· Raietega avatud metsa lõunaservades kahjustab õhukesekoorelisi kuusetüvesid suvine päikesepõletus. Lõunapoolselt tüveküljelt võib kuumakahjustuse tõttu koor isegi kuivada. Sellised puud on vastuvõtlikud putukate (üraskite) rünnakule. Pikne · Pikselöök võib tabada üksikuid puid, tekitades tüvesse või koorde lõhe või purustades kogu puu. Mõnikord võib pikselöögist alguse saada metsatulekahju. Inimese poolt põhjustatud metsakahjustused! Metsade ebaõige majandamine! · Kõik algab kasvukohale sobiliku puuliigi valikust, õigest metsa rajamisest ja hooldamisest kuni raiete planeerimiseni ja metsa ülestöötamiseni ning materjali väljaveoni välja. Puude mehaaniline vigastamine! · Raiete ja metsamaterjali väljaveo käigus vigastatud puud on vastuvõtlikud seenhaigustele ja putukkahjuritele. · Rasked metsaveomasinad vigastavad puude juuri, kust saavad alguse juuremädanikud.
Osa metsaomanikke peab peleteid liiga kalliks ja nende kasutamist liiga aja- ja töömahukaks. Ulukite eemalhoidmiseks metsakultuuridest ja noorendikest kasutatakse ka tarastamist. Ulukiaedu on soovitatud ehitada just väiksematel pindadel kasvavate kallimate metsakultuuride puhul (nt maarjakask). Ulukiaia miinuseks peetakse seda, et kui loom (eriti metskits) ikkagi aeda satub, on teda sealt jahimeeste abita raske kätte saada, samas teeb ta seal märkimisväärselt kahju. Inimese põhjustatud metsakahjustused Inimene võib metsa kahjustada kas otseselt või kaudselt mitmesugusel viisil, alates puude otsesest vigastamisest, nende kasvutingimuste halvendamisest, kahjurite ja haiguste leviku soodustamisest kuni keskkonna saastamise ja kliima mõjustamiseni välja. Eriti tänapäeval on inimese mõju loodusele märgatavalt suurenenud. Paljud metsateadlased peavad inimest ainukeseks tõeliseks kahjuriks metsas! Metsade vale majandamine
ajalehes ja ka muudes kohalikes massiteabevahendites, keelata: 1) metsa kasutamine puidu saamiseks, kõrvalkasutuseks, jahinduseks, teadus ja õppetööks ning rekreatsiooniks; 2) võõras metsas viibimine, välja arvatud teenistusülesannete täitmisel. § 36. Riigikaitsealane tegevus metsas (1) Metsa kasutatakse riigikaitseks: 1) kaitsejõudude harjutusväljadel vastavalt kehtivale planeeringule; 2) riigimetsas alalise väljaõppe korraldamiseks või juhul, kui väljaõppega kaasnevad metsakahjustused; 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel metsaomaniku või riigimetsa majandaja loal. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhtudel on väljaõppe korraldamiseks vajalik Vabariigi Valitsuse luba. (3) Metsa kasutamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel lähtutakse kaitsejõudude harjutusväljale esitatavatest nõuetest ja harjutusväljade kasutamise korraga kehtestatud ohutusnõuetest. § 37
annaabi.ee 
