1.Mida see seadus reguleerib? Käesolev seadus reguleerib taimesordi registreerimist, sordi sordilehte ja kaitse alla võtmist, kaitsealuse sordi omaniku õigusi, seemne ning taimse paljundusmaterjal ja kultiveerimismaterjali turustamisotstarbelist tootmist, sealhulgas pakendamist, turustamist ja Eestisse toimetamist, riiklikku järelevalvet ning vastutust käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide rikkumise eest. 2.Mis on sort? Sort käesoleva seaduse tähenduses on botaanilise taksoni madalaima eristatava taseme taimerühm, mis on määratletud genotüübist või genotüüpide kombinatsioonist määratud tunnustega, mis erineb sama botaanilise taksoni siseselt teistest
4) metsapuutaimede hooldamisel kuni 96 eurot hektari kohta kalendriaastas. Toetuse saamiseks peab esitama Erametsakeskusele: 1) taotluse (määruse lisa 1); 2) määruse lisas 2 loetletud andmed metsa uuendamistööde kohta (soovituslikud vormid); 3) koopia metsakultiveerimismaterjali soetamist tõendavast arvest ning selle tasumist tõendavast dokumendist; 4) metsakultiveerimismaterjali tootmisega tegeleva ettevõtja allkirjastatud kehtiva hinnakirja, kui isik, kes tegeleb kultiveerimismaterjali tootmisega, istutas enda kasvatatud taimi. Erametsakeskus teeb toetuse otsuse 120 päeva jooksul pärast taotluste esitamise tähtpäeva. Toetus makstakse välja 30 päeva jooksul pärast otsuse tegemist. Vaata lisaks http://www.eramets.ee/toetused/toetuste-taotlemine/metsa-uuendamise-toetus/
Hilisema diferentseerumise käigus loodusliku väljalangemise ning valgustusraiete tõttu väheneb järgnevatel aastatel lehtpuude arv puistus oluliselt. Lähtudes metsauuendamise ajaloolistest kogemustest on Eestis selliste kasvukohatüüpide pindala, mida on otstarbekas kultiveerida, ligi 2/3 metsade kogu pindalast. Metsakultiveerimismaterjali tootmist ning kasutamist ei ole võimalik muuta nii kiiresti kui muutub uuendusraiete, eriti lageraiete pindala. See teeb metsauuendamismahu ja kultiveerimismaterjali vajaduse prognoosimise pikemaks perioodiks 11 keeruliseks ja ebatäpseks. Metsakultuuride ebapiisava rajamise ja kasutuseta põllumaade metsastamata jätmise tõttu on Eesti metsaressursi hulgas üle 177 000 hektari hall-lepikuid. 69% hall-lepa enamusega puistutest kasvab laane- ja salumetsades, kus on kõige produktiivsemad (jänesekapsa, sinilille, naadi ja sõnajala) kasvukohatüübid. Neid alasid on
kasuks põllumassiivile. Boniteet Keskmiseks põllumaa boniteediks tuli 29 hp. Go boniteet ja Go1 oli 37 hp. GI boniteet oli 21 ning M' boniteet 18 ja LkIg oli boniteet 40. Põllumassiivi metsastamine Üks raskemaid küsimusi põllumajandusmaade metsastamisel on puuliigi valik, mida mõjutavad järgmised motiivid: -majanduslik tasuvus puuliigi kasutatavus ja kasutamisvanus - sobivus üldse põllumaale I metsapõlvkonda moodustama - sobivus maastikku - kultiveerimismaterjali saadavus Kuna põllumullad, ka kõige kehvemad, on puittaimede kasvuks viljakad, on varasematel aastakümnetel metsastamisega saadud kuuse-, männi- ja lehisepuistute boniteet harva II, enamuses aga I ja IA, ulatudes ka IB boniteediklassini. Seepärast on siin võimalik kultiveerida praktiliselt kõiki meie metsapuid (kuusk, mänd, arukask, sanglepp, tamm, saar jt), ka võõrokaspuid euroopa ja siberi lehist ning harilikku ebatsuugat. Kuusk on üks sobivamaid
7) vastab geenireservimetsa tunnustele ning selle geenireservimetsaks määramine on põhjendatud Metsakaitse ja Metsauuenduskeskuse tehtud ekspertiisi alusel. (3) Geenireservimets on mingile kindlale puuliigile iseloomulike ja majanduslikult väärtuslike puistutega metsaosa, kus inimmõju metsa geenifondile on minimaalne ning geenifond areneb eeskätt looduslike tingimuste mõjul. Geenireservimetsa puistuid kasutatakse kultiveerimismaterjali algmaterjalina. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aluste äralangemise korral arvab keskkonnaminister kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse või kinnisasja omaniku ettepanekul metsa kaitsemetsade hulgast välja. § 20. Kaitsemetsa majandamine (1) Kaitsemetsa majandatakse käesolevas seaduses ning looduskaitseseaduses ja kaitseeeskirjas sätestatu kohaselt. (2) Käesoleva seaduse § 19 lõike 2 alusel määratud kaitsemetsa majandamise eeskirja kinnitab
annaabi.ee 
