Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maitsetaimede kasvatus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on üleüldse maitsetaimed ehk ürdid?
Kooli nimi
Nimi
Klass
MAITSETAIMEDE KASVATUS
Referaat
Juhendaja :
õpetaja nimi



Koht 2010
Kooli nimi 1
MAITSETAIMEDE KASVATUS 1
Referaat 1
Sissejuhatus: 3
Aed-harakputk: 3
Hapu oblikas : 3
Murulauk : 4
Sidrunmeliss: 4
Piparmünt: 5
Basiilik : 5
Harilik pune : 5
Kasutatud kirjandus: 6
MAITSETAIMEDE KASVATUS 3
Sissejuhatus: 3
Aed-harakputk: 3
Hapu oblikas: 3
Murulauk: 4
Rosmariin : 4
Sidrunmeliss: 4
Piparmünt: 5
Basiilik: 5
Harilik pune: 5
Kokkuvõte: 5
Kasutatud kirjandus: 6
Maitsetaimede kasvatus

Sissejuhatus:

Mis on üleüldse maitsetaimed ehk ürdid? Tihtipeale aetakse neid segamini vürtsidega. Ürdid on aromaatsed maitseained , mis on pärit taimede rohtsetest osadest. Seevastu vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed maitseained, mida saadakse mitmesuguste taimede seemnetest (nt muskaatpähklid, sinep), viljadest (nt pipar , vanill , koriander), õitest (nt nelk, safran ), koorest (nt kaneel ) või risoomist (nt ingver ).
Mina teen juttu järgmistest maitsetaimedest: aed-harakputk, hapu oblikas, murulauk, rosmariin, sidrunmeliss, piparmünt, basiilik ning harlik pune.

Aed-harakputk:


Aed-harakputk (lad.k. Anthriscus cerefolium) on sarikaliste sugukonna harakputke perekonda kuuluv üheaastane rohttaim . Ürt pärineb Vahemeremaadelt. Looduslikult levinud Venemaa keskvööndis ja Lääne-Euroopas. Maitseainena kasutatakse värskeid lehti salatite-, suppide , liha ja köögiviljatoidude valmistamisel, sageli ka maitseäädikates ning võileiva kattena. Lehed on tarvitamiskõlblikud lühikest aega, kuna pärast õievarte tekkimist muutuvad lehed tuimaks ja maitsetuks. Aed-harakputk on populaarne Kesk- ja Lääne-Euroopas, kus seda kutsutakse prantsuse peterselliks.
Mulla suhtes on aed-harakputk leplik. Ideaalne on aga kerge, õhurikas ja niiskust säilitav muld . Tasakaalust väljas olevate kasvutingimuste puhul muutuvad muidu helerohelised lehed kiiresti punakaks, valgeks või kollaseks. Seemned tuleb külvata esimesel võimalusel alates märtsist. Iga paari nädala järel tuleb teha järelkülvid, see tagab värskete taimede pideva olemasolu. Viimane külv võiks olla septembris, et juba järgmise aasta märtsis saaks teda taas koristada. Seemned vajavad idanemiseks valgust ning seetõttu tuleks nad vaid kergelt mullaga katta .

Hapu oblikas:


Hapu oblikas (Rumex acetosa) on mitmeaastane kahekojaline rohttaim tatraliste sugukonnast oblika perekonnast. Taim levib peaaegu kogu Euroopas ja Aasias ning laialdaselt Põhja-Ameerikas ja Gröönimaal. Kasvab päris- ja looniitudel, kuid ka ranna- ja lamminiitudel, teeservadel, põõsastikes. Taim tahab niisket ja jahedat pinnast. Teeb isekülvi ning võib muutuda umbrohuks.
Taime lehti kasutatakse köögiviljana, mistõttu teda kasvatatakse ka kultuurtaimena. Lehed sisaldavad rikkalikult oblikhapet, mitmeid soolasid ning vitamiine A ja C. On kasutatud ravimtaimena. Juured sisaldavad parkaineid ning neist saadakse punast värvi. Vahel muutub niitudel ja põldudel raskesti hävitatavaks umbrohuks. Kui taime on loomade toidus liiga palju, siis võib esineda mürgistusi, mis ilmnevad enamasti isupuuduses, kõhulahtisuses ja tugevas nõrkuses. Mürgisus väheneb kuivatamisel. Rohke söömise korral võib mürgistusi ilmneda ka inimestel.

