Eesti rahandusreform 1991 Olime eeskujuks teistele 1991. a. augustis taasiseseisvunud Balti riikidest suutis Eesti esimesena 1992. a. juunis täielikult loobuda endise NSV Liidu valuuta rubla kasutamisest ringlus- vahendina ja kasutusele võtta oma raha Eesti krooni (EEK). Mis eelnes rahareformile ja tegi selle võimalikuks? Oma raha kasutuselevõtu diskussioonid Eestis kestsid ligi 5 aastat. Avalöögiks oli 1987. a. 26. augustil Tartu päevalehes "Edasi" publitseeritud nelja Eesti ühiskonna- teadlase artikkel Eestile majandusliku autonoomia andmise vajalikkusest. Selles ettepanekus rõhutati ka Eesti rahasüsteemis konverteeritava valuuta kasutuselevõtu vajadust ning selle alusel arvelduste sooritamist NSV Liidu teiste piirkondadega. Teaduslikes diskussioonides käidi läbi erinevate rahasüsteemide plussid ja miinused. Siiski oli rahareformi alguseks vastuseta rohkesti küsimusi. Vaatamata sellele viidi rahareform läbi esim...
Kõikidel talupoegadel oli omanikuõigus vallasvarale.Talupoegade peamiseks vastupanuvormiks sai pagemine, mis oli eriti ulatuslik 18. saj. Katsed Venemaale pagenud talupoegi tagasi saada ei andnud olulisi tulemusi. Õigeusku astunud või siis õigeusklikega abiellunud põgenike välja ei antud. Agraarümberkorralduse algus 1765. aasta Liivimaa maapäevale esitas kindralkuberner Browne Katariina II ülesandel nõudmise parandada talurahva olukorda. Kindralkubeneri ettepanekus olid tunnustada talurahva omandiõigust vallasvarale, piiritleda teokoormisi ning anda talupoegadele õigus kaevata mõisniku peale kohtusse. Liivimaa rüütelkonnale oli see muidugi vastumeelt Aga ähvarduste abil sunniti kindralkubeneri ettepanekuid nn positiivsete määrustena vastu võtma. Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilised kindlustunde. Pearaharahutused 1784. aastal olid pearaharahutused, kuna pearahamaks tekitas palju arusaamatusi talupoegade seas
tegevusalale viitavat täiendit. Tulundusühistu liikmeks saab astuda füüsiline või juriidiline isik; võib uusi liikmeid juurde võtta pärast äriregistrisse kandmist; liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjaga sätestatud korras. Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Ettepaneku dividendi suuruse kohta esitab juhatus, nõukogu olemasolu korral nõukogu. Üldkoosolek ei või otsustada suurema dividendi maksmist, kui nähakse ette juhatuse või nõukogu ettepanekus. Volinike koosolek-kui ühistul on üle 200 liikme, võib põhikirjaga ette näha, et üldkoosoleku pädevus antakse täielikult või osaliselt üle volinike koosolekule. Peab olema vähemalt 20 volinikku. Koosoleku kokkukutsumise kord, korraldus määratakse põhikirjaga. Ühe voliniku võib valida mitte enam kui 50 liikme kohta. Volinikuks võib valida ühistu liikme. Kui põhikirjaga ei ole sätestatud teisiti, on igal volinikul 1 hääl. Ühistu loetakse
Vädetavalt oleks ta sokolaadid pärast varguse õnnestumist poodi tagastanud. ÕE president Eliis lubas kontrollida, et rohkem selliseid kihlvedusi ei toimuks. Ta lisas, et Õpilasesinuds on siiski õpilaste heaolu eest vastutav ja neile eeskujuks olev rühmitus ning see on väga kahetsusväärne, et selline asi juhtuda sai. Asjaosaline Lauri ei soovinud antud teemat rohkem kommenteerida. Kuid võttis omaks selle, et olid mr X'ga sellises ettepanekus käed löönud. Mr X-ga poes olnud Renel oli samuti juhtunust väga kahju. Rene oli kaasas, kuna sõidutas sõbra oma rolleriga Maksimarketisse, kus kuritegu toime pandi. Samuti ka sellepärast, et kontrollida õigsust selles , et sõber need sokolaadid varastaks mitte ostaks. Rene selgitas ka seda, et ise ta midagi ei varastanud ning see polnud tal plaaniski. Alaealise Mr X karistus ei ole praegusel hetkel veel teada. Tema jätkamine ÕE
