Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Maitse- ja ravimtaimed (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui aias ometi kasvab salvei ?
 
Säutsu twitteris




RAVIMTAIMED
















Ravimtaimede nimekiri:

Aedsalvei Salvia officinalis
  • Aed- liivatee e. tüümian Thymus vulgaris
  • Harilik iisop Hyssopus officinalis
  • Hiid -aniisiisop Agastache foeniculum
  • Harilik pune Origanum vulgare
  • Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis
  • Harilik meliss Melissa officinalis
  • Harilik naistenõges Nepeta cataria
  • Piparmünt Mentha piperita
  • Harilik leeskputk Levisticum officinale
  • Koirohi Artemisia absinthium
  • Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus
  • Aedruut Ruta graveolens
  • Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum)
  • Aed-piparrohi Satureja hortensis
  • Aed-harakputk Anthriscus cerefolium
  • Aed- koriander Coriandrum sativum
  • Aed- majoraan e. vorstirohi Majoranahortensis (Origanum majorana)
  • Vürtsbasiilik Ocimum basilicum
  • Salatkress Lepidium sativum
  • Ürt-allikkress Nasturtium officinale
  • Teekummel Chamomilla recutita
  • Kurgirohi Borago officinalis


    Eestikeelne nimetus Aedsalvei
    Ladinakeelne nimetus Salvia officinalis
    Sugukond huulõielised
    Botaaniline iseloomustus igihaljas , kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks.
    VARS kergesti puituv
    LEHT tugeva lõhnaga piklik hallikasroheline sametkarva; terved või sulglõhised
    ÕIS –valged, sinised või helelillad õied paiknevad männastena tähkades, kobarais või pööristes;
    SEEMNED – vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva
    vili on pähklike
    Ajalugu – Salvei kodumaa on Vahemeremaades, seal meeldib talle kasvada eriti rannikualadel . Juba palju sajandeid hinnatakse teda ka põhjapoolses Euroopas ravim - ja vürtsitaimena. Ühes 10. saj pärit taimeraamatus on lause: „Miks küll surevad inimesed haigustesse, kui aias ometi kasvab salvei?“
    Kasvatamine – salveid võib paljundada seemnetega, kuid lihtsam on osta kevadel noori taimi. Ostmise eeliseks on, et võite omale erinevatest liikidest ja sortidest väikese kollektsiooni koostada. Suuri taimi saab hiljem jagada. Erinevalt muskaatsalveist lõigatakse aedsalvei kevadel tagasi, siis võsub ta paremini. Talveks tuleb taim katta .
    Paljundamine - Külvake seeme niiskele mullale ja vajutage kergelt kinni, et kontakt mullaga oleks parem. Liigse kuivuse vältimiseks võib lillepoti või külvikasti katta klaasiga või polüetüleenkilega. Kord päevas on vaja külvist õhustada, st kate eemaldada. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva. Kui seemned on tärganud, tuleb kate kõrvaldada. Taimede vahekauguseks istutamisel on soovitav jätta 15-20cm.
    Saagi kogumine – noori lehti võib noppida kuni sügiseni ja kasutada värskelt. Kuivatamiseks lõigatakse võrsed vahetult enne õitsemist. Kõige aromaatsemad on taimed teisel kasvuaastal.
    Kasutamine maitsetaimena – Lehtedel on tugev maitse ja neid tuleb ettevaatlikult doseerida . Kuivatatud ja värskeid lehti lisatakse salatitele, liha-, kala- ja munatoitudele. Salvei lehti keedetakse toidus vaid lühikest aega. Salvei kuulub itaalia ürdisegude koostisesse.
    Kasutamine ravimtaimena - Maapealseist taimeosadest valmistatakse limaskesta põletike vastast ravimit salviini. Salvei mahla ja värskeid lehti kasutatakse haavandite ja veenipõletike puhul. Salveiteed ja tõmmist kasutatakse suu- ja kurguhaiguste, higistamise , seedehäirete, maksa- ja neeruhaiguste korral.
    Ürt ergutab sapi tegevust ning muudab rasvased toidud kergemini seeduvaks. Ta mõjub antiseptiliselt, desinfitseerivalt ja kiirendab haavade paranemist. Tee on mõjus kuristamisvahend kurguvalu puhul ja ergutab imetavate emade piimasekretsiooni.
