mille suhtes hüvitatakse jooksva l aastal kaitsealuse looma ja 
kevadrändel viibivate lindude tekitatud kahju käesoleva seaduse § 61 lõike 1 aluse l. 
(5)  Loodushoiutoetuse  maksmise  aluseks  on  kaitstava  loodusobjekti  kaitse  korralda  ja  ja  tööde 
tegija  vahel  sõlmitud  leping  ning  selles  nimetatud  nõuete  kohaselt  tehtud  tööde  üleandmis 
-vastuvõtmisakt. 
[RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007] 
 
(„Keskkonnaõigus“ Hannes Veinla, Tallinn 2005, l k 245 -246.) 
 
 
                                                        ​10 
Loodushoiu toetuse taotlemise määrus: 
 
§ 1. Määruse reguleerimisala 
Määrus  kehtestab  kaitseala,  hoiuala  või  püsielupaiga  poollooduslike  koosluste  säilimiseks  kaitse 
-eeskirjaga  või  kaitsekorralduskavaga  määratud  vajaliku  töö  toetamiseks  kinnisasja  valdajale 
makstava  loodushoiutoetuse  (edaspidi  toetus)  taotlemisel  e,  taotluse  läbivaatamisele,  tööde 
tegemisele,  toetuse  maksmisele  esitatavad  nõuded  ja  tingimused,  toetuse  maksmise  korra  ning 
toetuste määrad. 
 
 
§ 2. Loodushoiutoetuse määrad 
(1) Kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuvate poollooduslike koosluste, mis ei asu Natura 2000 
võrgustiku alal või asuvad määruse lisas 5 toodud kaartidel 
1 
märgitud projektialal hooldamiseks antavad toetuse määrad on: 
1) Natura 2000 võrgustiku alal asuva puisniidu hooldamine 3600 kr/ha; 
2) puisniidu, mis ei asu Natura 2000 võrgustiku alal, hooldamine 3100 kr/ha; 
3)  Natura  2000  alal  asuva  rannaniidu,  loopealse,  lamminiidu,  soostunud  niidu,  sooniidu, 
puiskarjamaa,  aruniidu,  LKS  §  69  punktis  1  nimetatud  linnua  la  l  asuva  poldri  niidu hooldamine 
2800kr/ha; 
4) rannaniidu, loopealse, lamminiidu, soostunud niidu, sooniidu, puiskarjamaa, aruniidu, mis ei asu 
Natura 2000 alal, hooldamine 2300kr/ha. 
[RTL 2007, 70, 1228 -  jõust. 10.09.2007] 
(1 
1 
) Kaitsealal, hoiuala  või püsielupaigas asuvate poollooduslike koosluste taastamiseks antavad 
toetuse määrad on: 
1) niidu või loopealse puhastamine hõredast võsast (liituvusega 0,2–0,4), kui võsa on: 
a) kuni 1,5 m kõrgune 2800 kr/ha; 
b) üle 1,5 m kõrgune 3900 kr/ha; 
2) niidu või loopealse puhastamine keskmise tihedusega võsast (liituvusega 0,5–0,7), kui võsa on: 
a) kuni 1,5 m kõrgune 3600 kr/ha; 
b) üle 1,5 m kõrgune 5300 kr/ha; 
3) niidu või loopealse puhastamine tihedast võsast (liituvusega 0,8–1), kui võsa on: 
a) kuni 1,5 m kõrgune 5000 kr/ha; 
b) üle 1,5 m kõrgune 6800 kr/ha; 
4) puisniidul ja puiskarjamaal puurinde liituvuse vähendamine puistu grupilise struktuuri taastamise 
eesmärgil:   
13 
a) 1 kuni 2 liituvusastme võrra 2500 kr/ha; 
b) 3 kuni 4 liituvusastme võrra 3900 kr/ha; 
5) poollooduslikel koosluste l loomade selle korra kohaseks karjatamiseks vajalike tarade ehitamine 
iga 
viie aasta järel 15 kr/m; 
6) rannaniidu või lamminiidu tihedast pilliroost puhastamine, ebatasase või mätastunud lamminiidu, 
soostunud  niidu  või  sooniidu  niitmine  koos  kuni  1,5  meetri  kõrgusest  hõredast  võsast 
puhastamisega 3600kr/ha. 
[RTL 2007, 70, 1228 -  jõust. 10.09.2007] 
(2)  Loodushoiutoetust  ei  maksta,  kui  samal  aastal  hüvitatakse  rändel  viibivate  lindude  sellel 
maatükil tekitatud kahju «Looduska itseseaduse» §  61 alusel. 
 
