Mererannas, männimetsas, mäeseljandikel. Lõhnav ja väike. Juunikuust. Hingamisteede, häälepaelte ravim. Toimub rahustavalt, und taastavalt. Omapärase lõhnaga. Arvatakse, et liivatee pääastab kurjade sõnade mõjust. Kaetiserohuks kutsub vanarahvas. Lugupeetud taim. Ladinakeelne nim. Sõnast hing ja eluhingus. Arvati, et see taim ei anna tagasi mitte ainult tervist vaid ka elu. Keskaegsed nõiad kasutasid liivateed võlujoogi koostises, mis aitas näha teispoolsust. Legend räägib, et taim on saanud oma võlujõu sellepärast et Neitsi Maaarja puhanud kord liivateevaiba peal ja seetõttu andnud Jumal taimele erilise mõjujõu. Kui kanti liivateepärda (rüütlid vanasti), siis oli see vapruse ja julguse sümbol. Arvatakse, et kandes pärga, saad võimaluse näha haldjate maailma ja muutud vastupandmaatuks. Võib ka voodi kohal olla. Kuivades säilitab ta oma vapustava
MAITSETAIMED Aivo Puusild 1. Millised maitsetaimed tuleb ette kasvatada? Ette tuleb kasvatada näiteks sidrun-meliss, piparrohi, basiilik vajab samuti ettekülvamist, liivateed kasvatatakse ette ainult seemnest. 2. Mida võib otse avamaale külvata? Avamaale võib otse külvata estragoni ja taimi mis ei karda öökülmi. 3. Millal on õige aeg hakata külvama? Õige aeg on külvama hakata kui mulla temperatuur on sobiv ja ei ole kartust öökülmasid külmaõrnade taimede puhul. 4. Milliseid liike saab paljundada seemnetega? Estragon, Rosmariin, Meliss, Piparrohi. 5. Nimeta vähemalt kolm maitsetaime mida me kõige esimesena külvame?
korjatud liivateega kaetud nõlvadelt. Liivatee on iidsetest aegadest olnud lugupidamises, seda tunnistab ka tema kasutamine usurituaalidel. Tema ladinakeelne nimetus thymus on tuletatud sõnast "hing", "eluhingus", sest liivateel olevat võime anda inimesele elu tagasi. Ka keskajal tähistas liivatee elujõudu. Rüütlid kandsid liivateepärgi, mille ümber sumisesid mesilased. Liivatee on kogu maailmas tunnustatud kui ilu-, mee-, maitse- ja ravimtaim. Parimaks peetakse Prantsusmaa aed-liivateed. Ka eestlased on teda kasvatanud aedades või korjanud mereäärsetelt aladelt lähisugulast nõmm- liivateed. Vanasti aeti liivatee suitsuga tarest halbu sõnu, kurje vaime ja pahu haigusi välja. Kui tuppa on tekkinud kopitanud lõhn, kõrvaldatakse see liivatee suitsuga. Liivatee on rikas eeterlike õlide poolest. Ta sisaldab tugevat antiseptilist, omapärase lõhnaga tümooli, karvalooli, borneooli ja pineeni. Eraldatud on saponiine, mõru- ja parkaineid,
Karula rahvuspark on rahvuspark LõunaEestis Rahvuspark asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks Rahvuspargi pindala on 12 300 ha. Sellest osa on Võru maakonnas ja osa Valga maakonnas Rahvuspark hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust Loodus ja loomad Üheks kaitseala põhiväärtuseks on ürgilmeliste (120140aastaste) metsatukkade säilimine raskesti ligipääsetavates paikades Haruldasemad taimed on kaunis kuidking ja paljalehelised liivateed kaunis kuidking Loomad Suhteliselt väikese asustuse ja metsade roh