kaupmehed × Särk peenest kangast × Värvikirevad pealisrüüd × Kasutasid kingseppade valmistatud nahast kingi × Kinga ninaosa pikkus sõltus kandja seisusest ja edevusest Naise riietus keskajal × Ilusaks peeti kullaga tikitud punast kleiti kuldkollase aluskleidi peal × Karusnahaga vooderdatud mantel oli sügavsinine × Ehetena kanti kaelakeesid, kette, sõrmuseid ja hõbekellukesi × Vöö oli rõivastuse kooshoidmiseks ja ka ehteks Mehe riietus keskajal × Kandsid linase särgi peal põlvini ulatuvat umbkuube ning pükse × Talupoegade ja käsitööliste riietuseks olid lihtsad ühevärvilised kodukootud villasest või linasest kangast rõivad Kasutatud allikad × http://www.tartu.ee/hit/pop_up/keskajal.php × http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1567891 Täname tähelepanu eest!
Marit Nõmmik KUKKB-2 2016 Ruhnu naiste rahvarõivad Rootsi asustusega Ruhnu saare naised ja neiud kandsid pikkade varrukatega särki ning triibulist liistikut. Seelik tehti mustast täis- või poolvillasest riidest. Piduliku ülikonna uhkuseks olid suuremustrilised sitspõlled ning sitsist või siidist õlarätid. Vöö Ruhnu naisterõivastusest puudus. Tütarlapsed ja naised kandsid tanu. Ehteks olid väikesed preesid ja vitssõled, rikkalikult kantihelmeid. Jalas olid tumesinised valge roositud kirjaga sukad ning helekollased pastlad valgete villaste paeltega. Ruhnu rahvarõivad Neiu ja naine 19. saj keskpaigast Ruhnu naine tänapäeval Tanu Ruhnu rahvarõivastes Vastupidiselt eesti neidude traditsioonile käia katmata peaga, kandsid Ruhnus täiskasvanud tütarlapsed tanu nagu abielus naisedki. Tanu
Selleks ajaks ei olnud kirik veel täiesti valmis, sest puudusid altarimaal ja tornid. Siiani on puudu projektis ette nähtud figuurid seinanissides. Lääne-Euroopa katedraalidele sarnaselt on kirik kahe torniga. Külgedelt kujundavad kirikut eelkõige kaaraknad. Kiriku arhitektuurne mõjukus keskendub interjööri ruum tundub erakordselt avar ja suursugune. Põhiosa kiriku sisustusest kantsel, pingid, jne on teostatud Otto Pius Hippiuse jooniste järgi. Pühakoja väärtuslikumaks ehteks on kutsuvat Kristust kujutav freskotehnikas altarimaal ,,Tulge minu juurde kõik kes Te vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata". Selle Eesti esimese fresko teostas Eesti soost kunstnik Johann Köler. Altarimaal valmis 10 päevaga, ehk 23. juuliks 1879. Kaarli kiriku vanemaks osaks on tornikellad. Põhjatornis olev kell on kingitud 1696. aastal Rootsi kuningas Karl XI poolt ja see on ühtlasi ka ainuke mälestus 1670 aastal ehitatud puukirikust
aastal. · Kaitstakse pesitsus-, toiutumis-, sulgimispaiku, saari, luhaniite ja roostikke. · Pindala on 48 610 hektarit. · Kasari jõe lehtersuue, lääneosa delta ja idaosa roostik. Lahemaa rahvuspark · Asub Harjumaal Loksa ja Kuusalu, Lääne- Virumaal Kadrina ja Vihula valla maadel. · Loodi aastal 1972. · Metsa, soo, ranna ja pärandkultuuri kaitseks. · Pindala on 72 510 hektarit · Elatud üle 4000 aasta. · Valitsevad okasmetsad, kuid ehteks on pangametsad. Soomaa ja Karula rahvuspark ·Soomaa rahvuspark- esineb nn viies aastaaeg. ·Karula rahvuspark- kõige lähedal olevam rahvuspark valgalastele. Vilsandi ja Matsalu rahvuspark ·Vilsandi rahvuspark- Baltimaade vanim rahvuspark. ·Matsalu rahvuspark- linnu- uurija paradiis. Lahemaa rahvuspark ·Kauneim rahvuspark Euroopas, ühtlasi suurim ning külastatuim rahvuspark Eestis. Aitäh kuulamast!
võitlusvalmidust, sinine truudust, kollane õnnelikku armastust, roheline iseseisvust, valge süütust, must kurbust ja vagadust. Ilusaks peeti kullaga tikitud punast kleiti kuldkollase aluskleidi peal, karusnahaga vooderdatud mantel oli sügavsinine. Mitme kleidi üksteise alt nähtavaks tegemine nõudis suurt harjutamist ja oskust. Ehetena kanti kaelakeesid, kette, sõrmuseid ja hõbekellukesi. Vöö oli rõivastuse kooshoidmiseks ja ka ehteks. Naised riputasid vöö külge kimbukese aromaatseid rohtusid, käsipeegli, väikese kammi, nõelahoidja, käärid, väikese pussi koos tupega ja kullatud
a, kui KoseUuemõisa omanikuks sai N. von Uexküll. Mõisast kujunes üks suurejoonelisemaid vabaplaneeringulisi ansambleid Eestis. Historitsistliku kahekorruselise keskosa ja tiibehitiste ning (algselt) ühekorruseliste galeriidega peahoone arhitektuuris on nii hilisklassitsistlikke kui neorenessansslikke jooni. Paljudest kõrvalhoonetest on säilinud valitsejamaja, teenijatemaja ja laudadtallid. Pirita jõe äärde rajatud suure (27 ha) vabaplaneeringulise pargi ehteks on 1905. a ehitatud neogooti matusekabeli varemed. Koostas: Silver Kiho
Pärlikasvatus Nüüd, kui inimesed on õppinud pärleid ise kasvatama, on ehted saanud taskukohaseks kõigile. Pärli ilmaletuleku protsess on imepärane etendus. Erinevalt vääriskividest ja metallidest, mida saadakse maapõuest, sünnivad pärlid austrites (söödav karp), kes elavad merevees või magevees. Vääriskive on vaja lihvida ja poleerida, et need maavarast ehteks muutuksid. Pärl ei vaja nii hoolikat töötlust – tema ilu on loonud Loodus ise. Austrites sündinud pärlid on sileda pealispinnaga, mis helklevad päikese käes. Pärli kunstlik kasvatamine annab teatud võimalused selektsiooniks, kuid siiski ei sõltu tulemus paljuski inimese soovist, vaid tuhandete aastatega kujunenud loodusseadustest, mille tõttu austri võitlus võõrkehaga viib pärli tekkimiseni. Looduses ei ole kaht täiesti identset pärlitera, seepärast on pärlite sorteerimine erakordselt keeruline ja aeganõudev tegevus. Pärlid grupeeritakse suuruse, kuju...
Buddha õpetuse kohaselt peab ta söögipoolist muretsema kerjates. Ilmikute ülesandeks on munkade toitmine. See, kes annab mungale süüa, saab võimaluse sooritada heategu, mistõttu tänulik peab olema andja, mitte munk. Peale oma rüü ei tohi mungal olla kaasas muud kui kauss kerjamiseks, nõel, 108 nöörile aetud palvehelvest, mida loendatakse Buddha õilsate omaduste üle mõtiskledes, habemenuga juuste, habeme ja kulmude pügamiseks, sest juukseidki peetakse liigseks ehteks. Joogivett kurnatakse enne tarvitamist, et mitte kogemata elusolendeid alla neelata. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Budism www.referat.ee/ee/doc/ budism .doc
LUGEMISTEST “KAPTEN GRANTI LAPSED” Märgi üles õige vastusevariant! Hindamine: 1820 punkti 5 1417 punkti 4 1013 punkti 3 1. KÜSIMUS Kapten Granti pudelkiri leiti a. vaala kõhust b. hai kõhust c. hülge kõhust d. merihobu kõhust 2. KÜSIMUS Kapten Grant oli kadunud olnud a. 2 aastat b. 3 aastat c. 5 aastat d. 6 aastat 3. KÜSIMUS Kapten Granti kirjades oli säilinud vaid laiuskraad, see oli a. 31 kraadi b. 37 kraadi c. 42 kraadi d. 45 kraadi 4. KÜSIMUS Laeva nimi, millega kaptenit otsima mindi, oli a. Disbot b. Darelack c. Duncan d. Delwek 5. KÜSIMUS Mary oli a. 16aastane b. 18aastane c. 20aastane d. 21aastane 6. KÜSIMUS Robert oli a. 10aastane b. 12aastane c. 14aastane d. 15aastane 7. KÜSIMUS Geograaf Paganel oli rahvuselt a. šotlane b. inglane c. iirlane d. prantslane 8. KÜSIMUS Mary ja Roberti ema suri a. Robertit sünnitades b. pika haiguse tagajärjel c. autoõnnet...
Sarnaselt Valjala kirikuga rajati ka Kaarma kirik eestlaste muinaslinnuse lähedusse. Pühitsetud on ta Peetrusele ja Paulusele. Kaarma kirik on Valjalast pisut hilisem - võimalik, et ta ehitati pärast saarlaste 1261. a. ülestõusu. Kaarma algkirik koosnes pikihoonest, veidi kitsamast kooriruumist ja ühekorruseliest käärkambrist koori põhjaküljel. Ka siin puudus algselt torn - see ehitati alles 15. saj. I poolel ja oli esimene kirikutorn saarel. Kirik on ehitatud ebasoodsale pinnasele ning juba pikihoone ehitamise käigus arvatakse siin toimunud olevat katastroof. Vundament ei vastanud võlvide raskusele, mistõttu pikihoone võlvlagi langes sisse. Alles 15. saj. I poolel sai koguduseruum oma praeguse võlvlae. Küllaltki lai pikihoone jaotati tollal kindluse mõttes kaheks lööviks. Kuid veel enne nimetatud rekonstrueerimistöid on Kaarma kirik läbi teinud veel ühe muutuse: käärkambri kohale ehitati kaminaga varustatud ruum. Algsest, 13. sajandi k...
mähk-, madal- ja varspistes. Enamasti tikiti lilleõied looduspärastes värvitoonides. (Kivilo, lk 9) 19. sajandi lõpul kujunes Läänemaal välja omanäoline lilltikand, mis sai alguse Lihulast ja selle ümbruskonna küladest. Tekkidele tikiti rikkalikke ja värvikirevaid mustreid aia- ja põllulilledega. Uhked lilltikandiga tekid saanidel, oli tol ajal kirikusse sõit nagu kohalik moedemonstratsioon. Tekke tikiti veimevakka, kingituseks täisealiseks saamise puhul, pulmadeks ja ehteks talusse. Tekke hoiti, need pandi voodi peale vaid pidupäevadel – jõulude ja nelipühi ajal, jaanipäeval. Tikitud saanitekk oli kirikusse sõitjail põlvede peal. (Mandel, Vaab) Lääne-Eestis kaunistati tikandiga peamiselt tanusid, särke, põllesid, kindaid. 20.saj algul hakati Läänemaa põhjaosas kaunistama tikandiga ka seelikuid ja vaipu. Erilise tikandiga kaunistati neid Lihula ümbruses: punastele seelikutele tikiti kogukaid roosimotiive. Vaibad
HEKID Teele Sukk · Hekkideks nimetatakse tihedalt kasvavate ning maapinnani ulatuvate okstega põõsaste ja puude rida. · Hekke nimetatakse ka põõsastaradeks. · Hästi hooldatud hekk on aiale tõeliseks ehteks. · Hekk raamib aeda ja loob ruumimulje, pakub kaitset tuulte ning võõraste pilkude eest. Hekiga piiratud aed kannatab vähem öökülmade all. · Hekid sobivad piirdetarana või tehistara kattena. · Hekid jaotatakse kahte rühma: · pügatud hekid · vabakujulised hekid. · Pügatud hekk on kõige tugevam piire, kuid nõuab päris palju tööd. · Eeliseks on aga see, et selline hekk ei võta palju ruumi, on vastupidav ja hea alternatiiv puidust tarale. Pügatud hekk Vabakujuline hekk kasvab kiiresti ja pakub juba lühikese aja järel rohelust ning kaitset. · Paljud vabakujulistes hekkides kasvavd põõsad õitsevad rikkalikult ja hekk on kergesti hooldatav, kuna seda pole vaja pidevalt lõigata. · Hooldustööde ajal lõigatakse va...
Need, kes armastavad kanda lipsu, soetavad selle endale mõnest netipoest, kus on saadaval 50ndate täpimustriga lipsud. Naiste aksessuaarideks on peamiselt teo- ja merekarpidest valmistatud hinnalised kaelakeed või ka ühevärvilised laiad plastikkäevõrud sportlikuma riietuse juures. Preppy’de armastatud disaineri Lilly Pulitzeri lillemustrilise suvekleidi juurde sobib aga suur tote bag, mille külge võib naiselikkuse rõhutamiseks siduda siidise kaelaräti. Meeste ainukeseks ehteks on tema kell ning siidpehme pügatud lõug. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Preppy http://mariaviidalepp.wordpress.com/moeilm/preppy-stiil/ http://www.epl.ee/news/lp/koolipingist-kontorisse.d?id=65102118 Kasutatud kirjandus 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Preppy 2. http://mariaviidalepp.wordpress.com/moeilm/preppy-stiil/ 3. http://www.epl.ee/news/lp/koolipingist-kontorisse.d?id=65102118
arhidekt Ott Pius Hippius. 20 det 1870, täpselt 200 aastat pärast esimese kiriku õnnistamist peeti uues kirikus esimene jumalateenistus. Selleks ajaks ei olnud kirik veel täiesti valmis , sest puudusid altarimaal ja tornid. Lääne Euroopa katedraalide sarnaselt on kirik kahe torniga. Küljelt kujundavad kirikut eelkõige kaaraknad. Kiriku arhidektuurne mõjukus keskendub interjööris-ruum tundub erakordselt avar ja suursugune. Pühakoja väärtuslikumaks ehteks on kutsuvat Kristust kujundav freskotehnikas altarimaal "Tulge minu juurde kõik kes Te vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata". Selle Eesti esimese fresco teostas Eesti soost kunsnik Johan Köler. Altari maal valmis 10-ne päevaga ehk 23. Juuliks 1879. Põhjatornis olev kell on kingitud 1670.a Rootsi kuningas Karl XI poolt ja see on ainuke mälestus 1670.a ehitatud puukirikust. Lõunatornis on 1870 a kaupmehe I.E. Steinbergi poolt annetatud malmkell. Juugendstiil
.................................4 Mõisa tänapäevane tegevus ja seisukord.....................................6 Galerii.............................................................................................7 Hoone kirjeldus Särevere mõisahoone on eklektiline ehitus historitsistlikust stiiliperioodist Peahoone on suurem kahekordne puithoone, mille teine korrus on ehitatud mansardkorrusena. Hoone on rikkalikult kaunistatud puitornamentikaga. Hoone ehteks on lopsaka dekooriga neobarokne välisuks. Hoone võib olla ümber ehitatud 18. sajandi baroksest puithoonest. Mõisa ajalugu Särevere mõis asub Türi voorestikul Pärnu jõe ääres Türi vallas, Järvamaal. Esimesed kirjalikud andmed Särevere mõisast on aastast 1611, mil Rootsi kuningas Carl IX läänistas Särevere küla ja Väike-Särevere veski Peeter Känferile. 1614. aastal panditi küla ja veski
Lihtrahva seas oli populaarne kapuutsiga peleriin. Aadlikunaised kandsid uhkeid pikki kleite. Mõned naised murdsid või lasid ära opereerida alumised ribid, et näha heam peenike välja. Et saavutada sale figuur, kasutati selleks erionevaid kehamäärdevahendeid või looberilehtedest, kivimündist valmistatud tõmmist. Korsetiga tõmmati vöökoht kokku mis tekitas raske hingamise ja naiste minestamine oli tavaline juhus. Vöö oli rõivaste kooshoidmiseks ja ka ehteks. Vööle riputati lõhnavate taimede kimp, mis oli lõnaõli eest, seal olid ka kamm ja peegel. Perenaistel olid veel käärid ja nuga. Naistel olid valdavalt pikad, keskelt lahti kammitud lehvivad juuksed. Kuna kinnitamata soeng segas, hakati soengut paeltega kinni siduma. Millest hiljem sündisid patsid, patsid on keskajale traditsioonilised. Värvipoolest pidid olema juuksed kuldsed või blondid. Blondeerimiseks segati kokku henna, safran, vasikaneerud ja astelherne õied.
2. Millised allikad muinasaja kohta on meieni jõudnud? Kas kirjalikud või esemelised? Too näiteid. 3p Kirjalikud materjalid praktiliselt puuduvad Kust saame infot: tööristad, relvad, ehted jne. Saame teadmisi ka peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal (asukohad, linnused. Kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad.) Nt: KundaLämmasmäe asula, 11. sajandi Saksamaal vermitud münt muutus kaela ehteks. 3. Nimeta kolm peamist muinasaja perioodi 3p Kiviaeg, pronksiaeg ja vanem rauaaeg, keskmine rauaaeg ja viikingiaeg 4. Miks kasvab alates varauusajast hüppeliselt kirjalike allikate arv? 1p Sest et leiutati trükikunsti, võim bürokratiseerus, levis kirjaoskus. 5. Miks rajati kiviaegsed asulad suuremate veekogude äärde? 2p Esiteks, see oli hästi toidumiseks ( kalapüüdmiseks). Teiseks, vee kaudu nad võiksid liikuda ühest rannast teisele
varustatud ruum. Algsest, 13. sajandi kirikust pärinevad ka maalingud kooriruumi põhjaseinal, kus lisaks illusoorsele ümaraknale oli kujutatud ka stseen Püha Christophorusest. Hiiglasest, kes Kristust üle jõe kandis, on säilinud ainult jalad, samuti võib näha eremiiti, kes laterna valgel toimunut jälgib. Saaremaa kirikutest on Kaarmal kõige enam säilinud väärtuslikke kunstiteoseid. Siin on keskaegne ristimiskivi (13. saj) ja Küreene Siimoni puuskulptuur (15. saj. keskpaik). Kiriku ehteks on aga olnud 1547. a. kirikule annetatud altarisein, mis praegu ootab rekonstrueerimist. Keskne reljeef "Maarja kroonimine" 15. saj. lõpust asub praegu Saaremaa muuseumis. Samas hoiti ka altari tiibu kaunistatud 12 apostli figuure mis kahjuks Tallinnast transportimisel varastati. Need olid valmistatud 1525. a. paiku Lübekis keegi C. Bergi ringi kuulunud meister. Kellel on andmeid kujude asukohast, palume sellest kogudusele teada anda.
Türkiisi kandjat kuulatakse alati austuse ja tähelepanuga, tal ei ole rahapuudust ega halbu unenägusid. Hommikul türkiisi vaadates võib olla terve päeva muredeta. Ka muistses Mehhikos kuulus türkiis armastatuimate ehtekivide hulka. Türkiismosaiigid kaunistasid kuningate diadeeme ja nende luksuslikke kilpe. Asteekide tulejumal kandis nime ,,Türkiisi valitseja", ning taevasinine türkiis sümboliseeris taevaliku tule (Päikese) ja maise tule ühtsust. Tulejumala ehteks oli ,,türkiismadu" tema ,,teine mina", ja tema maiseks teisikuks oli asteekide kuningas. 5 4 TÜRKIISI ETÜMOLOOGIA Türkiis on kalliskivi, mineraal, mis iseloomustab imeliselt hästi rohelise ja sinise vahel asetsevat värvitooni, sest türkiis ise varieerub ekstreemsuste vahel, nii päritolult, koostiselt kui värvilt. Euroopas on ehtekivina hakatud seda kasutama alles 19.
paljandi kohta tehti 02.01.2009. Suislepa paljandi valitsejaks on Keskkonnaameti Pärnu- Viljandi regioon ning paljandil kehtib 50% maamaksusoodustus (Eelis). Suislepa paljandi koobaste tekke kohta on mitmeid legende. Üks räägib, et käigud on uuristanud oma kätega näljased inimesed, kes kraabitud liivakoguse vastu saanud mõisnikult sama koguse vilja. Teine legend pajatab, et nendes käikudes varjasid inimesed end katku eest. Kolmas variant räägib, et grotid rajati Suislepa mõisa ehteks (Tarvastu kultuurilugu. 1696- 1697 suur näljaaeg Suislepas. Infotahvel). Suislepa paljand on kergelt bussi või autoga juurdepääsetav. Suislepa paljandi ümbrus on puhas. Suislepa paljandi juures asuva Õhne jõe kaldal on puhkeplats koos lõkkeaseme, kalastuskoha, paadisadama ja kiigega. Pisut eemal on spordiplats koos kõige vajalikuga. Puhkeplatsi servast algab umbes ühe kilomeetri pikkune matkarada, mille laudtee võimaldab jalgsi liikumist nii suvel kui talvel
Itaalia renessansist vahetult lähtunud barokk oli Eestis domineerivaks stiiliks umbes 1630-1775 aastail, kuid see oli kainem, antiiksetest eeskujudest (eriti Rooma) lähtuv klassitsistlik barokk (nn. varaklassitsistlik), mis Hollandi ja Skandinaavia vahendusel meile levis. Kuressaare raekoda on kõrge kahekorruseline kelpkatusega hoonega. Ehituskehand on kuubikujuline, krohvitud paekivist seintega, lihtne ja range, kuid suursugusena mõjuv nn. põhjamaade barokki esindav hoone, mille ehteks on raidportaal dateeringuga 1670. Raidportaal on tugeva profiiliga, talumkivid ulatuvad seinale lõpetamata kujul, mis on andnud alust oletuseks, et algselt oli portaalil veidi teistsugune kuju või on sealt aegade jooksul midagi kaduma läinud. Erilist tähelepanu väärib portaali kohal suurtest dolomiitplokkidest karniis,
Uurimustöö Ambla naiste rahvariided 19 sajandil Koostaja: Kelli Kiipus Klass: 8.c Tapa Gümnaasium 2007 Sisukord: · Sissejuhatus lk 3 · Särk lk 4 · Käised lk 4 · Seelikud lk 6 · Põll lk 8 · Vöö lk 9 · Pikk-kuub lk 10 · Peakatted lk 11 · Ehted lk 16 · Sukad lk18 · Jalanõud lk18 · Tasku, kott lk 19 · Ristsõna lk 20 · Kokkuvõte lk 21 · Kirjandus lk 23 2 Sissejuhatus: Antud uurimustöö tutvustab Ambla kihelkonna naiste rahvariideid 19. sajandil. Ambla kihelkond asub Järvamaal. Ambla kihelkonna rahvarõivad kuulusid Põhja-Eesti rahvarõivarühma ning mille põhiosadeks olid särk, käised, seelik, vöö, põll (abielunaistel) ja traditsiooniline peakate. Põhiliseks ülerõivaks, ühtlasi pidulikuks rõivaks oli villasest riidest pikk-kuub. 1870.-1880. aastatel levis Järvama...
nina otsas higitilk kangest töötamisest vist ei see on vaid puskarist... Contra esimene luuletus ~ 14 ~ Mina ja maailma naba? Lööb mu nahale allergilise lööbe kui ma jälgin kõiki neid amööbe ja ka teisi mõistuseta hingi kes mu ümber sibelevad ringi kellel ehteks on ehk ainult saba kelle keskel ma kui ilma naba jälgin nukralt seda totrat väge naba olla pole üldse äge Margus Konnula veebipäevikust Jõulutellimused Jõulumaal on täitsa segi läinud tellimustevärk no kes mulle paki tegi milles sinine öösärk päkapikk näh uhke kuudi toonud kassiraisale ja kes kurat uue pruudi tellis minu naisele Luulekogumik ,,Kuusebu"
Anton Starkopf Anton Starkopf (kunstnikunimi aastatel 1936 1940 Starkopf-Rea; 22. aprill 1889 Kohila vald 30. detsember 1966 Tartu) oli eesti skulptor. Valisin sellepärast, et Tartus on Anton Starkopfi 120. sünniaastapäevaks pühendatud näitus. Näituse ehteks on puuskulptuur "Flora", mis on Eesti Kunsti Toetusfondi abiga restaureeritud ning üle pika aja publiku ees. "Florat", "Andumust" ning teisi skulptuure saab Tartu Kunstimuuseumis vaadata 7. juunini. Lisaks skulptuuridele on näitusel väljas ka Starkopfi tehtud joonistused, mis on ilmselt seotud tema keraamiliste töödega. Ta sündis Lohul paljulapselises taluperes. Talu asus TallinnaViljandi maantee ja raudtee vahel väikesel kõrgendikul
põimima ja paeltega kinni siduma. Nõnda sündisidki patsid, mis keskajale nii traditsioonilised ja omased näivad. Juuksed pidid olema kuldsed. Blondeerimiseks segati kokku henna, astelherne õied, safran ja vasikaneerud. Juuste lõhnastamiseks loputati neid äädikaga, roosiveega või vürtsidest keedetud tõmmistega. 6. Parfüüm ja ehted. Ehetena kanti kaelakeesid, kette, sõrmuseid ja hõbekellukesi. Vöö oli rõivastuse kooshoidmiseks ja ka ehteks. Ehete hulka loeti ka vööd, mis laia pealmist kleiti koomale tõmbas. Vööle riputati lõhnavate taimede kimp, mis täitis lõhnaõli ülesannet, kamm ja peegel. Perenaisel rippusid seal ka käärid ja tupega nuga. Kindlasti rippus vöö küljes kullatud kulliküüs, mida kasutati hambavahede urgitsemiseks pärast sööki. Rikkamatel daamidel võis ühes sõrmes olla kuni 20 sõrmust. Sõrmuseid võis kanda kõikides sõrmedes ja ka pöidla ümber. Naised
Raskusi oli ka treppidel liikumisel. Käimise hõlbustamiseks kinnitati kinganina ketiga põlve alt jala ümber ja edevamad lisasid kuljuseid. Jalatsid tehti pehmest nahast painduva talla ja ha sti pika terava ninaga. Poriste teede läbimiseks kaitsti nahkjalatseid sandaalikujuliste jalavarjudega, puidust taldade ja nahkrihmadega kottadega. EHTED Ehetena kanti kuni 20 sõrmust, kaelakeesid, prosse, kette, sõrmuseid ja hõbekellukesi. Vöö oli rõivastuse kooshoidmiseks ja ka ehteks. Naised riputasid vöö külge kimbukese aromaatseid rohtusid, käsipeegli, väikese kammi, nõelahoidja, käärid, väikese pussi koos tupega ja kullatud kulli küüne Ehisvööd olid väärt tervet varandust, valmistatud kuld- või hõbelülidest ja kaunistatud vääriskividega. Keskaegsete daamide omapäraseimaks rõivaehteks oli vööle kinnitatud lõhnatoos või nahkkotike aromaatsete ürtidega, mida ülikud nimetasid lõhnaõunaks ja lihtrahvas haisupommiks
plaatinametalle ning vaske ja niklit. 1819.a. leiti plaatinat Uuralis ja aasta hiljem hakati teda tootma 3-, 6- ja 12-rublaste müntide vermimiseks. Suuremad kümnenaelased eheda plaatina kamakad saadeti siiski ettenägelikult Peterburi Mäeakadeemia muuseumi. Ühe suure tüki saatis tolleaegne Venemaa rahandusminister krahv G. Von Cancrin rohkem küll poeedi ja riigimehena tuntud mineraloog J. W. Von Goethele, kes pidas seda oma rikkaliku kogu üheks kõige hinnalisemaks ehteks. Kuni Oktoobrirevolutsioonini andis Venemaa valdava osa maailma plaatinatoodangust (1913. a. 93,5%). Plaatinat oli nii palju, et Venemaal toodeti isegi väga korrosioonikindlat ja kõva plaatinaterast, millega sai lõigata klaasi ja raiuda rauda.Kahe maailmasõja vahel tõusis esikohale Colombia (1921. a. 60% maailma toodangust). Praegu on läänemaailma suurim tootja kindlalt Lõuna-Aafrika Vabariik, kus plaatinat kaevandatakse üle 100 tonni aastas. Järgnevad Kanada
Lühikesed juuksed muutusid niivõrd mugavaks, et usuti siiralt: naised ei loobu kunagi lühikeste juuste kandmisest, sest nad on meeldivad, nooruslikud, hügieenilised, kergesti hooldatavad, võimaldades naisele peale selle täiesti naiselikku, soovi järgi varieeruvat ja tüübile vastvat soengut. Moodsas Eesti Vabariigis ei näidanud enam juuste pikkus naise sotsiaalset staatust või seisundit, vaid nüüd näitas seda soengu moodsus, öeldi koguni, et tänapäeval on juusenam ehteks kui kaitseks.26 Moodne soeng tähendas lühikesi juukseid, vesilained, hiljem 1930. aastate teisest poolest elektri-, auru- ja poldilokke. Poisipead peeti nii praktiliseks kui moodsaks ning ametlikus poisipea propagandas öeldi, et praktilistele nõuetele peavad alistuma naised igast rahvusest, seisusest, vanusest jne. Öeldi koguni, et poisipeaga on igal naisel kergem elada: juukseid on kergem pesta, siluda ja temaga jäävad nägemata need
Tavaliselt päris ema ehted vanem tütar või tütre puudumisel vanema poja naine. Pidulikud ehted muretsesid vanemad tütardele viimaste neiuikka jõudmisel. Selleks müüs jõukas talumees laudast isegi lehma või härjavärsi. Kõige tavalisemad kaelaehted olid helmed, neid kanti alati, ei võetud magadeski ära. Valged ja värvilised klaas- või kivihelmed pandi väikesele tüdrukule kaela, kui tal esimene hammas tuli. Hõbehelmeid nimetati krõllideks. Eriti hinnatud ehteks olid mitmesuguse jämedusega lülilised hõbekeed. Kuna üldiselt usuti helmeste tervendavasse mõjusse, siis loeti helmesteta inimest õnnetuks inimeseks. Eesti naiste hinnatuim ehe 18.19. saj oli suur kannaga raha, mida kanti keede või metallkettide küljes. Tihti ümbritseti raha kodaraid meenutava äärega, moodustades kodaratega raha. Võis kanda mitut kannaga raha ühes kees, kusjuures jõukamatel oli mitu rida selliseid keesid rinnal.