                                                                             11 
§ 3. Toetuse taotleja  
Toetust  on  õigus  taotleda  kaitsealal,  hoiualal  või  püsielupaigas  asuva  kinnisasja  maad  õiguslikul 
alusel  kasutaval  valdajal  (omanikul,  rentnikul,  ajutise  kasutusõiguse  alusel  kasutajal),  kui  sellel 
maal  toimub  kaitsekorra  või kaitsekorralduskava kohaselt vajalik poolloodusliku koosluse ilmet ja 
liigikoosseisu tagav tegevus. 
 
 
 
 
PRIA toetuse taotlemise tingimus ja määrus 
 
Toetust  saab  taotleda  põllumajandusega   tegelev   füüsi  line  või  juriidiline  isik,   seltsing   ning  muu 
juriidilise isiku staatuseta ühendus
 
(edaspidi
 
 taot leja)
 
 tingimusel, et taotleja harib
 
või
 
 hooldab maad 
õiguslikul alusel, s.t on maa oma nik või omab kehtivat rendilepingut. 
Taotlejad,  kelledel  on  perioodil  2007-2010  võetud  kehtiv  5-aastane  PLK  kohustus,   esitavad  
PRIA-le taotluste vastuvõtuperioodil kohustuse jätkamise kinnitamiseks ja toetuse taotlemiseks: 
  vormid PT50A (pindalatoetuste taotlus koos põldude loeteluga), mis tuleb esitada ka juhul, kui 
taotlejal pole muud maad peale poollooduslike koosluste; 
 põllumassiivi kaart, millele on märgitud taotluse lisas loetletud põldude numbrid ja nende piirid, 
kui taotleja kasutuses on muud maad peale poollooduslike koosluste. Kui andmed 
põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada, ei ole kantud põllumajandustoetuste ja 
põllumassiivide registrisse , tuleb esitada katastri kaart või muu kaardimaterjal; 
    Keskkonnaameti (edaspidi KA) poolt kinnitatud vormi MT68 (poollooduslike koosluste loetelu); 
    KA poolt kinnitatud poollooduslike koosluste kaardid; 
    teave kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta koos koosluste loetelu ja poollooduslike koosluste 
kaartidega, kui kohustusealused pinnad on koos kohustusega teiselt tootjalt üle võetud;Kui pärast 
toetuse taotluse esitamist läheb kogu põllumajanduslik ettevõte ühelt omanikult üle teisele, on 
võimalik toetuse maksmine uuele omanikule. Selleks peab põllumajandusliku ettevõtte üle võtnud 
isik ülevõtmisperioodil esitama PRIA-le ettevõtte ülevõtmist tõendavad dokumendid ja taotlema  
toetuse maksmist, esitades soovitusliku vormi „Teave põllumajan dusliku 
majapidamise/põllumajandusettevõtte üleandmise-ülevõtmise kohta ja taotlus üle võtjale toetus(t)e 
maksmiseks". Lisaks eelpool nimetatud dokumentidele peab ülevõtja PRIA-le esitama ka 
põllumajandusministri 8. märtsi 2010. a määruse nr 19 „Poolloodusliku koosluse hooldamise 
toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 
2007-2013" lisas 4 toodud vormi kohase teabe kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta 
Ülevõtmisperioodiks on 22. mai kuni 1. september. 
Ülevõtmise puhul antakse kõik üleandja toetuse taotlemisega kaasnevad 
õigused ja kohustused ülevõtjale. 
 
  ​  teave kohustuse asendamise kohta koos koosluste loeteluga, kui kohustus asendatakse teise 
lubatava kohustusega. 
 
MAK 2007-2013 raames mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saaja võib asendada oma 
kohustuse osaliselt või täielikult PLK kohustu sega. 
 
Taotleja, kes võtab 2011. aastal esmakordselt PLK kohustuse, esitab PRIA-le taotluste 
vastuvõtuperioodil lisaks eelpool nimet 
    vormi MT60 (põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustuse võtmise kinnitus), millega taotleja 
kinnitab PLK toetuse viieaastase kohustuse võtmist ja kõigi toetuse saamise nõuete täitmist. 
 
 
 
                                                                            12 
Vorm MT60 tuleb esitada ka juhul, kui taotleja kohustus on alanud ülevõtmise teel ning ülevõetud 
kohustust soovitakse suurendada. 
 
 
    avalduse oma andmete kandmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, kui 
taotleja andmed ei ole sinna varem kantud. 
 
