Maitse- ja ravimtaimed (6)

LUUA METSANDUSKOOL
AIAKULTUURID
MAITSE- JA RAVIMTAIMED
ÕPILANE: SANDRA ARUS KURSUS : MESÕ I
LUUA 2010 1 Maitse ja ravimtaimede nimekiri:
1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander Coriandrum sativum 18. Aedmajoraan e. vorstirohi Majoranahortensis (Origanum majorana) 19. Vürtsbasiilik Ocimum basilicum 20. Salatkress Lepidium sativum 21. Ürtallikkress Nasturtium officinale 22. Teekummel Chamomilla recutita 23. Kurgirohi Borago officinalis
2 AED SALVEI Salvia officinalis Huulõielised (Lamiaceae)
Botaaniline iseloomustus igihaljas , kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks VARS alumises osas puitunud , ülalt roheline LEHT tugeva lõhnaga, piklikud, hallikasrohelised, sametkarvased. Lehed sisaldavad eeterlikku õli, selle kõrval ka park- ja mõruaineid. ÕIS lillakassinised õied õisikutes SEEMNED vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva vili on pähklike Ajalugu Salvei kodumaa on Vahemeremaades , seal meeldib talle kasvada rannikualadel . Juba palju sajandeid hinnatakse teda ka põhjapoolses Euroopas ravim ­ ja vürtsitaimena. Ühes 10. Sajandist pärit vanade room- laste taimeraamatus on lause: ,,Miks küll surevad inimesed haigustesse , kui aias ometi kasvab salvei?" Keskajal usuti , et tass salveiteed suurendab süm- paatiat ja armastust inimeste vahel. Kasvatamine aedsalvei armastab päikest ning sooja. Taim pannakse kas- vama kuiva ja hea veeläbilaskuvusega mulda. Istutatakse aeda pärast öökülmade möödumist. Aedsalvei lõigatakse kevadel tagasi, siis võsub ta paremini. Talveks tuleb taim katta . Paljundamine seemnetega, pistikutega ja puhma jagamise teel Saagi kogumine noori lehti võib noppida kuni sügiseni ning kasutada värskelt. Kuivatamiseks lõigatakse võrseid vahetult enne õitsemist Kasutamine maitsetaimena lehtedel on tugev maitse ja neid tuleb ettevaatlikult doseerida. Sobivad suppidesse, liha- ja kalaroogadesse ja neid keedetakse toidus vaid lühikest aega. Salvei kuulub itaalia ürdisegude koostisesse Kasutamine ravimtaimena aedsalvei ergutab sapi tegevust ning muudab rasvased toidud kergemini seeduvaks. Ta mõjub antiseptiliselt, desinfitseerivalt ja kiirendab haavade paranemist. Tee on mõjus kuristamisvahend kurguvalu puhul ja ergutab imetavate emade piimasekretsiooni. Muud kasutusalad Kosmeetika ­ pesuvees ja vannilisandina mõjuvad salveilehed põletikuvastaselt. Aroomitaimena parfümeeriatööstuses. Kasutamine haljastuses Sobib juurvilja - ja maitsetaimede aeda, aga ka kiviktaimlasse. Ka pütis/ anumates kasvab hästi. Väga dekoratiivsed on kirjulehised vormid Muu oluline informatsioon Salvei sisaldab mürgist toimeainet tujooni ja võib suurtes kogustes mürgina mõjuda. Salveiteed ei tohiks juua üle 2-3 tassi päevas. Rasedad peaksid salveiteest ja-õlist loobuma .
Foto
3 AED- LIIVATEE e. TÜÜMIAN Thymus vulgaris Huulõielised (Lamiaceae)
Botaaniline iseloomustus püstine, alusel puitunud igihaljas poolspõõsas VARS puitunud, püstine või tõusev, harunev LEHT kitsad ja kõvad, äärtest veidi rullis , seepärast näivad nõeljatena ÕIS valkjad, roosad või lillad, õied koondunud männastesse SEEMNED tärkavad 2-3 nädalaga. Viljaks pähklike Ajalugu Taim on tuntud Idamaades , vanas Egiptuses ja Kreekas. Keskajal tähistas liivatee elujõudu. Rüütlid kandsid liiva- teepärgi, mille ümber sumisesid alati mesilased . Eestlased on teda kasvatanud aedades . Vanasti aeti liivatee suitsuga tarest halbu sõnu, kurje vaime ja pahasid haigusi välja. Kasvatamine aed-liivatee on vähenõudlik igihaljas põõsas. Pärast istutamist nõuab vähe hoolt, kuid mõne aasta pärast muutub inetuks ja korrapäratuks. Seetõttu võiks aed- liivateed igal aastal paljundada ja vanad taimed asendada . Kuigi aed-liivatee on külmakindel, võib väga pakaselinetalv talle laastavalt mõjuda. Seetõttu on kindlam talle sügisel peale puistada kuiva turbamulda ja kuuseokstega kinni katta. Oksad tuleks peale jätte, kuni maa on soojenenud ­ nii on taimed kaitstud ka kevadiselt terava päikese eest Paljundamine võrsikute abil, kuid parem on istikud soojas toas või kasvumajas ette kasvatada Saagi kogumine lehti ja noori võsusid võib koguda maist hilissügiseni. Kuivatamiseks lõigatakse osa põõsast maha vahetult enne õitsemist ning laotatakse oksad laiali varjulisse õhurikkasse kohta Kasutamine maitsetaimena oma meeldiva, vürtsiselt magusavõitu maitsega sobib tüümian eriti vahemereliste toitude maitsestamiseks. Erilise aroomi annab ta lambalihale. Ta on Provence´i ürdisegu kindel komponent . Erinevalt paljudest teistest ürtidest talub tüümian ka pikka keetmist. Kuivatatud ürdil on tugevam mõju kui värskel Kasutamine ravimtaimena tüümian sisaldab rikkalikult eeterlikku õli, mille peamisteks toimeaineteks on fenool , trümool ja karvakrool, seetõttu mõjub ta seedimist soodustavalt, puhitustevastaselt, antiseptiliselt ning rahustavalt. Teena soovitatakse teda kõhulahtisuse, suu- js kõripõletike, aga ka köha ja bronhiidi puhul. Kompressidena ja lahusena kasutatult aitab ta väikeste haavade, muljumiste ja mädapaisete ravimisel . Vanniveele lisatud tüümianiõli aitab kaasa hingamisteede haiguste, reuma ja üldise kurnatuse leevendamiseks Muud kasutusalad Kasutamine haljastuses aed-liivateed võib kasvatada ka teeradade ääristaimena või amplites Muu oluline informatsioon aed-liivatee ürt ja temast valmistatud eeterlik õli on suures koguses mürgine. Aed- liivatee põhjustab harva allergilisi reaktsioone, kuid võib halvasti mõjuda kilpnäärmehaigetele
Foto
4 HARILIK IISOP Hyssopus officinalis Huulõielised (Lamiaceae)
Botaaniline iseloomustus igihaljas poolpõõsas VARS alusel puitunud ja tihedalt lehistunud LEHT kitsad, süstjad, terveservalised ning asuvad männastena varre ümber ÕIS 1 cm pikkused, sinised ning nad on koondunud tihedatesse õisikutesse. On ka roosa- ja valgeõielisi sorte SEEMNED Ajalugu iisop kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja laiadel aladel Aasias. Antiseptilise toime tõttu kasutati teda juba antiikajal keha puhastamiseks, tema desinfitseerivat mõju on mainitud Vanas Testamendis . Mungad tõid taime põhja poole, kus ta omandas kindla koha talu- ja kloostriaedades. Aromaatset ürti kasutati ka toaõhu värskendamiseks Kasvatamine Harilik iisop on suhteliselt vähenõudlik. Välja istutades jätta kasvuruumiks vähemalt 30 cm, sest taim moodustab tihedad puhmikud. Talvekate ei ole tingimata vajalik, kuna vähesed külmakahjustused taastuvad enamasti kesksuveks. Suuremate kahjustuste korral lõigatakse kogu taime kevadel tagasi. Annab isekülvi. Paljundamine seemnetega või juurepuhma jagamise teel. Saagi kogumine Lehti ja noori pehmeid võrsetippe võib pidevalt korjata ja kasutada värskelt toitudes. Talviseks varuks võiks terved varred vahetult enne õitsemist maha lõigata. Kuivatada tuleb need madalal temperatuuril. Kasutamine maitsetaimena värsket ürti kasutatakse salatite, kastmete, liha- ja kalatoitude maitsestamiseks. Rasvased toidud seeduvad iisopi toimel kergemini. Ta sobib ka kohupiima sisse. Iisopist valmistatakse aromaatset õli; ta on asendamatu koostisosa ürdiliköörides Kasutamine ravimtaimena desinfitseerivate omadustega, köha korral röga lahtistav, soodustab seedimist. Muud kasutusalad Iisopit kasutatakse meelsasti parfüümide ja lõhna- popurriide valmistamiseks. Kasutamine haljastuses ilutaimena sobib iisop igihalja ja rohkeõielise taimena püsilillepeenrasse ja väga hästi madalaks piirdeks. Hea meetaim . Muu oluline informatsioon sisaldab eeterlikke õlisid, park- ja mõruaineid, mis teevad taime väärtuslikuks
5 HIID - ANIISIISOP Agastache foeniculum Huulõielised (Lamiaceae)
Botaaniline iseloomustus püstine rohttaim VARS neljakandiline , 80 ­ 90 cm kõrge. LEHT ovaalne , saagja servaga. Kujult meenutab nõgese lehti ÕIS keskmiselt 1 cm pikkune, koondunud varte tipus asuvatesse pikkadesse õisikutesse. Sinakat või lillakat värvi. SEEMNED idanevad 13- 18°C juures Ajalugu pärit Aasia , Põhja- ja Kesk-Ameerika. Eestis kultuurtaim. Kasvatamine Soovitatav on taime ette kasvatamine. Seemned kaetakse külvil õhukeselt mullaga. Taimed istutatakse välja pärast ö ökülmi, sest noored taimed on külmaõrnad. Kasvuruumiks jätte 30 ­ 40 cm. Vajab viljakat mulda. Pehme talve elab üle, kuid parem oleks talveks katta. Paljundamine seemnetega Saagi kogumine kogutakse nii lehti kui ka kogu õitsevat ladvaosa. Kuivatatakse madalal temperatuuril. Kasutamine maitsetaimena lehti lisatakse värskelt suvistele salatitele, magustoitudele, kalatoitudele, marinaadidele maitse andmiseks. Kasutamine ravimtaimena röga lahtistav, söögiisu ja seedimist soodustav . Muud kasutusalad Hiid-aniisiisop sobib oma ilusate õisikutega lõikelilleks. Kasutamine haljastuses ilutaimena on oma pikkade kaunite õisikutega pilkupüüdev püsilillepeenras. Muu oluline informatsioon Hiid-aniisiisop ja harilik iisop kuuluvad erinevatesse perekondadesse ega ole sugulustaimed.
6 HARILIK PUNE Origanum vulgare Huulõielised (Lamiaceae)
Botaaniline iseloomustus püstine rohttaim VARS püstine, lehistunud, ülaosast hargnev. LEHT piklikmunajas, rootsuline, väikesed, asuvad varrel vastakalt. ÕIS alla 1 cm, valkjas kuni lillakas või purpurne . Õied asuvad tihedates õisikutes võrsete tippudes. SEEMNED idanevus säilib 3-4 aastat, idanemistemperatuur on 15-18° ja tõusmed tärkavad 15-25 päeva pärast Ajalugu Punet tundsid vanad egiptlased, seda taime hindasid kõrgelt kreeklased . Legendi järgi olevat selle taime loonud Kreeka armastus- ja ilujumalanna Aphrodite, et tähistada õnne ja rõõmu. Õites punetaimedega ehiti vanasti pruutpaar, et nende kooselus õnn elu lõpuni püsima jääks. Eestlaste uskumuste koheaselt oli harilikul punel maagilist jõudu. Kasvatamine Seemned külvatakse mullapinnale, kaetakse õhukeselt. Võib külvata ka avamaale. Vanemad taimed annavad juurevõsusid ja moodustavad suuri puhmikuid. Talvekatet ei vaja. Kevadel lõigatakse pune maapinna lähedalt maha, et taimed saaksid rikkaliklt uusi võsusid kasvatada. Kasvuruumiks jätta vähemalt 20 x 25 cm Paljundamine seemnetega ja puhmikute jagamise teel. Saagi kogumine Noori lehti ja võsutippe võib taimelt kuni sügiseni pidevalt näpistada ja värskena kasutada. Kuivatamiseks tuleb lõigata võrsed õitseajal, sest siis on pune kõige aromaatsem. Ürt säilitab ka kuivatatult ja peenestatult tugeva aroomi. Oksi saab õlis konserveerida. Kasutamine maitsetaimena sobib kasutada igasuguste soolaste toitude maitsestamisel ja konserveerimisel. Tingimata lisatakse oregaanot peenestatult ka pitsale. Teena on meeldivalt aromaatne ning sobib kasutada igapäevaselt ja õhtul meega uneteeks. Kasutamine ravimtaimena köha leevendav , seedimist soodustav, leebelt rahustav, tõstab emaka toonust. Muud kasutusalad eeterlikud õlid kosmeetikas Kasutamine haljastuses Ilutaimena püsilillepeenrasse. Hea meetaim. Muu oluline informatsioon Rasedatel kasutada ettevaatlikult.