kuse tõttu on Karula paljude harva esinevate loomaliikide kodu Siin võib kohata kotkaid (kalakotkas, väikekonnakotkas, kaljukotkas), ilveseid, hunte, karusid. Kalakotkas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Oma tugeva ja aromaatse maitsega on ta kasutusel toitude maitsestamisel, eriti liialdada ei tohiks suurte kogustega. Maitseainena sobib eeskätt liha-, kala- ja kaunviljatoitudele, on estragoni kõrval tähtsaim taim prantsuse köögis. Vahemeremaades hõõrutakse kalu enne praadimist kuuma õli sisse kastetud aed-liivatee oksaga. Kala ja liha paneerimisel segatakse jahusse aed-liivatee pulbrit. Väikeses koguses lisatakse aed-liivateed salatitele, suppidele, porgandi- ja seenetoitudele, hapendatavaile kurkidele, marinaadidele, aroomiäädikatele (oksake õitsvana äädikapudelis - dekoratiivne). Rohkesti kasutatakse kala-, liha- ja likööritööstuses. Puitunud varred sobivad grillipuiduks. Väga hästi sobib maitsestada liivateega kohupiima, kodujuustu ja nisu-, odra-, rukkijahu putrusid ning riisi- ja maisitangu maitsestamiseks. Loomulikult sobib liivatee paljudele
minekut Aerosoolidest võib looduslikest kasutada meresoola aerosooli. Kasutatakse ka ternespiima pastille IGAZUM Need pastillid on loodud kurguvalu ja teiste kurguhädade leevendamiseks. Ravimteed kurguvalule Apteegis pakutavad ravimtaimed on enamasti kodumaist päritolu. Taimed on pärit ravimtaimetaludest, seega on taimede kvaliteet ja õigsus kindlasti kontrollitud. Ravimteed kurguvalule Ravimtaimeaia köhatees on jahvatatud männipungi, iisopit ja aed-liivateed kõik need taimed on pisikuid hävitava toimega, sisaldavad rohkesti eeterlikku õli ning on seetõttu hingamisteid puhastava toimega Ravimteed kurguvalule Kassinaeri õied sisaldavad limaaineid ja aitavad väljutada röga ning teevad kurgu pehmemaks. Neid on kasutatud ka külmetuse tees, sest tihti on külmetuse üheks tunnuseks just valus kurk. Iisop on ka soojendava toimega, palavikku alandav, higistama ajav ning toob hääle tagasi. See on
Tema ladinakeelne nimetus thymus on tuletatud sõnast "hing", "eluhingus", sest liivateel olevat võime anda inimesele elu tagasi. Taim on tuntud Idamaades, vanas Egiptuses ja Kreekas. Eriti tervistava toimega on mesi, mis korjatud liivateega kaetud nõlvadelt. Ka keskajal tähistas liivatee elujõudu. Rüütlid kandsid liivateepärgi, mille ümber sumisesid alati mesilased. Liivatee on kogu maailmas tunnustatud ilu-, mee-, maitse- ja ravimtaim. Parimaks peetakse Prantsusmaa aed-liivateed. Ka eestlased on teda kasvatanud aedades või korjanud mereäärsetelt aladelt lähisugulast nõmm-liivateed. Vanasti aeti liivatee suitsuga tarest halbu sõnu, kurje vaime ja pahu haigusi välja. Kui tuppa on tekkinud kopitanud lõhn, kõrvaldatakse see liivatee suitsuga. Tüümian koduaias Aed-liivatee - Tüümian Tüümianikasvatus õnnestub ka koduaias. Seemned külvatakse varakevadel potti ja kui nad idanema hakkavad, ei või potti üle kasta