Toetust  võib  taotleda  keskkonnaregistrisse  kantud  vähemalt  0,10  hektari  suuruse  poolloodusliku 
koosluse  või  selle  osa  kohta,  mis  asub  Natura  2000  alal,  kui  taotleja  tagab,  et  nimetatud 
poollooduslik kooslus, mille kohta toetust taotletakse, on niitmise või karjatamise teel hooldatav
 
ja
   
sellel on kohapeal visuaalselt tuvastatav piir. 
 
Poollooduslikud kooslused moodustavad looduskaitseliselt väärtusliku terviku üksnes koos seal 
olevate maastikuelementidega, s.h pärandkultuuri objektidega. Selle tõttu ei arvata kõiki 
maastikuelemente PLK toetuse puhul toetusõigusliku maa hulgast välja.atud dokumentidele:PLK 
pindalast arvatakse siiski maha poollooduslikul kooslusel paiknev üle 0,01 ha suuruse maa-ala 
pindala, millel põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik (puudegrupp, kivihunnik jne) ja üle 2 m 
laiune maastiku joonelement (kraav, hekk , kiviaed jmt), välja arvatud juhul, kui nende ole masolu 
on seotud traditsioonilise põllumajandusliku tegevusega või arengukavas sätestatud toetuse 
eesmärkide saavutamisega (tagada Natura 2000 aladel asuvate poollooduslike koos luste soodne 
seisund). 
 
Toetusõigusliku pinna hulka ei arvata: 
 
    veega piirnevat rannaala (liivane või kivine maa), kus rohttaimede osakaal koosluses on alla 
50%; 
    põõsastikku või metsatukka (ei kehti keskkonnaregistris arvele võetud looniitude, kadas tike, 
puisniitude ja puiskarjamaade puhul); 
    keskkonnaregistris arvele võetud looniitude, kadastike, puisniitude ja puiskarjamaade koosluse 
osa, kus pole tuvastatav rohukamara olemasolu; 
    tehisobjekte (hooned, kivihunnikud, tehisveekogud jne, välja arvatud looduskaitselis tel 
eesmärkidel rajatud objektid nagu kõretiik ja määruse nr 19 § 5 lg 4 märgitud kinnismä lestised ja 
pärandkultuuri objektid). 
Pindalatoetuste taotlusele tuleb märkida kogu taotleja valduses olevad vähemalt 0,30 ha suurused 
põllud, seda ka siis, kui toetust kõikide põldude kohta ei taotleta või taotleja kasutuses on 
põllumajandusmaad väljaspool PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrit . 
Toetuse saamiseks peab taotleja: 
 
    täitma kogu majapidamise põllumajandusmaal nõuetele vastavuse nõudeid ning väetiste ja 
taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõudeid; 
    täitma toetuse saamiseks kehtestatud baas- ja täiendavaid nõudeid (poollooduslike koosluste osas 
kehtib erisus niitmise ja loomade karjatamise tähtaja osas, mis 31. juuli asemel on 1. oktoober). 
 
PLK toetust ei maksta sellise maa kohta, millele taotletakse teisi pindalatoetusi: ühtset pind 
alatoetust, ebasoodsamate piirkondade toetust, keskkonnasõbraliku majandamise toetust, 
mahepõllumajandusliku tootmise toetust, Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antavat 
toetust või Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antavat toetust. Samuti ei maksta toetust 
aladele , millele taotletakse KA-st loodushoiutoetust (üheaegselt ei või taotleda toetust alade hool  
damiseks või taastamiseks). 
TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJAMAKSMINE 
PRIA teeb taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused taotluse esitamise aastale järgneva 
aasta 25. jaanuariks. Toetused makstakse taotleja arveldusarvele hiljemalt 30. juuniks 2012. a. 
 
                                                                            13 
Toetuse määr puisniidu hooldamise eest on 238,07 EUR (3725 EEK) hektari kohta aastas, toetuse 
määr kõigi ülejäänud koosluste hooldamise eest on 185,98 EUR (2910 EEK) hektari kohta aastas. 
Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus on üks neljast põllumajandusliku keskkonnatoetuse 
alameetmest, millele on  Euroopa Nõukogu määruse 1698 /2005 lisas sätestatud maksimaalne suurus 
hektari kohta: 
 
    üheaastaste kultuuride hektari kohta 600 € (siia gruppi arvestatakse teravilja-, õli- ja kiukultuurid, 
kaunviljad, rühvelkultuurid, köögiviljakultuurid ja mustkesa); 
    mitmeaastaste kultuuride hektari kohta 900 € (siia gruppi arvestatakse kõik ravim-ja 
maitsetaimed ning viljapuu- ja marjaaiad); 
    muu maakasutuse puhul 450 € (siia gruppi arvestatakse kõik PR, LR, P+heintaimed ja PLK 
maad). 
 
Kui taotleja ületab toetust taotledes hektari kohta makstavat maksimaalset piirmäära, siis ületava 
osa eest taotlejale toetust ei maksta. Oluline on siinjuures märkida, et hektari kohta makstavat 
toetust vaadatakse kokku kogu taotletud põllumajandusliku keskkonnatoetuse peale 
(keskkonnasõbraliku majandamise toetus, mahepõllumajandusliku tootmise toetus, poolloodusliku 
koosluse hooldamise toetus ja kohalikku sorti taimede („Sangaste“ rukis ) kasvatamise toetus) 
Näide: 
 
Taotleja esitas 2011. aastal pindalatoetuste taotluse, millel taotles 5,00 ha püsirohumaale 
mahepõllumajandusliku tootmise (MAH) toetust ja 10 ha-le nisu-le MAH ning keskkonnasõbraliku 
majandamise toetust põhitegevuse nõuete järgimise eest (KSMP). Lisaks taotles taotleja toetust 
200-le mahepõllumajanduslikult tunnustatud mesilasperele. 
 
5,00 ha*76,69 EUR = 383,45 EUR (MAH) 
 
10,00 ha*119,20 EUR = 1 192,00 EUR (MAH) 
 
10,00 ha * 35,15 EUR = 351,50 EUR (KSMP) 
 
200 mesilasperet*31,96 = 6 392,00 EUR 
 
Kokku taotles taotleja toetust 383,45+ 1192 ,00+351,50+6 392,00 = 8318 ,95 EUR 
 
Vastavalt Euroopa Nõukogu määrusele nr 1698/2005 oleks taotlejal õigus saada maksimaalselt 
toetust: 
 
5,00 ha*450 EUR = 2 250,00 EUR 
 
10,00 ha*600 EUR = 6 000,00 EUR 
 
Kokku oleks taotleja õigus saada 2250,00+6000,00 = 8250,00 EUR 
 
Kuna taotlejale määratav toetussumma ületab EK määrusega ettenähtud maksimaalset hektari kohta 
makstavat summat , siis makstakse taotlejale toetust summas 8 250,00 EUR ja seda ületavas osas so 
8318,95-8250,00 = 68,95 EUR taotlejale toetust ei maksta. 
 
(​ http://www.pria.ee/et/toetused/meede/poolloodusliku_koosluse_hooldamis
e_toetus_2011/) 
 
                                                                            14 
 
 
 
Kaitse-eeskiri 
 
Lisaks üldisele looduskaitse seadusele on igal kaitsealusel objektil oma kaitse-eeskiri , kus on väga 
täpselt  ära  määratud  kaitseala  piirid,  kaitse  eesmärk,  kaitseala  valitseja,  lubatud  ja  keelatud 
tegevused,  lennuliiklus  ka  itsealal,  teadusalaste  välitööde korraldus, tegevuste kooskõlastamine ka 
itsealal.  Eraldi  on  lahti  kirjutatud sihtkaitseööndi ja piiranguvööndi piirid ning lubatud ja keelatud 
tegevused. 
 
 
( https://www.r i igiteataja.ee/akt/12863102) 
 
Kasutatud kirjandus 
 
„Väike  käsiraamat  neile,  kes  loodusest  hoolivad“  Eesti  Terioloogia  Selts,  Eesti  Looduseuurijate 
Se-lts, 
Koostanud Piret Kirista ja ja Uudo Timm, Tartu 2006 
„Esimene Eesti looduskaitse seadus“ Koostanud Andres Tõnisson, Tallinn 2006 
„Globaalsed keskkonnaprobleemid“ P. Anttila, M. Ojanen, M.Puhakka, T. Vourisuo, T. Frey. Tartu 
1996 
„Keskkonnaõigus“ Hannes Veinla, Tallinn 2005 
„Pärandkooslused Õpik-käsiraamat“ koostanud ja toimetanud Toomas Kukk, Tartu 2004 
www. riigiteataja .ee 
http://www.pky.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=50&Itemid=14 
http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm 
http://www.smt.edu.ee/materjalid/puisniit4 
http://www.botany.ut.ee/lectures/poollooduslikud1.pdf 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
                                                        ​15