NABALA KÜLA 1 SISUKORD 1. Nabala küla üldiseloomustus 2. Nabala küla ortofoto 3. Nabala küla põhikaart 4. Nabala küla ajaloolisel kaardil 5. Nabala suuremad maanteed 6. Nabala Karstialad 7. Nabala küla mõisahoone 8. Kokkuvõte 2 1.Nabala küla üldiseloomustus: Nabala küla asub Harju maakonnas Kiili vallas. Nabala asub Tallinnast 19 km kaugusel. Kordinaadid on: 72.19 km; kaardi keskpunkt: 59°16'26" põhjalaiust, 24°52'28" idapikkust. Elanike on Nabala külas 2009.a seisuga 148
Tallinna Reaalkool Uugla küla atlas 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Uugla küla iseloomustus......................................................................................................... 3 Uugla küla geoloogiline ehitus ja pinnavormid........................................................................ 5 Uugla küla Läänemaal. Ortofoto.............................................................................................. 6 Uugla küla põhikaart............................................................................................................... 7 Uugla ajaloolistel kaartidel...................................................................................................... 8 Uugla maanteedekaart.......................................................................................................... 10
Õppematrjalid. Nõuandeid uurimistöö vormistamiseks arvutil http://www.real.edu.ee/oppetoo/uurimus/arvutis.htm 2 Sisukord 1. Anija küla üldiseloomustus ................................................................................................... 4 2. Anija küla geoloogiline ehitus ja pinnavormid ....................................................................... 6 3. Anija küla Harjumaal. Ortofoto .............................................................................................. 7 4. Anija küla põhikaart ............................................................................................................... 8 5. Anija ajaloolilistel kaartidel .................................................................................................... 9 6. Anija maanteedekaart .........................................................................................
......................................................................................7 5. Verstakaart......................................................................................................................8 6. Mullakaart......................................................................................................................9 7. NL topokaart.................................................................................................................10 8. Ajalooline ortofoto........................................................................................................11 9. Ajakohane ortofoto........................................................................................................12 10. Ajalooline Katastrikaart 1936.....................................................................................13 11. Kasutatud kirjandus.....................................................................................................14
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Lukse talu Pühaste külas. Kodukoha atlas Puka valla vapp Eelika Kuusik 2013 Sisukord 1. Koha tutvustus 2. Kuidas kohale jõuda 3, Põhikaart 4. Mustvalge põhikaart 5. Verstakaart 6. Mullakaart 7. Ortofoto 8. Eesti topokaart aastatest 1935 - 1939 9. Eesti baaskaart aastatest 1994 - 1998 10. NL topokaart 11. Katastrikaart aastatest 1978-1989 12. Kultuurimälestised 13.Kohanimed 1. Koha tutvustus Lukse talu asub Pühaste külas, Puka vallas, Valgamaal. Talu on ehitatud umbes 1978a. Ennem seda elasid seal Sakslased. Praeguses talus asus kunagi koolimaja ning raamatukogu. Salu ja Pikasilla vahele tõi kunagi suubunud liustikujõgi lubjarikast liiva ja kruusa, millele hiljem kuhjus moreen
Geograafia arvestus 1. Eesti asend, piirid, suurus Eesti Vabarikk asub Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, parasvöötme põhjapoolsemas osas merleise ja mandrilise kliima üleminekualal. 2. Eesti põhikaart, ristkooridnaadid Eeesti põhikaart on Maa-ameti poolt koostatav Eestit kattev topograafiline kaart. Topograafiline kaart- kõige täpsem üldgeografiline kaart. Ortofoto- on töödeldud aerofoto Kaardi koostamine : 1) Aerofoto 2) Ortofoto 3) Vektor- ja rasterkaart 3. Geoloogiline ehitus Eesti asub Ida-Euroopa platovrmi loodeosas. Platvorm- on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ja seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks.