    Muud kasutusalad – kasutatakse kosmeetikas . Pesuvees ja vanillilisandina mõjuvad salveilehed põletikuvastaselt ning aitavad probleemse naha puhul. Kasutatakse ka seebitööstuses.
    Kasutamine haljastuses – Õitsev salvei meelitab ligi arvukalt mesilasi ja liblikaid. Ta sobib juurvilja - ja maitsetaimede aeda , aga ka kiviktaimlasse. Ka pütis kasvab ta hästi. Väga dekoratiivsed on tema kirjulehised vormid.
    Muu oluline informatsioon – salvei sisaldab mürgist toimeainet tujooni ja võib suurtes kogustes mürgina mõjuda. Salveiteed ei tohiks juua üle 2-3 tassi päevas. Rasedad peaksid salveiteest ja –õlist loobuma .
    Suvetarkusena võib soovitada , et pange salveilehti grillsütele, nõnda kaovad sääsed lähiümbrusest.
    Eestikeelne nimetus on Aed-liivatee ehk tüümian
    Ladinakeelne nimetus on Thymus vulgaris
    Sugukond huulõielised
    Botaaniline iseloomustus – Püstiste, alusel puitunud , 30-40 cm vartega igihaljas poolpõõsas. Oksad kergesti harunevad ja kergesti puituvad . Õitseb juuni kuni august. Viljaks pähklike. Taimed on tugeva aromaatse lõhnaga.
    VARS – võib olla tõusev, kuid ei ole kunagi lamav
    LEHT – Kitsjas, nahkjas, allapoole käändunud veidi rullis servaga, näib nõeljana.
    ÕIS – valkjas, roosa või lilla männastesse koondunud õis õisikuna varre tippudes.
    SEEMNED – tärkavad 2-3 nädalaga. Viljaks pähklike.
    Ajalugu – Algselt Vahemere maadel, Põhja- ja Lääne-Aafrikas levinud tüümiani tõid mungad kaasa Alpidest põhja poole. Juba egiptlased , kreeklased ja roomlased hindasid tema omadusi. Vürtsi- ja ravimtaimena oli ta tuntud ka keskaegsetes kloostriaedades.
    Kasvatamine –Aias eelistab tüümian täispäikest ning kuiva, hea veeläbilaskvusega mulda. Peale komposti ei vaja see poolpõõsas mingit täiendavat vätamist. Noored taimed istutatakse peenrale 20*20 (või 20-30 cm) suuruste vahedega. Kui taimi suvel või kevadel reeglipäraselt tagasi lõigata, moodustavad nad pidevalt uusi õrnu võsusid. Tüümian on külmakindel. Niiske mulla puhul on talvitumine problemaatiline, taim võib kergesti mädanema minna. Aed-liivatee vajab kindlasti talvekatet kahel põhjusel: esiteks külma ja lumeta talve pärast, teiseks varakevadise päikese eest, mis võib põhjustada taimede kuivamist. Külmakahjustused taimedel taastuvad aeglaselt, kuid enamasti südasuveks.
    Paljundamine – Paljundatakse seemnetega, jagamise teel ja pistikutega . Kuna Tüümian kuulub valgusidanejate hulka, kaetakse seemned kergelt mullaga või liivakihiga. Tärkavad 2-3 nädalaga. Külvid tehakse mai kuust alates avamaale. Noored taimed istutatakse peenrale 20*20 (või 20-30 cm) suuruste vahedega. Jagamise teel saab paljundada vanemaid puhmaid ja selle töö võiks ette võtta kevadel, et taimed jõuaks korralikult juurduda. Vanematelt taimedelt võib suvel pistikuid lõigata.
    Saagi kogumine – kogutakse noori võrseid ja lehti kogu suve jooksul. Kuivatamiseks lõigatakse oksad vahetult enne õitsemist, hiljem eemaldatakse suuremad varreosad. Lehti ja noori võsusid võib koguda maist hilissügiseni. Kuivatamiseks lõigatakse osa põõsast maha vahetult enne õitsemist ning laotatakse oksad laiali varjulisse õhurikkasse kohta.
    Kasutamine maitsetaimena – ükskõik kas värskena või kuivatatult, oma meeldiva, vürtsiliselt magusa maitsega sobib tüümian eriti vahemereliste toitude maitsestamiseks. Erilise aroomi annab ta just lambalihale. Oma puhitusi ärahoidva toime tõttu teeb tüümian rasvased ning kergesti seeduvad. Lisatakse aedviljade hapendamisel, seentele, salatitele ja suppidele. Marinaadidele, grillkastmetele, maitseäädikale ja likööridele annab suurepärase aroomi ja maitse.