Murulauk:

Murulauk (Allium schoenoprasum) on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast. Murulauk kasvab looduslikult kogu Euroopas, Väike-Aasias, Kaukaasias , Kesk-Aasias, Lääne- ja Ida- Siberis , Kaug-Idas, Kamtšatkal, Indias ja Põhja-Ameerikas. Murulauk kasvab nii päikese käes kui ka poolvarjus. Vegetatsiooniperiood algab vara, kohe, kui lumi sulab, ja taim on ilus hilissügiseni.
Murulauku kasutatakse maitsetaimena. Tema lehti ja võrseid riivitakse maitseks kalale , kartulitele või supile. Murulaugul on väävlisisalduse tõttu putukaid tõrjuv mõju, mida aiakahjurite tõrjeks kasutatakse. See aitab ka hallituse ja jahukaste vastu. Kuid mesilasi tõmbab ta ligi. Murulauku saab kasutada ka meditsiinis. Tema mõju on samasugune kui küüslaugul, ainult nõrgem. Murulauk sisaldab A- ja C-vitamiini ning proteiine. Ta sisaldab palju kaltsiumi ja rauda ning pisut väävlit.
Rosmariin:
Rosmariin (Rosmarinus officinali) on mitmeaastane huulõieline maitse- ja ravimtaim. Eesti kliimaoludes sobib kasvatada potitaimena toas, suveks võib istutada välja tuulevaiksesse päikeselisse kohta. Valguse- ja soojalembene rosmariin on vähenõudlik, kuid ei armasta järske temperatuurikõikumisi ja ülemäärast kastmist. Maitsetaim on pärit Vahemeremaadest. Looduslikult näeb teda kasvamas Lõuna-Euroopas. Sooja kliimaga piirkondades kasvab avamaal ühel kohal kuni 20 aastat, saavutades 2 m kõrguse. Kõrgeid rosmariinipõõsaid kasvatatakse tihti hekkidena, lamanduvad vormid kasvavad aga küngastel.
Toitude maitsestamiseks kasutatakse värskeid ja kuivatatud lehti väikeses koguses. Sobib eelkõige lihatoitudele, samuti tomati-, seene-, riisi- ja munaroogadele. Vesileotis omab toniseerivat, põletikuvastast, sapivaevusi leevendavat ja valuvaigistavat toimet. Rosmariini vesileotisest tehakse ka vanni ja kompresse närvipõletiku ja külmetushaiguste korral.

Sidrunmeliss:


Sidrunmeliss (Melissa officinalis) on huulõieliste sugukonda kuuluv rohttaim. See mitmeaastane rohttaim on pärit Araabiast, kus levinud mitmele poole maailma kultuurtaimena. Kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja Vahemeremaades . Soovitatav kasvatada ühel kohal 3-5 aastat, paljundatakse seemnetega ja puhmiku jagamise teel. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale peale öökülmade möödumist. Kogu taim on sidrunilõhnaline. Lehti ja ürti kogutakse enne õitsemist värskelt ja kuivatamiseks.
Lehti kasutatakse eelkõige ravimina , kui rahustit ja krambivastast vahendit. Melissitõmmisega tehtud kompresse pannakse liigestele ja lihastele reumaatilise valu korral, samuti põrutada saanud kohtadele, haavanditele ja paisetele. Samuti sobib meliss juurvilja - ja seenetoitudesse, riivsalateisse, salateisse ja magustoitudesse.