1975. Aasta jäätmete raamdirektiivi läbivaatamiseks. Eelkõige liidetakse selleks jäätmete raamdirektiiv ohtlike jäätmete direktiiviga ja õlijäätmete direktiiviga ning kaotatakse jäätmete raamdirektiivi ja saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi (IPPC direktiiv) vastastikune kattuvus , näiteks lubade andmise osas, lisaks konsolideeritakse kolm titaandioksiiditööstuse jäätmeid käsitlevat direktiivi. Ettepanekus võtta vastu uus direktiiv seostatakse jäätmehierarhia (vältimine, korduskasutamine, ringlussevõtt, põletamine ning lõpuks ladestamine prügilates) jäätmetekke ja käitluse keskkonnamõju piiramise eesmärkidega. Direktiivides 75/442/EMÜ ja 91/689/EMÜ sätestatakse üld- ja põhisätted kõigi jäätmete ja ohtlike jäätmete osas, ning direktiivides 75/439/EMÜ ja 86/278/EMÜ kehtestatakse nõuded
). Enne süüdistusakti vormistamist tuli tutvuda ka toimikuga, kus olid kirjas kõik olulised andmed süüdistatava ja tema poolt toime pandud teo või tegude kohta. Esines ka olukordi, kui leidsin, et kriminaaltoimikus toodud asjaolud on ebaõiged. Näiteks tihti ei vastanud kirjeldatav tegu toimikul olevale kuriteo kvalifikatsioonile. Toimikust avastatud nö vead arutasin läbi oma praktikajuhendajaga prokuröriga, kellele tegin ka ettepanekuid, mis konkreetsel kirjeldatul juhul seisnes ettepanekus muuta kuriteo kvalifikatsiooni. Seejärel panin toimikust saadud andmetest kokku süüdistusakti. Viimase koostamisel pidin lähemalt tutvuma ka kriminaalmenetluse seadustikuga ja karistusseadustikuga, milledest lähtuvad ka prokurörid oma igapäevases töös. Iga süüdistusakti juurde pidin koostama ka riigi õigusabi andmise ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määruse. (lisa 3) Samuti koostasin määruseid siis, kui prokurör leidis, et
2.3. Aruandlus ja kasumi jaotamine Majandusaasta aruande koostamine ja esitamine Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. 8 Pärast majandusaasta aruande koostamist esitab juhatus selle viivitamata audiitorile (kui audiitorkontroll on kohustuslik). Juhatus esitab majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande (kui see on kohustuslik) ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule/osanikele. Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse: 1) puhaskasum; 2) eraldised reservkapitali; 3) kasumi kandmine teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse; 4) aktsionäridele/osanikele väljamakstava kasumiosa suurus; 5) kasumi kasutamine muuks otstarbeks. Majandusaasta aruanne peab olema allkirjastatud vastavalt raamatupidamise seaduses sätestatule. Majandusaasta aruande allkirjad Raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkond kirjutab raamatupidamiskohustuslase majandusaasta
Mitteametlikel kohtumistel arutatakse keskkonnapoliitika ja strateegia küsimusi ilma otsuseid tegemata. Nõukogus, kus tehakse lõplikud otsused, püüavad liikmesriigid vastavalt oma huvidele teha muudatusi komisjoni ettepanekule. Euroopa Parlamendil on olnud küllalt silmapaistev roll keskkonnaküsimuste ühenduse tasandil algatamisel ja tugevdamisel. Üldistes keskkonnaküsimustes soovitab parlament pidevalt komisjonil ja nõukogul teha rohkem keskkonnakaitseks kui komisjoni ettepanekus on välja pakutud. Parlament rõhutab alati ka vajadust keskkonnaküsimuste suurema läbipaistvuse, parema infole juurdepääsu ja keskkonnaorganisatsioonide otsuste tegemises suurema osaluse järele. Maastrichti lepinguga lisatud artikkel annab parlamendile õiguse taotleda komisjonilt direktiivi või määruse ettepaneku esitamist. Euroopa Kohus on põhivahendiks EL keskkonnaseaduste rakendamise tagamiseks liikmesriikides