    Kasutamine ravimtaimena – Tüümian sisaldab rikkalikult eeterlikku õli, mille peamiseks toimeaineks on fenool, tümool ja karvakrool, seetõttu mõjub ta seedimisele soodustavalt, puhitusevastaselt, antiseptiliselt ning rahustavalt. Teena soovitatakse teda kõhulahtisuse, suu- ja kõripõletike, aga ka köha ja bronhiidi puhul. Kompressidena ja lahusena kasutatult aitab ta väikeste haavade, muljumiste ja mädapaisete ravimisel . Vanniveele lisatud tüümianiõli aitab kaasa hingamisteede haiguste, reuma ja üldise kurnatuse leevendamiseks.
    Kasutamine haljastuses – sobib ilutaimena püsilillepeenrasse ja ka kiviktaimlasse.
    Muu oluline informatsioon – ravimtaimena on toime sarnane nõmm-liivateega, kuid väikestele lastele ja igapäevaseks teeks ei soovitata .
    Eestikeelne nimetus on Harlik iisop
    Ladinakeelne nimetus on Hyssopus officinalis
    Sugukond huulõielised
    Botaaniline iseloomustus – igihaljas 30-60 cm kõrgune põõsasjas taim, alusel puitunud ja tihedalt lehistunud vartega taim. Taime teevad väga väärtuslikuks temas sisalduvad eeterlikud õlid, park- ja mõruained.
    VARS – tihedalt lehistunud, alusel puitunud, poolpõõsas
    LEHT – kitsad lantsetjad (süstjad teravaservalised), asuvad männastega varre ümber, neis on arvukalt õlinäärmeid.
    ÕIS – 1 cm pikkune , tihedatesse tähkõisikutesse koondunud, meelõhnaline, meelitavad kogu suve jooksul meelitavad ligi mesilasi ja kimalasi. Õitseb juuli – september.
    SEEMNED – viljaks pähklike
    Ajalugu – Iisop kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja laiadel aladel Aasias. Antiseptilise toime tõttu kasutati teda juba antiikajal keha puhastamiseks, tema desinfitseerivat mõju mainitud juba Vanas Testamendis. Mungad tõid taime põhja poole, kus ta omandas kindla koha talu- ja kloostriaedades. Aromaatset ürti kasutati ka toaõhu värskendamiseks.
    Kasvatamine - Iisop armastab päikesepaistelist kohta, pinnas peaks olema kuiv, kobe ja lubjarikas, pikkade juurte pärast ka sügavapõhjaline. Kasvab hästi ka pütis. Talub põuda,
    Väga külmadel talvedel tuleks teda veidi katta. Kevadel lõigata kuivanud kohad välja, vajaduse korral lõigata kogu taim tagasi. Üldiselt on iisop vähenõudlik.
    Paljundamine – on võimalik pärast seemnete külvi, puhmaste jagamist ja pistikutega. Seemnetega paljundamisel tuleks taimed ette kasvatada. Mais välja istutades jätta kasvuruumi vähemalt 30 cm või 25*30 cm vahedega, sest moodustuvad tihedad puhmikud. Annab isekülvi.
    Saagi kogumine – talviseks varuks võiks terved varred vahetult enne õitsemist maha lõigata. Vahetult enne õitsemist on aroom kõige tugevam. Kuivatada tuleb need madalal temperatuuril, hiljem võib eraldada jämedad varreosad. Lehti ja noori pehmeid võrsetippe võib pidevalt korjata ja kasutada toitudeks värskelt. Õitsvaid võsusid võib kuivatada ja säilitada kindlalt suletud nõudes.
    Kasutamine maitsetaimena – värsket ürti kasutatakse salatite , kastmete, liha- ja kalatoitude maitsestamiseks. Rasvased toidud seeduvad iisopi toimel kergemini. Ta sobib kohupiima sisse. Iisopist valmistatakse aromaatset õli, on asendamatu koostisosa ürdiliköörides. Ärge unustage iisopit liha marineerimisel ja grillimisel!
    Kasutamine ravimtaimena – desinfitseerivate omadustega, köha korral röga lahtistav, soodustab seedimist. Tugevdab magu , stimuleerib organismi üldist vastupanuvõimet.
    Muud kasutusalad – kasutatakse meelsasti parfüümide ja lõhnapopurriide valmistamiseks.

    Kasutamine haljastuses – ilutaimena sobib iisop igihalja ja rohkeõielise taimena püsilillepeenrasse ja väga hästi madalaks piirdeks. Õrnad õied pakuvad ilusat vaatepilti ja meelitavad ligi palju mesilasi ja kimalasi. Väga hea meetaim . Eriti dekoratiivselt mõjuvad erivärviliste õitega sortidest rühmad.
    Muu oluline informatsioon – kes pole tuttav iisopi kibeda maitsega, peaks seda esialgu ettevaatlikult manustama.
    Eestikeelne nimetus on Hiid-aniisiisop
    Ladinakeelne nimetus on Agastache foeniculum
    Sugukond korvõielised
    Botaaniline iseloomustus - Kuni 80-90 cm kõrgune rohttaim . Lehed meenutavad nõgese lehti. Õitseb juulis-augustis. Kogu taim on nõrgalt aniisilõhnaline. Kaunis ilutaim! Kogu taim on nõrgalt aniisilõhnaline. Aniis-hiidiisop ja harilik iisop kuuluvad erinevatesse perekondadesse ega ole sugulastaimed.
    VARS – püstine, kuni 80-90 cm kõrguse neljakandilise varrega.
    LEHT – ovaalne , saagja servaga, kujult meenutavad nõgese lehti.
    ÕIS – keskmiselt 1 cm pikkune. Õied koondunud varre tipus asuvatesse pikkadesse õisikutesse. Kroonlehed on sinikat või lillakat värvi. Õitseb juulis ja augustis.
    SEEMNED – Viljaks on pähklike.
    Ajalugu – pärit Aasia , Põhja- ja Kesk-Ameerika. Eestis kultuurtaim .
    Kasvatamine - Vajab päikselist ja tuulte eest varjatud kasvukohta . Lepib ka poolvarjulise kohaga, kuid mitte läbikuivava või liigniiske mullaga. Noored taimed on külmaõrnad. Vajab küllalt suurt kasvuruumi (30-40cm) ja viljakat mulda.
    Paljundamine – paljundatakse seemnetega. Soovitatav taimede ettekasvatamine. Seemned kaetakse külvil õhukeselt mullaga. Taimed istutatakse välja pärast öökülmi, sest noored taimed on külmaõrnad. Soodsa suve järel annab isekülvi.
    Saagi kogumine – kogutakse nii lehti kui ka kogu õitsvat ladvaosa. Kuivatatakse madalal temperatuuril.
    Kasutamine maitsetaimena - Aniisimaitseline iisop sobib hästi marja- ja puuvilja magustoitudesse, pirukatesse, vormidesse ja küpsetistesse maitseaineks. Pikantse maitse saab ka aniis-iisopi lisamisel kartuli- või taimetoitudele.
    Kasutamine ravimtaimena – röga lahtistav, söögiisu ja seedimist soodustav . Aniis-iisopi tee on suurepärase maitsega, kas siis üksi või segus teiste ürtidega.
    Muud kasutusalad - Kaunid õied sobivad ka kaunistamiseks .
    Kasutamine haljastuses – ilutaimena on oma pikkade kaunite õisikutega pilkupüüdev püsilillepeenras, sobib ka lõikelilleks. Väga hea meetaim.
    Muu oluline informatsioon – kui soovite suhkrust loobuda , tehke tee magusaks aniis-iisopi lehtedega . See maitseb hästi ja on ka väga tervislik, sest taime toimeained leevendavad kurguvalu ja külmetusnähtusi.
    Eestikeelne nimetus on Harilik pune
    Ladinakeelne nimetus on Oregano
    Sugukond huulõielised
    Botaaniline iseloomustus - Taimed kõrgusega 30-60cm. Väikesed purpursed õied koondunud õisikutesse moodustades kilbikujulise kobara. Õitseb juulis – augustis. Eelistab päikesepaistelist kasvupaika ja kuiva, neutraalset kasvupinnast. Ühes kohas kasvab kuni 10 aastat.