7 HARILIK ROSMARIIN Rosmarinus officinalis Huulõielised (Lamiaceae)
Botaaniline iseloomustus igihaljas poolpõõsas VARS kuni 2 m kõrgune, alusel puitunud. LEHT lineaalne, kuni 0,5 cm , hallikarvane. Leheserv on allakäändunud. ÕIS violetjassinakas, roosa või valkjas, väike. SEEMNED idanevus säilib 2-3 aastat, tõusmed tärkavad 20°C juures kuni 28 päeva pärast Ajalugu Rosmariinioksi kasutati laialdaselt Kreekas mälu parandamiseks. Roomlased uskusid, et rosmariin teeb terveks kõikidest haigustest. Rosmariinioksi põletati halva lõhna ja pahade vaimude peletamiseks. Keskajal usuti, et rosmariinil on jõudu peletada katku. Taimest sai ka truuduse sümbol, veel praegugi kinnitatakse mõnel maal pruudipärja külge rosmariinioksi. Kasvatamine Seemned külvatakse varakevadel u. 1 cm sügavusele. Idanemiseks vajab vähemalt 20 kraadi ja 3 ­ 4 nädalat. Tõusmed pikeeri- takse pottidesse ja istutatakse välja allse pärast öökülmi. Osa taimi võibki jätta poti , et neid talvel toataimena edasi kasvatada. Meie oludes rosmariin väljas ei talvitu. Ka toataimena nõuab erilist hoolt, sest tahab talvel hästi valget kasvukohta ja soojust ainult 5 ­ 10 kraadi ja mõõdukat kastmist. Pigem talub mõni aeg kuivust kui liigniiskust. Kevadel võib oksi tagasi lõigata. Paljundamine seemnete ja pistikutega Saagi kogumine lehti ja võrsetippe võib korjata kogu aasta läbi ning kasutada värskelt. Oksakesi võib ka kuivatada, nad säilitavad aroomi. Kasutamine maitsetaimena kasutatakse lihatoitude, eriti lambaliha, ja kalaroogade maitsestamiseks. Lisatakse köögiviljadele, kartulile, munatoitudele, juustule. Rosmariinioksaga saab maitsestada õli ja äädikat. Kasutamine ravimtaimena seedimist soodustav, mikroobi- ja viirusevastane, paikset verevarustust parandav. Muud kasutusalad kasutatakse aroomitaimena. Tema eeterliku õli kasutamine kosmeetika- ja parfümeeriatoodetes väga levimud. Kasutamine haljastuses ilutaimena saab kasvatada/kasutada ainult suvisel ajal. Muu oluline informatsioon raseduse ajal tuleb rosmariinist loobuda , sest ta ergutab emakalihaseid.
8 HARILIK MELISS Melissa officinalis Huulõielised (Lamiaceae)
Botaaniline iseloomustus põõsasjas püsik VARS neljakandiline, harunenud ja tihedalt lehistunud. LEHT teravatipuline, saagja servaga, munaja üldkujuga, heleroheline, väike. Lehed asetsevad vastakalt. ÕIS varte ülemises osas lehekaenaldes on ringina väikesed, alla 1 cm valkjad õied. SEEMNED hakkavad kastis idanema umbes +20C juures, idanevad umbes 3-4 nädala pärast. Ajalugu melissile on osutatud suurt austust juba 2000 aastat tagasi Roomas, kus templitesse pandi melissilehti. Antiikajal oli meliss nii ravim- kui ka meetaim. Keskaja arstid kutsusid taime eluelik- siiriks, mis võib anda inimesele lausa uue elu. Usuti, et need, kes joovad melissiteed, pole kunagi haiged. Meliss on algselt pärit Väike-Aasiast ning oli juba antiikajal Vahemeremaades levinud ravimtaim . Mungad tõid ta Euroopasse ja Põhjamaadesse, algul joodi melissiteed kloostrites, seejärel sai temast kuninglikes lossides valitsejate jook . Kasvatamine Taimed kasvatatakse ette. Seemned külvatakse varakevadel 0,5 cm sügavusele, külvi hoitakse vähemalt +20 kraadi juured. Seemned idanevad 3 ­ 4 nädalat. Tiheda külvi korral taimed pikeeritakse. Välja istutada soojal ajal, kuna taimed on külmaõrnad. Kasvuruumiks arvestada 30 ­ 40 cm. Sooja suve järel võib anda isekülvi. Suuri puhmaid on parem jagada kevadel, et need sügiseks korralikut juurduksid. Vajab kindlasti talvekatet. Paljundamine seemnetega ja jagamise teel. Saagi kogumine õrnu varsi ja noori lehti võib pidevalt korjata kevadestsügiseni. Kõige õigem on melissi kasutada värskelt, siis on aroom ning toimeainete sisaldus kõige suurem. Kuivatamiseks tuleks lõigata võsud maha enne õitsemist ja kuivatada hoolikalt. Kasutamine maitsetaimena sobib kasutada igale toidule, kuhu sobib sidrun. Kindlasti lisatakse valmis toidule, sest melissilehti ei keedeta. Hea teetaim . Tarvitatakse likööride maitsestamiseks. Kasutamine ravimtaimena rahustav ja und soodustav, külmetushaigusi ja grippi leevendav, kõhugaase ja spasme vähendav, herpese viiruse vastase toimega. Muud kasutusalad kosmeetika ­ mõjub rahustavalt, kui lisada melissi vanniveele Kasutamine haljastuses Sobib oma meeldivavärvilise lehestikuga püsilillepeenrasse. Väga hea meetaim. Muu oluline informatsioon püsik
9 HARILIK NAISTENÕGES Nepeta cataria Huulõielised (Lamiaceae)
Botaaniline iseloomustus püstine rohttaim VARS tugev, püstine ja hästi harunev, neljakandiline LEHT teravatipuline, üldkujult kolmnurkne ja täkilise servaga. ÕIS alla 1 cm, määrdunud-valge. Õied on koondunud kobaratesse, mis asuvad varte ja harude tippudes. SEEMNED idanevus säilib 3-4 aastat Ajalugu Naistenõges on tuntud juba väga ammu . Selle taime nimi nii ladina kui ka muudes keeltes annab taimest iseloomuliku pildi. Nimi nepeta on tulnud Antiik- Roomast praeguse Toscana maakonnas asunud linna Nepeti järgi ja cataria ladinakeelsest sõnast cattus ­ kass . Soomekeelne taimenimi kissanminttu ­ kassi münt ­ viitab juba selgelt sellele, et see taim tõmbab kasse ligi samamoodi nagu palderjan. Meiekeelne naistenõgeson tulnud kasulikkusest naistele ja sarnasusest nõgesele. Kasvatamine Seemned võib külvata otse avamaale. Idanevad 3 ­ 4 nädala jooksul. Taimed võib ka ette kasvatada, siis on saaki loota juba samal kasvuaastal. Kasvuruumisk tuleks jätta 30 ­ 40 cm taimele . Enamasti annab arvukalt isekülvi. Talvekatet ei vaja. Paljundamine seemnetega või puhmaste jagamise teel Saagi kogumine värskeid lehti võib koguda terve suve jooksul. Talveks saab lehti kuivatada, selleks tuleb saak korjata vahetult enne õitsemist. Kasutamine maitsetaimena tarvitatakse sarnaselt melissile. Sobib suurepäraselt igapäevaseks teeks . Kasutamine ravimtaimena leebe rahusti , spasme lõõgastav, puhitust vähendav, higile ajav. Muud kasutusalad aroomitaimena on tema eeterlik õli parfümeeriatööstuses tooraineks . Kasutamine haljastuses Ilutaimena on hinnatud külmakindla püsikuna. Hea meetaim. Muu oluline informatsioon kassid armastavad naistenõgest ning tunnevad end taime vahel mõnusalt
10 PIPARMÜNT Mentha piperita Huulõielised (Lamiaceae)
Botaaniline iseloomustus tihedalt lehistunud 30 ­ 60 cm kõrgune rohttaim VARS kandiline , tihedalt lehistunud. LEHT piklik ja hambulise servaga. Lehed asetsevad varrel vastakalt. ÕIS lillakas, väike. Õied on liitõisikutena varte tippudes. SEEMNED Ajalugu Esimesed mündiliigid leiti metsikult kasvavatena vabast loodusest Vahemerepiirkonnast. Münti kui väärtuslikku ravimtaime kasvatati juba antiikajal ning keskajal toodi ta aiataimena ka Euroopasse. Münt oli Egiptuses ja Palestiinas nii hinnas , et kõlbas maksude maksmiseks. Ammustel aegadel puistati münti juudi sünagoogides põrandale, kus ta andis mõnusat lõhna. Samamoodi talitati veel mitu sajandit hiljem Itaalias, kus münt oli kirikus põrandal, et rahustada inimeste meeli. Kasvatamine külmades piirkondades soovitatav taim talveks katta. Paljundamine juurevõsudega, vanade puhmaste jagamise teel, pistikutega. Saagi kogumine värskeid lehti võib korjata kogu kasvuperioodi jooksul. Kuivatamiseks tuleb võsud vahetult enne õitsemist maha lõigata. Kasutamine maitsetaimena Piparmündi lehti lisatakse värsketele salatitele ja kastmetele, samuti annab meeldiva maitse suppidele, köögivilja- ja lihatoitudele. Kasutamine ravimtaimena seedimist soodustav, iiveldust, puhitust ja spasme vähendav, leebe rahusti. Muud kasutusalad aroomitaimena on piparmündist saadava eeterliku õli kasutusala väga lai. Kasutatakse ka kosmeetikas ­ suurepoorilise naha korral soovitatakse piparmündi auruvanne. Kasutamine haljastuses ilutaimena ei ole just kõige sobivam püsilille peenrasse, sest võsub kiiresti, küll aga sobib hästi varjulisse aianurka. Muu oluline informatsioon maohaavandite puhul on piparmünt vastunäidustatud. Mõned inimesed reageerivad ka mentoolile allergiliselt. Väikelaste kõhuvalu vastu on õigem kasutada apteegitilli teed, kuna piparmündi kõrge mentoolisisaldus võib neil põhjustada hingamishäireid.
11 HARILIK LEESKPUTK Levisticum officinale Sarikalised (Apiaceae)
Botaaniline iseloomustus kuni 2 m tugeva juurega taim VARS jäme, nõrgalt vaoline LEHT tumeroheline, läikiv, 6 ­ 7 cm lai, meenutab sellerilehte ÕIS väike, kahvatukollane. Õied on koondunud suurteks okste tipus olevateks sarikõisikuteks SEEMNED suured, tugevad Ajalugu Teada on, et leeskputke hiilgeaeg oli keskaeg , kui teda peeti seksuaalsust suurendavaks taimeks ja kasutati nõiajookides südamevalu vastu. Kasvatamine Seemned külvatakse sügisel u. 1 cm sügavusele avamaale või kasvatatakse taimed kevadel toas ette. Alalisele kasvukohale istutatakse järgmisel kevadel, arvestades kasvuruumiks 60 ­ 80 cm taimele. Kui tahetakse saada suuremat lehtede massi, siis tuleb õisikud ära lõigata. Paljundamine seemnetega, juurestiku jagamise teel. Saagi kogumine Õrnu lehti võib kogu suve läbi korjata ning kasutada värskelt või kuivatatult. Kui taim maha lõigata umbes 10 cm kõrguselt mullapinnast, võrsub ta kiiresti uuesti. Ka juuri kasutatakse toiduvürtsina. Juured kaevatakse üles teise või kolmanda aasta sügisel, pestakse ja kuivatatakse veidi. Poolkuivanud juured tükeldatakse ja seejärel kuivatatakse lõplikult. Kasutamine maitsetaimena tarvitatakse köögivilja-, liha- ja kalatoitude juures. Kuulub mitmete maitsesegude hulka. Kasutatakse ka konservi- ja alkoholitööstuses. Taime maitse on alguses magusavõitu, hiljem teravalt vürtsikas, mõrkjas. Kasutamine ravimtaimena uriinieritust ja seedimist soodustav, vähendab kõhugaase, röga lahtistav. Muud kasutusalad kosmeetikas ­ leeskputkevann rahustab nahapõletikke, aitab jalgade higistamise vastu Kasutamine haljastuses püsilillepeenras Muu oluline informatsioon Leeskputke tarvitamine võib ärritada neerusid ning esile kutsude halva enesetunde või peapöörituse. Seepärast tuleks raseduse ajal loobuda!
12 KOIROHI Artemisia absinthium Korvõielised (Asteraceae)
Botaaniline iseloomustus püstine, hästi lehistunud 50 ­ 100 cm kõrgune rohttaim VARS alaosas puitunud, ülaosas harunenud, püstine, hästi lehistunud, siidviltjas LEHT pealt hallikasvalkjad või rohekad, alt valged. Ülemised lehed on lihtsulgjad, alumised kaheli- või kolmelisulgjad ÕIS kahvatukollane, õied asuvad kerajates longus korvõisikutes SEEMNED Vähem kui 1 mm pikkused hallid kuni helepruunid, piklikud kiilukujulised või äraspidi munajad seemnised. Need on ühelt küljelt kumerad, teiselt lamedad või pisut nõgusad, pikikurrulised. Viljad valmivad oktoobris . Ajalugu Vana ja väga tähtis ravimtaim, tuntud juba antiikajal Kreekas ja Roomas. Kaasajal tarvitatakse tema ekstrakti või tinktuuri sagedamini seedehäirete korral ja söögiisu tõstva vahendina. Eestis looduslik liik. Kasvatamine seemned külvatakse kas mullapinnale ja kaetakse liivakihiga või 0,5 cm sügavusele. Kindlam on taimed katmi- kaladel ette kasvatada. Kasvuruumiks u. 50 cm taime kohta. Võsudega võib paljundada nii kevadel kui ka hilissuvel. Koirohu naabrus ei pruugi kõikidele taimedele meeldida. Paljundamine seemnete või võsudega. Saagi kogumine kogutakse enne õite puhkemist ladvaosa ning kuivatatakse madalal temperatuuril. Kasutamine maitsetaimena tugeva mõru maitse tõttu kasutatakse enamasti väheses koguses segus teiste maitseainetega. Soovitatakse rasvase hane- ja pardiliha juurde. Rohkelt kasutatakse alkohoolsete jookide nagu kibedad nastoikad, veinid (eriti vermutid) ja koirohu- viina ehk absindi maitsestamiseks. Kasutamine ravimtaimena söögiisu parandav ja seedimist soodustav, soolegaase vähendav. Muud kasutusalad kasutatakse koide ja teiste kahjurputukate tõrjeks. Kasutamine haljastuses ilutaimena sobib püsilillepeenrasse ilusa hallikasrohelise lehestiku tõttu. Muu oluline informatsioon Koirohu toimeained võivad pikaajalisel tarbimisel kahjustada närvisüsteemin. Mõjub verd vedeldavalt, seega rasedad peaksid koirohust loobuma!
13 ESTRAGONPUJU e. TARHUN Artemisia dracunculus Korvõielised (Asteraceae)
Botaaniline iseloomustus kõrge, aromaatne rohttaim VARS sirge, ülaosas harunev, hästi lehistunud LEHT kitsas (kuni 10 mm), lineaalne, tervatipuline ja terveservaline ÕIS valkjaskollane, õied asuvad kerajates õisikutes SEEMNED valmivad seemises Ajalugu Taime algne kodumaa on Lõuna-Venemaa ja Mongoolia stepialadel, kuid tänu ristisõdalastele on ta ka Vahemeremaades kodunenud. Saksa keeles nimetati teda ,,maotaimeks", prantslased kutsusid teda ,,draakonirohuks", sest usuti, et ta ravib maohammustusi Kasvatamine Külvi võib teha otse avamaale. Kasvuruumiks tuleb arvestada 50 ­ 80 cm taime kohta. Põua ajal vajab kastmist. Eelistab päikeselist sooja paika. Lepib ka poolvarjuga. Vajab piisava niiskusevaruga mulda. Paljundamine seemnetega ja jagamise teel. Saagi kogumine noori võrsetippe ja lehti võib korjata kogu suve jooksul. Kõige õigem on neid kasutada värskelt, sest kuivatamisel kaotavad palju aroomi. Sügavkülmutatult säilitab oma maitse. Kasutamine maitsetaimena tarvitatakse värskelt väheses koguses rohelise või valmistamiseks, linnuliha ja kala maitsestamiseks, lisatakse suppidele, salatitele, kastmetele ja marinaadidele. Tarvitatakse ka palju grillimisel, hapendamisel ja marineerimisel. Kasutamine ravimtaimena seedimist soodustav, uriinieritust suurendav . Muud kasutusalad aroomitaimena kasutatakse eeterlikku õli parfümeeriatööstuses. Kasutamine haljastuses vajab suurt kasvuruumi ja kasvab hästi leesputke kõrval Muu oluline informatsioon saksa estragonpuju on külakartlik ja vajab talveks katmist, vene estragonpuju seevastu talub madalaid temperatuure hästi.
14 AEDRUUT Ruta graveolens Ruudulised (Rutaceae)
Botaaniline iseloomustus puitunud risoomiga kuni 50 cm kõrgune poolpõõsas VARS alusel puitunud LEHT sinakasroheline, lehed sulgjalt jagunenud, rootsulised ning asetsevad varrel vastakalt ÕIS rohekaskollane, õied on koondunud varte tippudes asuvatesse õisikutesse SEEMNED asuvad paljuseemnelises kupras Ajalugu Ruut on tüüpiline Vahemeremaade taim, seal on teda juba sajndeid hinnatud lõhna- ja ravimtaimena. Mungad tõid taime kaasa põhjapoolsesse Euroopasse, kus teda keskajal kasutati eelkõige silmahaiguste raviks. Ürti kasutati edukalt ka katku vastu, sest oma lõhnaga peletas ta katku edasikandvaid rotte Kasvatamine Seemned külvatakse katmikalale ja taimed kasvatatakse ette. Lihtsam ja kiirem viis on vanade puhmaste jagamine. Kasvuruumiks tuleks jätte 30 - 40 cm. Meie tingimustes tuleks taime talvel katta mõne kuuseoksa vm lund hästi koguva materjaliga. Paljundamine seemnetega ja puhmaste jagamise teel, pistikutega Saagi kogumine Lehti võib koguda suve jooksul ja enamasti talvelgi värskena kasutada. Nad säilitavad aroomi ka kuivatatult või õlis konserveeritult. Kuna lehed on väga tugeva maitsega, kulub neid vähe. Kasutamine maitsetaimena salatitele ja kastmetele, linnu- ja lambalihale, pasteetidele ja juustudele ning alkohoolsete jookide maitsestamiseks. Kasutamine ravimtaimena nõrgalt rahustav, veresooni laiendav , spasme lõõgastav Muud kasutusalad aroomitaimena parfümeeriatööstuses Kasutamine haljastuses ilutaimena kiviktaimlas Muu oluline informatsioon tundlikel inimestel tekitab taimepuudutamine nahalöövet, eriti päikese käes. Ettekirjutatud dooside ületamine võib põhjustada mitmesuguseid vaevusi, seepärast ei soovitata rasedatel seda taime kasutada.
15 HARILIK ANIIS Anisum vulgare (Pimpinella anisum) Sarikalised (Umbelliferae)
Botaaniline iseloomustus kuni 50 cm kõrgune rohttaim VARS ümmargune vars on ülevalt hargnev LEHT alumine ümar ja rootsuga, keskmine kolmehõlmaline ja ülemine leht kitsas ning sügavalt lõhine ÕIS väike ja valge. Õied on koondunud sarikõisikuteks SEEMNED on meeldiva, tugeva ja magusapoolse aroomi ja maitsega Ajalugu Juba rohkem kui 3000 aastat tagasi oli aniis Vahemere idapoolsetes rannikumaades armastatud vürts. Peagi levis ta kõikidesse Vahemeremaadesse ja sealt munkade vahendusel omakorda põhja poole. Siiski on tema peamised kasvatamisalad siiani päikeselises Lõuna-Euroopas Kasvatamine Seemned külvatakse varakevadel, need idanevad kuni 4 nädalat. Kui tahetakse saada seemneid, tuleb taimed kindlasti ette kasvatada. Kasvuruumiks arvestatakse taimele 25 ­ 30 cm Paljundamine seemnetega Saagi kogumine Õige saagikoristamise aeg on käes siis, kui seemned on pruunikaks värvunud. Siis võib maha lõigata viljunud oksad või kogu taime. Seemned raputatakse riidele ja peavad veel pisut järelkuivama. Mõnda aega saab neid säilitada ilma aroomikadudeta. Värskeid lehti võib noppida kogu suve jooksul. Kasutamine maitsetaimena Maitseainena kasutatakse küpseid seemneid, milledes on meeldiv, tugev, magusapoolne aroom ja maitse. Leibade maitsestamiseks ja kaunistamiseks . Ahjukala, kalasupid, ahjukartulid, krabi - ja juustusalatid, puuviljasalatid, õunapirukad. Proovi ka kohvi maitsestamiseks: raputa aniisi kohvi pinnale kohvikeetja filtris . Tee valmistamisel hauta aniisi koos teelehtedega. Kasutamine ravimtaimena röga lahtistav, spasme lõõgastav, seedimist soodustav, antimikroobne Muud kasutusalad Isu puudusel ja väikelastel hammaste tulemise ajal kasutatakse aniisi kui rahustit. Kasutamine haljastuses lopsakad sarikõisikud on suvel maitsetaimede aia ehteks . Muu oluline informatsioon suurendab rinnapiima nõristumist
16 AED ­ PIPARROHI Satureja hortensis Huulõielised (Lamiaceae)
Botaaniline iseloomustus püstine rohttaim VARS püstine, kuni 30 cm kõrgune, lõhnab vürtsikalt LEHT kitsassüstjas ÕIS alla 1 cm suurune, ilmetu helelilla, huulõis SEEMNED idanevus säilib ühe aasta Ajalugu Piprarohu algkodumaa on Lõuna-Euroopas, kuid juba ammu on ta tuntud ka põhjapoolses Euroopas. Üle Alpide jõudis ta benediktiinimunkade vahendusel juba 9. sajandil. Kasvatamine seemned võib külvata nii avamaale kui ka katmikalale külvisügavusega u. 0,5 cm aprillis-mais või augustis. Kuna ta on hõredalt lehistunud taim, jäetakse harvendamisel ja istutamisel kaks kuni kolm taime kokku kasvama. Ridade vahe peaks olema 30 cm. Kui lõigata võrseid maapinnast kõrgemalt, saab teise saagi ka sügisel. Paljundamine seemnetega. Nende idanevus säilib ainult ühe aasta. Saagi kogumine võrseid kogutakse vahetult enne õide puhkemist või õitsemisperioodi algul. Kuivatatakse suhteliselt madalal temperatuuril Kasutamine maitsetaimena sobib kõigi soolaste toitude ja hoidiste maitsestamiseks. Lehti tuleb kasutada tervelt, sest peenestatud lehed annavad toidule mõru maitse! Sobib eriti hästi oa-, herne- ja seenetoitude juurde. Üldiselt võib teda lisada nagu must pipartki enamikule soolastele toitudele. Kasutamine ravimtaimena seedimist soodustav, kõhugaase ja spasme vähendav, baktereid hävitav Muud kasutusalad putuka hammustuse puhul pidavat hammustuskohale määritud piprarohupasta leevendust andma. Kasutamine haljastuses sobib lillepeenrasse, tarbeaeda Muu oluline informatsioon üheaastane. Aed-piprarohuga on sarnane mägi- piprarohi , mis on aga igihaljas, väike, punakate õitega poolpõõsas.
17 AED - HARAKPUTK Anthriscus cerefolium Sarikalised (Apiaceae)
Botaaniline iseloomustuspüstine põõsasjas rohttaim, 30 ­ 60 cm VARS aluselt harunev LEHT liitleht , sulgjas, üldkujult kolmnurkne, meenutab peterselli ÕIS valge. Õied asuvad väikestes hõredates sarikõisikutes SEEMNED piklikud Ajalugu Haraputke algkodumaa on Aasia lääneosas ja Kaukaasias . Üsna ammu vallutas ta Vahemeremaad ja levis sealt juba keskajal põhja poole. Aromaatselt vürtsikate lehtede kõrval on teda juba kaua armastatud ka verdpuhastava toime tõttu. Kasvatamine seemned võib juba varakevadel välja külvata, kõige sobivam on külvata 10 ­ 15 cm vahekaugusega ridadesse. Iga 2 nädala järel on soovitatav teha korduskülv, sest harakputk kasvab kiiresti ja sureb pärast õitsemist. Salati vahele külvatuna pidavat ta oma lõhnaga peletama täisid ja tigusid. Talvel võib kasvatada aknalaual Paljundamine seemnetega Saagi kogumine Kõige paremini maitsevad noored värsked lehed. Saaki on võimalik saada juba mõni nädal pärast külvi, lehti peaks koguma tingimata enne õitsemist. Külmutamisel aroom säilib, kuivatamisel ja pikemal keetmisel aga mitte. Kasutamine maitsetaimena sobib hästi grillkana ja ­kala juurde, muna, kohupiima- ja juustutoodete maitsestamiseks. Kevadiste suppide , kastmete ja ürdisuppide kindel koostisosa. Üldiselt sobib kasutada sarnaselt petersellile. NB! Lisatakse toidule vahetult enne tarvitamist! Kasutamine ravimtaimena Eeterlik õli ja mõruained ergutavad neerude tegevust ja seedimist. Nad on ideaalseks abiks kevadise organismi puhastamise kuuri puhul. Lisaks sisaldab palju C-vitamiini. Muud kasutusalad Kasutamine haljastuses kuulub taluaia tüüpiliste maitse- ja ravimtaimede hulka. Kuna on vähenõudlik ja kasvab ka hästi potis, kuulub ta tänapäevalgi igasse vürtsi- ja lõhnataimede kollektsiooni. Muu oluline informatsioon Siledate lehtedega harakputkesordid võib kergesti ära vahetada mürgise surmaputkega, viimane eritab aga ebameeldivat lõhna. Mets-harakputk on vastandina süütule aed-harakputkele kergelt mürgine ja võib põhjustada nahaärritust.
18 AED - KORIANDER Coriandrum sativum Sarikalised (Apiaceae)
Botaaniline iseloomustus 20 ­ 60 cm kõrgune rohttaim VARS peenevaoline LEHT alumised lehed sulglõhised, ülemised peenjaguselt sulglõhised ÕIS määrdunudvalge kuni roosakasvalkjas. Õied on koondunud varte tippudes väikesteks lamedateks sarikõisikuteks SEEMNED Kuivatatuna on seemned kollakaspruunid, neil on muskuse ja sidruni lõhn Ajalugu algkodumaa on Lähis-Ida, kuid juba ammus levis ta sealt Vahemeremaadele ja Kesk-Euroopani. Keskajal kasutati teda kirpude ja täide vastu võitlemiseks. Kasvatamine kevadel külvatakse seemnes aeda 30 cm vahekaugusega ridadesse 1 cm sügavusele. Reas tuleks jätta taimede vahekauguseks 15 cm. Soovitav on teha korduskülve, et pidevalt värsket materjali saada. Peale pinnase kobestamise ei vaja koriander mingit hooldust Paljundamine seemnetega Saagi kogumine Seemned tuleb korjata enne, kui nad maha varisevad. Kui seemned pruuniks värvuvad, lõigatakse viljunud varred maha ja ripuatatakse kuivama. Kuivi seemneid säilitatakse õhukindlalt suletavates nõudes, neid võib kasutada tervelt või peeneks hõõrutult. Et kogu aroom säiliks, peenestatakse seemned vahetult toiduvalmistamise ajal. Kasutamine maitsetaimena Kasutamine ravimtaimena seedimist soodustav, vähendab gaasivalusid Muud kasutusalad aroomitaimena parfümeeriatööstuses Kasutamine haljastuses ilusad õisikud kaunistavad nii peenart kui lillebukette. Aga kõikidele ei meeldi taime mõrkjas lõhn. Muu oluline informatsioon Värsket koriandrit kasutatakse nagu aedpeterselli ja aed-harakputke, kuid kasutamisel ei tohiks liialdada, kuna värske koriandri maitse on tunduvalt tugevam. Koriandriseemned on ka tuntud maitseainesegude karripulbri ja garam masala koostises.
19 AED ­ MAJORAAN e. VORSTIROHI Majoranahortensis (Origanum majorana) Huulõielised (Lamiaceae)
Botaaniline iseloomustus püstine või tõusev rohttaim VARS neljakandiline, harunev LEHT väike, ovaalne, viltjaskarvane, rohekashall ÕIS pisike, määrdunud-valge või roosakas . Õied asuvad okste tipus väikeses õisikus SEEMNED peenikesed, idanevad soojas 2-3 nädalat. Ajalugu Araablaste kaudu jõudis see vürtsitaim juba varakult Vahemeremaadele, kus ta kasvab mitmeaastase poolpõõsana. Vanade roomlaste ja kreeklaste juures sai ta kiiresti väga populaarseks, kuna talle omistati arvukalt raviomadusi. Afrodisiaakumina lisati teda raskele punaveinile. Kasvatamine taimed on vaja ette kasvatada. Seemned külvatakse varakevadel mulla pinnale ja vajutatakse kinni või kaetakse õhukese liivakihiga. Seemned idanevad soojas 2 ­ 3 nädalat. Tõusmed pikeeritakse ja istutatakse peenrasse kahekaupa. Öökülma majoraan ei talu, seega ei maksa istutamisega kiirustada. Kasvab alguses aeglaselt. Kui mulda pidevalt kobestada ja umbrohupuhtana hoida, kasvavad taimed väga hästi. Paljundamine seemnetega Saagi kogumine Esimene saak kogutakse õitsemise algul kuiva ilmaga enne keskpäeva, siis on taimed kõige aroomikamad. Teist korda lõigatakse uuesti kasvanud külgvõrsed sügisel enne öökülmi. Võsusid võib lõigata kogu suve jooksul ja kasutada värskelt. Majoraani saab hästi ka õlis konserveerida. Kasutamine maitsetaimena sobib vorstide ja verivorstide ning igasuguste liha- ja köögiviljatoitude maitsestamisek. Majoraan kuulub maitsetaimede segusse . Hinnatud maitsetaim slovakkia köögis. Kasutatakse värskelt ja kuivatatult, kuid korraga väheses koguses!! Kasutamine ravimtaimena spasme ja puhitust leevendav, seedimist soodustav Muud kasutusalad kasutatakse konservi- ja alkoholitööstuses. Kasutamine haljastuses Majoraani võib üheaastase maitsetaimena edukalt kasvatada rõdukastides või püttides. Ta lõhnab kaua ka kuivatatult kuivkimpudes või popurriides. Muu oluline informatsioon Nii nagu pune, sisaldab ka majoraan seedimist soodustavat eeterlikku õli, samuti park- ja mõruaineid. Pidevalt mitme nädala jooksul kasutades võib tekkida peavalu või uimasus. Homöopaatias kasutatakse majoraani naiste suguorganite aktiveerimiseks, seepärast peaksid rasedad tema seespidisest kasutamisest loobuma.
20 VÜRTSBASIILIK Ocimum basilicum Huulõielised (Lamiaceae)
Botaaniline iseloomustus püstine hästi harunenud ja lehistunud rohttaim VARS püstine, kandiline LEHT munajas, õrnalt hambulise servaga, rootsuline ning aroomikas ÕIS valge kuni roosakas, väike ning ilmetu. Õied ilmuvad ülemiste varrelehtede kaenlais SEEMNED seemned on valgusidanejad, seemnete idanevus säilib 4-5 aastat Ajalugu Juba mitutuhat aastat tagasi oli basiilik Indias armastatud vürts. Sealt jõudis ta Vahemeremaade kaudu Euroopasse, kus praegu on tuntud arvukalt liike ja sorte. Kasvatamine Taimed ette kasvatada. Seemned külvatakse varakevadel mullapinnale ja vajutatakse kinni või kaetakse õhukese liivakihiga. Idanemistemp vähemalt 20 kraadi, siis tärkavad u. 2 nädalaga. Seemnikud pikeeritakse kas üksikult või mitme kaupa. Avamaale istutatakse alles juunis, kui öökülmaoht on möödas. Kasvuruumiks jäetakse sordist olenevalt 15 - 30 cm. Taimi võib kasvatada ka pottides, et oleks võimalik neid jaheda ilma korral sisse tuua. Kasta tuleb regulaarselt, aga mitte üleliia. Paljundamine seemnetega Saagi kogumine Kui basiilik talveks sisse tuua, siis saab õrnu noori lehti noppida kogu aasta läbi. Lehti võib ka kuivatada või külmutada, kuid siis kaotavad nad osa oma aroomist. Lehti kogutakse enne õitsemist. Kasutamine maitsetaimena liha- ja kalatoitudele, pastakastmetele ja salatitele, tomatile ja magustoitudelegi. Kasutamine ravimtaimena spasme lõõgastav, puhitusevastane, rahustav, põletikuvastane Muud kasutusalad Basiiliku suuvesi hoolitseb värske hingeõhu eest. Suuvee tarbeks võtta üks peotäis värskeid lehti, kallata neile 1/4l kuuma vett ja lasta 15 min tõmmata. Kurnatud vedelikuga loputada suud . Kasutamine haljastuses Basiilik on kena rõdu- ja terrassitaim, sortide valik pakub erinevate lõhnade kõrval ka kauni struktuuriga lehti. Õied on mesilaste lemmikud Muu oluline informatsioon Hea meetaim!
Foto
21 SALATKRESS Lepidium sativum Ristõielised (Brassicaceae)
Botaaniline iseloomustus üleni sinaka kirmega kuni 50 cm kõrgune rohttaim VARS püstine, vaoline LEHT juurmised sulgjalt lõhestunud, ülemised lineaalsed ja teravad ÕIS nelja kroonlehega, valge kuni roosakas SEEMNED ümar vili on tiivuline, seemned väikesed Ajalugu Kress pärineb Ees-Aasiast, kus on juba tuhandeid aastaid tuntud kultuurtaimena. Teda on leitud vaaraode hauapanuste hulgast. Roomlased tõid selle tervisliku taime Vahemeremaadele Kasvatamine Seemned külvatakse mullapinnale juba varakevadel ja vajutatakse kergelt kinni. Idanevad juba nädala jooksul. Soovitatav on teha korduskülve üle nädala kuni juuni alguseni. Kasutamiseks sobivad juba alla 10 cm kõrgused taimed. Salatkressi saab kasvatada toatingimustes nii potis kui ka vesikultuurina. Viimasel juhul pannakse madala veenõu põhja mitmekordselt kokkupandud marli ja seemned külvatakse selle peale. Vett lisatakse korrapäraselt vastavalt vajadusele Paljundamine seemnetega Saagi kogumine Lehti kogutakse varakult, kui taimed on 7-10 cm kõrgused, see on enamasti juba 10 päeva peale külvi. Kui tekivad õiepungad, ei kõlba kress enam süüa. Võib koguda ka seemneid ja kasutada neid vürtsina või kaunistusena nii nagu lehti. Kasutamine maitsetaimena värsked lehed sobivad hästi talviseks võileivakatteks. Nõrga sinepimaitse tõttu võib neid lisada igasugustesse salatitesse, rohelistesse suppidesse ja kastmetesse, kohupiimale, munaroogadele. Majoneesiga segatuna kasutatakse külmlaual kala-, liha- ja munatoitude maitsestamisel. Kasutamine ravimtaimena soodustab seedetegevust, talvel hea vitamiiniallikas (C, B, K jt), mõjub verdpuhastatavalt Muud kasutusalad sobib ideaalselt keha puhastamise kuuriks Kasutamine haljastuses sobib tarbeaeda Muu oluline informatsioon üheaastane
22 ÜRT - ALLIKKRESS Nasturtium officinale Ristõielised (Brassicaceae)
Botaaniline iseloomustus 10 ­ 60 cm rohttaim VARS kandiline ja õõnes, alusel lamav ja juurduv LEHT tumerohelised lehed on kõik sulgjalt jagused, paaritusulgjad. Varrelehtede alusel on vart ümbritsevad kõrvakesed. Alumistel lehtedel on 3-4 paari terveid sulglehekesi, ülemistel rohkem. ÕIS nelja 3 ­ 5 mm pikkuse valge kroonlehega SEEMNED ümarad ja pruunid, valmivad kõtrades Ajalugu Allikkress algkodumaa on Euroopa, kuid praegu võib teda leida kõikjal maailmas mõõduka kliimaga aladel. Valdavalt kasvab ta voolava vee ääres. Juba vanad roomlased tundsid allikkress salati- ja vürtsitaimena. Kasvatamine seemneid võib niiske mulla pinnale külvata korduvalt kuni suveni. Pistikutena kasutatakse juurtega alumisi varreosi. Kasvatamine ei ole raske, kuid nõuab hoolt, sest taimed peavad olema pidevalt u. 1 cm sügavuselt vees. Toas kasvatamisel tuleb kasvunõusse lisada igapäev värsket vett. Paljundamine seemnete ja pistikutega Saagi kogumine aias saab saaki koguda ainult kevadel ja suvel. Kõige väärtuslikumad on noored lehed ja võsutipud, mida tuleks noppida enne õitsemist. Neid kasutatakse alati värskelt, aga nad säilivad mõne päeva ka veeklaasis varjulises kohas. Tähtis on neid hästi pesta. Kasutamine maitsetaimena lehed on õrna sinepitaolise mõrkja maitsega, neid lisatakse mahedamaitselistele lehtsalatitele pikantse maitse andmiseks, rohelistele suppidele, kohupiimale. Kasutamine ravimtaimena seedimist ja sapieritust soodustav, kevadine vitamiini- ja mineraalainete allikas Muud kasutusalad taimedest pressitud mahl sisaldab antibiootilise mõjuga eeterlikku õli, mis puhastab ja parandab nahka. Seda võib lihtsalt vatiga nahale tupsutada. Kui katkipigistatud ürti ööseks nahale pana , pleegitab see tedretähne. Kasutamine haljastuses Ilusate valgete õite tõttu sobib kasvatamiseks ka ilutaimena. Sobib aiatiigi või ­oja kaldaaladele. Külmakindel püsik Muu oluline informatsioon kui allikkressi loodusest koguda, peate olema kindel, et veekogu poleks saastunud, muidu võite end mitmesuguste haigusidudega nakatada . Üledoseerimine mõjub ärritavalt neerudele, suurimaks lubatud koguseks loetakse 20g päevas.