Piparmünt:

Piparmünt (Mentha piperita) kuulub huulõieliste perekonda. Taim pärineb Inglismaalt. Eestis piparmünti metsikult ei kasva. Üks piparmündi eellasi on aga Eesti jõgede kaldal ja kaldavees kasvav vesimünt, millest saab keeta healõhnalist teed. Kuna piparmünt on hübriiditaim, saab teda paljundada vaid vegetatiivselt.
Piparmündi lehtedest valmistatakse teed. Samuti kasutatakse piparmünti köögis maitseainena lambalihatoitudele, ühepajatoitudele, jogurtites ja magustoitudes. Ürti saab kasutada ka ravimina. Piparmündipreparaadid rahustavad, vaigistavad valu, ergutavad sapieritust ning talitavad maksa ja neil on antiseptiline ja antitoksiline toime.

Basiilik:

Basiilik (Ocimum basilicum) pärineb Lõuna-Aasiast India troopikaaladelt ning on külmaõrn, päikeselembeline, viljaka maa taim. Kasvatatakse Lõuna-Euroopa maades, kasvab hästi avamaal, aga saab kasvatada ka kasvuhoones . Basiilik on päris hästi kodunenud ka Euroopas, kuigi saab külmakahjustusi juba 5° ning edeneb seetõttu kõige paremini kas toas aknalaual või kasvuhoones, avamaal aga ainult südasuvel.  Basiiliku võrseid ja lehti kogutakse õitsemise algul. Neid kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult. Õige kuivatamise korral muutub vürtsbasiiliku lõhn märksa tugevamaks. Kasvab ka Eestimaal, kui panna juunikuisesse soojendatud mulda, kasvab ja õitseb ka meie avamaa peenardel. Peale tavalise basiiliku on saada mitmekülgse kasutusega väike- ja käharaleheline basiilik.
Maitseaineks kasutatakse peeni võrseid, lehti ja latvu. Parim on värskena, kuid säilitab maitse ka kuivatatuna. Basiilikut kasutatakse maksa, kala, liha, broileri, riisi, suppide, kastmete, salatite, pizza , seene-, juustu-, muna- ja kartulitoitude maitsestamisel. Lisaks veel soojades ja külmades kastmetes, tomati- ja kapsasalatis, seeneroogades, köögivilja- ja makaronisalatites.

Harilik pune:


Harilik pune (Origanum vulgare) on kasvab looduslikult peaaegu kogu Euroopas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Vahemeremaades ja Mehhikos eriti armastatud ürt. Kasvab vabalt kuivades metsades ja võsastikes, teeservadel, puis- ja aruniitudel, metsaseljakutel ning raiesmikel. Paljundatakse seemnete ja põõsa jagamise teel. Eelistab päikesepaistelist kasvupaika ja kuiva, neutraalset kasvupinnast.
Tarvitatakse lahustit, leotist või taimeteed rahustava vahendina külmetushaiguste puhul või antibakteriaalse ravivahendina. Köögis tarvitatakse harilikku punet maitseainena. Sobib pitsadesse, taimetoitudesse, suppidesse, salatitesse ja risotodesse aga ka kala ja liha maitsestamiseks.
Kokkuvõte:
Referaati oli suhteliselt lihtne teha, kuid samas võttis palju aega leida vajalikke andmeid ürtide kohta, sest informatsiooni on küll palju, kuid see on laiali paisatud. Sain ise referaati tehes palju uut teada – kuidas mingit taime kasvatada ja kuidas kasutada.


Kasutatud kirjandus:


http://www.miksike.ee/docs/referaadid/piparmunt_teelekepler.ht m
http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=611
http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=298
http://et.wikipedia.org/wiki/Aed-harakputk
http://www.toidutare.ee/termin.php?id=116
http://et.wikipedia.org/wiki/Hapu_oblikas
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hoblik2.ht m
http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel1046_1031.html
http://www.toidutare.ee/termin.php?id=286
http://et.wikipedia.org/wiki/Murulauk
http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=3951
http://www.toidutare.ee/termin.php?id=306
http://nammy.pbworks.com/w/page/6173911/Basiilik
http://www.terviseleht.ee/200023/23_basiilik.php
http://nami-nami.ee/componentshow.php?act=edit&pID=81
http://nammy.pbworks.com/w/page/6181792/Pune
Maitsetaimede kasvatus #1 Maitsetaimede kasvatus #2 Maitsetaimede kasvatus #3 Maitsetaimede kasvatus #4 Maitsetaimede kasvatus #5 Maitsetaimede kasvatus #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor H6umy Õppematerjali autor
Mis on üleüldse maitsetaimed ehk ürdid?

