EESTI METSAÜLIÕPILASTE SELTS (EMEÜS) EESTI METSAÜLIÕPILASTE SELTS • 31. oktoobril 1989. aastal kogunes metsandusteaduskonna Metsamajja 23 tudengit Eesti metsaüliõpilaste Seltsi asutama • Tihenenud välissuhtlus oli üks põhjuseid, miks loodi EMEÜS • Mittetulundusühing • Asub Tartus F.R. Kreutzwaldi 5 (Metsamaja), ruum 0A14 KELLELE ON SELTS SUUNATUD? • Eesti Metsaüliõpilaste Selts on metsandust õppivate üliõpilaste organisatsioon • Selts on suunatud metsandust õppivate üliõpilaste huvide kaitsmiseks • Seltsis on seisuga 04.04.2022 41 liiget • Võimaldab üritustel kogutud teadmisi ja kogemusi edastada suurele osale metsandusüliõpilastele – et noored oleksid õpitaval erialal läbilöögivõimelised, ei piisa ainult koolis käimisest, vaid selleks on vajalik ka eneseharimine kooliväliselt SELTSIST
istutada,” lausus naine. Lisaks pakkus ta, et võiks olla mingisugune kontroll või järelvalve lageraie juures. Noor üliõpilane sõnas: ” Lageraie, kui selline kontrollitult on taiesti okei, aga kui metsi taastatakse, siis ei saa teha lihtsalt ühe puu põldu. See ei too mingit kasu.” Neiu lisas veel, et teab lageraiest päris vähe, kuid siiski tuleks kontrollida kuidas see ökosüsteemile mõjub. Koeru komando päästja on kunagi metsandust õppinud ja oskab kiirelt vastuseid anda. Tema teadmiste põhjal ei ole mõtet vana või haiget metsa hoida. “Umbes kolme aasta jooksul peale lageraiet peab lagendikule uue metsa istutama. Mööda ruttav Tiina andis lühikese ja kiire vastuse, et ta ei suhtu lageraiesse hästi, kui on vaja, siis tuleb uued asemele istutada. Pargipingil istuv seitsmekümnendates daam muutus päris nukraks selle küsimuse peale. Ta rääkis pikka loo sellest, kuidas tal kodu juurest ilus mets
2,459 mln t õlu kanamunad 10177 mln tk l ehmapiim 11,627 mln t sealiha - 2,9 mln t, või - 125,475 tuh t juust - 745,984 tuh t kuiv rasvata piim - 2,4 mln t rasv- 131 tuh t. Hollandist ekpordtakse: Kartul Õlu Sibulad Külmutatud kartulid Sojauba Palmõli Hollandisse imporditakse: Nisu Sojauba Mais Oder Palmõli Probleem on see, et mullad pole viljakad. b) metsandust (mitu ha on metsa; mis metsatüübid esinevad, kui mitu, siis millist neist on kõige rohkem. Milliseid metsatooteid eksporditakse/imporditakse. Probleemid sinu riigi metsanduses( keskkonna- ja looduskaitse aspekt Metsade pindala on 350 ha ehk 10, 3%.Looduslikku taimkatet (sega- ja laialeheline mets) pole peaaegu säilinud.10% pindalast on kaetud istutatud männi- ning paplisaludega. Need on ametivõimude erilise kaitse ja kontrolli all
Kohapealne töötlev tööstus puudub ning kohv ja tee müüakse töötlemata kujul. Teised põllumajanustoodangu produktid on puuvill, mais, maguskartul, banaanid, veiseliha, piim, nahad, sorgo. 2.4 Teised majandusharud Karjamaadena kasutatakse väheviljakaid alasi ning seal peetakse kitsi, lambaid ja veiseid. Karjamaad katavad umbes kolmandiku kogu riigi pindalast ning karjakasvatamine on suur. Kitsi ja veiseid kasutatakse piima- ja lihaloomadena. Metsandust on järjest vähemaks jäänud, kuna metsi on väheks jäänud puiduga kütmise ja maanappuse tõttu. Kalandusega tegeletakse kõige rohkem Tanganjika järve lähistel, kuna see on väga kalarikas järv, kuid kalandusega tegeletakse ka teiste veekogudue ääres. Toimub palju väikekalapüüki ja seega ei ole sellel rahvamajanduslikku tähtsust. 2.5 Sisemajanduse kogutoodang Sisemajanduse kogutoodang -SKT ehk sisemajanduse koguprodukt –SKP (inglise