mõtlema parukasse peidetavat mehhanismi, mis võimaldas soengu vajadusel madalamaks lasta, pärast agakerge nupulevajutusega taas kõrgemaks muuta. Pikantse välimuse saavutamiseks pöördusid prantslased uudsele rajale algas meestemoe kopeerimine. Kõige moodsam oli ilmuda jahile kuninganna Marie- Antoinette'i eeskujul meestekostüümis, mille moodustasid redingot, seemisnahksed põlvpüksid ja suur meestekübar. Naistekübarad olid 18. sajandi viimasel veerandil mõeldud eeskätt ehteks. 70. aastatel tõi kõige inglispärase kummardamine moodi laiaäärelise õlgkübara. Meeste kuubedel täideti puusakohad vaheriide, hobusejõhvi või paberiga, et saavutada naiste seelikuga harmoneeruvat siluetti. Kuue avarat väljalõiget täitis särgi pitszaboo. Lehvivad allonzparukad asendusid pehmema ja madalama parukaga. Kuklasse seoti lai siidlint. Soenguid kattis paks puudrikiht. Mõnevõrra lühema riietuse ilmumine tegi erilise tähelepanu objektiks jalanõud. Kanti
sajand. Portaali kaare all näeme dolomiidist maagilise tähendusega mehepäid, viinapuuoksa ja tammelehti, mille saamatu teostus, võrreldes põhjaportaali dekooriga, kajastab ehitusskulptuuri taseme langust 15. sajandil. Ümberehituste käigus kohandati kirik kaitsekirikuks: käärkambri võlvidele ehitati suure kaminaga varustatud teine korrus, kuhu viib kitsas müüritrepp; peaportaal oli riivpalgiga suletav. Kaarma kiriku ehteks on rohked kunstimälestised. Saaremaa keskaegsete katoliku kirikute värvirikkust tunnistavad mitmel pool säilinud 13. - 15. sajandi seinamaalingute fragmendid. 16. sajandil reformatsiooniga kaasnenud puritaanlus tunnistas muu toreduse kõrval ülearuseks ka seinamaalid ning need kattusid sajandite jooksul paljude lubjakihtidega. Kaarmal näeme sekotehnikas (kuivale krohvile maalitud) ornamentaalseid ja figuraalseid maalifragmente, mis on algkirikuga üheaegsed
võib kanda ka rahvarõivaid peokingad kõrge kontsaga, kuldsed, hõbedased või kleidiga ühte värvi ridikül kleidiga sobivas toonis, kuldne, hõbedane või pärlkaunistustega kindad kleidiga sobivas toonis ja peavad ulatuma küünarnukkideni pidulikel õhtusöökidel võetakse kindad enne lauda istumist käest tervitada, aperitiivi juua ja tantsida võib ka kinnastatud kätega ehted on tavalisest pidulikumad käekella ei kanta (sobib ainult ehteks kujundatud kell) õhtustel vastuvõttude sobib kanda ka aumärke Kui õhtusele pidulikule vastuvõtule eelneb vahetult päevane vastuvõtt ning rõivaid vahetada ei jõuta, siis võib juba päeval kanda õhturiietust. Eesti teenetemärkide kandmine Frakil võib kanda ühte suurpaela, kuni nelja ordenitähte ja kõige rohkem kahte kaelaristi ning kõiki rinnalkantavaid teenetemärke originaalis või kõiki teenetemärke miniatuuris vasakul revääril nööpaugu kohal.
9 kujunesid sood. Jääaegade tunnistajana on poolsaartele jäänud suured rändrahnud. Lahemaa jõed laskuvad klindiastangult kaunite jugadena rannikumadalikule. Eriti kaunis on Nõmmeveski juga ja Valgejõel (Lisa 5 pilt 9). Järvedest suurim rahvuspargis on Kahala järv, jõgedest suurimad on Lohja ja Käsmu. Lahemaa rahvuspargis on palju rabasi. Metsadest valitsevad Lahemaal okasmetsad. Ehteks on haruldaste pangametsade kiilud klindinõlvadel ning jõgede kanjonites. Jõgede kallastel leidub kitsate ribadena lammimetsa. Taimharuldusi leiab Lahemaalt suhteliselt vähe, olulisematest liikidest kasvab siin soomurakas ning siberi piimikas. Linde on Lahemaal kohatud 222 liiki. Sealt pesitseb arvukalt nii mere-, ranna-, niidu- kui ka metsalinde. Rannik on peatuspaigaks sadadele tuhandetele läbirändavatele veelindudele
Mul aias kasvas kaunisti küll mirte igasugu. Kus viibid, armas peiuke, et neist ei peeta l Ref.: Pruut ketras seitsme aasta sees kuldlõnga värtnal valmis ja hebemed nii peeniksed ta ehteks kudus, pal Ref.: Kui seitse aastat mööda sai, siis tuli koju peiu ja et ta pulmad kaasa tõi, siis pärja pärib neiu Siis paneb mõrsja oma pärja ühele tüdrukule pähe, kes saavat järgmiseks mõrsjaks. Tanutamisele järgnes põlletamine kombepärane põlle etteseadmine. Põll oli kohustusliku riietusesemena abielulise tunnuseks
Siitmaalt saamegi rääkida joogikultuurist ja joogietiketist, mis ei ole lihtsalt alkohoolsete jookide tarbimine, aga millest kujundatakse rituaale, kus peab olema kõik tasakaalus: joogi serveerimiseks ettenähtud vahendid, menüü, sündmus, kellaaeg, ümbrus, muusika jne. Tulles tagasi joogiklaaside, pokaalide, pitside juurde, on üldreegel, et õiged klaasid on õhukeste äärtega, läbipaistvad ja kokkulöömisel helisevad kaunisti. Klaasid on vastuvõtulaudadele ehteks, seda küll siis kui pokaalid on säravpuhtad ja läikima poleeritud. Selliselt tasub vaev ennast ära, et peale igat vastuvõttu, koheselt pestakse klaasid puhtaks kuuma veega, väheke lastakse nõrguda ja seejärel kuivatatakse puuvillase või veel parem, linase rätikuga ning uue kuiva rätikuga poleeritakse säravkuivaks. Niisamuti tuleb toimida klaasidega kui need on seisnud pikemaajaliselt kasutamata. Kuigi
Nähtavasti toimusid siin mnikord ka piiskopkonna valitsuse - krgemaist vaimulikest koosneva toomkapiitli - istungid. XX sajandi algul kohandasid Saaremaa aadlikud saali oma maapäevade pidamise kohaks. Sellest ajast pärinevad ka Riias valmistatud neogooti stiilis uksed. Ruumi keskaegne ilme taastati 1976. aastal. Nüüd on see kasutusel suurepärase akustikaga kontserdisaalina. Saali ehteks on Lüübeki kunstnikule Henning von der Heidele omistatav tammepuust altarireljeef "Maarja kroonimine" (u. 1497-1500). Kuulunud algselt meile praeguseks tundmatule altarikapile, asus reljeef aastail 1547 - 1791 sekundaarsena Kaarma kiriku vana altari korpuses. Oma virtuoosse likestiili ja suurejoonelise piduliku monumentaalsusega on Kaarma reljeef Eesti säilinud gooti
kutsutud preesiks) oli otseselt tarbeese. Sellega kinnitasid mehed oma särgi rinnaesise ja seda kasutasid ka naised. Naiste pidulikke ülikondi ehiti suuremate sakiliseservaliste preesidega. Väga hinnati värviliste, enamasti punaste klaastahukestega silmadega preese. Neid oli nelja- ja kuuesilmalisi. Eriliseks uhkuseks ja jõukuse märgiks loeti kuhikujulist hõbesõlge, suurt sõlge. Võrreldes Lõuna-Eesti sõlgedaga olid siinsed sõled siiski tunduvalt väiksemad. Naiste alatiseks ehteks olid klaashelmed ühe või kahe rindima, lükkena, tihedastii ümber kaela. Helmed pandi tütarlapsele kaela, kui tal tuli esimene hammas ning nendega läks naine ka haudu. Helmed, nagu ehted üldse, pidid naist kaitsma kõigi salapäraste ohtude eest. Pidudeks riputasid jõukamad naised kaela hõbeketid (või ka hõbe- või klaashelmed) kannaga rahadega. Tantsu ajal rahad raksunud rinnal. Kõrvaringaid, mis eesti naistel üldiselt haruldased, on kantud Iisakus ja Vaivaras.
teises saalis parajasti tehakse. Et väikeses saalis käib Hendrik Toompere proov Adrus Kivirähki näidendiga «Neegri vabastamine kõrgel kunstilisel tasemel», siis sinna piiluda ei saa. Pikast kitsast koridorist viib proovisaali kaks treppi. Üks neist lai, teine kitsas ja ebamugav. Näitlejatele meeldib minna just mööda seda kitsast treppi. Seal on veel soppe ja koopaid, kus on huvitav istuda. Edasi jõutakse järgmisesse proovisaali, mille ehteks on paesein enne 1955. aasta juurdeehitust oli see välissein. Selles on näha kahe mürsukillu jälg. See pärineb 1944. aasta märtsipommitamisest, kui punakotkad algselt saksa teatriks olnud Draamateatri asemel kogemata kõrvalasuva Estonia teatri maatasa tegid. Siis viib tee pööningule, kirjandustuppa, kus veel enne viimast maja remonti võimutsesid tuvid. Siin on hoiustatud kõik need näitemängud, mida Draamateatris läbi aegade on mängitud. Kõige vanem näitemäng on aastast 1909
omamoodi argielumuinasjutud. Lapse kasvatamine luulega ja luult vajavaks peab algama varakult. Nii umbes kolmeaastasi, neid, kes rongkäigus juba kaasa marsivad, peab silmas ,,Pidupäev". ,,Hea rohi" annab nõu, mis teha, kui sul on meel must ja mõru. Päris kõneharjutuseks on ,,Kuldtaldrik" ja nuputamismänguks saab arendada ,,Ninatarka". Raamatus on huvitav jälgida, kuidas luule kasvab koos lapsega: päris väikeste jaoks on lühike lihtne lause, ehteks ainult riim, aga juba järgnevad loodusluuletused on suurema poeetilise kujundusega. Pillavate kujunditega arendatakse nägemismeelt ja õhutatakse tegutsemisfantaasiat. Kogu luuleraamatut läbib otsene või varjatud huumor. 9 Hoolega on Ellen Niit hoidnud riimimast põhimõtteid, maailma on ta näidanud valitud elulistes pisikonkreetsustes, mis arendavad lugeja esteetilise ja eetilisi tõekspidamisi ning
tantsupärandale pruudi ja peigmehe vanemad ja siis edasi juba ülejäänud pulmarahvas. Mõnel pool visatakse tantsu ajal portselantass põrandale puruks- pruutpaari õnneks, aga ka tulevaste laste arvu ennustamiseks. Alati oli pulma kutsutud hea fotograaf, kes jäädvustas kogu peo piltidel. Lill nõuab oma vaasi Lilled ja vaasid, samuti ka kogu ümbrus , peavad üksteisele sobima, et taimede ilu pääseks äiel määral mõjule. Lill on iga toa ehteks. Pole oluline, kui suur hulk on lilli. Tähtis on nende ilu ja sobiv asetus. Alati võib vaasi paigutada ühe oksa, seda keerata, nihutada ühest asenditst teise, lisada lisandeid ja uusi oksi, kuni võime öelda, et „enam paremini ei saa“. Lillede vaasi panekul on omad reeglid. Esimene reegel on: Iga lille juurde kuuluvad lehed ja nimelt tema enda lehed. Ilma leheta läheb kaduma lille õie ilu. Enne seame lehed vaasi ja siis üksikult lilleõied
ruumile erilise võlu. Neid kannavad neli kaheksatahulist sammast. Kagupoolseimat piilarit ümbritseb massiivne kaheksatahuline laud, mille ümber toimusid mnikord piiskopkonna valitsuse ehk krgemaist vaimulikest koosneva toomkapiitli istungid. XX sajandi algul kohandasid Saaremaa aadlikud saali oma maapäevade pidamise kohaks. Sellest ajast pärinevad ka Riias valmistatud neogooti stiilis uksed. Saali ehteks on tammepuust altarireljeef "Maarja kroonimine", mille valmistas tõenäoliselt Lüübekis sündinud ja õppinud puunikerdaja ja maalija Jürgen Dreyer (Ülevaade arhidektuurist, kuupäev puudub). 2.1.4. Kabel Pidurefektooriumi krval konvendihoone lunanurgas paikneb kabel krgeim ruum linnuses. Ruudukujulise phiplaaniga ruumi keskel toetab vlve sihvakas kaheksatahuline piilar. Kabeli edelaseinas on suur, kaguseinas väike sakramendiorv. Kuigi pisut kannatada saanud, on säilinud
tegelemast peaaegu paljaste mõtte jõududega, siis oleks üsna vähe asju, mis nad oleksid suutnud liikuma panna ja millest nad oleksid suutnud jagu saada, isegi kui nad oleksid innukalt ja ka ühiselt vaeva näinud. Ja kui tahame pisut peatuda selsamal näitel ja vaadata sellesse otsekui peeglisse; siis küsime (kui sobib), et kui juhuslikult tuleks mingi auväärse suurusega obelisk triumfi või selletaolise hiilguse ehteks teise kohta viia, ja selle kallale asuksid inimesed paljaste kätega, kas asja mis tahes kainem vaatleja mitte ei tunnistaks selle mingiks suureks meeletuseks? Ja kas mitte selle, et suurendataks tööliste arvu, ning usutaks, et nõnda suudetakse rohkem saavutada, seda suuremaks meeletuseks? Ent kui nad tahaksid rakendada mingit valikut, ja nõrgemad eraldada, ning kasutada ainult tugevaid ja elujõulisi, ja siitpeale loodaksid, et nad lõpuks on tõotatud teoks täiesti võimelised,
Haridus ja kool hulgas ja tekkisid linna- ja toomkoolideks külakoolid Jutluse keel Ladina keel Emakeel Sakraalehitised on võimsad. Sakraalehitised on lihtsad Kunst Toretsevad ja Jumalateenistusel must valged. Ainstaks ehteks on missad ja liturgiad on altaripilt ja orel Luterikirik hakkas paganlikku mõtteviisi välja surum ja tõi Maades, kus valitses katolikkirik ellu kolm olulist väärtust. 1. Mentaliteet valitses ka paganlik mõtteviis ehk Töö ülistamine 2. Sund
