60cm kõrguseks VARS alumises osas puitunud, ülalt roheline LEHT tugeva lõhnaga, piklikud, hallikasrohelised, sametkarvased. Lehed sisaldavad eeterlikku õli, selle kõrval ka park- ja mõruaineid. ÕIS lillakassinised õied õisikutes SEEMNED vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva vili on pähklike Ajalugu Salvei kodumaa on Vahemeremaades, seal meeldib talle kasvada rannikualadel. Juba palju sajandeid hinnatakse teda ka põhjapoolses Euroopas ravim ja vürtsitaimena. Ühes 10. Sajandist pärit vanade room- laste taimeraamatus on lause: ,,Miks küll surevad inimesed haigustesse, kui aias ometi kasvab salvei?" Keskajal usuti, et tass salveiteed suurendab süm- paatiat ja armastust inimeste vahel. Kasvatamine aedsalvei armastab päikest ning sooja. Taim pannakse kas- vama kuiva ja hea veeläbilaskuvusega mulda. Istutatakse aeda pärast öökülmade möödumist. Aedsalvei lõigatakse kevadel tagasi, siis võsub ta paremini. Talveks
vegetatsiooniperioodi jooksul: juuni lõpul ja augusti keskel. – Saaki kogutakse päikesepaistelise ilmaga. – Taimed kuivatatakse temperatuuril alla 40 °C. Saagi kogumine 2. AED-LIIVATEE ehk TÜÜMIAN ● Lad. Thymus vulgaris ● Lad. k. “thymus”, = hing Botaaniline iseloomustus ● Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus ● Vars puitunud, püstine või tõusev, harunev. ● Lehed väikesed, lineaalsed, servad sissepoole käändunud. ● Õied lillad kuni roosad. ● Õitseb juunist augustini. Ajaloost – Liivateed on mainitud juba 5. saj eKr sumerlaste poolt. – Oli tuntud egiptlastel (kasutati balsameerimisel). – Rooma sõdurid kasutasid liivateevanne enne lahinguid jõusaamiseks. – Keskajal kuulus pühade taimede hulka,
Nimi ja pilt Iseloomustus Kasvukoht Kasvatamine Kasutamine Aedmajoraan Huulõieline. Püstise või tõusva, neljakandilise Vajab päikselist Põhjapiirkonnas tulebtaimi ette Õitsemise algul kogutud haruneva varrega. Kasvab umbes 25 cm sooja kohta, kasvatades. Seemned külvatakse ürti kasutatakse värskelt ja kõrguseks. Väikesed vastakad lehed on ovaalsed viljakat ja aprilli alguses
eelistab kergemapoolset teisel aastal 50- Porgand sarikalised huumusrikast mulda 150 cm muld peab olema niiske, kasvukoht Baklazaan maavitsalised soe kuni 70 cm katmikaladel võib vars kasvada kuni 5 Kurk kõrvitsalised niiske, huumusrikas, kobe m pikkuseks teisel aastal 1- niiske keskmise raskusega muld, 1,5 m kõrgune Kaalikas ristõielised päikesepaisteline kasvukoht õisikuvars valguse- ja soojanõudlik,
Seemned idanevad 18-21°C juures 15-20 päeva. [1, 13] 1.3. Haljastuses kasutatavad liigid Eelpool lähemalt tutvustatud perekondadest on Eestis haljastuses kasutusel mitmeid liike. Lähemalt tutvustan nendest külmamailast (Veronica chamaedrys), harilikku müürilille (Cymbalaria muralis), aed-pärdiklille (Mimulus x hybridus) ja lillat vägiheina (Verbascum phoeniceum). Tabel 1.2. Sugukonda kuuluvate liikide määramistunnused. [1, 3, 4, 5, 8, 10, 11, 12] Liik Vars Lehed Õied Veronica Varred nõrgavõitu, Lehed lühirootsulised Õied hõredates õisikutes, chamaedry alusel tõusvad, või rootsutud, vastakud, õiekroon neljatine, s harilikult kahe rea südajasmunajad, ratasjas, ebakorrapärane, pehmete ebakorrapäraselt sinine, kaks tolmukat. karvadega. hambulise servaga.
Tema ladinakeelne nimetus thymus on tuletatud sõnast "hing", "eluhingus", sest liivateel olevat võime anda inimesele elu tagasi. Taim on tuntud Idamaades, vanas Egiptuses ja Kreekas. Eriti tervistava toimega on mesi, mis korjatud liivateega kaetud nõlvadelt. Ka keskajal tähistas liivatee elujõudu. Rüütlid kandsid liivateepärgi, mille ümber sumisesid alati mesilased. Liivatee on kogu maailmas tunnustatud ilu-, mee-, maitse- ja ravimtaim. Parimaks peetakse Prantsusmaa aed-liivateed. Ka eestlased on teda kasvatanud aedades või korjanud mereäärsetelt aladelt lähisugulast nõmm-liivateed. Vanasti aeti liivatee suitsuga tarest halbu sõnu, kurje vaime ja pahu haigusi välja. Kui tuppa on tekkinud kopitanud lõhn, kõrvaldatakse see liivatee suitsuga. Tüümian koduaias Aed-liivatee - Tüümian Tüümianikasvatus õnnestub ka koduaias. Seemned külvatakse varakevadel potti ja kui nad idanema hakkavad, ei või
kartulitele või supile. Murulaugul on väävlisisalduse tõttu putukaid tõrjuv mõju, mida aiakahjurite tõrjeks kasutatakse. See aitab ka hallituse ja jahukaste vastu. Kuid mesilasi tõmbab ta ligi. Murulauku saab kasutada ka meditsiinis. Tema mõju on samasugune kui küüslaugul, ainult nõrgem. Murulauk sisaldab A- ja C-vitamiini ning proteiine. Ta sisaldab palju kaltsiumi ja rauda ning pisut väävlit. Rosmariin: Rosmariin (Rosmarinus officinali) on mitmeaastane huulõieline maitse- ja ravimtaim. Eesti kliimaoludes sobib kasvatada potitaimena toas, suveks võib istutada välja tuulevaiksesse päikeselisse kohta. Valguse- ja soojalembene rosmariin on vähenõudlik, kuid ei armasta järske temperatuurikõikumisi ja ülemäärast kastmist. Maitsetaim on pärit Vahemeremaadest. Looduslikult näeb teda kasvamas Lõuna-Euroopas. Sooja kliimaga piirkondades kasvab avamaal ühel kohal kuni 20 aastat, saavutades 2 m kõrguse. Kõrgeid rosmariinipõõsaid kasvatatakse tihti
kabatsokki · 1.a · Kõrvits sisaldab kuivaineid 6-8% · On külmaõrn kultuur eelistab kasvuks rammusaid ja kergeid muldi · Kõrvitsa juur on tugevalt arenenud(2-5m) Kurk · Kõrvitsaliste · 1.a · Toiduks tarvitame noori kurki, samuti hapnenud, soolatud, marineeritud, konserveeritult Tomat · Maavitsaliste sugukonda · Vilja süüjakse värskelt, soolatud, marineeritud ja mitmesuguste toitude lisandina · 1.a · Opt. Temp seemne idanemiseks on keskmiselt vaja 20-25C Melon ja Arbuus · Kõrvitsaliste sugukonda · Süüjakse vilja · Taime normaalseks kasvamiseks ja arenemiseks on 25-30C Põlduba · Liblikõielised · 1.a taim · Tõusmed taluvad kuni -4 C · Kasvutemp 20C · Külvatakse otse avamaale · Sobivad rasked ja niisked mullad Aeduba e. türgi uba · 1.a taim · Liblikõieliste sugukonda · Soojanõudlik kultuur
ühed isendid kannavad ainult isasõisi ja need on valkjad; teised jälle kannavad emasõisi ning need on punakad. Sugukond korvõielised. Kasvukoht: kasvab kogumikena kuivadel metsalagendikel ja metsaservadel nõmme-, palu- ja loometsades. Kassikäpp on kuni 25 cm kõrgune, mitmeaastane viltkarvane rohttaim. Tema alumised lehed moodustavad juurmise kodariku, varrelehed on lõhestumata, süstjad ja kinnituvad vahelduvalt varrele. Vars on harunemata, sirge, valgete viltkarvadega. Korvõisikud kinnituvad 4-10 kaupa varre tipule tiheda kändana, taim hakkab õitsema mai keskel ja võib õitseda kuni augustini. Oma nime on taim saanudki õite järgi, mis tõepoolest meenutavad väikese kassi käpakesi. Viljad valmivad juuni lõpust juulini ja levivad tuulega. Kassikäpa seemne idanedes kasvab ühe taime ümber aja jooksul terve koloonia ja kõik taimed selles on ühte sugu, sest nad on
