......................................................................... 8 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on ravimtaim kummel, mis on kindlasti kõikidele tuntud. Referaadis räägin, kus kasvab Eestis kummel, milline ta välja näeb, ning mis raviomadused kummelil on. Miks ma valisin just kummeli? Kuna kummeli tee on minu lemmiktee, ta on rahustava ja põletikulise toimega taim. Kasvab meil maal, nopime seda endale ise ja kuivatame. TEEKUMMEL Teekummel (Matricaria chamomilla; sünonüümid Chamomilla recutita, Matricaria recutita) on üheaastane kahekojalinerohttaim korvõieliste sugukonnast kummeli perekonnast. (Vikipeedia) Kummeli ladinakeelne nimetus tuleb tema kreekakeelsest nimetusest (chamaimlon), mis tähendab maaõuna: tähendab 'maa peal' ja õuna. Nimelt meenutab kummeli lõhn õuna. Eestikeelses teaduslikus liiginimetuses viitab "tee-" taime kasutamist teetaimena. Eestikeelsete rahvapäraste nimetuste seas on kanaperse, kaamel, saksakanalill, ubina-hein ja valge ätse.
Kasutatud kirjandus: Gorbunova T. (2000) Ravimtaimed koduapteegis. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda 1.Piparmünt Mentha piperita Mis võib tekkida piparmündi ülemäärasel tarvitamisel? a) peavalu b) valu jalgades c) valu südame piirkonnas 2.Harilik raudrohi Achillea millefolium Eestis on kõige levinuim.. a) võsa-raudrohi b) harilik-raudrohi c) lõhnav raudrohi 3. Teekummel Chamomilla recutita Eelkõige kasutatakse teekummelit.. a) ergutava toime tõttu b) põletikuvastase toime tõttu c) hea maitse tõttu 4. Palderjan Valeriana officinalis Aeglaselt kuivatades saab ..? a) lõhnavama ja bioloogiliselt aktiivsema ravimi b) liighapra ravimi c) mittetoimiva ravimi NB! Kui vastad selle küsimuse õigesti liigud trepist alla otse kümnendale ruudule ja vastad sellele küsimusele. 5
Antsla Gümnaasium KRISTJAN SERMAT 3. kl RAVIMTAIMED MINU KODUS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja HELINA KUUSK Antsla 2014 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. MIS ON RAVIMTAIMED...............................................................................................................4 2. TAIMED...........................................................................................................................................5 2.1 Piparmünt...................................................................................................................................5 2.2 Kummel...........................................................................................
Taimed: HK: sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Sgk: osjalised (Equisetaceae) 1. soo-osi (Equisetum palustre) L. 2. konnaosi (Equisetum fluviatile) L. 3. metsosi (Equisetum sylvaticum) L. Sgk: kilpjalalised (Hypolepidacea) 4. kilpjalg (Pteridium aquilinum) (L.) Kuhn Sgk: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) 5. harilik naistesõnajalg (Athyrium filix-femina) (L.) Roth 6. harilik kolmissõnajalg (Gymnocarpium dryopteris) (L.) Newm. Sgk: sõnajalalised (Dryopteridaceae) 7. ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana) (Vill.) H.P. Fuchs HK: katteseemnetaimed (Angiospermae) Sgk: rebasheinalised (Amaranthaceae) 8. kõrge mätashari (Celosia argentea) L. Sgk: pöögilised (Fagaceae) 9. harilik tamm (Quercus robue) L. Sgk: tatralised (Polygonaceae) 10. põld-konnatatar (Fallopia convolvulus) (L.) A. Löve ...
Nohu Allium cepa - ninaalune punane, v.o. katki; silmad ja nina vesised nagu sibulat koorides. Ajab aevastama, eritus on läbipaistev.Väljas läheb paremaks, õhtul hullemaks. Ei kannata valgust. Arsenicum Vesine, kinnine nohu. Aevastab ja nuuskab, aga paremaks ei lähe. Heinanohu. Õues hakkab hullem, sees on parem. Rahutus. Janu. Joob korraga vähe. Nõuab palju juua, joob lonkshaaval, tihti. Belladonna - veidi verine nohu. Väga tugev ja akuutne nohu. Nägu punane, silmad kuivad. Vahib ühte punkti, silmad pärani. Kuiv, punane, ärritunud olek. Nahk niiske, nohu lopsakas.Värvitu eritis. Calcium carbonicum tavaline imikute ninakinnisus, mõnikord koos kollaka eritisega. Tihti laps higistab magades peast. Magab kehvalt. Ärkab täiskuuga öödel. Dulcamara - nohu, mis kaasneb igasuguse ilmastiku muutusega. Sageli esineb sügisel, kevadel, talve suladega, pööripäevadel. Euphrasia - Silmad jooksevad ja põskedelt nahk punane silmaeritisest. Nohu ...
raudrohu lõhnaga. Õisikud tavaliselt valged, harva roosad või punased. · Õitseb juuni-oktoober · Kasvab niitudel, söötidel, enamasti inimese tegevusest mõjustatud kasvukohtadel. Härjasilm Leucanthemum vulgare · Perekond härjasilm · 20-70 cm · Taim paljas või harvemini hõredalt karvane. Lehed kuni 4 cm pikkused ja õisikud kuni 6 cm läbimõõduga. · Õitseb juuni-august · Kasvab niitudel, jäätmaal, söötidel Teekummel Chamomilla recutita · Perekond kummel · 50-40 cm · Kogu taim tugevalt aromaatne. Õisikud valgete keelõitega (nagu karikakral). · Õitseb juuni-august · Kasvatatakse ravimtaimena, metsistunult kasvab teeservadel Harilik kesalill Matricaria perforata · Perekond kesalill · 20-80 cm · Taim on erilise lõhnata, õisik keskelt lame, seest täis.(võib sassi minna teekummeliga ja karikakraga) · Õitseb juunist-oktoobrini · Kasvab prahipaikadel,
Värsked ja kuivatatud marjad aitavad hästi kõhulahtisuse korral. Neid tarvitatakse ka reumatismist, nakkushaigustest ja mittespetsiifilise päritoluga artriidi raviks haiguse algstaadiumis. Lehepreparaate võetakse sisse laste öise kusepidamatuse, püeliidi, tsüstiidi, kusepõiekivide, põiepõletiku, alahappesusega gastriidi, reumaatilise artriidi, podagra, liigesereumatismi ja osteokondroosi korral. Ettevaatlik tuleb olla oksalaatkusekivitõve põdejail. Teekummel Matricaria recutita, Chamomilla recutita Teekummel kasvab põllu-ja teeservadel ning elamute ümbruses umbrohuna, aga ka aedades kultiveeritava ravimtaimena. See on üheaastane rohttaim, mis kasvab jõudsalt, õitseb kaua ja annab hea saagi headel, hästi väetatud muldadel. Vars on peenike, püstine, harunenud ja 10-15 cm pikk. Lehed on kaheli- või kolmelisulg- lõhised. Valged keelõied moodustavad raolise korvõisiku, õitseb maist septembrini. Vili on veidi kõver, 1-2 mm pikkune seemnis. Ravimina kasutatakse õisikuid
15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander Coriandrum sativum 18. Aedmajoraan e. vorstirohi Majoranahortensis (Origanum majorana) 19. Vürtsbasiilik Ocimum basilicum 20. Salatkress Lepidium sativum 21. Ürtallikkress Nasturtium officinale 22. Teekummel Chamomilla recutita 23. Kurgirohi Borago officinalis 2 AED SALVEI Salvia officinalis Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks VARS alumises osas puitunud, ülalt roheline LEHT tugeva lõhnaga, piklikud, hallikasrohelised, sametkarvased. Lehed