on võimalik astuda võlasuhtesse? Palun põhjendage! Et lepingut sõlmida, on vaja kahte tahteavaldust, see tähendab, et on tarvis ühe poole ettepanekut teisele sõlmida leping ning teise poole nõusolekut ettepanekuga. Eraldi võib välja tuua testamendi, mida käsitletakse kui ühepoolse tahteavaldusega lepingut. Ettepaneku tegijat nimetatakse oferdiks ja ettepanekuga nõusolijat aktseptiks. Ofert võib väljenduda nii suulises kui kirjalikus ettepanekus, samuti käitumises. Lepingu sõlmimise momendiks loetakse oferdi aktseptimise momenti. Teistel juhtudel on selleks aga hetk, kui kokkuleppe saavutamine poolte vahel on piisavalt selge. Ettepanek lepingu sõlmimiseks on pakkujale (oferdile) siduv, kui see on tehtud konkreetsele isikule ja sisaldab lepingu eset ning määrab hinna või selle kujundamise korra. VÕS § 9 lg 2 Oferdi aktseptimisega on leping sõlmitud ajast, mil oferent on aktsepti kätte saanud. Kui
On ametnik kohustatud hüvitama riigile või KOV, kelle asutuses ta kahju tekitamise ajal töötas, üksnes süüliselt teenistuskohustuse rikkumisega tekitatud kahju. Kui kahju on tekitanud mitu ametnikku ühiselt, vastutab iga ametnik oma süü ulatuses. Süü vormid (tahtlus, raske hooletus ja hooletus) Kahju hüvitamiseks teeb ametnikku ametisse nimetama õigustatud isik ametnikule kirjaliku ettepaneku nõude aluseks olevatest asjaoludest teada saamisest alates kolme kuu jooksul. Ettepanekus nimetatakse kahju hüvitamise ulatus, hüvitamise kord ja tähtaeg (vähemalt 2 nädalat) ning hüvitise nõudmise aluseks olevad asjaolud. Ametnik peab vastama ettepanekule kirjalikult, teatades, kas ta hüvitab kahju vabatahtlikult või keeldub kahju hüvitamast. Kui ametnik ei ole ettepanekule õigel ajal vastanud või keeldub kahju hüvitamast või ei ole ettepanekus nimetatud tähtaja jooksul kahju hüvitanud, tuleb kaebus selle esitamise
On ametnik kohustatud hüvitama riigile või KOV, kelle asutuses ta kahju tekitamise ajal töötas, üksnes süüliselt teenistuskohustuse rikkumisega tekitatud kahju. Kui kahju on tekitanud mitu ametnikku ühiselt, vastutab iga ametnik oma süü ulatuses. Süü vormid (tahtlus, raske hooletus ja hooletus) Kahju hüvitamiseks teeb ametnikku ametisse nimetama õigustatud isik ametnikule kirjaliku ettepaneku nõude aluseks olevatest asjaoludest teada saamisest alates kolme kuu jooksul. Ettepanekus nimetatakse kahju hüvitamise ulatus, hüvitamise kord ja tähtaeg (vähemalt 2 nädalat) ning hüvitise nõudmise aluseks olevad asjaolud. Ametnik peab vastama ettepanekule kirjalikult, teatades, kas ta hüvitab kahju vabatahtlikult või keeldub kahju hüvitamast. Kui ametnik ei ole ettepanekule õigel ajal vastanud või keeldub kahju hüvitamast või ei ole ettepanekus nimetatud tähtaja jooksul kahju hüvitanud, tuleb kaebus selle esitamise õiguse tekkimisest
6) kui lastakse välja uut liiki aktsiaid nendest aktsiatest tulenevad 9 Aruandlus ja kasumi jaotamine Aruannete esitamine 1) Pärast majandusaasta aruande koostamist esitab juhatus selle viivitamata audiitorile. [RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009] 2) Juhatus esitab majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule. [RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010] 3) Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse: 1. puhaskasum; 2. eraldised reservkapitali; 3. kasumi kandmine teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse; 4. aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus; 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/28365 18 5. kasumi kasutamine muuks otstarbeks. 4) Juhatus peab tagama aktsionäridele võimaluse tutvuda raamatupidamise seaduse §-s 25 sätestatu kohaselt heaks kiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruandega vähemalt kahe nädala jooksul enne üldkoosolekut.