Puhmik lehed 10-40 cm, õisikutega varred kuni 60 cm,, laiuv, roomav, madal taim. Umbes 300 liiki, neist Eestis 23 liiki. Kasvukohana sobib valge ja päikeseline koht kui ka poolvari, kasvab niitudel, heinamaadel, kodumurus Mullaks sobib parasniiske ja viljakas muld (nt heinamaa) nii happeline kui aluseline aiamuld, huumusrikas liivmuld Õitseb mai-juuli, õied valge, kollaka ja helerohelise värvusega, lehed suvehaljad, ümarad, 5...7 hõlmaga, hallikasrohelised Ravimtaim, põletikuvastase toimega. Aitab peatada verejookse ja ravib halvasti paranevaid haavu. Teed juuakse mao- ja seedehädade ning põiehaiguste korral. Sobib salatisse. Paljundatatakse seemnetega, puhmiku jagamisega kevadel, risoom- pistikutega Istutada looduslikud istutus-alad, kiviktaimlas, puude all, kalmistutel, katustel, ääristuseks, roosidega, 8-10 aasta järel tuleks ümber istutada. Sortidest Alchemilla erythropoda - punaraag kortsleht,
Selle vilju tarvitatakse ravimi ja maitseainena. Neis sisalduvat eeterlikku õli( umbes 3-7%) kasutatakse parfümeerias ja likööritööstuses. Köömned on arvatavasti Euroopa vanim maitseaine, kasvab hästi ka Eestis. Kuningas Salomoni lemmikmaitseaine. Teravsooja, kergelt mõrkja maitsega. Kasutatakse ka noori lehti. Köömned ei jäta kedagi külmaks! On neid, kes köömneid jumaldavad ja neidki, kes kohe mitte üks raas ei salli tema spetsiifilist maitset. Riik Taimed Hõimkond Katteseemnetaimed Klass Kaheidulehelised Selts Sarikalaadsed Sugukond Sarikalised Perekond Köömen KASUTAMINE Küpsetised (näit leib, küpsised), lamba-, kana-, sealiha-, seene- ja (hapu)kapsatoidud, keedetud või praetud kala, maksa-, kalkuni- ja ühepajatoidud, ahju- ja keedukartulid, punapeediroad, juustu- ja riisisalat, kodujuust, toorsalatid, mõdu, kali ja tee. Kui lisada köömneid talviste kartulite keeduvette
Ameerikasse ja Austraaliasse. Eelistab poolvarjulisi huumusrikka mullaga kasvukohti. Pikaajalise inimkaaslejana suudab ta kasvama jääda kunagise lillepeenra kohale ka siis, kui inimhooned on maha jäetud või igaveseks kadunud. Looduslikes kooslustes levib harva. Teda leidub lisaks ilupeenardele veel iselevinuna parkides, kirikute ja hoonete ümbruses, müüride ja kiviaedade kõrval[2]. Kasutamine Juba Vanas-Kreekas kasutati lõhnavat kannikest ilutaimena, veini maitsestamiseks, toitude kaunistamiseks ning lõikelillena. Kulinaarias Kannikese söödavate õitega võib kaunistada lehtsalateid ja magustoite. Prantsusmaal kasutatakse suhkrustatud õisi kondiitrimaiuste kaunistamiseks. Ilutaimena Lõhnavat kannikest kasutatakse dekoratiivtaimena peenras, iluaias ja lõikelilleks, teda võib istutada põõsaste, puude varju või veekogu äärde. Sobib kasvama ka põõsaste alla ja ümbrusse. Kaunis püsik moodustab kiiresti tumerohelistest
5 ,,Kosmeetiline" hooldus..............................................................................................................69 HARILIK PIHLAKAS..................................................................................................................70 Iseloomustus............................................................................................................................... 70 Kasvatamine............................................................................................................................... 71 Kasutamine.................................................................................................................................71 KIRSIPUU......................................................................................................................................72 Iseloomustus..............................................................