Tüümian on põliselt tuntud Aasia ja Lõuna-Euroopa aladel, kuid seda kasvatatakse laialt ka Põhja-Ameerikas. (www.tarbija24.ee) Rooma leegionäridel oli kombeks enne lahingusse minekut võtta tüümianivanni, mis arvati lisavat vaprust ja jõudu ning pidi aitama võidu koju tuua. Vanad roomlased pühendasid taime armastuse- ja ilujumalannale Aphroditele ning arvasid, et ürt annab julgust ja jõudu. (www.tarbija24.ee) Eestlased on aedades kasvatanud aed-liivateed või korjanud mereäärsetelt aladelt lähisugulast nõmm-liivateed. Vanasti aeti liivatee suitsuga tarest halbu sõnu, kurje vaime ja pahu haigusi välja. Kui tuppa on tekkinud kopitanud lõhn, kõrvaldatakse see liivatee suitsuga. (www.terviseleht.ee) 2.2 Tüümian sisaldab Aed-liivatee on rikas eeterlike õlide poolest (1-2%). Veel sisaldab naha seisukohast järgmisi olulisi komponenete (www.terviseleht.ee):
enamasti kahehuuliste õitega rohttaimed, poolpõõsad või põõsad. Huulõielistel areneb neljahõlmalisest sigimikust 4 pähklikest. 6.Paljud huulõielised sisaldavad eeterlikke õlisid, parfümeerias kasutatakse nt. lavendlit, rosmariini, patsuli-pogosteemonit ehk patsulipõõsast ja muskaatsalveid. Tehnilist õli saadakse lallemantsiast ja perillast, tee- ja maitsetaimedena kasutatakse iisopit majoraani, melissi, münti, naistenõgest, vürtsbasiilikut, piprarohtu, liivateed jpt. taimi. Paljud huulõielised on ravimtaimed nt. iminõges, liivatee ja münt. Eestis kasvab niiskeis ja ka parasniiskeis kasvukohtades tihashein, maajalg, käbihein, koldnõges, käbihein jpt. Kuivades kasvukohtades kasvab väikest nõmmemünti, punet ja liivateed. Prügi ja umbrohutaimed on südamerohu, iminõgese ja kõrviku liigid. SUGUKOND: mailaselised (Scrophulariaceae) 1. kuuluvad kaheiduleheliste taimede hulka, iminõgeselaadsete seltsi. Sarnane huulõieliste sugukonnale. 2
Alhambras. veebasseinid, kanalid, tiigid, lillepeenrad (parter). Rohkelt ka purskkaevud, puiesteed, vaibad- ronitaimi pergolatel. aiakujundused, mosaiiksed ja liivateed. 1 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1
Seepärast kasvavad loometsades ja -kadastikes kuiva- ja lubjalembesed taimed. Puurinne on hõre. Levik: Saaremaa, Loode- ja Põhja-Eesti paealad Puurinde moodustavad harilik mänd, harilikku kuusk, arukask. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik pihlakas, paakspuu, harilik kuslapuu, mage sõstar, kibuvitsad, põõsasmaran. Puhmarinne on liigivaene koosnedes peamiselt leesikast. Rohurinne on üsna liigirikas. Seal leidub kassikäppa, nõmm-liivateed, hobumadarat, verevat kurereha, longus helmikast, lamba-aruheina, lubikat, kevadist seahernest. Sambla- ja samblikurindele on iseloomulikud loodehmik, metsakäharik, lood-jõhvsammal, põdrasamblikud. Põõsasmaran Paakspuu Kadakas Mage sõstar Harilik kuslapuu Metskastik Lubikas Loodehmik Metsakäharik Verev kurereha Kassikäpp