3.1. Toomas Helpi põhjendus, miks eesti keeles ei ole 14 käänet [---] "Mul on juba praegu esitada viis konkreetset ettepanekut, kuidas "uus õige" eesti keele grammatikakirjeldus võiks põhimõtteliselt erineda "vanast valest" 6. Ma pean senise eesti grammatikakirjelduse põhiliseks ja põhimõtteliseks veaks seda, et eesti keelt on käsitletud soome keelekirjandusest laenatud mõistestiku liiga mehaanilise ülevõtmise teel, eesti keele jaoks sobimatute soome mallide abil, ja oma viies ettepanekus astun ma eelkõige vastu just sellele." [---] "Kolmas ettepanek. Soome keele viieteistkümnele käändele ei vasta eesti keeles neljateistkümmet käänet (teisisõnu, eesti keeles ei ole neliteist käänet), vaid mitu kolme erisuguse "käändelise" nähtuse ilmingut: esiteks on kõik kõnealused eesti vormid kas nominatiivi või obliikva "primaarkäändes", teiseks on mõningate vormid puhul obliikva
arv vähenes. Kõikidel talupoegadel oli omanikuõigus vallasvarale.Talupoegade peamiseks vastupanuvormiks sai pagemine, mis oli eriti ulatuslik 18. saj. Katsed Venemaale pagenud talupoegi tagasi saada ei andnud olulisi tulemusi. Õigeusku astunud või siis õigeusklikega abiellunud põgenike välja ei antud. Agraarümberkorralduse algus 1765. aasta Liivimaa maapäevale esitas kindralkuberner Browne Katariina II ülesandel nõudmise parandada talurahva olukorda. Kindralkubeneri ettepanekus olid – tunnustada talurahva omandiõigust vallasvarale, piiritleda teokoormisi ning anda talupoegadele õigus kaevata mõisniku peale kohtusse. Liivimaa rüütelkonnale oli see muidugi vastumeelt Aga ähvarduste abil sunniti kindralkubeneri ettepanekuid nn positiivsete määrustena vastu võtma. Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilised kindlustunde. Pearaharahutused 1784. aastal olid pearaharahutused, kuna pearahamaks tekitas palju arusaamatusi talupoegade seas
Ametlikes Teadaannetes 15 päevase vahega) kahjumi katmisel pole vaja, Väljamakse aktsionäridele Aktsiakapitali suurendamine: Uute aktsiate väljalaskmine, Fondiemissioon (omakapitali arvel, sissemakseid tegemata), Tingimuslik suurendamine (vahetusvõlakirjade väljalaskmine kuni 1/3 aktsiakapitali ulatuses) 28. Kasumi jaotamine Juhatus esitab majandusaasta aruande, audiitori järeldusotsuse ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule. Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse: 1) puhaskasum; 2) eraldised reservkapitali; 3) kasumi kandmine teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse; 4) aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus; 5) kasumi kasutamine muuks otstarbeks. Juhatus peab tagama aktsionäridele võimaluse tutvuda raamatupidamise seaduse §-s 25 sätestatu kohaselt allkirjastatud majandusaasta aruandega vähemalt kahe nädala jooksul enne üldkoosolekut. 29
Sügis 2009 N. Parrest nädalat) ning hüvitise nõudmise aluseks olevad asjaolud. Ametnik peab vastama ettepanekule kirjalikult, näidates ära, kas ta kohustub kahju hüvitama või keeldub sellest. Kui ametnik ei ole õigeaegselt ettepanekule vastanud, keeldub kahju hüvitamisest või ei ole ettepanekus näidatud tähtajaks kahju hüvitanud, tuleb esitada kaebus 30 päeva jooksul kaebuse esitamise õiguse tekkimisest arvates ametnikult hüvitise väljamõistmiseks halduskohtusse. Hüvitise suuruse määramisel arvestatakse: - ametniku majanduslikku olukorda, - kahju suurust ametniku palgaga võrreldes, - teenistuskohustuse iseloomust tulenevat riski kahju tekkimiseks, - teenistusstaažist objektiivselt tulenevat kogemuste puudumist,
kolmandale isikule, on õigus lepingu täitmist nõuda ka temalt Et lepingut sõlmida, on vaja kahte tahteavaldust, see tähendab, et on tarvis ühe poole ettepanekut teisele sõlmida leping ning teise poole nõusolekut ettepanekuga. Eraldi võib välja tuua testamendi, mida käsitletakse kui ühepoolse tahteavaldusega lepingut. Ettepaneku tegijat nimetatakse oferdiks ja ettepanekuga nõusolijat aktseptiks. Ofert võib väljenduda nii suulises kui kirjalikus ettepanekus, samuti käitumises. Lepingu sõlmimise momendiks loetakse oferdi aktseptimise momenti. Teistel juhtudel on selleks aga hetk, kui kokkuleppe saavutamine poolte vahel on piisavalt selge. Ettepanek lepingu sõlmimiseks on pakkujale (oferdile) siduv, kui see on tehtud konkreetsele isikule ja sisaldab lepingu eset ning määrab hinna või selle kujundamise korra. Sõlmitud leping on pooltele siduv ning sellest tulenevaid kohutusi peavad pooled igal juhul täitma (pacta sunt servanta)
Näide: Inventuuri läbiviimisel tuvastati bilanssi arvele võtmata jäänud vara summas ... (Vara arvele võtmise akt, lisa nr 3.1); Kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) vara summas ... (Väheväärtusliku vara mahakandmise akt, lisa nr 3.2); Ümberklassifitseerimisele kuulub vara summas ... (Vara ümberklassifitseerimise akt, lisa nr 3.3); Põhivara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise kohta on koostatud ettepanek. Kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise ettepanekus on varade soetusmaksumus kokku ... (lisa nr 3.4). Kokkuvõtteks: - Koondtulemustes näidatud summad peavad ühtima vastavates lisades märgitud summadega. Inventuuri lõppaktis tuuakse välja nimekiri lõppaktile lisatud lisade kohta Näide: Lõppakti lisad: 1. Ametiasutuse korraldus või käskkiri inventuuri läbiviimise kohta 2. Inventuurinimekiri (lugemislehed) 3. Inventuurinimekirja alusel koostatud aktid
tühistamisele? § 3 lg 1 oma õiguste rikkumise ulatuses. ekspertiis sooritamata menetlusviga. piiride paika panemisel oleks ekspertarvamus olnud oluline, seega ikkagi oluline viga ja määrus tühine. Looduskaitseseadus § 8. Loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek (1) Igaühel on õigus esitada kaitse alla võtmise algatajale ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. (3) Kaitse alla võtmise algataja korraldab ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku (edaspidi ekspert). (4) Kui eksperdi arvamusest nähtub, et loodusobjektil puuduvad käesoleva seadusega sätestatud kaitse alla võtmise eeldused, keeldub kaitse alla võtmise algataja edasisest menetlusest, edastades ettepaneku tegijale eksperdi arvamuse koos kaitse alla võtmise algatamisest keeldumise otsusega.
panema või sellega nõustuma. Väljapressimise puhul sunnitakse inimest iseendale kahju tekitama. 15. Väljapressimine ja teised varavastastased kuriteod. Väljapressimise sisuks on omaniku sundimine endale kahju tekitama. Analoogselt kelmusega on väljapressimine süütegu vara vastu tervikuna. Väljapressimise koosseisul on 2 tunnust: 1) varalise kasu üleandmise nõudmine 2) sundimine. Varalise kasu üleandmise nõudmine sundimisega seisneb kategoorilises ettepanekus anda nõudjale üle varaline kasu. Sundimise kategoorilisus tuleneb selle taga seisvast ähvardusest või vägivalla kasutamisest. Ähvarduse sisu võib olla väga mitmesugune. Nii võib ähvarduse sisuks olla isiku vabaduse piiramine (isiku kinnipidamine või kinnihoidmine), häbistavate andmete levitamine või vara hävitamine või rikkumine. Ähvardusega avaldada häbistavaid andmeid on väljapressimise koosseisuga hõlmatud ka nn šantaaž, mis osa riikide
· Ühistupanga asutamisel peab tema sissemakstud osakapital olema ekvivalentne vähemalt 5 miljoni euroga vastavalt EP kursile. · Ühistupanga osakapitalina võib näidata ainult reaalselt sissemakstud summasid. · Ühistupanga reservkapital peab olema vähemalt 1/10 osakapitalist. · Igal majandusaastal tuleb kanda reservkapitali 1/20 puhaskasumist. · Kasum jaotakse üldkoosoleku otsusel. · Üldkoosoleku otsusega ei või juhatuse esitatud kasumi jaotamise ettepanekus liikmetele väljamaksmiseks ettenähtud kasumiosa suurendada. · Liikmetele ei tohi väljamakseid teha, kui ühistupanga viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruande kohaselt omavahendite hulk KAS sätestatud summa ei tule kokku. Hoiu-laenuühistu · Hoiu-laenuühistu on finantseerimisasutus, mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on tehingute ja toimingute teostamine hoiu-laenuühistu tegevuspiirkonnas elavate või
ja uurimisväljaminekud; - sisaldama ettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmete tasu, töötajate tasu üldsumma ja keskmist töötajate arvu aruandeperioodil; - näitama ettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmetele nende ametist lahkumisel või tagasikutsumisel ettenähtud kompensatsioonikohustust või nendele isikutele väljastatud garantiisid või muid soodustusi. RS-I ja ÄS-I järgi peab majandusaasta aruandele lisama ka kasumi jaotamise ettepanekut. Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse: - aruandeperioodi puhaskasum (kahjum) - reservkapitali suurendamine - läbiviidav fondiemissioon - põhikirjas ettenähtud reservide suurendamine või vähendamine - aktsionäridele väljamakstav dividend - kasumi kasutamine muuks otstarbeks. Majandusaasta aruanne peab olema auditeeritud lisaks muudele seaduses toodud juhtudele raamatupidamiskohustuslasel, kellel vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on bilansipäeva seisuga suuremad kui: - müügitulu 10 miljonit krooni;
sotsiaalse innovatsiooni programmi abil rahastatavate, tööjõu liikuvust hõlbustavate meetmete tõhususe ületehakse järelevalvet üldiselt piisavalt. IV. Komisjon tunnistab, et tööjõu liikuvusele on ikka veel takistusi. Seepärast jääb tööjõu liikuvuse küsimus komisjoni tegevuskavas tähtsale kohale. Selleks tugevdab komisjon peamisi õigusakte ja vahendeid ning tutvustab uusi edasipüüdlikke algatusi. V. Just sel põhjusel esitas komisjon oma ettepanekus EURESe määruse kohta konkreetsed sätted, mis seda probleemi käsitlevad. Määruse (EÜ) 2016/589 artikli 30 kohaselt peavad nüüd kõik liikmesriigid sellesse analüüsi panustama. Komisjon loodab, et see aja jooksul parandab tööjõu puudu- ja ülejääki käsitlevate andmete kättesaadavust ning kvaliteeti. VI. Euroopa Sotsiaalfond (ESF) on juba kindlaks määranud 18 investeerimisprioriteeti.
riigilt metsa majandamisel saamata jäänud tulu või täiendavalt tehtud kulude hüvitamist. (6) Hüvitise taotlemise, taotluse läbivaatamise ja hüvitise arvutamise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega. § 21. Metsa kaitsemetsaks määramise ja kaitsemetsade hulgast väljaarvamise menetlus (1) Metsa kaitsemetsaks määramise või kaitsemetsade hulgast väljaarvamise menetluse algatab Keskkonnaministeerium metsa asukohajärgse keskkonnateenistuse ettepanekul. (2) Ettepanekus peavad olema märgitud: 1) kaitsemetsaks määramise või kaitsemetsade hulgast väljaarvamise eesmärk ja põhjendus; 2) kaitsemetsaks määramise või kaitsemetsade hulgast väljaarvamise alus; 3) kaitsemetsaks määratava või kaitsemetsade hulgast väljaarvatava metsa pindala suurus ja asukoht; 4) kaitsemetsaks määramise korral kavandatavad piirangud; 5) kaitsemetsaks määramise korraldamisega seotud kulude, sealhulgas hüvitise maksmise hinnang.