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Maitse- ja ravimtaimed
44
doc

Maitse- ja ravimtaimed

toidud kergemini seeduvaks. Ta mõjub antiseptiliselt, desinfitseerivalt ja kiirendab haavade paranemist. Tee on mõjus kuristamisvahend kurguvalu puhul ja ergutab imetavate emade piimasekretsiooni. Muud kasutusalad ­ kasutatakse kosmeetikas. Pesuvees ja vanillilisandina mõjuvad salveilehed põletikuvastaselt ning aitavad probleemse naha puhul. Kasutatakse ka seebitööstuses. Kasutamine haljastuses ­ Õitsev salvei meelitab ligi arvukalt mesilasi ja liblikaid. Ta sobib juurvilja- ja maitsetaimede aeda, aga ka kiviktaimlasse. Ka pütis kasvab ta hästi. Väga dekoratiivsed on tema kirjulehised vormid. Muu oluline informatsioon ­ salvei sisaldab mürgist toimeainet tujooni ja võib suurtes kogustes mürgina mõjuda. Salveiteed ei tohiks juua üle 2-3 tassi päevas. Rasedad peaksid salveiteest ja ­õlist loobuma. Suvetarkusena võib soovitada, et pange salveilehti grillsütele, nõnda kaovad sääsed lähiümbrusest. Eestikeelne nimetus on Aed-liivatee ehk tüümian

Terviseõpetus
Maitsetaimed
8
odt

Maitsetaimed

maitsetaimi, eeskätt jänese-, lambaliha marineerimisel. Basiilik Basiilik on Lõuna-Aasiast pärinev aromaatne maitse- ja ravimtaim, mida eriti ohtralt kasutatakse Itaalia jm Vahemere köögis. India legendides on basiilik imelise jõuga taim. Basiilikut tunti ka vanas Kreekas ja Roomas. Keskajal oli ta laiemalt tuntud kui vahend mürgiste putukate hammustuste ja skorpioni salvamise vastu. Basiilik heamaitseline ja meeldiva magusa lõhnaga maitsetaim. See põhjamaa loorberiks kutsutud maitsetaim sobib kõikvõimalike toitude juurde. Ta on oma omadustelt nii mitmekülgne, et sellega maitsestades ei tule teised maitsetaimed meeldegi. Samuti pole basiilikuga maitsestades karta ebaõnnestumist. Maitsetaimedega tutvumist on hea alustada basiilikust. Algajagi vaimustub selle pehmest maitsest ja otsustab proovida ka teiste maitsetaimede kasutamist. Maitseaineks kasutatakse peeni võrseid, lehti ja latvu. Basiilik sobib mitmetesse toitudesse

Kokandus
Maitsetaimed
10
doc

Maitsetaimed

TARTU MART REINIKU GÜMNAASIUM Mathias Nöps Maitsetaimed referaat Tartu 2007 Sisukord: Maitsetaimed..................................................................................................3 Maitsetaimede liigitus.................................................................................3-5 Kasvatamine................................................................................................5-7 Sagedasemad kodus kasvatatavad maistetaimed..............................7-8 Kasutatud kirjandus......................

Bioloogia
Maitsetaimed
13
doc

Maitsetaimed

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MK II Merilin Karits MAITSETAIMED Referaat Aineõpetaja: Liina Maasik Mõdriku 2014 Sisukord Sisukord .............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. MAITSETAIMED..............................................................