välispinnast? Ei tohi olla alla 100mm 48. Miks tuleb pööningul asuv korsten valgeks värvida? Et näha tahma levikut pragude vahelt??????????? 49. Fibo vundamendiplokk on töökindel valik niisketes oludes, sest on poorne? 50. Mis materjal on geotekstiil? Millises tarindis seda kasutatakse? Geotekstiil on vastupidav, õhku ja vett läbilaskev kangas, mis takistab efektiivselt erinevate pinnasekihtide omavahelist segunemist. tänavasillutised ja liivateed - jalgteed, pargiteed - õuealad ja muruplatsid - haljasalad - vundamendidrenaaz - vihma- ja heitvete eemaldamine - basseinid ja veesilmad 51. Millega pean arvestama, kui rajan väga väikese kaldega lamekatust? Vee ära voolamist, ning et vesi ei koguneks katusele, katus oleks tuulutatav ning oleks kaitstud niiskuse eest ja kasutatud aluskatet 52. Miks üritatakse tänapäeval majad ehitada võimalikult õhutihedad? Sooja/külma õhu hoone sees püsimiseks 53
välispinnast? Ei tohi olla alla 100mm 48. Miks tuleb pööningul asuv korsten valgeks värvida? Et näha tahma levikut pragude vahelt??????????? 49. Fibo vundamendiplokk on töökindel valik niisketes oludes, sest on poorne? 50. Mis materjal on geotekstiil? Millises tarindis seda kasutatakse? Geotekstiil on vastupidav, õhku ja vett läbilaskev kangas, mis takistab efektiivselt erinevate pinnasekihtide omavahelist segunemist. tänavasillutised ja liivateed - jalgteed, pargiteed - õuealad ja muruplatsid - haljasalad - vundamendidrenaaz - vihma- ja heitvete eemaldamine - basseinid ja veesilmad 51. Millega pean arvestama, kui rajan väga väikese kaldega lamekatust? Vee ära voolamist, ning et vesi ei koguneks katusele, katus oleks tuulutatav ning oleks kaitstud niiskuse eest ja kasutatud aluskatet 52. Miks üritatakse tänapäeval majad ehitada võimalikult õhutihedad? Sooja/külma õhu hoone sees püsimiseks 53
Mõningaid retsepte Pohla-kõrvitsapüree Koostis 2 l pohli 1 l kõrvitsakuubikuid 5 dl suhkrut Valmistamine Keeda katkisurutud marju ja kõrvitsatükke seni, kuni kõrvits muutub läbipaistvaks ja on veel punakat värvi. Lisa suhkur ja keeda veel, kuni kõrvits on täiesti pehme. Säilitamiseks tõsta püree kohe kuumadesse purkidesse. Kõrvitsa-sinihallitusjuustupirukas Koostis: 350 g muretainast 500 g kõrvitsat (viljaliha) 2 dl piima 4 muna 2 dl 10% rõõska koort 1 sl värsket aed-liivateed e. tüümiani muskaatpähklit soola musta pipart 100 g sinihallitusjuustu Valmistamine: Lõika kõrvits kuubikuteks ning laota küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Maitsesta soolaga ning küpseta seejärel 200kraadises ahjus umbes 30 minutit, kuni kõrvits on pehme. 2.12.2012 Vooderda pirukavorm muretainaga ning eelküpseta 10-15 minutit, kuni põhi on kergelt pruunistunud. Samal ajal püreesta kõrvitsa viljaliha ja piim köögikombainis, siis klopi munad rõõsa koorega
Ajalugu Taim on tuntud Idamaades, vanas Egiptuses ja Kreekas. Keskajal tähistas liivatee elujõudu. Rüütlid kandsid liiva- teepärgi, mille ümber sumisesid alati mesilased. Eestlased on teda kasvatanud aedades. Vanasti aeti liivatee suitsuga tarest halbu sõnu, kurje vaime ja pahasid haigusi välja. Kasvatamine aed-liivatee on vähenõudlik igihaljas põõsas. Pärast istutamist nõuab vähe hoolt, kuid mõne aasta pärast muutub inetuks ja korrapäratuks. Seetõttu võiks aed-liivateed igal aastal paljundada ja vanad taimed asendada. Kuigi aed-liivatee on külmakindel, võib väga pakaselinetalv talle laastavalt mõjuda. Seetõttu on kindlam talle sügisel peale puistada kuiva turbamulda ja kuuseokstega kinni katta. Oksad tuleks peale jätte, kuni maa on soojenenud nii on taimed kaitstud ka kevadiselt terava päikese eest Paljundamine võrsikute abil, kuid parem on istikud soojas toas või kasvumajas ette kasvatada
või pärnaõisi või mõne okaspuu ekstrakti; · Nahka pinguldavalt mõjuvad männipungad, põldosjavõsud, rosmariinilehed ja kuiva naha korral võib veel vette lisada pärnaõisi; · Bakteritevastane toime on kadakamarjadel, männipungdel ja takjajuurtel; · Tromboflebiidi (ummistava veenipõletiku) profülaktikaks võib vanniveele lisada kummeli-, saialille-, pärnaõie-, lavendliõietõmmist, männipungi, põldosjavõrseid, nõmm- liivateed. Erinevaid retsepte ja kombineerimisvõimalusi on väga palju. Selleks tuleb teada üht- teist ravimtaimedest ja nende põhitoimest. Mõned näited: · Mee- vaarikavann Vaarikalehed soodustavad higieritust, see omakorda aitab vabaneda üleliigsest kehakaalust. Mesi pehmendab nahka. · Okkaekstraktivann Mõjub eriti rahustavalt, stimuleerib ainevahetust, aitab vabaneda üleliigsest kehakaalust
2. AED-LIIVATEE ehk TÜÜMIAN ● Lad. Thymus vulgaris ● Lad. k. “thymus”, = hing Botaaniline iseloomustus ● Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus ● Vars puitunud, püstine või tõusev, harunev. ● Lehed väikesed, lineaalsed, servad sissepoole käändunud. ● Õied lillad kuni roosad. ● Õitseb juunist augustini. Ajaloost – Liivateed on mainitud juba 5. saj eKr sumerlaste poolt. – Oli tuntud egiptlastel (kasutati balsameerimisel). – Rooma sõdurid kasutasid liivateevanne enne lahinguid jõusaamiseks. – Keskajal kuulus pühade taimede hulka, kasutati usurituaalidel. Kasvatamine – Seemned külvatakse kasti aprilli algul. – Seemned idanevad paremini valguse käes. – Taimed istutatakse avamaale mais. – Taimede vahekaugus 30 x 30 cm.
Väga laialt on tema tee tuntud ka "paha silma" vastase vahendina. Sellest ka nimed kaetisrohi ja teised. Nõmm-liivatee kasvab tavaliselt ilusa tiheda madala padjakesena. Juulikuus, õitsemise tipphetkel, on see padi üleni kaetud lillade õitega. Selline vaatepilt on väga ilus, kuid väga meelitav ka mesilastele. Kuna tema õied sisaldavad rohkesti mesimagusat nektarit, siis nõmm- liivatee on väga hea meetaim. Ka inimese jaoks on tema ilu nii meelitav, et nõmm-liivateed võib leida kasvamas paljudes kiviktaimlates. Kui teil on soovi teda ka endale saada, siis tuleb koguda tema seemneid või pista mulda üks varrejupp. Viimasele tulevad kergesti juured alla. Edukalt on katsetatud ka nõmm-liivateed kui murutaime. Seejuures on saadud väga häid tulemusi ka sellistel ülikuivadel ja kehva pinnasega kohtadel, kus isegi kõrrelised ei taha hästi kasvada. Samas on nõmm-liivatee küllaltki tallamiskindel ja saab ise võitu umbrohtudest.