Ahjukala, kalasupid, ahjukartulid, krabi- ja juustusalatid, puuviljasalatid, õunapirukad. Proovi ka kohvi maitsestamiseks: raputa aniisi kohvi pinnale kohvikeetja filtris. Tee valmistamisel hauta aniisi koos teelehtedega. Kasutamine ravimtaimena röga lahtistav, spasme lõõgastav, seedimist soodustav, antimikroobne Muud kasutusalad Isu puudusel ja väikelastel hammaste tulemise ajal kasutatakse aniisi kui rahustit. Kasutamine haljastuses lopsakad sarikõisikud on suvel maitsetaimede aia ehteks. Muu oluline informatsioon suurendab rinnapiima nõristumist 16 AED PIPARROHI Satureja hortensis Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus püstine rohttaim VARS püstine, kuni 30 cm kõrgune, lõhnab vürtsikalt LEHT kitsassüstjas
..30 aasta jooksul. Seni on liik olnud vastupidav ka karmidele talvedele. Vastupidavaks on osutunud ka mandzuuria nulg (A.holophylla) ning hall nulg (A.concolor), mis on üks ilusamaid okaspuid ning eriti dekoratiivne just nooremas eas (kuni 30...50 a). Probleeme aga võib esineda mitmete Kaug- Ida liikidega, mis puhkevad liiga vara ning on seetõttu tundlikud hiliskülmakahjustuste suhtes, mistõttu kannatab eelkõige võra korrapärasus (aga see just ongi nulgude ehteks!). Seega võiks nululiikidest Eestis kasvatada järgmisi: Abies sibirica, A. balsamea, A. fraseri, A. concolor, A. holophylla. Korea nulu (A.koreana) ja korginuluga (A. arizonica) tuleb ettevaatlik olla mitte rajada neist väga suuri gruppe, vaid katsetada eelkõige koduaedades ning aktsenttaimedena. Korginulgu kahjustab veel ka villtäi (nagu ka palsaminulgu ja fraseri nulgu). Nulgusid võib kahjustada ka juurepess.
Liiri-lii, lõõri-lii! Juba vara kevadel näeme lõokest nurmedel. Liiri-lii, lõõri-lii! Hommik-koidust õhtuni lõoke laulab ikka nii: Liiri-lii, lõõri-lii! Armas lõoke, õpeta mindki laulma sinuga: Liiri-lii, lõõri-lii! Siis ma hõiskan samuti hommik-koidust õhtuni: Liiri-lii, lõõri-lii! Päikese ja taeva all ruumi laulda mõlemal: Liiri-lii, lõõri-lii! Pääsukeste tulek Oli jõudnud meie maale jälle kuldne kevade, lilled tõi ta heinamaale, lehed ehteks metsale. Tulid kaugelt pääsukesed üle maa ja üle vee. Vaat'sid ringi linnukesed -- tuttav paik neil oli see. Tuttav kaasik, tuttav oja, mäed ja põllud tuttavad; sääl on aed ja väike maja, lapsed kooli ruttavad. ,,Tere, lapsed, kallikesed, külla teile tulime," sädistasid pääsukesed tervituseks lastele. Ja siis Minnid, Mannid, Jütsid rõõmustades hõiskasid, poisid tervituseks mütsid siniõhku paiskasid. Hüüdsid: ,,Piiri-pääsukene, meie armas kevadlind,
Aitab kaasa maksa tegevusele, mõjutab soodsalt vereringet, on palavikku alandava toimega. Hea tee last rinnaga toitvatele emadele. Harva võib esineda naha, hingamisteede või soolestiku allergilist reaktsiooni. Muud kasutusalad - Isu puudusel ja väikelastel hammaste tulemise ajal kasutatakse aniisi kui rahustit. Meditsiinis kasutatakse rögalahtistava, astmahoogusid kergendava vahendina. Kasutamine haljastuses Lopsakad sarikõisikud on suvel maitsetaimede aia ehteks. Muu oluline informatsioon Lõunapoolsed rahvad nt kreeklased ja prantslased armastavad valmistada aniisiga maitsestatud alkohoolseid jooke. Eestikeelne nimetus on Aed-piprarohi Ladinakeelne nimetus on Satureja hortensis Sugukond Botaaniline iseloomustus - Kuni 30 cm kõrgune, vürtsikalt lõhnav rohttaim. Õitseb juulis- septembris. Soodsal aastal annab isekülvi. Rahvasuus tuntud ka ubarohu nime all. VARS - püstine
nõel, 108 nöörile aetud palvehelmest, mida loendatakse Buddha õilsate omaduste üle mõtisklemiseks, habemenuga juuste, habeme, kulmude pügamiseks, sest juukseidki peetakse liigseks ehteks. Joogivett kurnatakse enne tarvitamist, et mitte kogemata elusolendeid alla neelata. Buda munk elab väga lihtsat elu. Hommikul vara läheb ta toitu kerjama süüa tuleb enne keskpäeva, päeva teine pool on paastuaeg. Suure osa ajast ta
Historitsistliku kahekorruselise keskosa ja tiibehitiste ning (algselt) ühekorruseliste galeriidega peahoone arhitektuuris on nii hilisklassitsistlikke kui neorenessansslikke jooni. Paljudest kõrvalhoonetest on säilinud valitsejamaja, teenijatemaja ja laudad-tallid. Pirita jõe äärde rajatud suure (27 ha) vabaplaneeringulise pargi ehteks on 1905. a ehitatud neogooti matusekabeli varemed. Vasalemma Vasalemma kuulus sajandeid Padise kloostri ja mõisa valduste hulka. 1825. a iseseisvaks mõisaks saanud Vasalemma ostis 1886. a Saku mõisnik, tööstur ja kunstimetseen V. von Baggehufwudt. Luksuslik härrastemaja, mida kohalik rahvas hakkas lossiks kutsuma, valmis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