    VARS - on püstine, ruljas , ladvas karvane ja ülalt oksine
    LEHT - Lühikarvased või peaaegu paljad lehed on piklikmunajad, nõrgalt hambulised või terveservalised
    ÕIS - Väiksed õied on lillakad ja moodustavad pikliku või pealt lameda pöörise
    SEEMNED - seemned külvatakse varakevadel päikselisse, hästi sooja kohta, 1-1,5 cm sügavusele
    vili on pähklike
    Ajalugu – Hariliku punet tuntakse ka oregano nime all. Tema peamine levila on Lõuna-Euroopa, kuid teda esineb looduslikult ka mujal Euroopas kuni Skandinaaviani välja, samuti Kesk- ja Põhja-Ameerikas.
    Kasvatamine. Enamasti piisab majapidamisse 1-2 taimest, oleks otstarbekas need kevadel osta. Muidugi võib punet ka ise seemnest kasvatada, külvid tehakse varakevadel ruumis ja taimed istutatakse hiljem aeda. Olemasolevaid eksemplare on võimalik ka jagada. Ärge istutage taimi liiga tihedalt, vahed peaksid olema vähemalt 20*25cm. Külmadel talvedel kaetakse taimed igaks juhuks okste või multšiga. Kevadel lõigatakse pune maapinna lähedalt maha, et taimed saaksid rikkalikult
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Maitse- ja ravimtaimed #1 Maitse- ja ravimtaimed #2 Maitse- ja ravimtaimed #3 Maitse- ja ravimtaimed #4 Maitse- ja ravimtaimed #5 Maitse- ja ravimtaimed #6 Maitse- ja ravimtaimed #7 Maitse- ja ravimtaimed #8 Maitse- ja ravimtaimed #9 Maitse- ja ravimtaimed #10 Maitse- ja ravimtaimed #11 Maitse- ja ravimtaimed #12 Maitse- ja ravimtaimed #13 Maitse- ja ravimtaimed #14 Maitse- ja ravimtaimed #15 Maitse- ja ravimtaimed #16 Maitse- ja ravimtaimed #17 Maitse- ja ravimtaimed #18 Maitse- ja ravimtaimed #19 Maitse- ja ravimtaimed #20 Maitse- ja ravimtaimed #21 Maitse- ja ravimtaimed #22 Maitse- ja ravimtaimed #23 Maitse- ja ravimtaimed #24 Maitse- ja ravimtaimed #25 Maitse- ja ravimtaimed #26 Maitse- ja ravimtaimed #27 Maitse- ja ravimtaimed #28 Maitse- ja ravimtaimed #29 Maitse- ja ravimtaimed #30 Maitse- ja ravimtaimed #31 Maitse- ja ravimtaimed #32 Maitse- ja ravimtaimed #33 Maitse- ja ravimtaimed #34 Maitse- ja ravimtaimed #35 Maitse- ja ravimtaimed #36 Maitse- ja ravimtaimed #37 Maitse- ja ravimtaimed #38 Maitse- ja ravimtaimed #39 Maitse- ja ravimtaimed #40 Maitse- ja ravimtaimed #41 Maitse- ja ravimtaimed #42 Maitse- ja ravimtaimed #43 Maitse- ja ravimtaimed #44
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 44 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 76 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor laura013 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    koosnjeb 23st erinevast maitse-ja ravimtaimest. Iga taime kohta on earldi välja toodud nt ladina keelsed niketused, paljunemine, ajalugu, kasvatamine, saagi kogunemine, kasutamine, kasutamine haljastuses jne...
    ravimtaim , maitsetaim