23 TEEKUMMEL Chamomilla recutita Korvõielised (Asteraceae)
Botaaniline iseloomustus põõsasjalt harunev, 15 ­ 40 cm kõrgune rohttaim VARS peene LEHT peensulgjas, iseloomuliku lõhnaga ÕIS valge keelõis kuhikja ning seest õõnsa õiepõhjaga SEEMNED väga peenikesed, väikesed (1 mm) ja pudenevad kergelt Ajalugu Teekummel pärineb algselt Kagu-Euroopast ja Põhja-Aasiast, on aga nüüdseks kogu Euroopas naturaliseerunud. Tema ravitoime oli tuntud juba antiikajal. Keskajal kasutati teda peamiselt naistehaiguste puhul. Ebausklikud pidasid kummelit maagiataimeks. Kui tuppa ülesriputatud kummelikimp naisterahva sisseastumisel liikuma hakkas, oli too nõiana paljastatud. Kasvatamine varakevadel külvatud ja ette kasvatatud noored taimed kasvavad kiiresti ja õitsevad rikkalikult. Selle valgusidaneja seemned vajutatakse vaid kergelt kinni ega kaeta mullaga. Kuini idanemiseni tuleb neid hoida ühtlaselt niiskena. Mais istutatakse taimed välja 20 x 20 cm vahedega. Ka potis ja pütis kasvab kummel hästi. Paljundamine seemnetega. Paljuneb väga hästi isekülvi teel Saagi kogumine Õitsevaid võsusid võib korjata kuni sügiseni ja kasutada värskena või kuivatatult. Umbes kolmandal kuni viiendal päeval peale õite avanemist on väärtuslike toimeainete sisaldus neis kõige suurem. Saaki tuleb kuivatada varjulises kohas, laotades selle kohevalt laiali. Kasutamine maitsetaimena maitsetaimena ei ole just esikohal, aga teda hinnatakse kõrgelt just teetaimena. Kasutamine ravimtaimena põletikuvastane, antibakteriaalne, kõhugaase vähendav. Muud kasutusalad Taime eeterlikku õli kasutatakse likööri- ja parfümeeriatööstuses, samuti portselani värvimisel teatava lahustina. Kummeliga loputamine muudab juuksed heledamaks. Kasutamine haljastuses taimed on eriti kenad teede ääres ja peenraservades. Kui neid mööda kõndides puudutada, lõhnavad nad tugevasti Muu oluline informatsioon Tundlikud inimesed võivad kummelile allergiliselt reageerida. Sellised inimesed ei peaks kummeliteed ka silmade loputamiseks kasutama, sest see võib ärritada erinevaid kesti.
24 KURGIROHI Borago officinalis Karelehelised (Boraginaceae)
Botaaniline iseloomustus rohttaim VARS lihakas , püstine ning harunev, 20 ­ 60 cm kõrgune LEHT suur, üle 5 cm lai. Alumised lehed ahenevad rootsuks, ülemised on rootsuta ja varreümbrised ÕIS helesinine, kuni 2 cm suurune, longus. Õied on koondunud hõredateks õisikuteks. Kroonlehti 5 ja nad on teravatipulised ning õiekroon on ratasjas SEEMNED idanevus säilib 2-3 aastat. 1000 seemne mass on 16-20 g. Ajalugu Sellest ajast, kui araablased kurgirohtu Hispaanias kasvatama hakkasid, on ta levinud kõikjal Vahemeremaades. Sealt levis põhjapoolsesse Euroopasse, olles juba 12. Saj tuntud ravim- ja vürtsitaim Kasvatamine Hiliskevadel võib seemned kohe lõplikule kasvukohale külvata, soovitav on teha väikeste vaheaegade järel korduskülvid. Ettenähtud kohta pannakse mitu suurt seemet , kaetakse mullaga ning hiljem kasvatatakse edasi vaid kõige jõulisemat seemikut. Kuna kurgirohi väikesed õrnad taimed kiiresti ära varjab , tuleks talle anda piisavalt ruumi. Taim närtsib kergesti seega peab teda korralikult kastma, muidu aga on ta vähenõudlik. Paljundamine seemnetega Saagi kogumine noori õrnu lehti võib noppida kogu suve jooksul. Neid tuleks kasutada värskelt ja mitte keeta . Nad lasevad end hästi külmutada, kuivatades aga kaotavad palju oma aroomist. Õied on samuti värskelt söödavad. Neid võib talviseks kasutamiseks kuivatada ja säilitada tihedalt suletud klaasnõus. Kasutamine maitsetaimena värskeid lehti salatitele, dipikastmetele ja suppidele, piimasaaduste maitsestamiseks, lisatakse ka hakklihale ja kalaroogadele Kasutamine ravimtaimena uriinieritust suurendav ja higistama ajav Muud kasutusalad kosmeetikas ­ taime toimeained parandavad naha verevarustust Kasutamine haljastuses sobib nii maitsetaimede- kui ka lilleaeda. Muu oluline informatsioon kurgirohu nektaririkkad õied meelitavad ligi palju mesilaid.
25 KASUTATUD KIRJANDUS
Pihlik, U. 100 maitsetaime. 2006 Rausch, A. Lotz, B. Maitsetaimede leksikon. Maalehe Raamat, 2004 Luigela, A. Minu aia maitsetaimed . Tallinn, 2009
26