Sellised lepingud on Eesti põhiseaduse § 121 järgi: lepingud, mis muudavad Eesti piire, mille rakendamiseks on vaja Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist, millega Eesti ühineb rahvusvaheliste organisatsioonidega, mille kohaselt Eesti võtab endale rahalisi või sõjalisi kohustusi ja milles on ratifitseerimine ette nähtud. Presidendi üksikkompetents välissuhtluses seisneb sõjaseisukorra ja sellest lähtudes ka sõja lõpu väljakuulutamises agressiooni korral, samuti ettepanekus Riigikogule kuulutada välja sõjaseisukord, mobilisatsioon, demobilisatsioon ja erakorraline seisukord. President annab Vabariigi Valitsuse ettepanekul diplomaatilisi auastmeid, mis antakse eluks ajaks. Presidendi pädevus, suhted teiste põhiseaduslike institutsioonidega välissuhtluse valdkonnas on konkretiseeritud välissuhtlemisseaduse ja välisteenistuse seadusega. 3.2. Riigisisene pädevus 3.2.1. Riigikaitsepädevus. Vabariigi President on riigikaitse kõrgeim juht
Teatamiseks tuleb esitada asjakohane nõukogu otsus. § 331. Majandusaasta aruande koostamine Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. § 332. Aruannete esitamine (1) Pärast majandusaasta aruande koostamist esitab juhatus selle viivitamata audiitorile. (2) Juhatus esitab majandusaasta aruande, audiitori järeldusotsuse ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule. (3) Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse: 1) puhaskasum; 2) eraldised reservkapitali; 3) kasumi kandmine teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse; 4) aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus; 5) kasumi kasutamine muuks otstarbeks. UÜ USALDUSÜHING ÄRISEADUS: § 125. Usaldusühingu mõiste (1) Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest
Millised on aktsiaseltsi kasumijaotuse ja aruandluse põhimõtted? Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Pärast majandusaasta aruande koostamist esitab juhatus selle viivitamata audiitorile. Juhatus esitab majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule. Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse: 1) puhaskasum; 2) eraldised reservkapitali;
Aktsiaselts lõpeb tema registrist kustutamisega, dokumente säilitatakse tavaliselt 10 a. 201. Millised on aktsiaseltsi kasumijaotuse ja aruandluse põhimõtted? Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Pärast majandusaasta aruande koostamist esitab juhatus selle viivitamata audiitorile. Juhatus esitab majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule. Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse: 1) puhaskasum; 2) eraldised reservkapitali; 3) kasumi kandmine teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse; 4) aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus; 5) kasumi kasutamine muuks otstarbeks. Juhatus peab tagama aktsionäridele võimaluse tutvuda raamatupidamise seaduse §-s 25
VÕS § 20 nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Nõusolekut sõlmida leping võib väljendada ka kaudse tahteavaldusega. Kaudseks tahteavalduseks võib olla oferdis nõutud kohustuse täitmine, täitmisele asumine või osaline täitmine. Oferdi vastuvõtmisel kaudse tahteavaldusega võib oferent seada tingimuseks ka teatamise kohustuse. Nii võib oferent lepingu sõlmimise ettepanekus määrata, kuidas peab aktseptant oma nõusolekust teatama. See võimaldab oferendil kindlaks määrata, milline käitumine on aktsepti tähendusega, et välistada hilisemaid vaidlusi lepinguliste kohustuste tekkimise üle. 1 Kui aksept avaldub teos, siis on leping sõlmitud ajast, mil oferent sai teost teada, kuid oferdist, pooltevahelisest
ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. Kindlaks määramata isikutele tehtud ettepanek sõlmida leping ei ole eelduslikult ofert, kui see seisneb hinnakirjade, tariifide, kataloogide ja muu sellise saatmises, kauba väljapanekus vaateaknal. Selliste avaldustega tahetakse kaubale tähelepanu pöörata, mitte niivõrd teha konkreetset lepingu sõlmimise ettepanekut. Niisugusel juhul peab ettepanekus otse olema väljendatud tahe olla ettepanekuga seotud (nimetades ettepanekut oferdiks, teatades, et igaühega, kes ettepaneku vastu võtab, loetakse leping sõlmituks jne). Kui aga otsest ettepanekut oferdis väljendatud ei ole, same rääkida ettepanekust teha ofert. Sellisel juhul on ettepaneku saajal võimalus teha ofert. Näiteks kaupluses kauba väljapanek ettevõtja poolt on käsitletav kutsena tulla teha pakkumus. Tarbija, kes võtab riiulilt kauba, teen müüjale
ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. Kindlaks määramata isikutele tehtud ettepanek sõlmida leping ei ole eelduslikult ofert, kui see seisneb hinnakirjade, tariifide, kataloogide ja muu sellise saatmises, kauba väljapanekus vaateaknal. Selliste avaldustega tahetakse kaubale tähelepanu pöörata, mitte niivõrd teha konkreetset lepingu sõlmimise ettepanekut. Niisugusel juhul peab ettepanekus otse olema väljendatud tahe olla ettepanekuga seotud (nimetades ettepanekut oferdiks, teatades, et igaühega, kes ettepaneku vastu võtab, loetakse leping sõlmituks jne). Kui aga otsest ettepanekut oferdis väljendatud ei ole, same rääkida ettepanekust teha ofert. Sellisel juhul on ettepaneku saajal võimalus teha ofert. Näiteks kaupluses kauba väljapanek ettevõtja poolt on käsitletav kutsena tulla teha pakkumus. Tarbija, kes võtab riiulilt kauba, teen müüjale
whitehouse.gov/administration/cabinet. (21.02.2014). United States House of Representatives. Commitees. Retreived from http://www.house.gov/committees/ (24.02.2014). U.S Senate. Committees. Retreived from http://www.senate.gov/pagelayout/committees/d_three_sections_with_tea sers/committees_home.htm (24.02.2014) Wilson, J. Q. (1998). American government: institutions and policies. Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama nõuab maksumuudatusi Järgneva ehk 2015. aasta eelarve ettepanekus, mis küündib 3.9 triljoni dollarini, kajastub miinimumpalga tõus ning muudatused maksusoodustustes. Antud muudatuste raames väheneks ka eelarve puudujääk järgneval kümnendikul $651 miljardi võrra. Nimelt soovib president, et maksusoodustused laieneksid vaestele, täpsemalt 13.5 miljonile elanikule, kes teenivad madalat palka. Samal ajal väheneksid aga maksusoodustused rikkamatele. Samuti suureneksid hüvitised töötutele ning plaanis on
viivitamata audiitorile. Juhatus esitab majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule. Nõukogu vaatab majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis näitab ära nõukogu heakskiidu juhatuse poolt koostatud aruandele, kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust korraldanud ja juhtinud ning esitab aruande üldkoosolekule. Nõukogul on õigus teha muudatusi kasumi jaotamise ettepanekus enne selle esitamist üldkoosolekule. Majandusaasta aruande kinnitab üldkoosolek. Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Kasumi jaotamise otsuses märgitakse: 1 puhaskasumi suurus; eraldised reservkapitali;
Valla või linna staatuse muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. Haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuste piiride muutmine valdade ja linnade osas Vabariigi Valitsuse algatusel : Vabariigi Valitsus algatab korraldusega haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmise mitte hiljem kui üks aasta enne kohaliku omavalitsuse volikogu korralisi valimisi, tehes maavanema kaudu vastava ettepaneku asjaomasele valla või linna volikogule (edaspidi volikogu). Ettepanekus märgitakse selle kohta arvamuse esitamise tähtaeg, mis ei või olla lühem kui kolm kuud. Tähtpäevaks vastamata jätmisel loetakse ettepanek vastuvõetuks. Vabariigi Valitsus lisab ettepanekule: 1) seletuskirja, milles peab olema märgitud haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmise vajaduse põhjendus; 2) haldusterritoriaalse korralduse muutmisel kaardi koos piirikirjeldusega; 3) piiride muutmisel kaardi asjaomase territooriumiosa kohta koos piirikirjeldusega
259. Millised on aktsiaseltsi kasumijaotuse ja aruandluse põhimõtted? Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Pärast majandusaasta aruande koostamist esitab juhatus selle viivitamata audiitorile. Juhatus esitab majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule. Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse: 1) puhaskasum; 2) eraldised reservkapitali; 3) kasumi kandmine teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse; 4) aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus; 5) kasumi kasutamine muuks otstarbeks. Juhatus peab tagama aktsionäridele võimaluse tutvuda raamatupidamise seaduse §-s 25 sätestatu kohaselt allkirjastatud majandusaasta aruandega vähemalt kahe nädala jooksul enne üldkoosolekut.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