Ainelised on näiteks puit, maagid loomad ja nafta Mis vahe on taastuvatel ja taastumatutel loodusvaradel? Taastuvad loodusvarad on need mida tekib looduslike protsesside käigus juurde nagu taimed ja loomad. Taastumatud loodusvarad on need mis looduslikes protsessides enam juurde ei teki või teevad seda inimese seisukohast lõputult pika aja jooksul Millised majandustegevusi on eestis loodusvaras kõige enam mõjutanud Põllumajandust ja selle kaudu toiduaine tööstust. Metsandust ja metsatööstust. Leiduva põlevkivi abil energeetikat Mis on kapital ja millistesse rühmadesse seda jaotatakse Kapital ehk inimese loodud tootmistegurid jaotatakse enamasti kolme rühma. Füüsiline, raha ja inimkapital Kuidas jaguneb tööjõu-uuringutes tööealine elanikkond Tööealine elanikkond jaguneb enamasti kaheks. Inimesed kes saavad töötada kuuluvad majanduslikult aktiivseteks ja ülejäänud majanduslikult mitteaktiivseteks (pensionärid, õppurid)
ning muude toodete, näiteks tubaka kohta. 1992. a. reform koos struktuurifondide reformiga kutsus esile teatava nihke varasemalt turumeetmete ülekaalult maapiirkondade arengu rolli rõhutamisele, eesmärgiga lahendada olukord, mille oli tekitanud paljude maapiirkondade asustuse hõrenemine ja nende tühjenemine. Struktuurimeetmed Struktuurimeetmed ja põllumajanduslik abi lülitati struktuurifondidesse. Muud selles valdkonnas antud dokumendid puudutasid keskkonnakaitset ja metsandust. Esimeses nähti ette keskkonnakaitsega ja maa looduskeskkonna säilitamise nõuetele vastavad põllumajandusliku tootmise meetodid. Selle eesmärk on vähendada põllumajanduse kahjulikku ja saastavat toimet, tagades, et talunikud tunnetaksid oma tähtsat funktsiooni maa looduskeskkonna haldajate ja loodusressursside kaitsjatena. Teise dokumendiga viidi sisse ühenduse abikava põllumajanduses metsandusmeetmete rakendamiseks, mis võimaldaksid
Erametsaomanikke on kokku üle 15 miljoni ja nende hulk kasvab tulenevalt ümberkorraldustest Ida-Euroopa riikide metsaomanduses ja pärandi jagamisega seotud eri korraldustest.(1) Aastasadu on inimesed Euroopas kasutanud metsi eri viisil ja muutnud nii nende struktuuri. Euroopa metsad on tõepoolest inimtegevuse tulemusel muudetud, teisenenud liigilise kooslusega metsad ehk niinimetatud poollooduslikud metsad. Poollooduslike metsade osakaal on 85 %. Lisaks neile metsadele praktiseeritakse metsandust Euroopa puuistandustes. Puuistandused, mis asuvad peaasjalikult Lõuna-Euroopas, moodustavad ligikaudu 8 % Euroopa metsaalast. Metsandustegevusest välja jäävad looduslikud metsad ( 3 ), mis asuvad peamiselt Ida- Euroopas, Balti riikides ja Põhja-Euroopa riikides, hõlmavad ligikaudu 5 % metsaalast.(1) Looduslikud metsad ja metsade kaitsealad on olulisim metsaliik bioloogilise mitmekesisuse tagamisel. Looduslikud metsad on ka kliimamuutuste mõjude suhtes stabiilsed ökosüsteemid.
ÜRO keskkonna- ja arengukonverents oli ÜRO üks tähtsamaid nõupidamisi, mis toimus 3. 14. juunil 1992 Rio de Janeiros. Konverentsil osales 108 riigipead ja esindused olid 172 riigist. Konverentsil arutati rahvusvahelise jätkusuutliku arengu hetkeolukorda ja peamisi arenguteid. Vastu võeti vastavateemaline Agenda 21. Lisaks sellele võeti vastu Rio deklaratsioon keskkonnahoidliku arengu põhimõtete kohta, kliimamuutuste raamkonventsioon ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, metsandust ja kõrbestumist käsitlevad dokumendid. Ehkki konverentsil ei kohustatud riike millegi otseselt tegemiseks, oli see üks esimesi tõsisemaid ja laiahaardelisemaid koostööalgatusi globaalprobleemide lahendamisel. (Vikipeedia) 2007.aastal 18-19 oktoober ühendasid mitmed jätkusuutliku arengu ühendused jõud, et viia täide konverents teemal "Pilguga tulevikku - vaadates tagasi". See kokkutulek keskendus viimase kahekümne aasta sündmustele jätkusuutlikus arengus Kanadas, alates Brundtlandi
VILJANDI GÜMNAASIUM Mari Teder SAKSAMAA METSAMAJANDUS Referaat Juhendaja: Hilje Nurmsalu Viljandi 2014 Saksamaa on riik Kesk-Euroopas, riigi pindala on 357, 111,19km2. Saksamaa asub parasvöötmes. Kliima on rannikul pehme ja mereline, ida ja lõuna suunas muutub kliima järjest mandrilisemaks. Jaanuari keskmine temperatuur on maa loodeosas 1,5°C ja Alpides -6°C, juulis loodeosas 18°C ja lõunapoolsetes varjatud orgudes 20°C. Aasta keskmine temperatuur on Lübeckis 8,1°C, Schwarzwaldis Freiburgis 10,7°C. Põhjaosas mõjutab ilmastikku meri, mis toob tavaliselt üsna jaheda suve ja maheda, suhteliselt sademeterikka talve. Ida ja lõuna pool on kliima kontinentaalsem: talv on külmem, kuid suvi see-eest soojem...
puistutest on okaspuupuistud, ülejäänud lehtpuu enamusega puistud. Üldse kokku on 20 000 erametsaomanikku. 16 500 metsaomanikku on farmerid ehk need, kes tegelevad lisaks põllumajandusele ka metsandusega. Farmeritest metsaomanikke esindab Iirimaa suurima farmerite organisatsiooni IFA erametsanduse sektor. Kuna suur osa Iiri metsadest on alles hiljuti istutatud, on kogu metsandussektor (nii metsakasvatus, -kasutus kui ka -tööstus) veel kujunemas, kuid juba praegu saab metsandust lugeda kodumaise tööstuse tähtsaks osaks. Näiteks 2008. aastal oli metsandussektori panus Iiri majandusse 1,89 miljardit eurot, mis on natuke vähem kui 1% riigi SKT XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX Metsakapitali nõukogu otsustas eraldada miljon krooni kuuseseemnevarude uuendamiseks. Tänavu on üle pika aja väga hea seemeaasta, seetõttu otsustati koguda 5–6 tonni seemneid varuks
Taastumatud- looduslikes protsessides enam juurde ei teki või teevad seda inimese seisukohast lõputult pika aja jooksul nt maapõuest kaevandatud metallid, mineraalid Aga ka fossiilsed energiaallikad nafta ja maagaas Taastuvad-tekivad looduslike protsesside käigus juurde nt taimed,loomad,sademevesi, päikesekiirgus(keskkond ei tohi olla hävinud) 38. Milliseid majandustegevusi on Eestis loodusvarad kõige enam mõjutanud Põllumajandust ja selle kaudu toiduainetetööstust, metsandust ja metsatööstust, energeetikat. Põllumajanduse jaoks pole eriti soodne koht, saagid palju väiksemad kui lõunapoolsetes riikides. Energeetika tegelemist mõjutab loodusvarade rohkus ja asukoht. Põlevkivivarud asuvad Kirde-Eestis, seepärast on suured soojuselektrijaamad ehitatud just sinna. 39. Mis on kapital ja millistesse rühmadesse seda jaotatakse Kapital- inimese loodud tootmistegurid Jaotatakse kolme rühma: 1)tööga valmistatud tootmisvahendid( füüsiline kapital)
Asi päädis veesõjaga. Pärast üritasid küll kahekesi tagajärgi likvideerida, kuid olid ometi sunnitud emale valetama, et vesi läks lihtsalt maha. Teine kord korraldasid õde-venda kodus täpsusviskevõistluse: loopisid kappi taskunoaga. Või naaskliga. Kes see enam täpselt mäletab. Igatahes kapiuks sai tihedalt täkkeid täis. Otepääl keskkooli lõpetades oli Andrus Veerpalu plaaninud õe mäletamist mööda minna põllumajandusülikooli metsandust õppima. Kuid plaaniks see jäigi sisseastumiseksamitele ta nime igatahes kirja ei pannud. Täpsemalt mäletab Anu seda, kuidas vennas unistas keskkoolipäevil sellest, et suusarajal kordki Eesti esinumbritele Elmo Kassinile ja Urmas Välbele kandu näidata. Sest alles siis oli mõtet hakata veeretama mõtet pääsust liidu koondisse. Üksvahe, pärast kooli lõpetamist, kerkis võimalus, et Andrus Veerpalust võib saada triatleet. Ta osales koguni Prantsusmaal juunioride MMil
valdkondadevaheliste teemade ning nendevahelise kooskõlastamise vajadusega, parandada metsandussektori konkurentsivõimet ja soodustada metsade head majandamist. Metsanduse korraldamine on iga liikmesriigi siseasi. 4 Arengukava põhieesmärgid EL metsanduse tegevuskava lähtub arusaamast, et multifunktsionaalne metsandus toob kasu majandusele, keskkonnale, ühiskonnale ja kultuurile. Metsandust käsitletakse kui taastuva ja keskkonnasõbraliku toorme allikat, millel on oluline roll Euroopa majandusarengus, tööhõives ja jõukuses, eriti maapiirkondades. Kinnitatakse, et metsad parandavad elukvaliteeti, olles meeldivaks elukeskkonnaks, pakkudes võimalusi puhkamiseks ja ennetavaks tervishoiuks, säilitades ja parandades keskkonnaga seotud hüvesid ja ökoloogilisi väärtusi. Metsadel on oma roll ka kultuuripärandi säilitamisel.
20 3. Venemaa metsatööstust mõjutavad tegurid Metsatööstus sõltub eelkõige maailma majandusest ja majandusolukorrast, sest kui nõudlust pole, siis pole vajadust ka toota. Majandusolukord maailmas on väga mitmekesine ning sõltub paljudest asjaoludest nagu näiteks: loodusolukord, poliitilised otsused ja erimeelsused, energeetika ja nafta hinnast. Poliitiliste otsuste vallas mõjutab metsandust lubatud raiemahtude suurus ja metsade sertifitseerimise kava ning maksud. Väga oluline metsatööstuse mõjutaja on ehitusturg, mis on saematerjali tootjate kui ka akna- ja uksetööstuse toodangu tarbija. Kaudselt mõjutavad ka seda mööblitööstuse nõudmised. Järelikult ka ehitusturul toimuvat järgides on võimalik ennustada puidutoodangute mahu, kas kasvu või langust. Viimasel ajal on hakanud puidutootmissektorit mõjutama ka
"Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel" I ELUKÄIK JA PASTORITÖÖ Lapsepõlv, noorus ja õpinguaastad Saksamaal August Wilhel Hupel sündis 25. Veebruaril 1737 Buttelstedtis Saksi-Weimari hertsogiriigi vaimuliku perekonnas. Tema isa Christian Friedrich Hupel oli Buttelstedti diakon ja Weideni pastir, ema Barbara Christiana von Spankau oli aadlipäritolu. Tal olid vennad Johann Friedrich Hupel ja Johann Christian Hupel. Esimest algõpetust andis talle isa, kes saatis ta 11.aastasena 1748. Aastal Weimari gümnaasiumi teise klassi. Huvitus arstiteadusest, ka matemaatikast ja loodusteadustest, kuid isa tungival veenmisel asus17. aastasena 1754. aastal Jena ülikooli, kus õppis teoloogiat kolm aastat. Kooli kõrvalt tegeles kreeka, heebrea, süüria, araabia, itaalia, inglise ja prantsuse keelt. Isa suri Hupeli ülikooliõpingute ajal. Ta lõpetas ülikooli 20. aastasena. Esimesed aastad Liivimaal Hupel lahkus Saksamaalt ega naasnud...
GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, v...
GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, v...
in/km2), hõredam soistel ja metsastel aladel (2-5 in /km2). Eestis linnarahvastik moodustab 80 %, enamik neist elab linnades (üle poole), vähem alevites ja alevikkes. Maarahvastik 20 %, tänapäeval tegevus laienenud (taluturism). Aleveid on 11 ja alevikke u. 175. 35. Eesti majandus ja sektorid. Majandusjaotus Eestis. Üheks mõjuteguriks loodusvarade olemasolu (paiknemine) ja loodulikud tingimused. Mõjutab just hankivad majandust ja mäetööstust (Eestis põllumajandust, metsandust ja energeetikat). Eestis I kohal teenindav majandust (varasem põllumajandus taandunud, tööstus II kohal). Tänapäeval Pandivere ja Kesk-Eesti suurimad põllumajanduspiirkonnad, metsandus Lõuna-Eestis ja energeetika Kirde-Eestis. Oluline ka inimene (inimkapital). Majandulikult aktiivsed ja mitteaktiivsed. Töötuse määr näitab majanduse olukorda, tänapäeval on see 9,1 %. 36. Tööhõive ja töötus, SKT. 37. Eesti majandusgeograafiline asend, majanduse regionaalsus. 1
sekkuda ja seda tarbida ainelise kasu eesmärgil – olgu see siis peavari või toit. Inimeste selline sõltuvus loodusest on endiselt suur, kuigi moodsad tehnoloogiad on seda mõnevõrra vähendanud. Keskkonna otsestele väärtustele toetuv väärtus-süsteem peab õigeks üksnes väga piiratud keskkonnakorraldust ja sedagi vaid juhul, kui selle eesmärk on kaitsta inimeste huve. Inimkonnal on juba aastatuhandete pikkused kogemused, mis aitavad näiteks kalapüüki või metsandust mõistlikult korraldada: nii, et jääks alles ka taastumisvaru. Samas on keskkonna aineline väärtus keskkonnakaitsele mõneti ebakindel alus: kui inimese selline sõltuvus keskkonna mingist elemendist väheneb või lõpeb, kaob ka põhjus keskkonnameetmeid rakendada. Keskkonna kaudne väärtus väljendub tihti keskkonna esteetilise ja ka teatava iseväärtuse tunnustamises. Ühtlasi pööratakse siin tähelepanu asjaolule, et lahkhelide puhul peavad
moodustama vähemalt 20 protsenti Eesti Vabariigi maismaa pindalast. (2) Riigimetsamaa minimaalse pindala maakonnas määrab keskkonnaministri ettepanekul Vabariigi Valitsus määrusega. 2. peatükk METSANDUSE SUUNAMINE § 6. Riigi ülesanded metsanduses (1) Riigi ülesanded metsanduses on: 1) metsanduse suunamine ning selleks metsanduse arengukava ja metsandust reguleerivate õigusaktide väljatöötamine; 2) metsa hea seisundi tagamine; 3) metsaressursi arvestuse pidamine; 4) erametsanduse toetamine; 5) riigimetsa valitsemine ja majandamine; 6) riikliku järelevalve korraldamine; 7) metsaelustiku mitmekesisuse kaitse tagamine. (2) Riigi ülesannete täitmist metsanduses koordineerib Keskkonnaministeerium. § 7. Metsanduse arengukava (1) Metsanduse suunamiseks koostatakse iga kümne aasta jaoks metsanduse arengukava.
noorendikes. Juuremädanike leviku piiramiseks on aga keelatud harvendus- ja valikraie männikutes ja kuusikutes 1.aprillist kuni 30.septembrini, välja arvatud juhul, kui okaspuukännud kokkulepitud aja jooksul pärast puu raiet töödeldakse juurepessu nakatumist takistava preparaadiga. Bioloogiline mitmekesisus ja säästev metsamajandus Bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise vajadust rõhutatakse mitmetes Eesti vabariigi keskkonnakaitset ja metsandust reguleerivates õigusaktides ja arengukavades. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ratifitseerimisega Riigikogu poolt 1994.a. võttis riik endale kohustuse kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja tagada loodusvarade säästev kasutamine. Eesti keskkonnastrateegia konstateerib, et Eesti metsad on säilitanud looduslikku ilme ja mitmekesisuse. Praegu elluviidava Eesti metsapoliitika (RT I, 1997, 47) järgi on metsandusel kaks arengu üldeesmärki: säästlikkus ja efektiivsus majandamisel
klassilise üldhariduskooli juurde. 1960.-1970. aastatel suleti paljud väiksed maakoolid, sest valitsus arvas, et suurem kool on parem. Nõukogulik teaduskorraldus: Teadus valdkonda jätkasid arendama Tartu Riiklik Ülikool ja Tallinna Polütehniline Instituut. Suleti mitmed muusika ja kunstikoolid. Suleti Tartu kirjastused. 1951. aastal Tartusse rajati Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Seal sai õppida põllumajandust, metsandust, veterinaariateadust. Tallinnas 1952. aastal asutati Tallinna Pedagoogiline Instituut. Tartus suleti teaduste akadeemia, sest akadeemia ei vastanud uutele nõuetele. Uus teaduste akadeemia rajati Tallinnasse. Mitmed Eesti nimekamatest teadlastest oli repressioonide eest Läände pagenud. Seetõttu Eestisse toodi Venemaal kasvanud ning hariduse saanud teadlasi. Lubati ka iseseisvumisaegsetel teadlastel tegutseda, kuid igal aastal pidi andma truudusvande
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
Põllumajanduse ja karjakasvatuse moderniseerimine saami aladel algas 1930. aastatel. Sõja-aastatel kaotasid saamid peaaegu kogu veisekarja. Sõja järel suurenes veisekarjakasvatus seoses uusasustuse levimisega. Moderniseerimine hoogustus 1950. aastatel. Kasutusele võeti uued tehnilised vahendid ja väikepõllundus spetsialiseerus. 1960. aastatest alates on piimakarjakasvatuse osatähtsus vähenenud. Saamimaa kesk- ja lõunaosades harrastasid saamid muu tegevuse kõrval ka metsandust, kuid see ei muutunud neile kunagi nii oluliseks kui näiteks sealsetele soomlastele. Metsandus on siiski sageli osutunud looduskasutusel põhinevate elatusalade ja eriti põhjapõdrakasvatuse kahjustajaks (metsaraied ja maapinna kündmisega segipööramine). Meresaamide jaoks jäid talupidamise kõrval olulisteks tegevusaladeks kalastamine fjordides ning jõgedes-järvedes, jahipidamine jm., kuna nende majapidamised osutusid sageli liiga väikesteks, et moderniseerimisega kaasas käia.
looduslike mändidega umbes 31% kogu metsade pindalast, millele järgneb korgitamme puud umbes 23% piirkonnast ehk 713.000 hektarit samas eukalüptile kulub umbes 21% metsa valdkonnas. Praegu hõlmab peamisi ekspordi tooteid Portugalis metsasaadused ja nad on arenevad aeglaselt üheks kõige olulisemaks tootjaks Portugali majanduses. Mõned kõige olulisematest saadustest Portugalis on paberimass ja papp, puit, pudeli. Aastate jooksul on olnud kaks suurt probleemi mis vaevasid metsandust ja metsaressursse Portugalis. Kõigepealt on tulekahjud, mis on väga üldine Portugalis. Teine oluline probleem on see, et linnastumine on suurenenud, raadamine on tõusuteel mille tulemusel väheneb metsa pindala, mis võib kahjustada metsa ressursse ja tootmist majanduses. Kuid viimasel ajal on teadlased kasutusele võtnud ohutusmeetmeid, et vältida ja kontrollida tulekahjusid. 152
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