    Mõisted

    kasvatamine, paljundamine, kord päevas, idanevad 18, saagi kogumine, kasutamine maitsetaimena, kasutamine ravimtaimena, kasutamine haljastuses, juurvilja, dekoratiivsed, ladinakeelne nimetus, vars, vürtsi, kasvatamine, tüümian, paljundamine, saagi kogumine, kasutamine maitsetaimena, toimeaineks, kasutamine haljastuses, ladinakeelne nimetus, vars, kasvatamine, paljundamine, saagi kogumine, kasutamine maitsetaimena, kasutamine ravimtaimena, muud kasutusalad, ladinakeelne nimetus, õitseb juulis, aniis, vars, kroonlehed, kasvatamine, noored taimed, paljundamine, saagi kogumine, kasutamine maitsetaimena, kasutamine ravimtaimena, aniis, muud kasutusalad, kasutamine haljastuses, ladinakeelne nimetus, vars, paljundamine, olemasolevaid eksemplare, saagi kogumine, kasutamine maitsetaimena, meega magustatult, muud kasutusalad, kasutamine haljastuses, pune, kuivatatud õisikud, ladinakeelne nimetus, peamiseks komponendiks, vars, vahemere köögis, kasvatamine, paljundamine, saagi kogumine, kasutamine maitsetaimena, köögivilja, muud kasutusalad, kasutamine haljastuses, vars, kasvatamine, paljundamine, suuri puhmaid, saagi kogumine, õigem, kasutamine maitsetaimena, kasutamine ravimtaimena, kasutamine haljastuses, vars, kasvatamine, vaid 3, paljundamine, saagi kogumine, kasutamine maitsetaimena, kasutamine ravimtaimena, kasutamine haljastuses, ladinakeelne nimetus, vars, kasvatamine, mündid, paljundamine, saagi kogumine, kasutamine maitsetaimena, köögivilja, kasutamine ravimtaimena, muud kasutusalad, kasutamine haljastuses, ladinakeelne nimetus, õitseb juulis, vars, kasvatamine, paljundamine, saagi kogumine, kasutamine maitsetaimena, leeskputk, kasutamine ravimtaimena, kasutamine haljastuses, ladinakeelne nimetus, talle sarnane, vars, varsi, alumised varrelehed, lehehõlmad, õisikud, kasvatamine, paljundamine, saagi kogumine, kasutamine maitsetaimena, likööri, koirohulisandiga veini, muud kasutusalad, kasutamine haljastuses, eluohtlikke mürgistusi, ladinakeelne nimetus, kasvatamine, paljundamine, saagi kogumine, kasutamine maitsetaimena, linnuliha, kasutamine ravimtaimena, muud kasutusalad, kasutamine haljastuses, botaaniline iseloomustus, kogu taimel, huumus, vars, kasvatamine, rähk, paljundamine, saagi kogumine, kasutamine maitsetaimena, kasutamine ravimtaimena, kasutamine haljastuses, ladinakeelne nimetus, õitseb juulis, vars, õisikutes, kasvatamine, saagi kogumine, kasutamine maitsetaimena, kasutamine ravimtaimena, muud kasutusalad, botaaniline iseloomustus, õitseb juulis, kasvatamine, paljundamine, saagi kogumine, kasutamine maitsetaimena, maitsega aed, kasutamine ravimtaimena, muud kasutusalad, kasutamine haljastuses, ladinakeelne nimetus, õitseb juunis, vars, kasvatamine, külvata, saagi kogumine, kasutamine maitsetaimena, juurvilja, kasutamine ravimtaimena, kasutamine haljastuses, ladinakeelne nimetus, õitseb juunis, koriander, kuivatatuna, kasvatamine, paljundamine, soovitav, saagi kogumine, kasutamine maitsetaimena, kasutamine ravimtaimena, kasutamine haljastuses, ladinakeelne nimetus, vars, kasvatamine, paljundamine, saagi kogumine, kasutamine maitsetaimena, tänapaevalgi, kasutamine ravimtaimena, muud kasutusalad, kasutamine haljastuses, ladinakeelne nimetus, vars, kasvatamine, paljundamine, saagi kogumine, kasutamine maitsetaimena, kasutamine ravimtaimena, muud kasutusalad, kasutamine haljastuses, lehtedel, vars, kasvatamine, paljundamine, temperatuuri 16, saagi kogumine, kasutamine maitsetaimena, valmis kala, muud kasutusalad, kasutamine haljastuses, ladinakeelne nimetus, vars, kasvatamine, eelistab lubja, paljundamine, saagi kogumine, kasutamine maitsetaimena, kasutamine ravimtaimena, kasutamine haljastuses, ladinakeelne nimetus, vars, hõlmade tipp, õisikupõhi, õisiku puhkedes, putkõied, kasvatamine, paljundamine, muud kasutusalad, kasutamine haljastuses, ladinakeelne nimetus, vars, kasvatamine, paljundamine, saagi kogumine, kasutamine maitsetaimena, kasutamine ravimtaimena, muud kasutusalad, kurgirohi

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    26
    doc
    Maitse- ja ravimtaimed
    274
    pdf
    Maitsetaimed
    8
    odt
    Maitsetaimed
    62
    doc
    Toiduained
    13
    doc
    Maitsetaimed
    8
    docx
    Ravimtaimed
    3
    doc
    Maitsetaimed
    16
    docx
    Maitseained





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun