Puisniidud Eesti seadusandluses (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Puisniidud Eesti
seadusandluses
2012
2
SISUKORD
PUISNIITUDEST 3
MILLINE NIIT ON LOODUSE POOLEST VÄÄRTUSLIK 4
OHUD PUISNIIDULE 4
LOODUSKAITSESEADUSE AJALOOST 5
BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KAITSE EESTI ÕIGUSES 6
NIITUDE KAITSEKORRALDUS EESTIS 8
KEHTIV LOODUSKAITSESEADUS 9
§17 Kai tstaval l oodusobjektil vajali k tegevus 9
§ 18. Loodushoiutoetus 11
LOODUSHOIU TOETUSE TAOTLEMISE MÄÄRUS: 11
KAITSE-EESKIRI 13
KASUTATUD KIRJANDUS 14
3
Puisniitudest
Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vahe liste vastasmõjude tulemusel
tekkinud ökosüsteemiks. Enam kui tuhat aastat on nad olnud maarahvale oluliseks elatusallikaks.
Praeguseks on nad peaaegu kõikjalt kadunud - hävimiseks piisas mõnest aastakümnest. Eesti
puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne -Eesti küla puisniitude pindala le.
Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest.
Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool - looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin
" puisniit " on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi
alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "he inaaedadeks" jne.
Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud . Väljanägemise lt ja
ökoloogiliste lt tingimuste lt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja
tekkinud a lgselt looduslikest kooslustest. Mitmesuguse liigilise koosseisuga puude ja põõsaste grupid
võivad pa ikneda hõredama lt või tihedamalt , kuid iseloomulik on niidukamara esinemine. Regulaarne
niitmine tähendab seda, et tavalise lt niidetakse igal aastal, kuid mõni aasta võib ka vahele jääda.
Puisniite on võima lik liigitada mitmesugusteks alltüüpideks: võib eristada kuivi ja märgi (soo-)puisniite, liigivaeseid ja liigirikka id jne.
Puisniidud olid eriti iseloomulikud Läänemeremaadele, eeskätt Eestile , Lõuna -Soome le ja Rootsile.
Vähem ja ebatüüpilisi puisniite le idus Norras, Taanis, Saksamaal ja Kesk-Euroopa mägedes. Leedus ja
Lätis le idus üksnes lammipuisniite suuremate jõgede kallastel.
1
Puisniit on sajandeid olnud osa meie ta lumaastikust, tema põhiväärtus on kaunis maastikupilt ja
liigirikkus. Mõlemat tingib asjaolu, et s iin saavad kokku mets ja niit. Puisniite on me il eriti pa lju
Lääne-Eestis, kus nende liigirikkust soodustab lubjarikas muld . Nad on üldse kõige liigirikkamad
taimekooslused me ie ala l: Laelatu puisniidul on loendatud ühe l ruutmeetril koguni 76 eri liiki
soontaime. Ohustatud ta imedest kasvab puisniitudel rohkesti käpalisi. Siin pesitsevad nii avamaastiku
kui ka metsalinnud ja liigirikkas rohustus elab palju eri liiki selgrootuid. Kuni 1940. Aastateni ulatus
puisniitude pinda la Eestis 800 000 hektarini. Praegu on meil hinnangulise lt säilinud 8000 hektarit
puisniite, millest ligi 60% on kõrge loodusväärtusega. Samas ulatub hooldatavate puisniitude osa va id
1/3 kogupinnast.
2
1
http ://www.pky.ee/index.php?opti on=com_content&vi ew=arti cl e&i d=50&Itemi d=14 (vaadatud 01.05.201 2)
2
„Väi ke käsi raamat nei l e, kes l oodusest hooli vad“ Koostanud Piret Ki ristaja ja Uudo Ti mm, Tartu 2006, l k 57
4
Milline niit on looduse poolest väärtuslik
Eelkõige hinnatakse sellst niitu, mis on liigirikas – kus kasvab palju eri liiki ta imi. Liigirohkuse tingib
heade looduslike tingimuste kõrva l eeskätt niidu järjepidevja õige hooldus : niites loome korraga
ühesugused tingimused eri liiki ta imede le ning ka pa ljde uute seemnete idanemiseks.