seemned külvata avamaale, kui muld on piisavalt soojenenud(juuni algul), külvisügavuseks 0,5 - 1 cm. Kuival ajal vajavad kastmist. Suve jooksul teha korduskülve. Saaki koristatakse teisel nädalal maitsetaimena, pärast tärkamist. ravimtaimena, ilutaimena aed-liivatee on vähenõudlik igihaljas põõsas. Pärast istutamist nõuab vähe hoolt, kuid mõne aasta pärast muutub inetuks ja korrapäratuks. Seetõttu võiks aed-liivateed igal aastal paljundada ja vanad taimed asendada. Kuigi aed-liivatee on külmakindel, võib väga pakaselinetalv talle laastavalt mõjuda. Seetõttu on kindlam talle sügisel peale puistada kuiva turbamulda ja kuuseokstega kinni katta. Oksad tuleks peale jätte, kuni maa on soojenenud nii on taimed kaitstud ka kevadiselt terava päikese eest maitsetaimena, ravimtaimena taimed vaja ette kasvatada
maitsestamiseks. Toimib loodusliku säilitusainena. Ta täiendab hästi juurvilja-, kapsa-, oa-, vere- ja maksatoitude maitset. Proovi ka juustutoitudes, näiteks, fondüüs või erinevates pasteetides. Piparrohi sobib hästi dieettoitudes pipra asemel. Aromaatne ja maheda piprase maitsega aed-piparrohi sobib suppide ja pajaroogade maitsestamiseks, täiendades hästi lambaliha aedvilja-, seene-, läätse-, kapsa-, oa-, vere- ja maksatoitude maitset. Aroomilt meenutab piparrohi Aed-liivateed, ent erinevalt tüümianist kasutatakse seda harva liharoogade maitsestamiseks. Kuna aed-piparrohu aroom pikemaajalisel kuumutamisel väheneb, siis lisa see roale 1-2 minutit enne lõplikku valmimist. Kasutamine ravimtaimena Ravimtaimena on seedimist soodustav, kõhugaase ja spasme vähendav, baktereid hävitav. Muud kasutusalad Putuka hammustuse puhul pidavat hammustuskohale määritud piprarohupasta leevendust andma. Kasutamine haljastuses sobib püsilillepeenrasse.
Viljad 0,6 mm pikkused pähklikesed valmivad alates augustist. Kasutamine: nõmm-liivatee on tuntud ravimtaimena ka tänapäeval, tema varte ülemisi osi - õisi ja lehti - kasutatakse teena külmetushaiguste ravil ja nt. köharohu - pertussini koostisosana. Vanasti usuti, et taim aitab kurja silmaga ärakaemise vastu ja anti talle ka vastav nimi - kaetisrohi. Nõmm-liivateed võime kasutada ka maitsetaimena: kuivatatult ja peeneks hõõrutult sobib ta hautatud liha juurde. Tuntud on nõmm-liivatee ka meetaimena ja ilutaimena; sobib kauaõitsvaks pinnakatte taimeks. VARRETU OHAKAS - Nime Cirsium acaule tõlkimisel saame, et cirsium tuleb sõnast kirsos, mis tähendas veenihaigusi (antiikautorite järgi kasutati selle taime juuri veenihaiguste raviks). Acaule tähendab varretu. Sugukond korvõielised.
LU teke on puudulik. Alusmets tavaliselt puudub või esineb üksikuid h. kadakaid. Alustaimestik liigivaene, domineerivad ohtralt samblikud (peamiselt põdrasamblikud, islandi samblik), varjulisemates kohtades esineb samblaid: palusammal, lainjas kaksikhammas, laanik, liiv-karusammal (Polytrichum piliferum) jt. Puhmasrindes kanarbiku kõrval kasvab veel h. pohl, h. leesikas, h.kukemari (Empetrum nigrum). Rohttaimedest esineb üksikult palu-härgheina, kassikäppa, nõmm-liivateed, nõmmtarna (Carex ericetorum) jt. Kuivad ja tuleohtlikud metsad. Raiestikud uuenevad väga raskesti, pärssivaks on mulla kuivus ja ohter samblike esinemine, raiestikel suureneb ka kanarbiku ohtrus. Kultiveerida Mä istutuse teel, kuni 8000 tk ha-le. Levinud Põhja- ja Loode-Eestis, samuti Kagu-Eestis ja Peipsi järve ümbruses, kokku 1,3% riigimetsadest ja 0,1 % kogu metsamaast. . Kanarbiku kasvukohatüüp (kn)
annaabi.ee 