Kaubandus ökonoomika
Maitseained
16
docx

Maitseained

Maitseained Ürdid: Basiilik Heamaitseline ja meeldiva magusa lõhnaga maitsetaim. See põhjamaa loorberiks kutsutud maitsetaim sobib kõikvõimalike toitude juurde. Ta on oma omadustelt nii mitmekülgne, et sellega maitsestades ei tule teised maitsetaimed meeldegi. Samuti pole basiilikuga maitsestades karta ebaõnnestumist. Maitsetaimedega tutvumist on hea alustada basiilikust. Algajagi vaimustub selle pehmest maitsest ja otsustab proovida ka teiste maitsetaimede kasutamist. Basiilik on püstise varrega, mitmeharuline healõhnaline taim. Ta pärineb Aasiast ja Aafrikast ja teda tuntakse paarikümmet eri liiki. Peale tavalise basiiliku on saada mitmekülgse kasutusega väike- ja käharaleheline basiilik. Uued maitselt on kaneel- ja sidrunbasiilik. Maitseaineks kasutatakse peeni võrseid, lehti ja latvu. Basiilik sobib mitmetesse toitudesse. Parim on see värskena, kuid säilitab maitse ka kuivatatuna

Kokandus
Maitsetaimed
274
pdf

Maitsetaimed

RAVIM- JA MAITSETAIMED 1. AEDSALVEI • Lad. Salvia officinalis • Lad. k. “salvus”, “salvare” = terve Botaaniline iseloomustus • Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus Vars on alumises osas puitunud, ülalt rohtne hallikarvane. Botaaniline iseloomustus – Lehed pikliksüstjad, hallikasrohelised, pealt kortsulised, täkilise servaga. – Noored lehed ja varte ülemine osa hallikasviltjad. Botaaniline iseloomustus – Õied asuvad varre ladvas ja on enamasti violetsed (ka sinised, harva valged). – Õitseb juunis ja juulis. Botaaniline iseloomustus – Seemned on suured, ümarad, mustad. – 1000 seemne mass 7...8 g, idanevus säilib 2 aastat. Ajaloost – Salvei on läbi ajaloo üks kuulsamaid ja tuntumaid ravim- ja maitsetaimi. – Tuntud juba antiikajast, nii vanad kreeklased kui ka roomlased pidasid

Ajaloolised sündmused
Maitse- ja ravimtaimed
26
doc

Maitse- ja ravimtaimed

Kasutamine ravimtaimena aedsalvei ergutab sapi tegevust ning muudab rasvased toidud kergemini seeduvaks. Ta mõjub antiseptiliselt, desinfitseerivalt ja kiirendab haavade paranemist. Tee on mõjus kuristamisvahend kurguvalu puhul ja ergutab imetavate emade piimasekretsiooni. Muud kasutusalad Kosmeetika ­ pesuvees ja vannilisandina mõjuvad salveilehed põletikuvastaselt. Aroomitaimena parfümeeriatööstuses. Kasutamine haljastuses Sobib juurvilja- ja maitsetaimede aeda, aga ka kiviktaimlasse. Ka pütis/anumates kasvab hästi. Väga dekoratiivsed on kirjulehised vormid Muu oluline informatsioon Salvei sisaldab mürgist toimeainet tujooni ja võib suurtes kogustes mürgina mõjuda. Salveiteed ei tohiks juua üle 2-3 tassi päevas. Rasedad peaksid salveiteest ja-õlist loobuma. Foto

Aiandus
Maitseainete töö
9
docx

Maitseainete töö

TOIDUVALMISTAMINE I ISESEISEV TÖÖ KAUBANDUSES MÜÜDAVAD MAITSEAINED JA NENDE KASUTAMINE TOIDUVALMISES Janika Lensment KK-12 Juhendaja: Heli Kruusamägi PÄRNU 2012 SISUKORD: Sissejuhatus Oma iseseisva töö tegin Ülejõe Selveris leiduvatest maitseainetest ja ise internetis juurde otsides. Toidu saame maitsestada maitseainetega. Maitsetaimede abil saad kerge vaevaga ka tetud tuntud toiduainetele anda uusi erinevaid maitseid. Maitseainetega saame anda toidule uue värvuse, lõhna või maitse. Kõik vürtsid ehk maitseained on taimsed saadused. Vürtsitaimi leidub enam kui kolmekümnes taimesugukonnas. Maitseaineid saab õigesti ja asjatundlikult kasutada üksnes siis, kui neid ja nende omadusi hästi tuntakse. . Maitseained jagatakse nelja rühma:Klassikalised vürtsid , Kohalikud maitseained , Vüstsisegud ja kunstlikud maitseained

Kokk




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun