Too rääkis, et tüdruku vennad olid ta tapnud ning maha matnud ja pois andis täpsed juhtnöörid, kuhu ta maetud oli. Hommikul sai tüdruk linnast väljumiseks loa koos ühe teise tüdrukuga. Jõudes sinna, kuhu poiss maetud oli, hakkas Lisabetta maad kaevama. Varsti leidiski ta oma armastatu keha, kuna ta ei saanud tervet keha kaasa võtta, lõikas ta pea otsast ära ning võttis endaga kaasa. Koju jõudes pani ta siidrätikus pea lillepoti, kattis mullakihiga ja istutas poti basiilikumi võsud. Kastis seda päevast- päeva oma pisaratega. Ta istus tihti poti juures ning kastis seda, basiilikum kasvas suurepäraselt ja lõhnas oivaliselt. Vennad märkasid õe tegevust ning varastasid lillepoti. Lisabetta palus oma lillepoti tagasi, vennad imestasid, miks ta küll nii väga seda poti tahab ning uurisid järgi, mis poti sees on. Nähes seal Lorenzo pead kartsid nad, et kogu asi võib päevavalgele tulla. Nad matsid pea
Lisabetta nuttis öösiti ja kutsus haledalt Lorenzot. Kord öösel nägi Lisabetta und, et Lorenzo ütles talle, et ta vennad tapsid ta. Ta ütles ka oma matmispaiga. Lisabetta läks järgmine päev uurima seda kohta ja hakkas kaevama. Ta taipas kiirelt, et unes nähtu oli osutunud tõeks. Ta tahtis surnukeha kaasa võtta, aga see polnud võimalik. Ta lõikas surnukehalt pea otsast ja kattis selle rätikuga. Ta pistis pea lillepotti ja kastis seda oma pisaratega. Vennad varastasid lillepoti ära. Kui Lisabetta nägi, et lillepott on kadunud, tahtis ta seda tagasi. Seda ei juhtunud ja ta jäi kurbusest haigeks. Vendadel tekkis huvi, miks ta seda lillepotti ihkab. Nad nägid seal Lorenzo pead ja hakkasid kartma, et kogu asi võib välja tulla. Nad matsid poti ja põgenesid. Lisabetta suri kurbusesse.
Ta märkab, et seinal pole enam nende nimesid, need olid pliiatsiga läbi kriipsutatud. Ta oli päris kindel, et onu Einar oli käinud öösel varemetes. Kalle oli just ära minemas ja ta leidis lossivaremete trepilt ilusa väikese pärli. Järgmine öö pani kalle endale äratuse, et minna ja võtta onu Einarilt sõrmejälg. Ta ronis mööda tuletõrje redelit Einari tuppa ja hiilis vaikselt tema juurde, ning võttis sõrmejälje. Kui Kalle toast hakkas vaikselt ära minema ajas ta lillepoti ümber ja jäi vahele, kuid päästis end sellise välja mõeldud lausega: “Ega ma ometi jälle pole hakanud unes ringi uitama?” Kalle oli võõrastemaja juures onu Einarit otsimas ja kuulis, kuidas kaks meest küsisid tema järele. Kallele tunduvsid nad väga kahtlased ja hiljem õnnestus hotelli raamatust teada saada meeste nimed nende nimed olid Tore Krok ja Ivan Redig. Mõttes olles istus kalle vahtra otsas ja muudkui mõtles onu Einarist, kuid siis ta nägi kuidas
Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. Vaid vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad spoore. 4 3. HALLITUSSEENED Hallitusseened on osa seeneriigist. Hallitust leidub kõikjal: sissehingatavas õhus, lillepoti mullal, igasugustel materjalidel ja toiduainetel. Hallitusseened toodavad elutegevuse jätkamiseks eoseid, mis on imeväikesed. Küsimusele, kas hallitusseened on ohtlikud, pole lihtne vastata, sest see sõltub konkreetse inimese tundlikkusest. Seeneeoste sissehingamine võib põhjustada allergiat, infektsiooni, ärritusnähte ja toksikoosi. Hallitusega korteris on riskigrupiks väikelapsed ja vanurid, hingamissüsteemi haigusi põdevad ja puuduliku immuunsüsteemiga inimesed.
Künnikiht 25 cm Dm 1,5 g/cm3 H8,2 4mg/ekv 100 g mullas CaCO3 40% (lubiväetis) Annus 30% (Teisendus: 40mg- 1kg; 400- 10kg; 4g- 100kg; 40g- 1t; 400g- 10t; 4kg- 100t; 40kg- 1000t) Lubiväetises on 40% CaCO3 8. Arvuta lubiväetise vajadus? (50 ekv kaal= a) Kasvuhoone pikkus on 60m, laius 12m, vahekäigud 10%, mullakiht 25 cm. H8,2 6mg/ekv Dm 1,2g/cm3 Lubiväetises kuivainet- 95% CaCO3 45% Annus 1/3 kasvuhoone 720-72=648m3 b) Lillepoti kõrgus 50 cm, laius 25 cm. H8,2 4,5mg/ekv Dm 1,2g/cm3 CaCO3 40% Annus 1/3 Mullahorisondid O- metsakõdu (alla 10 cm kõdukiht) A- huumushorisont T- turbahorisont T1- halvasti lagunenud turvas (raba) T2- keskmiselt lagunenud turvas (siirdesoo) T3- hästi lagunenud turvas (madalsoo) AT- toorhuumuslik horisont (alaliselt liigniisked (G horisont) EL- lessiveerunud horisont (esineb keemine, 60-90cm vahemikus)
anorgaanilisteks aineteks, mida saavad taaskord kasutada autotroofsed taimed. Kuna mõned mikroobid seovad lämmastikku, mängivad nad olulist rolli lämmastikuringes. Leidub ka patogeenseid mikroobe, kes elavad ja paljunevad (parasiteerides) teistes organismides. Mikroobide poolt põhjustatud haiguste tagajärjel sureb igal aastal miljoneid inimesi ja loomi. 2. Hallitusseened Hallitusseened on osa seeneriigist. Hallitust leidub kõikjal: sissehingatavas õhus, lillepoti mullal, igasugustel materjalidel ja toiduainetel. Hallitusseened toodavad elutegevuse jätkamiseks eoseid, mis on imeväikesed. Küsimusele, kas hallitusseened on ohtlikud, pole lihtne vastata, sest see sõltub konkreetse inimese tundlikkusest. Seeneeoste sissehingamine võib põhjustada allergiat, infektsiooni, ärritusnähte ja toksikoosi. Hallitusega korteris on riskigrupiks väikelapsed ja vanurid, hingamissüsteemi haigusi põdevad ja puuduliku immuunsüsteemiga inimesed
Kristel Ausmees Mikroorganismid Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. Vaid vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad spoore. HALLITUSSEENED Hallitusseened on osa seeneriigist. Hallitust leidub kõikjal: sissehingatavas õhus, lillepoti mullal, igasugustel materjalidel ja toiduainetel. Hallitusseened toodavad elutegevuse jätkamiseks eoseid, mis on imeväikesed. Küsimusele, kas hallitusseened on ohtlikud, pole lihtne vastata, sest see sõltub konkreetse inimese tundlikkusest. Seeneeoste sissehingamine võib põhjustada allergiat, infektsiooni, ärritusnähte ja toksikoosi. Hallitusega korteris on riskigrupiks väikelapsed ja vanurid, hingamissüsteemi haigusi põdevad ja puuduliku immuunsüsteemiga inimesed.
kuskile äriasjus. * õde nägi unes, kuhu Lorenzo maetud on, järgmisel päeval läks ta oma ümmardajaga Lorenzot otsima * Lisabetta võttis kaasa ainult ta pea, mille ta linna tagasi jõudes mattis koos siidrätikuga mullapotti. * Mulda istutas ta salerno basiilikumi võsud, kastis neid apelisini/roosiõite veega, oma pisaratega * basiilikum kasvas suurepäraselt, lõhnas oivaliselt * naabrid märkasid mida Lisabetta kogu aeg lillepoti juures teeb, ka vennad märkasid seda ja naabrid rääkisid vendadele ära, mida õde seal poti juures kogu aeg teeb * vennad hurjutasid õde, võtsid õelt lillepoti ära, võtsid mulla pealt ära ja nägid et poti sees oli tema armastatu pea * vennad sõitsid ära Napolisse (arvasid et keegi võib aru saada)õde suri nuttes Tegelased: · Lisabetta- haritud noor tütarlaps, kes armus saatuse tahtel valesse mehesse ja tema elu lõppes kiiremini kui oleks pidanud
V: S 6 3r b;V 11 3 r b; h 5r. 3 3 17) Riigieksam 2004 (20p) Lillepott on korrapärane kaheksanurkne prisma, mille õõnsus on poolkera (vt joonist). Sealjuures a) poolkera suurringi tasand ühtib prisma ülemise põhja tasandiga, b) poolkera sümmeetriatelg ja prisma sümmeetriatelg ühtivad, c) poolkera ruumala on pool prisma ruumalast, d) lillepoti põhja paksus (kõige õhemas kohas) võrdub külgseina paksusega (kõige õhemas kohas). (1) Avaldage poolkerakujulise õõnsuse ruumala prisma põhiserva pikkuse a kaudu. (2) Milline peaks olema a väärtus täissentimeetrites, et õõnsuse maht oleks vähemalt 0,5 liitrit? V: V a3 a3 2 1
Helen kuuleb seda lauset ja tuvastab Jaani kavatsuse informeerida teda sellest faktist. Lisaks sellele otsustab Helen, et Jaan kavatseb panna teda uskuma, et sajab vihma. Helen vaatleb selle fakti enesestmõistetavust (evidentsi), sh ka see fakt, et Jaan ütles, et sajab. Helen jõuab arvamusele, et sajab. Näide mittekeelelisest suhtlusest: agent annab konspiratiivkorteri ohutusest teada lillepotiga aknal. Aknale lillepoti asetamine (kas kommunikatiivse kavatsusega või ilma selleta) on lokutsionaarne akt. Kui agent paneb lillepoti aknale, et anda signaal, siis ta teostab illukutsionaarse akti. Kui külastaja näeb lillepotti ja tuvastab, et ohtu ei ole, siis on tegemist perlokutsionaarse aktiga. Kõneaktide klassifikatsioon (J. Searle 1979) representatiivsed - rääkija võtab vastutuse väljendatava väite tõesuse eest; informeerima, eitama, jaatama, kinnitama
" Kasvatamine salveid võib paljundada seemnetega, kuid lihtsam on osta kevadel noori taimi. Ostmise eeliseks on, et võite omale erinevatest liikidest ja sortidest väikese kollektsiooni koostada. Suuri taimi saab hiljem jagada. Erinevalt muskaatsalveist lõigatakse aedsalvei kevadel tagasi, siis võsub ta paremini. Talveks tuleb taim katta. Paljundamine - Külvake seeme niiskele mullale ja vajutage kergelt kinni, et kontakt mullaga oleks parem. Liigse kuivuse vältimiseks võib lillepoti või külvikasti katta klaasiga või polüetüleenkilega. Kord päevas on vaja külvist õhustada, st kate eemaldada. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva. Kui seemned on tärganud, tuleb kate kõrvaldada. Taimede vahekauguseks istutamisel on soovitav jätta 15-20cm. Saagi kogumine noori lehti võib noppida kuni sügiseni ja kasutada värskelt. Kuivatamiseks lõigatakse võrsed vahetult enne õitsemist. Kõige aromaatsemad on taimed teisel kasvuaastal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
