metsaparanduseks tehtavaid töid; 4) erametsaomanike metsandusalast ühistegevust; 5) meetmeid erametsas metsaomanikust sõltumatult tekkida võivate metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõkestamiseks; 6) metsamajandamiskavade koostamist. (2) Toetust võib saada erametsaomanik või metsaühistu. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatud toetust: 1) ei saa metsaühistu, välja arvatud juhul, kui tal on metsamaa; 2) makstakse kuni 70 protsendi ulatuses metsamajandamiskava maksumusest. (4) Erametsaomanik käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline ja eraõiguslik juriidiline isik, kellel on metsamaa. (5) Metsaühistu käesoleva seaduse tähenduses on mittetulundusühing ja tulundusühistu, mille põhikirjakohane tegevus on metsa majandamine ning mille liikmed on füüsilised ja eraõiguslikud juriidilised isikud, kellel on metsamaa. (6) Toetust taotlev isik peab olema:
metsaomanikku ja kavandada pikaajalisi metsamajanduslikke tegevusi Metsa majandamine on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse Metsaomanik on kohustatud: jälgima metsa seisundit, kaitsma metsa kahjurite ja haiguste, prahistamise ja tulekahjude eest majandama üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi, ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veereziimi metsaomanik peab tellima metsamajandamiskava, mis on metsamajanduslike tööde planeerimisel järgimiseks kohustuslik. Ilma kaitseala valitseja loata raiuti Viljandi järve ääres 143 puud, tekkinud keskkonnakahju suuruseks hinnatakse rohkem kui 76000 krooni. Keskkonnainspektsiooni Viljandi büroo inspektorid kontrollisid 10. veebruaril Viljandi järve ääres toimuvat metsaraiet. Raie korraldaja sõnul oli tegemist harvendusraiega, kuid samas ei olnud tal ette näidata metsateatist ega ka muid raieõigust tõendavaid dokumente
Hooldusraiete nimekiri · Märgitakse vähemalt eraldise number, raieliik, raie järjekord, raie pindala ja raiele kavandatud tagavara puuliikide kaupa (v.a. valgustusraie) ning soovitav harvendusraiete pindala suurus Uuendamisvõtete nimekiri · Märgitakse vähemalt eraldise number, pindala, kasvukohatüüp, uuendatav puuliik, uuendamise või hooldamise vajadus ning metsakultiveerimise korral ka ja külvi- või istutuskohtade arv Metsamajandamiskava ja metsa majandamise soovitused, riigimetsa majandamiseks koostatakse metsamajandamiskava metskondade või muude majandamisüksuste kaupa. Riigile mittekuuluva metsa omaniku nõustamiseks koostatakse kinnistute kaupa metsa majandamise soovitused.Metsamajandamis kava sisaldab: metsamaa plaani koos metsa kirjeldusega, metsakasutamise eesmärki ja sellest tulenevat metsa jaotust metsakategooriatesse, kaitse- ja tulundusmetsas uuendamist või hooldamist vajavate
määrusega. Kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsekord määratakse kaitse- eeskirjaga. Kaitse korraldamine Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta: 1. muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet 2. koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid 3. väljastada metsamajandamiskava 4. kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut 5. anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks 6. anda projekteerimistingimusi 7. anda ehitusluba Looduse mitmekesisus Looduse mitmekesisus - mõeldakse erinevate elukeskkondade üldist muutlikkust või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutatavate erinevate organismide paljusust. Mitmekesisus jaotub maakeral ebaühtlaselt
I, II, III, IV, V, Va. Kõige kiirema kasvuga puistud kuuluvad Ia boniteediklassi, kõige aeglasema kasvuga Va boniteediklassi. Boniteediklassi määramiseks on vaja teada puistu vanust ja keskmist kõrgust. Metsa korraldamine on tegevus, mille käigus kogutakse andmeid metsa pindala, tagavara ja muude iseloomulike näitajate kohta, koostatakse metsa majandamise kava või soovitused metsa majandamiseks. Metsa korraldamine koosneb metsa inventeerimisest ja metsamajandamiskava või metsa majandamise soovituste koostamisest. SMI- Statistiline metsainventuur - on valikuuring, mille abil saab teavet metsade kohta. Põhineb proovitükkide võrgustikul, mis paikneb üle Eesti. Alustati 1999. a. Enne seda kasutati eranditult lausmetsakorraldust. SMI põhjal saadud metsade tagavara ja tootlikkus on keskmiselt 15-20% suurem lausmetsakorralduse käigus leitust, samuti on boniteet kõrgem.