Jõhvi linn IR.kursus Gregor Kustav Köster Sisukord 1. Jõhvi linna üldiseloomustus...........................................................................................3 2. Jõhvi linna geograafiline ehitus ja pinnavormid............................................................5 3. Jõhvi linn Ida-Virumaal. Ortofoto...................................................................................5 4. Jõhvi linna põhikaart......................................................................................................6 5. Jõhvi ajaloolistel kaartidel..............................................................................................7 6. Jõhvi maanteedekaart....................................................................................................9 7
kus on palju suvilaid, seetõttu on ka suvine elu seal palju aktiivsem. Käsmu poolsaare edelaosas asub mudase põhjaga Käsmu järv. Käsmu on ka aktiivne kalapüügi rajoon, peamised kalad on ahven, särg ja haug. Kivid Käsmu rannavees Käsmu kivikülv metsas Metaandmed Maa-ameti Geoportaalis 1. 1:10 000 kaardilehe number 74004 2. Põhikaardistuse aasta 2009, 1998 3. LIDAR andmed aastast 2013, 2009 4. Ortofoto piksli suurus (cm) 25 5. ülelennu aeg 21.08.2016 Käsmu pls on 9 ortofotot. Uusim 19.08-21.08.2016, vanim 1995. Vanu ortofotosid uutega võrreldes võib märgata, Käsmu küla suurenemist. Poolsaarest on 40 topokaarti. Vanim topokaart on NL topokaart 42 1:100000 (1898), uusim Eesti põhikaart 2015 (2009). Topokaartide omavahelisel võrdlusel erinevad vanemad kaardid uutematest kvaliteedi ja info poolest trastiliselt. Võrdlusel võib märgata ka metsaala vähenemist. Asukoht 1
PurVIEW, Microstation + Z/I, PhotoMod) üle ruumilise kujutisena nähtavad maastikuelemendid. Maastikuelementideks on nt teed, ehitised, kõlvikute piirid ja hüdroloogilised objektid. Samuti lisatakse kõrgusinfo. Selgelt eristatavate maapinnaelementide asukoha maksimaalne plaaniline viga ei tohi ületada 3 meetrit, keskmine viga 2 meetrit. Töö esitatakse kaardilehtede kaupa 3D dgn-failidena. 21 Ortofoto on spetsiaalse tarkvaraga töödeldud aerofoto, millelt on maapinna reljeefist, kaamera kaldest pildistamise hetkel ning kaamera tsentraalprojektsioonist tingitud moonutused eemaldatud. Ortofoto valmistatakse topograafiliste andmete hõive korra ja üldist tähtsust omavate topograafiliste nähtuste määruse alusel. Valmistamisel lähtutakse järgmistest nõuetest: 1) ortofoto plaanilise täpsuse keskmine ruutviga ei tohi olla suurem kui 2 maapinna pikslit;
aastal läbiviidud kaugseire andmetel oli see ainult 38 protsenti (Myers 1988, McKendry; Eastman, 1991). Eestis on vabalt kättesaadav WMS teenusena (Web map service veebikaarti teenus) metsanduslike ortofotode kiht (vt. Joonis 1). WMS teenus võimaldab Maa-ameti aluskaartide kasutamist GIS-tarkvaradega. See võimaldab eristada väga lihtsalt taimkatteta alasid, lehtpuu, sega- ja okasmetsi, samuti ka niiskeid alasid jm. Tavapärasest ortofotost erineb lähi-infrapuna ortofoto värvikanalite poolest, punane värv vahetatakse lähi infrapuna ja sinine punase vastu, roheline jääb samaks. CIR ortofotosid kasutatakse metsanduses, põllumajanduses ja ülikoolides erinevate pindade määramisel. Fotosid uuendatakse küllaltki tihti, Eesti viimased WMS-teenusena kättesaadavad metsanduslikud ortofotod pärinevad aastatest 2014/2015. Joonis 1. CIR Metsanduslik ortofoto (Maa-amet, 2009)
(pinnamood, veekogud, riigipiirid jne). Siia hulka kuuluvad ka topograafilised kaardid, mis on neist kõige täpsemad Teemakaardid- need on kaardid, kus on kujutatud mingi kindel teema (nt poliitiline kaart) Erikaardid- need on sellised kaardid, mida kasutavad kindlate erialade spetsialistid või kindlate hobide esindajad (nt: merekaart) Digitaalkaart- arvutikaart, mis sisaldab endas väga palju informatsiooni Aerofoto- õhust pildistatud foto Ortofoto- geomeetriliselt parandatud ühtse mõõtkavaga aerofoto Leppemärgid- kokkuleppelised märgid kaardil, mis tähistavad kindlaid objekte või nähtusi (sama on leppevärvidega) Legend- leppemärkide ja leppevärvide seletus Absoluutne kõrgus- kõrgus mõõdetuna merepinnast Suhteline kõrgus- kõrgus mõõdetuna mõnest muust punktist Samakõrgusjoon- joon, mis ühendab samal kõrgusel asuvaid punkte Mõõtkava- näitab, mitu x on looduses olevaid vahemaid vähendatud
pildistamise momendil tekkinud projekteerivate kiirte asend ja aerofotode asend; 2)orienteeritakse vasakpoolne aerofoto tema orienteerimiselementide järgi ja parempoolne foto orienteeritakse vasakpoolse suhtes. Sisemise orienteerimise elemendid on määratud aerofotoaparaadi sisemiste karakteristikutega X, Y, f k, need on antud aerofotoaparaadi passis ja määratud suure täpsusega, vähemalt 1:100 mm täpsus. Fookuskaugus fikseeritakse iga aerofoto servas. 24. Ortofoto Ortofoto tähendab aerofotot, mis oma esituselt (välimuselt) on küll aerofoto, kuid tema projektsioon on ortogonaalne ja mõõtkava on kogu ortofoto ulatuses ühesugune. Ortofoto valmistamine nõuab maastiku kõrgusvahede teadmist. Fotokujutis saadakse diferentsiaalse transformeerimisega, kus väga väike foto osa (kuni piksel) transformeeritakse õigesse mõõtkavasse. Esimene ortofotode tehnoloogia toimis maapinna mudeli profiilide mõõtmisega. Kas otse või siis
mis koosneb punkti ID’st ja kolmest koordinaadist 16.Kõrgusmudeli loomine Valitakse strateegia vastavalt pinna reljeefile (mägine,tasane,veeala,linn jne). Hiljem saab kõrgusmudelit parandada, muutes kõrguspunktide asukohti, või viies need õigele kõrgusele. 17. 3D kujutise vaatlusvahendid Peegelstereoskoop,3D prillid 18. Fotogramm-meetria tehnika Eestis ning tehtud tööde analüüs (vaata Maa-ameti kodu leht ja muu) 19. ORTOFOTO VALMISTAMISE PROTSESS PROGRAMMIS PHOTOMOD (DEMO VERSIOONI 5.0 JA KASUTUSJUHENDI PÕHJAL) TOPOGRAAFILISTE KAARTIDE VALMISTAMINE Põhikaart. Ja Baaskaart kõige tähtsamad kaardid. Põhikaart Baaskaart Ortofoto 1: 10 000 1:50 000 Alus aerofoto TRIANGULATSIOON Alus - aerofoto Alus- sat. pilt Sisemine Koordin
kleebi siia jagamise link: http://pump.regio.ee/kaart/? bookmark=c64bc283b0833301741d8ce929345f65 Puhasta kaart. Ülesanne nr. 3. LISA Ava maaameti kaardiserver http://geoportaal.maaamet.ee/ Sealt Ava Eesti kaart Tutvu portaaliga, esmalt vali vasakult menüüst –Kaardikihtide valik ja legend Lülita välja valikud Katastritunnus ja Lähteülesanne. Sulge ristist menüü. Sisesta otsingukasti Südalinna kooli aadress – Liivalaia 23. Vaata erinevaid kaardivõimalusi – Hübriidkaart, Ortofoto, Kaart, Põhikaart , vali endale meeldivaim. Mõõda koolimaja ümbermõõt ja pindala. Selleks: Vajuta ülapaneelilt nuppu vahemaade mõõtmine. Klikkides koolile ümbritse kool mõõtjoonega. Vali valikust pindala Kooli ümbermõõt on : 475 m Kooli pindala on: 12600 ruutmeetrit Puhasta kaart – nupp infokasti allservas. Määra kooli absoluutkõrgus – lase hiirel seista kooli kohal ning loe infokastist kõrgus H : Kõrgus on 17,5
maapinnafoto, mille järgi on võimalik koostada topograafilisi ja temaatilisi kaarte või plaane · fotomosaiigid maastikufotod, mis on saadud mitmete järjestikuste fotode kattumisalade ühtseks pildiks monteerimisel. · Satelliitpilt igasugune mustvalge või värvifoto, kus igale värvile vastab teatav kood elektromagnetilisest spektrist · Parandatud foto kaldenurgast tulenevad vead on eemaldatud · Ortofoto maapinnapildid, kust on eemaldatud on perspektiivi aspektid · Ortofotomosaiik järjestikused ortofotod on moneeritud kokku üheks suureks pildiks 2 · Ortofotokaart mõõtkavasse teisendatud ortofotode montaaz koos sellele kantud leppemärkidega Digitaalse ortofoto valmistamise protsess: · digitaalsete algallikate valmistamine
a. Kaardistatud objektide kaupa Rannajoont on kaardistatud: 1996 1998 1999 2001 2002 EPK on valminud paralleelselt õppimisega: probleemid, mida ise oleme teadvustanud probleemid, millest meid on teavitatud 3 EPK10 kaardistusobjektid Aasta 1996 1997 1998 1999 2001 2002 4 EPK10 tootmistehnoloogia AEROPILDISTUS STEREOKAART ORTOFOTO VÄLITÖÖ DIGIEDITEERIMINE, EPK 1:10 000 RELJEEFI DIGIMINE, KARTOGR. EPK TRÜKIKAART 1:20 000 EDITEERIMINE TOOTED 5 EPK rannajoone definitsioonid Eesti põhikaardi rannajoont on kaardistatud järgmiste juhendite järgi: 1995. a. "Eesti põhikaardi juhend. Mõõtkavas 1:10 000 ja 1:5000
1. mensulmõõdistamise põhimõtted, kippreegel on mittepöörlev suunavõtuinstrument mensulmõõdistamise jaoks 2. projektsioonid - stereomeetriline, ortograafiline lk42 3. nivelleerimise põhimõtted 4. erinevad GPS süsteemide nimed 5. aerofotost ortofoto saamine 6. mõõteriistade nimetused ja nende funktsioonid 7. mõõteriistade töösoleku kontroll 8. mõõtmise tüübid erinevates situatsioonides 9. kollimatsiooniviga ja muud vead Kollimatsiooniviga:c = (RV RP ± 180o)/2. The word is related to "colinear" "Collimation" refers to all the optical elements in an instrument being on their designed optical axis. Pikksilma viseerimstelg peab olema risti pööramisteljega. Nurk nende kahe
musta-segunemise paberil (CMYK). Potivärvid-värv segatakse potis valmis ja trükitase siis. 81. Milliseid rastreid kasutatakse trükitehnoloogias? Värvuste (erinevate toonide) saamiseks kasutatakse rastreid: punktraster/konventsionaalne raster (peamiselt ellips); joonraster; diffusioonraster/stohhastiline raster. 82. Kuidas näeb välja Eesti põhikaardi tehnoloogiline skeem? Aerofoto-Ortofoto Stereokaart->Välitööd->1:10000 digitaalne põhikaart->reljeefi digimine, kartograafiline toimetamine->1:20000 trükitud põhikaart. Tooted: ortofoto, digitaalne põhikaart, trükitud põhikaart. 83. Kuidas on korraldatud kaardi tootmine Eesti Vabariigis, kes, millisel määral, milliste kaartide tootmise eest vastutab? Reguleeritud Vabariigi Valitsuse 14.04.1994. määrusega nr. 138- ,,Geodeetiliste ja
korterite arv majas = 2000, aga ka vasturääkivad (ehitusaasta=1996 ja remondiaasta=1967). Olulisemad kaardid Eestis Eesti Baaskaart • Mõõtkava: digitaalversioonil 1:50 000, trükiversioonil 1:50 000. Baaskaart sisaldab Eesti territooriumi kohta nn "baasinfot", mida on võimalik kasutada geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks. Ortofotod ja kaardid Mõõtkava: 1:10 000, asulates 1:2 000. Ortofoto on aerofoto, millelt on kõrvaldatud reljeefist ja pildistamise hetkel aeronegatiivi kaldest tingitud moonutused. • Ortofotokaart on oma olemuselt mõõtkavasse transformeeritud ortofotode mosaiik, mis on vormistatud kaardina (leppemärkide ja kaardiraamiga). 17 • Ortofotol on kujutatud aeropildistuse e. ülelennu hetkel looduses esinenud situatsioon, seega on ortofoto kasutamisel peamine teada, millal toimus ülesvõte
i. Must 45o ii. Magneta 75o iii. Tsüaan 105o iv. Kollane 90o e. Kui eksitakse rastrinurga vastu tekib INTERFERENTSPILT ehk MOIRE (muaree) effekt. 123. Kuidas hinnatakse trükikvaliteeti? a. Värvide õigsus b. Värvide kokkutrükk 10 LOENGUTEEMA ÜLEVAADE EESTI KAARTIDEST 124. Kuidas näeb välja Eesti põhikaardi tehnoloogiline skeem? a. Aerofoto - Ortofoto | b. Stereokaart -> Välitööd -> 1:10000 digitaalne põhikaart -> reljeefi digimine, kartograafiline toimetamine -> 1 20000 trükitud põhikaart c. Tooted: ortofoto, digitaalne põhikaart, trükitud põhikaart 125. Kuidas on korraldatud kaardi tootmine Eesti Vabariigis, kes, millisel määral, milliste kaartide tootmise eest vastutab? a. Reguleeritud Vabariigi Valitsuse 14. aprilli 1994. a. määrusega nr. 138
tulemus sõltub kasutatavast meetodist ja parameetritest Interpoleerimineebakorrapäraselt või hajusalt asetsevate mõõtmisandmete täiendamine, et moodustada reljeefi või statistilise nähtuse kohta edasiseks töötluseks sobiv mudel ning selle põhjal kaardid. Andmekihid: Iga tükikest geograafilisest reaalsusest saab vaadelda koosnevana erinevatest temaatilistest kihtidest(Layer, Level, Theme) Erinevat tüüpi andmed(vektor, raster, TIN, ortofoto) asuvad erinevates kihtides Mõnes GIS programmis peavad erineva geomeetria tüübigaandmed (punkt, joon, polügon) olema eraldi kihil (ArcGIS, MAPublisher). Iga kiht koosneb punktide, joonte ja areaalide (rastri puhul pikslite) hulgast, mis on määratletud: - koordinaatidega geograafilises ruumis - atribuutidega (mitteruumiliste omadustega) Ruumiandmete olemus:
vahel (relatsioonilises andmebaasis). Tabelisse võib piiramatult salvestada ükskõik, millist seda ruumiobjekti iseloomustavaid andmeid. · RASTERANDMED ruumiandmemudel, kus ruum on jaotatud ühesuuruste ruutude jadaks, mis on organiseeritud ridade ja veergudena. Koordinaadid on salvestatud maatriksina. Kaardi pind jagatud imeväikesteks ruudukesteks piksliteks; iga piksel omab oma värvikoodi, vastavalt aluspinnale (nt. ortofoto). · Vektor ja rasterandmete võrdlus. VEKTORANDMED RASTERANDMED Väike andmemaht Suur andmemaht Kiire kuvamine Aeglane kuvamine Saab omada tärkandmeid Ei oma tärkandmeid Silmale võõras Silmale harjumuslik
30. Metsade majandamise kava. · Inventeeritakse 10 aastaks · Vajalik majanduslike tööde tegemiseks Inventeerimine · Metsa inventeeritakse: ülepinnalise takseerimisega katastri- või majandamisüksuste kaupa · silmamõõduline takseerimine, mida täpsustatakse puude vanuse, kõrguse, rinnasdiameetri, rinnaspindala ning teiste takseertunnuste määramiseks vajalike mõõtmiste või loendamistega statistilise valikmeetodiga · Kirjeldamise väikseim üksus on eraldis Ortofoto on töödeldud aerofoto, millelt on kõrvaldatud moonutused. 1:10 000 mõõtkavas ortofotol on piksli suurus 40 cm Valevärvi (CIR) pilte kasutatakse metsanduses, rrinevate pindade määramisel, mis eristuvad just eriti hästi valevärvi pildilt. 3D stereofoto-sama kohta pildistatud erineva nurga alt. Kvartal · Suuremad metsamassiivid jagatakse kvartaliteks, mille sees eraldiste nummerdamine algab loodenurgast ja lõppeb kagunurgas · Kvartali suuruseks on enamasti kuni 50 ha Eraldis
Baaskaarti on võimalik vaadata kaarditarkvaraga, näiteks MapInfo Professional. Foto (aerofoto) – kujutis, mis on enamasti saadud optilise süsteemi abil ning on ette nähtud mõõtmisteks ja desifreerimiseks. Fotoplaan – maapinna terviklik fotograafiline kujutis etteantud mõõtkavas, mis on saadud trasformeeritud aerofotode pindade kokkumonteerimisel. Ortofoto – teisendatud plaaniline aerofoto, kus on kõrvaldatud reljeefist ja foto kaldenurgast tulenevad moonutused, maa-ala kujutis ortogonaalprojektsioonis. 7. Atlas, selle jagunemine. 3 GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad
Ühiku hind kroonides (koos Teenuse nimetus Mõõtühik käibemaksuga) Metsandusalaste aerofotodega seotud teenused 1. Paberile trükitud aerofotode laenutus ööpäev 1.00 2. Aero või ortofoto digitaalkoopia tükk 40.00 (edaspidi tk) 3. Aero või ortofoto paberkoopia (värviline) ruutdetsimeeter (edaspidi 8.75 dm2)
annaabi.ee 