• Lehed sulgjagused, leheosad lõhestumata. • Õied valged, õitseb maist augustini. Kasvatamine • Paljudes Euroopa maades ja USA-s väga hinnatud vitamiinirikas varajane köögivili. • Kasvukohana eelistab niisket pinnast ja poolvarju. • Pärast külvi saab saaki juba 2 nädala pärast. • Võib kasvatada avamaal, kasvuhoones või lavades. • Paljundatakse peamiselt seemnetega. 22. TEEKUMMEL • Lad. Chamomilla recutita Botaaniline iseloomustus • Korvõieliste sugukond, üheaastane rohttaim. • Tugeva, iseloomuliku lõhnaga 10...40 cm. • Õisikute läbimõõt 1,5...2,5 cm. • Õisikud üksikult pikkadel peenikestel õieraagudel, õisikupõhi kuhkjas, seest õõnes. • Õitseb juuni lõpust septembri lõpuni. • Seemnised 1...2 mm pikkused. Valmivad pidevalt alates mõnest nädalast pärast õitsemise algust. • Idanemiseks vajavad rohkesti niiskust ja
15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander Coriandrum sativum 18. Aedmajoraan e. vorstirohi Majoranahortensis (Origanum majorana) 19. Vürtsbasiilik Ocimum basilicum 20. Salatkress Lepidium sativum 21. Ürtallikkress Nasturtium officinale 22. Teekummel Chamomilla recutita 23. Kurgirohi Borago officinalis Eestikeelne nimetus Aedsalvei Ladinakeelne nimetus Salvia officinalis Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks. VARS kergesti puituv LEHT tugeva lõhnaga piklik hallikasroheline sametkarva; terved või sulglõhised ÕIS valged, sinised või helelillad õied paiknevad männastena tähkades, kobarais või pööristes;
Eesti Maaülikool Taimekaitse plaan Jekaterina Gladstein Aiandus Al3 2015 Eesti Maaülikool Taimekaitse plaanil on kirjeldatud erinevad taimekahjustajate tõrjevõtteid haiguste-,kahjurite ja umbrohu vastu. Kui taim areneb normaalselt,optimaalsete kasvutegurite juures,siis suudab ta kahjustusest üle saada palju kergemini kui sel korral, kui mõni neist teguritest oleks miinimumis.Neist teguritest tulevad eeskätt arvesse kliima, mullastik, väetus,külvikord,külviaeg ja külvitihedus. Agrotehniline Külvikord. Sama taimekultuuri pidev kasvatamine ühes kohas põhjustab selle kasvukoha kasvutingimuste halvenemise niihästi mulla füüsikalis-keemiliste kui ka bioloogiliste omaduste poolest.Viljavaheldus võimaldab ka paremini ära kasutada kõiki kasvukoha tingimusi ja taimekultuuride eriomadus...
kui täiendavat vahendit kopsutuberkuloosi, bronhiidi, malaaria, kõhunäärmehaiguste ning peensoole ägeda ja kroonilise põletiku ravimisel. Välispidiselt tarvitatakse kõrvenõgest naha sügelemise, soori, liigesevalude, kõõmaja juuste väljalangemise puhul. Tuleb meeles pidada, et nõges suurendab vere hüübimist. Tromboflebiidi ja varikoossete veenilaiendite korral, aga ka vanemas eas tuleks hoiduda nõgese kuritarvitamisest. Teekummel Matricaria recutita, Chamomilla recutita Teekummel kasvab põllu-ja teeservadel ning elamute ümbruses umbrohuna, aga ka aedades kultiveeritava ravimtaimena. See on üheaastane rohttaim, mis kasvab jõudsalt, õitseb kaua ja annab hea saagi headel, hästi väetatud muldadel. Vars on peenike, püstine, harunenud ja 10- 15 cm pikk. Lehed on kaheli- või kolmelisulg-lõhised. Valged keelõied moodustavad raolise korvõisiku, õitseb maist septembrini. Vili on veidi kõver, 1-2 mm pikkune seemnis. Ravimina kasutatakse õisikuid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