Boniteediklass iseloomustab puude kõrguskasvu kiirust, seega ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale. Boniteediklasse on seitse. Metsa korraldamine- tegevus, mille käigus kogutakse andmeid metsa pindala, tagavara ja teiste näitajate kohta. Koostatakse metsa majandamiskava, hinnatakse metsa senist majandamist ja antakse soovitusi metsa edasiseks majandamiseks. Koosneb järgmistest toimungutest: metsa inventeerimine; metsamajandamiskava või metsa majandamise soovituste koostamine; metsa majandamise hindamine. Metsa majandamine- seisneb metsa uuendamises, metsa kasvatamises, metsa kasutamises ja metsa kaitses. Metsa uuendamine- tegevus, mille eesmärgiks on mingi oma ülesandeid mitte täitva või halvasti täitva metsa asendamine uue ja paremaga. Need tegevused on uuendusraie, maapinna ettevalmistamine, puutaimede hooldamine. Mets loetakse uuenenuks, kui alal, kus mets hukkus või maha raiuti, kasvab ülepinnaliselt
tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitsealade jaotus: Rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad. Kaitseala vööndid: Loodusreservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd. Nimeta kaitsealasid: Hiiumaa laiud, Kõrvemaa, Kurtna, Neeruti, Otepää, Paganamaa, Vooremaa, jne. Kaitseala vööndites ei ole lubatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajandamiskava; 4) kinnitada metsateatist; 5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 7) anda projekteerimistingimusi; 8) anda ehitusluba. Hoiuala: Elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Hoiuala teatis: Teatis, mille hoiuala piires asuva kinnisasja valdaja peab esitama hoiuala
ning osa sellest metsastus või on metsastumas. Kõige selle tulemuseks oli metsasuse kiire kasv ja praegu võime tõdeda, et pool Eesti maismaast on kaetud metsaga. METSADE INVENTEERIMINE Kuni 2000. aastani põhines Eesti metsavarude statistika lausmetsakorralduse andmestikul, mida koguti eelkõige metsamajandamiskavade koostamiseks. Organiseeritud metsakorralduse algaastaks Eesti alal võib lugeda aastat 1796, kui koostati Sõrve poolsaare metsade jaoks metsamajandamiskava. Enne Eesti iseseisvumist 1918. aastal olid metsamajandamiskavad koostatud suurele osale mõisametsadele ja kõigile kroonumetsadele (riigimetsadele). Noore vabariigi riiklik metsakorraldus-asutus Metsakorralduse Büroo loodi 1919. aasta detsembris. Kuni 1950. aastate keskpaigani korraldati valdavalt ainult riigimetsi, ülevaade nendest oli küllaltki hea ja piisavalt täpne. Erametsi praktiliselt ei korraldatud, andmed viimaste kohta olid saadud kaudsetel meetoditel ja olid
Kolmele puuliigile on kehtestatud ka küpsusdiameetrid (sihtdiameetrid). Seega võib raiuda ka nooremaid kui 90 a. männikuid, 80 a. kuusikuid ja 60. aastaseid arukaasikuid, juhul kui nende puistute keskmine diameeter on suurem kehtestatud küpsusdiameetrist. Lank - raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata (kuid kasutatakse ka raiutud ala kohta). Raiestik - raiutud metsaosa. Lageraietele on kehtestatud mõningad piirangud, mida ei tohi ületada: Ühe metsamajandamiskava kehtivuse ajal ei tohi raiuda rohkem, kui selle kavaga on kogu majandamisperioodiks (taval. 10 a) lubatud. Lageraielangi suurus ei tohi olla: 1) luitel, uuristus- või tuulekandeohtlikul alal ning infiltratsiooni ja survelise põhjaveega alal ei tohi raielangi pindala olla suurem kui 2 ha; 2) loo ja sambliku kasvukohatüüpides ei tohi raielank olla laiem kui 30 meetrit ja raielangi pindala suurem kui 2 ha;
kuuluvad Ia boniteediklassi, kõige aeglasema kasvuga Va boniteediklassi. Boniteediklassi määramiseks on vaja teada puistu vanust ja keskmist kõrgust. Metsa korraldamine on tegevus, mille käigus kogutakse andmeid metsa pindala, tagavara ja muude iseloomulike näitajate kohta, koostatakse metsa majandamise kava või soovitused metsa majandamiseks. Metsa korraldamine koosneb metsa inventeerimisest ja metsamajandamiskava koostamisest. Metsa majandamine seisneb metsa uuendamises, metsa kasvatamises, metsa kasutamises ja metsa kaitses. Metsa uuendamine on tegevus, mille eesmärgiks on mingi oma ülesandeid mitte täitva või halvasti täitva metsa asendamine uue ja paremaga. Need tegevused on uuendusraie, maapinna ettevalmistamine, puutaimede hooldamine. Metsa uuendamisest räägitakse üksnes siis, kui tegu
annaabi.ee 
