karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. (1) Metsa uuendamise, kasvatamise või kasutamise nõuete või metsakaitse nõuete rikkumise eest, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 68 ja 69 nimetatud juhtudel, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot. Õige tegutsemisviis Tuleb esitada metsateatis keskkonnaametile. Positiivse vastuse korral sõlmida raiekorraldajaga leping. Ilma metsateatiseta võib teha sanitaarraiet kuni 3tm hektari kohta, kuid mitte rohkem kui 20 tm kinnistu kohta. Kaitsealadel peab raie olema kooskõlas lisaks “Looduskaitseseaduse” ja selle alamaktidega (kaitseeeskiri). Teine tõsielu juhtum
2 197 000 ha, mis moodustab 48,6% riigi pindalast -Metsaseadust kohaldatakse alates 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki suhtes -Metsatükki peab igast küljest ümbritsema muu kõlvik kui mets -Metsamajanduskava koostatatakse, kui metsa pindala ületab 2 ha metsamajanduskava eest vastutab metsaomanik Metsakorraldusettevõte koostab kava koostöös erametsaomanikuga Kooskõlastused ja kava kehtestamise korraldamine jääb koostaja hooleks Selle alusel kohe võimalik esitada metsateatis Kui omanik teeb taotluse, kompenseerib riik talle kuni 70% metsamajanduskava koostamise kuludest Metsaomanik peab kahe aasta jooksul pärast lageraiet vastutama, et oleks mets uuenenud viie aastaga Mänd vähemalt 0.5m Puid olenevalt puuliigist 1000-1500tk/ha Kohustus maksta tagatisraha tekib metsaomanikul suurema, kui 2ha lageraie puhul Tagatisraha tuleb tasuda enne lageraie tegemist Metsas raiet tegeval isikul peab kaasas olema raiet lubava märkega
metsamaterjali võõrandamise tulu saamise aastast arvates kuni kolme aasta jooksul tehtud metsa majandamise kulusid võõrandamistulust maha arvata. Selleks lükatakse sellise kasu maksustamise hetke kolm aastat edasi. Mingeid piiranguid võõrandatava raieõiguse mahule ega metsamaterjali kogusele ei seata. Endiselt jäävad kehtima nõuded, et tegemist peab olema metsa majandamisega metsaseaduse tähenduses ning et seaduses nõutud juhul on Keskkonnaametile esitatud metsateatis. Muudatus peaks olema soodne eeskätt füüsilisest isikust metsaomanikele, kelle jaoks raieõiguse ja raiutud metsamaterjali müük on ühekordne tehing, mitte jätkuv majandustegevus. Lisaks täpsustab seadus, et mahaarvatavate kulude hulka ei loeta tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel tehtud kulusid. 3.4 Käibemaksuseaduse muudatustest - 1. siseriiklik pöördmaksustamine laieneb ka kullale 2. suureneb isikute ring, kellel on õigus kauba impordi vormistamisel kasutada
seaduslikkust ja vastuvõtja seda kontrollima. (2) Metsa raieks andmisel peab andja võtjale tõendama raieõiguse olemasolu ja võtja seda kontrollima. (3) Raieõiguse olemasolu ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavad andmed ja dokumendid on: 1) kinnistusraamatu kanne; 2) riigimetsa korral riigivara registri kanne; 3) raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise leping; 4) kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse raiet lubava märkega metsateatis; 5) isikut tõendav dokument. (4) Iga metsas raiet tegev isik on kohustatud tõendama raiumise õigust järgmiste dokumentidega: 1) raieõiguse olemasolu tõendav dokument või töö või teenuse aluseks olev kirjalik leping; 2) kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse raiet lubava märkega metsateatise koopia; 3) isikut tõendav dokument. (5) Metsas raiet tegeval füüsilisel isikul ja juriidilise isiku esindajal peavad käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides
varumist, töötlemist ilma vastavate lubadeta või töötervishoiu ja tööohutuse seadust rikkudes. Peamised põhjused, miks Eestis (osaliselt ka Soomes) esineb ebaseaduslikke metsaraieid ja kaubandust on: 1) Osa ebaseaduslikest raietest on jäänud riigi järelvalveinfost välja. Satelliitinfo on väga hea vahend tõhusamaks järelvalveks kodanikelt tuleva info kõrval ja seda rakendatakse ka tulevastel perioodidel. 2) Metsateatis ei ole piisav tõkestusvahend ebaseaduslike raiete ärahoidmisel - omanikke tuleb teavitada/nõustada raiete korrektsest läbiviimisest ja teostada kontrolli raiete kvaliteedi üle paralleelselt raietegevuse toimumisel. 8 3) Inspektorite kvalifikatsiooni tuleb tõsta ,,piiripealsete juhtumite" menetlemisel. Ühtlustada praktikat.
Oma olemuselt jagunevad keskkonnaload nelja erinevasse rühma: lihtload, keskkonnakompleksload, eriload ja erakorralised load. Jagunevad: Lihtluba on luba, mis antakse ühe loodusressursi kasutamiseks või ühest saasteallikast saasteainete keskkonda viimiseks või ühele isikule jäätmekäitluseks (näiteks geoloogilise uuringu luba, kaevandamisluba, vee-erikasutusluba, välisõhu saasteluba, kiirgustegevusluba, metsateatis jne). Neid lube antakse välja juhindudes vastavat valdkonda reguleerivatest õigusaktidest – kaevandusloa puhul maapõueseadusest, vee-erikasutusloa puhul veeseadusest, kiirgustegevusloa puhul kiirgusseadusest, metsateatise puhul metsaseadusest jne. Keskkonnakompleksluba on luba, mida antakse üheaegseks saasteainete välisõhku, veekogusse, pinnasesse või põhjaveekihti viimiseks ning jäätmete käitlemiseks. Selle loa
töö tootlikkus (m3 päevas) Kasulik on koostada tööde tehnoloogiline skeem s.o. plaan, kus näidatakse juurdepääsuteed, kokkuveoteed, ohtlikud kohad, alglao asukoht, säilitamist vajavad metsaosad jmt. Vajadusel tuleb raie kooskõlastada naabermetsade omanikega, eriti juhul, kui kasutatakse ühiseid teid või kui raiutav puistu piirneb naaberkinnistuga. Tuleb vormistada raieks vajalikud dokumendid saata maakonna keskkonnateenistusele metsateatis (oodata ära vastus, lubava otsuse korral sõlmida raieks vajalikud lepingud). 21. Raielangi ettevalmistamine raieks. Raielank eraldatakse ülejäänud metsaosadest selgete piiridega. Ala piiritlemiseks on kõige mõttekam sisse raiuda 1 m laiune visiir. Visiiri võib tähistada visiiritikkudega, mille ülemistele otstele võib siduda eredavärvilise märkelindi. Visiiritikkudega tuleb kindlasti tähistada visiiri pöördepunktid, sirgetel lõikudel tuleb visiiritikud asetada sellise