Liilialised ja ruudilised Apelsinipuu (Citrus sinensis) Karulauk (Allium ursinum) SÜSTEMAATILINE KUULUVUS LIILIALISED RUUDILISED Riik: Taimed Plantae Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Hõimkond: Katteseemnetaimed Klass: Üheidulehelised Liliopsida Magnoliophyta Selts: Liilialaadsed Liliales Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Sugukond: Liilialised Liliaceae Selts: Seebipuulaadsed Sapindales Liilialised (Liliaceae) on Sugukond: Ruudilised Rutaceae liilialaadsete seltsi kuuluv Ruudilised (Rutaceae) on
Selts Sapindales seebipuulaadsed sug. burseralised - Burseraceae Viiruk ja mürr on puude vaik, pärinedes vastavalt viirukipuu (Boswellia) ning mürripuu (Commiphora) liikidelt. Sug Anacardiaceae nakardilised Mangifera indica mangopuu (vaigulõhnalised luuviljad) Anacardium occidentale Akazuu ehk nakrapuu (india pähkel ehk nakra) Pistacia vera h. Pistaatsia Sug Rutaceae ruudilised o eluvormilt puittaimed, aromaatsete eeterlike õlidega erituskäikudes Vili varieeruv (hesperiidid ehk pomerantsviljad) o Ruudilised on hästi tuntud tsitrusviljade nagu apelsin (C. sinensis), sidrun (C. limon), mandariin (C. reticulata), greip (C. paradisi), pomel (Citrus grandis, C. maxima) jt. järgi, kõik need on perekonna tsitrus (Citrus) liigid. ASTERIIDID
karvatuttidena külgroogude nurkadel, eriti alaosas, tutid on hallikaspruunid heledamad) Thymelaeaceae- näsiniinelised Daphne mezereum harilik näsiniin(leht talbjas õhuke, terveservaline,karvadeta , õied lillakas- roosad, kõrgus 1m, viljad punased ja mürgised) Hõbepuulised- Elaeagnaceae Hippophae rhamnoides harilik astelpaju (lehed on lineaarsed, hõbedased karvad, pealt hallikasrohelised, alt helehallid, lehed on terve servaga) Ruudilised- rutaceae Phellodendron amurense amuuri korgipuu( hästi ilus, paaritusulgjad lehed, kõva rootsuga, umbes 25cm pikkune, leht on teritunud tipuga, ovaalsed, pisikesed karvakesed servas, rood alt karvased, värske leht on tugeva spetsiifilise lõhnaga) Vaher- Aceraceae Acer platanoides harilik vaher( paenduv, pikk roots, 5 või 7 teravatipulist hõlma, hõlmadel on ka suured teravatipulised hambad, leht alt heledam, vahtra vili on kaksiktiibvili)
sugukondades väga mitmesuguse konsistentsi ja struktuuriga. Konsistents sõltub ka seemne füsioloogilisest seisundist -- kas seeme on puhkeolekus või hakkab juba idanema. Seemnekest (spermoderm) on enamasti tekkinud integumentidest, mõnikord võtavad seemnekesta moodustamisest osa ka nutsell ja kalatsa. Üksikute sugukondade esindajatel võib seemnekest puududa, näiteks võõrikulised (Loranthaceae). Enamasti on seemnekest mitmekihiline (roosõielised Rosaceae, ruudilised Rutaceae jt.), kuid võib koosneda ka ühest rakukihist (käpalised Orchidaceae, kanarbikulised Ericaceae jt.). Seemnekesta pealispind võib olla väga erineva struktuuri, konsistentsi ja värvusega ning võib kanda ka mitmesuguseid lisandeid -- olla karvane, väljakasvetega jne. Seemnetel esineb mitmesuguseid jätkeid, mis kujutavad endast kas seemnekesta väljakasveid, seemnenaba või seemnealgme jala tekiseid. Sama päritoluga on ka tiivad ja arillus ehk seemnerüü (arillus)
Sugukond näsiniinelised Thymelaceae harilik näsiniin Daphne mezereum Selts seebipuulaadsed - Sapindales 10 põhiliselt troopilist sugukonda Liitlehed või lõhestunud lihtlehed Õied hästi arenenud nektarikettaga Sugukond seebipuulised Aasia viljapuud litshipuu ja rambutan Meie perekond vaher Acer – varem omaette sugukond hobukastan Aeusculus hippocastanum – varem omaette sugukond Sugukond anakardialised mangopuu pistaatsiapuu äädikapuu e. sumahh Sugukond ruudilised Puittaimed aromaatsete eeterlike õlidega, liitlehed (v.a. tsitrused) näärmetäppidega perekond Citrus hesperiidid e. pomerantsviljad e. tsitrusviljad loeng 14 42. Asteriidid – seltsid, sugukonnad Õistaimede liikide arvust kolmandik 10 seltsi Peamiselt rohttaimed Kroonlehed liitunud (erand on sarikaliselaadsed, aga neil on lahklehine kroon kujunenud sekundaarselt) Seemnealgmed ühe kattega (v.a. nurmenukulised), nõrgalt arenenud nutselliga
mõjusa ussirohuna. Muud kasutusalad karastusjookidele ja alkohoolsetele jookidele annab erksa rohelise värvi. Aroomitaimena kasutatakse eeterliku õli parfüümitööstuses. Kasutamine haljastuses vajab suurt kasvuruumi ja kasvab hästi leesputke kõrval. Muu oluline informatsioon saksa estragonpuju on külakartlik ja vajab talveks katmist, vene estragonpuju seevastu talub madalaid temperatuure hästi. Eestikeelne nimetus on Aedruut Ladinakeelne nimetus Ruta graveolens Sugukond ruudilised Botaaniline iseloomustus Aedruut on mitmeaastane , sinakashall rohttaim, mille vars on harunenud ja 20-50 cm kõrge. Kogu taimel on õlinäärmed ja tema viljaks on paljuseemneline kupar. Peamiselt on see taim levinud Lõuna-Euroopas ja esineb Eesti aedades harva, kuid on siiski Leedus rahvuslilleks. Huumus-, toitainete-, ja lubjarohkel mullal kasvab ta eriti hästi. VARS - on harunenud ja 20-50 cm kõrge LEHT - Lehed on rootsulised, väljaarvatud kõige ülemised, mis on rootsuta.
annaabi.ee 