Niisiis on väärtuslikumad just sellised rohumaad, mille hooldus pole katkenud või on see juhtunud
hiljaaegu, nii et neid taastada pole üle liia kulukas .
Hooldatud niidul le iavad teiste seas kasvukoha (elupaiga) paljud haruldased taimed ning ohustatud
loomad.
3
Ohud puisniidule
Juba paari niitmata jäänud suve järel hakkab puisniit võsastuma, kümne aastaga saab sellest tihnik.
Teisalt võib puisniiduilme line kooslus hävida ka liigse puiduvarumise tagajärje l: kui puistu muutub
liiga hõredaks, kaob puisniidule omane maastikupilt ning muutub ka liigiline koosseis. Puistu ilmet
võib rikkuda ka sinna püstitatud ebasobiv hoone.
4
Puisniite hooldades tasub eriti silmas pidada järgmisi punkte :
 Puisniitu tuleks niita igal aastal, alustades seda juulis.
 Puude-põõsaste ümbrus niita võima luse l käsitsi.
 Hoida puistu ja põõsastik hõredana.
 Varakevadel korista talve l murdunud oksad ja puud.
 Puude valikulisel ra iel jäta alles need, kelle l ilusam võra.
 Pärast heinategu võiks puisniide l mõõduka lt loomi karjatada.
 Kui puisniit on käest lastud , hõrendada kõigepealt puistut, raiu võsa, ja alusta siis korrapärast
niitmist.
5
3
„Väi ke käsi raamat nei l e, kes l oodusest hooli vad“ Koostanud Piret Ki ristaja ja Uudo Ti mm, Tartu 2006, l k 56
4
„Väi ke käsi raamat nei l e, kes l ood usest hooli vad“ Koostanud Piret Ki ristaja ja Uudo Ti mm, Tartu 2006, l k 57
5
ibid
5
Looduskaitseseaduse ajaloost
Seadus pannakse kirja ja maksma siis, kui on tarvis suhetes kellegi-mille gi vahel midagi piirata.
Kuidas mingi suhe kehtestada, see põhineb kõnesoleva suhte arengul ja väärtushinnangute l. Nii on ka
inimese ja loodusega. Kuni inimene tundis end osana loodusest, polnud v a jadust loodust kaitsta –
looduse l oli inimese üle selline võim, mille le vastuhakkamine oli kindel hukatus. Nii asendasidki me ie
esivanematel seadusi tabud, rahvausundid, aukartus looduse kui millegi inimese elust tähtsama ees.
Tehnoloogiline areng ja eriti urbaniseerumine muutis olukorda. Looduse vahetu mõju inimesele
vähenes. Inimene tundis oma võimu kasvu ning tema aukartus looduse ees vähenes. Ürgne looduse
mõtestamine taandus loodus(vara)de kasutamise ees. Ometi on loodus säilitanud ka tänapäeval
inim konna üle sellise võimu, mille le vastuhakk on kinde l hukatus. Kulus aega ja inimkond pidi
korduvalt ja kõvasti näppe kõrvetama, kuni ssee tõdemus uuesti koha le jõudis. Tänapäeval on aukartus
elu ees saanud teadusliku ökoloogilise põhjenduse. Säästev areng kui ametlikult üldtunnustatud
paradigma on tõusnud kultuurinähtuse seisusesse , püüeldes igaühe väärtushinnangute , käitumislaadi ja
mõtteviisi aluseks. Selle mõistmine ei ole tulnud kerge lt, selle vormindamine seadusteks on samuti
keerukas ja pidevalt jätku v protsess.
6
Enne kui looduska itsega hakkas tegelema riigivõim, tuli sellesuunalisi algatusi üksikute lt ärksatelt
inimestelt ning seltsidelt. Parimad võima lused selleks olid maaomanike l. Kahjuks jätsid üle -eelmisel
sajandivahetusel ühiskonnas toimunud murrangud sellest pa ljutki unustusse. Nii pöördus looduska itse - inspektor Gustav Vilbaste 1940. aastal usaldustegelaste poole palvega hankida teavet tsaariajal
mõnedes mõisates olnud jahiparkide, hirveaedade, linnuparkide ja – kodude ning ka itstud
metsatukkade ja nende ka itse korralduse kohta. Mitme id puude ja kivide ka itset korra ldavaid sätteid
olid maaomanikud lisanud ka rendilepingutesse. Mõnel korral renditi maad kogunisti selleks, et kaitsta
looduslikke objekte või e lupaiku. Teada on Vilsandi tuletorni ülema Artur Toomi poolt Vaika saarte
rentimine Kihelkonna kirikumõisa lt selleks, et tagada lindudele pesitsusvõimalused ja takistada nende
munade korjamist. Mitmele algatuse le tegi lõpu maailmasõda ja selle le järgnenud segaduste aeg. Eesti
Vabariigis olli üks ühiskondliku looduska itse alusepanija id Tartu Ülikooli botaanikaprofessor Fedor
Bucholtz, kes varem Riia Looduseuurijate Ühingu liikmena oli korra ldanud Kuramaal Usma järves
Mooritssaare kaitset. Tema eestvedamisel moodustas Tartu Loodusuurijate Selts 1920. aasta kevadel
Eesti loodusmälestusmärkide kaitse, taime- ja loomageograafia sektsiooni (hiljem looduska itse
sektsioon) kultuurist ähvardatud ja teaduslikult väärtuslike ta imede ja istanduste otsimiseks,
6
„Esi mene Eesti l ooduskai tse seadus“ Koostanud Andres Tõnisson, Talli nn 2006, l k . 7.
6
investeerimiseks ja kaardistamiseks, hoidmise ja ka itse korraldamiseks ning nende säilitamise
vajaduse mõtte populariseerimiseks.
7
1921. aastal sooviti looduska itse alla võtta metsatukka Alutaguse l, kuid see jä i katki tänu raudtee
ehituse le.
Ülikooli õppejõudude algatusel tegi Vabariigi Valitsus 26. oktoobril 1923 järgmised otsused ( protokoll
nr 78, päevakorra punktid XIII ja XIV): „ Maaseaduse § 15 märkuse põhja l jätta Kuusnõmme mõisast
eraldatud krunt Nr. 1 kogusuuruses 391,03 tiinu ühes hoonetega riigi kätte pidada ja anda
Haridusministeeriumile Tartu Ülikooli bioloogia jaama kasutada 1. V. 1923 a. arvates . Metsa
kasutamine jääb Metsade Peavalitsuse korraldusee.“ Ja „Maaseaduse § 15 märkuse põhja l jätta
Kihe lkonna kirikumõisa maast Filsandi saarel eraldatud krunt Nr. 21 kogusuurusega 13,33 tiinu riigi
kätte pidada ja anda Haridusministeeriumi Tartu Ülikooli ornitoloogia jaama kasutada 1. maist 1924 a.
arvates.“ Eesti riik võttis enne looduskaitse seaduse kehtestamist erineva õigusliku jõuga otsuste
(seadusest rendilepinguteni) a lusel ka itse alla mitu maa-ala, Riigiparkide nõukogu ja Looduska itse
nõukogu ühise l koosolekul 26. veebruaril 1936 vastu võetud (riigiparkide seaduse § 5 põhjal)
loduska itse kava ja juhtnöörid loetlevad selleks ajaks ajutise loodukaitse alustena 7 erinevat maa -ala.
8
Bioloogilise mitmekesisuse kaitse Eesti õiguses
Kui rääkida puisniitude ka itsest, siis peamiseks põhjuseks, miks puisniite kaitsa on nende elurikkus .
Puisniidud on Eestis kõige liigirikkamad e lupa igad olles koduks nii ta imedele, loomade le, lindude le,
putukate le, rooma jatele ja kahepaiksetele. Seepärast ka järgnev lõik bioloogilise mitmekesisuse
kaitsest.
Kirjanduses käsitletakse bioloogilist mitmekesisust kui erinevate elukeskkondade üldist muutlikkust
või teatavas keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusust.
9
Bioloogilise mitmekesisuse kaitse on a jaloolise lt vanim keskkonnakaitse valdkond , mida on tähistatud
ka terminiga „klassikaline looduskaitse“. 70. ja 80. aastatel kaldus tähelepanu looduska itselt küll
mõnevõrra kõrva le – sell a l olid keskkonnaka itsemeetmed suunatud pigem vee ja välisõhu kaitse le ning
kemikaalide kontrollile , - ent 90. aastatel on klassikaline looduska itse saanud taas väärilise tähelepanu
osaliseks . Ka Euroopa Liidu kehtivas VI keskkonnaprogrammis on bioloogilis e mitmekesisuse kaitse
kantud prioriteetsete valdkondade hulka. Bioloogilise mitmekesisuse ka itse vajadusel on mitme id
põhjendusi, lähtuda võib nii bioloogilistest, kultuurilistest, majanduslikest kui ka esteetilistest
7
Ibid l k. 9 -11.
8
Ibid l k. 11 -12.
9
„Gl obaalsed keskkonnaprobl eemi d“ P. Antti la, M. Ojan en, M.Puhakka, T. Vouri suo, T. Frey . Tartu 1996, l k 95.
7
kaalutlustest. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine tingib va jaduse efektiivsemate kaitsevahendite
ning originaalsete õiguslike lahenduste järele.
10
Eesti õiguses reguleerivad bioloogilise mitmekesisuse kaitset mitmed jahti, kalapüüki, metsade
majandammist reguleerivad seadused, kuid kõige vahetuma lt on selle keskkonnakaitse valdkonnaga
seotud looduska itseseadus.
Esmalt sätestab seadus olulisemad looduskaitse põhimõtted. Loodust kaitstakse kolme l viisil:
 Looduse säilitamise seisukoha lt oluliste alade kasutamise piiramisega;
 Kaitse alla võetud loodusliku loomastiku , ta imestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide
eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega;
 Loodushariduse ja teadustöö soodustamisega.
Seaduse § 2 lõikes 2 on sätestatud üldine printsiip, et looduse ka itsel lähtutakse taakaalustatud ja
säästva arengu põhimõtetest, kaa ludes iga kord alternatiivsete, looduska itse seisukoha lt tõhusamate
lahenduste rakendamise võima lusi .
Seaduse olulisemaks mõisteks on ka itstavad loodusobjektid , milleks on:
 Kaitsealad;
 Hoiua lad;
 Kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid;
 Püsielupaigad;
 Kaitstavad looduse üksikobjektid;
 Rand ja kallas;
 Kohaliku omavalitsuse tasandil ka itstavad loodusobjektid
Loodusobjekti ka itse alla võtmise eeldus on se lle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, aja loolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus.
Loodusobjekti ka itse alla võtmise menetlus on avatud menetlus, mille algatab reeglina
Keskkonnaministeerium . Ka itse alla võtmise algataja avaldab te ate loodusobjekti ka itse alla võtmise
algatamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vähema lt ühes üleriigilise levikuga
ajalehes ja kohalikus aja lehes. Loodusobjekti ka itse alla õtmise otsuse eelnõu koos menetluse käigus
saadud või koostatud dokumentidega pannakse tutvumiseks välja loodsobjekti asukohajärgses
10
„Keskkonnaõi gus“ Hannes Vei nla, Talli nn 2005, l k 240 -241.
8
keskkonnateenistuses ja va lla- või linnavalitsuses. Pärast avalikku väljapanekut korraldatakse avalik
arutelu. Ala võtab
kaitsealana või hoiua lana kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega. Ala õtab püsie lupa igana ka itse alla
keskkonnaminister määrusega. I või II kaitsekategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus
nende loete lu sisaldava määrusega. III kaitsekategooria liigid võtab ka itse alla keskkonnaminister
määrusega. Looduse üksikobjekti võtab ka itse alla keskkonnaminister määrusega. Kohaliku
omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt võetakse kaitse a lla planeerimisseaduse kohase
üldplaneeringu või deta ilplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega või volikogu määrusega.
Kaitseala , püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti ka itsekord määratakse kaitse - eeskirjaga.
Kaitse-eeskirjaga piiritletakse ühe või mitme erineva rangusastmega kaitsevööndi ulatus ning
määratakse seadusega sätestatud piirangute osaline õi tä ielik , ala line või a jutine kehtivus vööndite
kaupa. Kaitsealad on jaotatud rahvusparkideks, looduska itsealadeks ja maastikukaitsealadeks.
Kaitsealad jagunevad omakorda vööndideks, milleks on loodusreseraat, sihtka itsevöönd ja
piiranguvöönd. Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa - või
veeala . Sihtka itsevöönd on ka itseala maa - või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike
ja poollooduslike koosluste säilitamiseks ja seal kehtivad ranged ma jandustegevus- ja liikumiskeelud.
Piiranguvöönd on ka itseala maa- või veeala, kus ma jandustegevus on lubatud, arvestades seadusega
sätestatud kitsendusi.
11
Niitude kaitsekorraldus Eestis
ENSV Ülemnõukogu võttis 7. juunil 1957 vastu seaduse Eesti NSV looduse kaitsest.
Seda loetakse ka puisniitude ulatuslikuma kaitse alguseks. Kahjuks osutus kaitse enamasti
vaid nimeliseks, sest ei arvestatud piisava lt puisniidu kui pool- loodusliku koosluse iseärasusi.
Niitmist ei seadustatud kohustuslikuks ning keelati ka puude raiumine. Seetõttu võsastusid
suuremal või vä iksemal määral kõik Eestis kaitstavad puisniidud.
12
Eestis ulatub niitude aktiivse kaitse ajalugu mitme aastakümne taha, olgu siis Eerik Kumari sõnastatud
vajadus jätkata loodaval Matsalu looduska itsealal niitmist ja karjatamist või Kaljo Porgi pingutused
taastada ja hooldada Laelatu puisniitu. Siiski võib vä ita, et tänapäevane niitude kaitse sai alguse pärast
Eesti iseseisvuse taastamist. Põllumajanduse raskused üleminekul turusuhetele ähendasid järsult
varasemat niitude hävitamise ohtu ja suurendasid mitu korda karjatamise ning niitmise lõppemisest
11
„Keskkonnaõi gus“ Hannes Vei nla, Talli nn 2005, l k 245 -246.
12
„Puisniidud“ T. Kukk, K. Kull , Maritima
9
tuleneva id ohte . Sai ilmseks, et ka meil tuleb hakata niitude kaitset korraldama ta lunikega sõlmitavate
lepingute abil. Esimest korda sõnastati va jadus sõlmida talunikega lepingud niitude karjatamise ja
niitmise kohta Matsalu märgala 1994. aastal kinnitatud ka itsekorralduskavas, mis oli üldse esimene
tänapäevane kaitsekorralduskava Eestis. Raha kaitsekorralduskavas ette nähtud lepingute sõlmimiseks
eraldati esimest korda 1996. aasta riigieelarvest. Nimetatud aastat võib tinglikult pidada tänapäevase
niitude kaitsekorra lduse alguseks Eestis.
13
Tänapäevane niidukoosluste kaitsekorraldus eestis näeb välja järgmiselt. Pädev riigiasutus (praegu ka
kaitseala administratsioon või keskkonnateenistus , tulevikus ilmse lt ka PRIA) sõlmib ta luniku,
põllumajandusliku osaühingu või mõne teise asjahuvilisega lepingu. Juriidiliseks aluseks on praegu
keskkonnaministri määrus, kuid töötatakse välja ka põlluma janduse keskkonnaprogra mmi vastavat
meedet, mis peaks kogu programmiga rakenduma Euroopa Liiduga ühinemise hetkest. Lepingus
näidatakse ära niidu tüüp, suurus ja asukoht (ka omand jm. juriidilised üksikasjad) ning hoolduse viis.
Hooldus on kas niitmine koos he inakoristusega või karjatamine , leping võib sisaldada ka
võsaraiekohustust. Praegusel ja l sõlmitakse leping jooksvaks aastaks, põllumajanduse
keskkonnaprogrammi raames tuleksid ilmselt viieaastased lepingud.
14
Kehtiv looduskaitseseadus
Puisniitude ja teiste loodusobjektide kaitset reguleerib Eestis kehtiv looduskaitse seadus. Hetkel kehtiv
looduska itse seadus on jõustunud 10.05.2004. aastal. Seaduse rakendusasutusteks on
Keskkonnaministeerium, keskkonnaamet ja keskkonna inspektsioon. Allpool on vä lja toodud
paragrahvid, mille alusel reguleeritakse kaitset ja tegevust puisniitudel.
§17 Kaitstaval loodusobjektil vajalik tegevus
(1) Kaitstava loodusobjekti poollooduslike koosluste esinemisalade l on vaja lik nende ilmet ja
liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine, loomade karja tamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja
harvendamine või raadamine, mille ulatus määratakse hoiua ladel ka itsekorralduskavaga, teistel
kaitstavatel loodusobjektidel ka itse -eeskirjaga.
(2) Poollooduslike koosluste esinemisa ladeks nimetatakse pikaajalise i nimtegevuse mõjul kujunenud
loodusliku e lustiku kooslustega a lasid, kus on niidetud he ina või karjatatud loomi, nagu puisniidud,
loopealsed , soostunud niidud, soo- , ranna -, lammi - ja aruniidud ning puiskarjamaad.
(3) Kaitsealal võib kaitse -eeskirjaga määrata loodusliku metsa- ja sookoosluse taastamiseks vaja likud
tegevused, nagu kraavide sulgemine , hä ilude rajamine ja maapinna mineraliseerimine.
(4) Kaitsealal võib kaitse -eeskirjaga määrata vaadete avamiseks vajalikuks tegevuseks raied.
13
„Pärandkoosl used Õpi k-käsi raamat“ koostanud ja toi metanud Toomas Kukk, Tartu 2004. l k 91- 92.
14
Ibid l k 93
10
(6) Kaitsekorrast või kaitsekorra lduskavast tulenevaks vajalikuks tegevuseks võib kaitse korraldaja
anda kaitstaval loodusobjektil asuva kinnisasja omaniku või kinnisasja valda ja tasuta kasutusse selle
töö tegemiseks vaja liku riigile kuuluva vallasasja.
(7) Riigile kuul uva vallasasja tasuta kasutusse andmise korral ei koha ldata riigivaraseaduses riigivara
kasutusse andmise kohta sätestatut. Kasutusse andmiseks sõlmitakse kaitstava loodusobjekti kaitse
korralda ja ja vallasasja kasutaja vahel leping, milles märgitakse vähe malt :
1) kasutusse antavate vallasasjade nimetused, riigivararegistri registreerimisnumbrid ja asjade arv
nimetuste kaupa;
2) kasutaja nimi ja elu- või asukoht;
3) lepingu tähtaeg;
4) asjade üleandmise aeg ning tagastamise tähtaeg ja kord;
5) kindlustamiskohustus ja selle ulatus;
6) kasutusse antava asja korrashoiu, uuendamise ja remontimise kohustus;
7) lepingu ennetähtaegse lõpetamise alused;
8) kaitsekorrast tuleneva vajaliku tegevuse tingimused, kirje ldus ja tehnilised nõuded;
9) kasutusse antava asja kasutusotstarve.
[RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]
(8) Kui kinnisasja va ldaja e i nõustu ka itse -eeskirjaga või ka itsekorralduskavaga määratud vaja likku
tööd tegema või ei jõua tööde tegemise osas kaitstava loodusobjekti kaitse korralda jaga kokkuleppe le,
ei ole tal õigust takistada kaitstava loodusobjekti kaitse korra lda jal seda tööd korraldamast.
[RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.0 4.2007]
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud juhul korraldab vaja likke töid ka itse -eeskirjaga määratud
ulatuses kaitstava loodusobjekti kaitse korra ldaja riigi kulul, välja arvatud kohalikul tasandil ka itstaval
loodusobjektil.
[RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]
(10) Kaitseala, hoiua la või püsie lupa iga poollooduslike koosluste säilitamiseks vajaliku töö tegemist
ei loeta majandustegevuseks ega ettevõtluseks.
15
15
https://www.r i i gi teataja .ee/akt/13099940#para10l g1
11
Looduska itseseaduse § 18 alusel on võima lik ka toetuse taotlemine niitude hooldamiseks:
§ 18. Loodushoiutoe tus
(1) Kaitseala, hoiuala või püsie lupa iga poollooduslike koosluste säilimiseks kaitse -eeskirjaga või
kaitsekorralduskavaga määratud vajaliku töö tegemiseks makstakse lood ushoiutoetust.
(2) Loodushoiutoetust on õigus taotleda kinnisasja va ldaja l.
(3) Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise korra ning nõuded
toetuse maksm iseks ja toetuse määrad kehtestab keskkonnaminister määrusega .
(4)Loodushoiutoetust ei maksta :
1) kui tööde tegija ei täida toetuse saamiseks sõlmitud lepingut või loodushoiutööde tulemus ei vasta
lepingu või õigusaktiga kehtestatud nõuetele,
2) kui tööde tegija esitas loodushoiutoetuse taotlemise l valeandme id,
3) kui taotluste eelisjärjestuse kohaselt ei ole vähem eelistatud maaüksusel loodushoiutoetuse
maksmiseks jooksva aasta riigieelarves selleks vahendeid ette nähtud või
4) kui tegevus toimub maatükil, mille suhtes hüvitatakse jooksva l aastal kaitsealuse looma ja
kevadrändel viibivate lindude tekitatud kahju käesoleva seaduse § 61 lõike 1 aluse l.
(5) Loodushoiutoetuse maksmise aluseks on ka itstava loodusobjekti ka itse korralda ja ja tööde tegija
vahel sõlmitud leping ning selles nimetatud nõuete kohaselt tehtud tööde üleandmis -vastuvõtmisakt.
[RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]
16
Loodushoiu toetuse taotlemise määrus:
§ 1. Määruse regulee rimisala
Määrus kehtestab kaitseala, hoiua la või püsie lupaiga poollooduslike koosluste säilimiseks kaitse -eeskirjaga või ka itsekorralduskavaga määratud vaja liku töö toetamiseks kinnisasja valdaja le makstava
loodushoiutoetuse (edaspidi toetus) taotlemisel e, taotluse läbivaatamisele, tööde tegemisele, toetuse
maksmise le esitatavad nõuded ja tingimused, toetuse maksmise korra ning toetuste määrad.
16
ibid
12
§ 2. Loodushoiutoe tuse määrad
(1) Kaitsealal, hoiua lal või püsielupa igas asuvate poollooduslike koosluste, m is ei asu Natura 2000
võrgustiku a lal või asuvad määruse lisas 5 toodud kaartide l
1
märgitud projektiala l hooldamiseks
antavad toetuse määrad on:
1) Natura 2000 võrgustiku a lal asuva puisniidu hooldamine 3600 kr/ha;
2) puisniidu, mis ei asu Natura 2000 võrgustiku alal, hooldamine 3100 kr/ha;
3) Natura 2000 alal asuva rannaniidu, loopealse, lamminiidu, soostunud niidu, sooniidu, puiskarjamaa,
aruniidu, LKS § 69 punktis 1 nimetatud linnua la l asuva poldri niidu hooldamine 2800kr/ha;
4) rannaniidu, loopealse, lamminiidu, soostunud niidu, sooniidu, puiskarjamaa, aruniidu, mis ei asu
Natura 2000 alal, hooldamine 2300kr/ha.
[RTL 2007, 70, 1228 - jõust. 10.09.2007]
(1
1
) Kaitsealal, hoiua la l või püsie lupa i gas asuvate poollooduslike koosluste taastamiseks antavad
toetuse määrad on:
1) niidu või loopealse puhastamine hõredast võsast (liituvusega 0,2–0,4), kui võsa on:
a) kuni 1,5 m kõrgune 2800 kr/ha;
b) üle 1,5 m kõrgune 3900 kr/ha;
2) niidu või loopealse puhastamine keskmise tihedusega võsast (liituvusega 0,5–0,7), kui võsa on:
a) kuni 1,5 m kõrgune 3600 kr/ha;
b) üle 1,5 m kõrgune 5300 kr/ha;
3) niidu või loopealse puhastamine tihedast võsast (liituvusega 0,8–1), kui võsa on:
a) kuni 1,5 m kõrgune 5000 kr/ha;
b) üle 1,5 m kõrgune 6800 kr/ha;
4) puisniidul ja puiskarjamaal puurinde liituvuse vähendamine puistu grupilise struktuuri taastamise
eesmärgil:
13
a) 1 kuni 2 liituvusastme võrra 2500 kr/ha;
b) 3 kuni 4 liituvusastme võrra 3900 kr/ha;
5) poollooduslikel koosluste l loomade selle korra kohaseks karjatamiseks vajalike tarade ehitamine iga
viie aasta järel 15 kr/m;
6) rannaniidu või lamminiidu tihedast pilliroost puhastamine, ebatasase või mätastunud lamminiidu,
soostunud niidu või sooniidu niitm ine koos kuni 1,5 meetri kõrgusest hõredast võsast puhastamisega
3600kr/ha.
[RTL 2007, 70, 1228 - jõust. 10.09.2007]
(2) Loodushoiutoetust ei maksta, kui samal aastal hüvitatakse rändel viibivate l indude sellel maatükil
tekitatud kahju «Looduska itseseaduse» § 61 alusel.
§ 3. Toetuse taotle ja
Toetust on õigus taotleda kaitseala l, hoiua la l või püsielupaigas asuva kinnisasja maad õiguslikul alusel
kasutaval va lda jal (omanikul, rentnikul, ajutise kasutusõiguse alusel kasutaja l), kui se llel maal toimub
kaitsekorra või ka itsekorralduskava kohaselt vaja lik poolloodusliku koosluse ilmet ja liigikoosseisu
tagav tegevus.
17
Kaitse-eeskiri
Lisaks üldisele looduska itse seadusele on iga l ka itsealuse l objektil oma kaitse-eeskiri , kus on väga
täpselt ära määratud kaitseala piirid, ka itse eesmärk, kaitseala valitseja, lubatud ja keelatud tegevused,
lennuliiklus ka itsealal, teadusalaste välitööde korraldus, tegevuste kooskõlastamine ka itsealal. Era ldi
on lahti kirjutatud sihtka itseööndi ja piiranguvööndi piirid ning lubatud ja keelatud tegevused.
17
https://www.r i i gi teataja.ee/akt/12863102
14
Kasutatud kirjandus
„Väike käsiraamat neile, kes loodusest hoolivad“ Eesti Terioloogia Se lts, Eesti Looduseuurijate Se lts,
Koostanud Piret Kirista ja ja Uudo Timm , Tartu 2006
„Esimene Eesti looduska itse seadus“ Koostanud Andres Tõnisson, Tallinn 2006
„Globaalsed keskkonnaprobleemid“ P. Anttila, M. Ojanen, M.Puhakka, T. Vourisuo, T. Frey. Tartu
1996
„Keskkonnaõigus“ Hannes Veinla, Tallinn 2005
„Pärandkooslused Õpik-käsiraamat“ koostanud ja toimetanud Toomas Kukk, Tartu 2004
www. riigiteataja .ee
http://www.pky.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=50&Itemid=14
15