Esimsel aastal kapsapea ja kapsas) Kõige nõudlikum on punane Tugevad ja väljavenimata lisajuurte teket Korista, kui pea on kõva teasel aastal õis Idaneb kiiresti kapsas Valge aprilli lõpp, mai algus Umbrohu puhas Korista pea, aga jäta juur Ristõieline Vesi leheroseti ajal vähem, Suure huumusesisaldusega Hilised sordid mai keskel Peale vihma kobesta muld sisse. Sügisel tekib sinna Juurestik tugev pea ajal rohkem liivsavi või saviliiv mullad Anum, ämber, peenar, vagu siis pidurdub vee mitu väikest pead
Mitmeaastane kuni 1,5m kõrgune Kõige sagedam dekoratiivtaim eostaim. sõnajalalistest. Pehmed ja suvehaljad lehed asetsevad korrapärase lehtrina. Eosed valmivad juulist septembrini. Viljakas muld. Kasvavad varjukates kohtades jõgede ja ojade kallastel ning metsades. Harilik kanarbik (Calluna vulgaris) Sugukond: kanarbikulised (Ericaceae) Mitmeaastane igihaljas 1060cm Kasutatakse söödana, ravim ja kõrgune kääbuspõõsas. meetaimena. Eluiga kuni 22 aastat. Väga väikesed lehed. Õitseb juuli lõpust septembri alguseni. Õied on lillakad ja väga nektaririkkad. Viljad valmivad septembris. Valguslembene. Vajab kuiva happelist mulda. Liivastel aladel sobib iluaedadesse, aretatud rohkesti kultuursorte. Harilik kopsurohi (Pulmonaria officinalis) Sugukond: karelehelised (Boraginaceae) Mitmeaastane puhmikutena kasvav Nakatub kergesti jahukastesse.
3)Faktid piparmündist 4)Kokkuvõte 5)Kasutatud allikad Sissejuhatus Piparmünt kannab ladina keeles nime Mentha x piperita L. ning kuulub huulõieliste sugukonda. Pärit on see meile laialt tuntud taim aga kaugelt Aasiast – Hiinast ja Jaapanist, kuigi antud hetkel on taime suurim tarbija hoopiski Inglismaa, mistõttu vahel ekslikult peetakse seda ka piparmündi kodumaaks. Selle taime jälgi olevat Vana-Egiptusest leitud juba 1600 aastat eKr, ka Vana-Kreekas oli piparmünt tuntud maitse- ja ravimtaim. Piparmünt Kõige tavalisem piparmünt on vesimündi (Mentha aquatica L.) ja rohemündi (Mentha spicata L.) hübriid. Eestis kasvatatakse seda kultuurtaimena.Rohkete maa-aluste ja –pealsetevõsunditega taim kasvab enamasti 30cm, aga vahel ka lausa üle poole meetri kõrguseks. Sel on kandilised ja tihedalt lehistunud lehed, mis on varrel vastakad, piklikud ja hambulise servaga.
Ka hariliku pihlaka seemikud on sobivad pookealusteks. Pookimine tuleks teha aprilli lõpus või mai alguses. Silmastamiseks on parim aeg augusti esimene pool. Haljaspistikute tegemise parim aeg on juuni lõpus, kui võrsete intensiivne kasvuaeg hakkab juba vaibuma (R. Piir, Toompihlakad kultuuris). Liigi näited: Toon näitena tuntumad liigid, millel on omakorda erinevad sordid. Euroopa toompihlakas kasvab 1-2 meetri kõrguseks, annab palju juurevõsusid, õied valged või kreemikad, väheviljakas umbes 1 kg põõsa kohta. Kanada toompihlakas kasvab 4-7 m kõrguseks puuks, saagikus 1-2 kg puu kohta. Lepalehine toompihlakas kasvab kuni 4 m kõrguseks põõsaks, õied on koondunud lühikestesse tihedatesse ja püstistesse kobaratesse, on hästi lõhnavad, saagikus umbes 5 kg põõsa kohta, eesti tingimustes täiesti külmakindel. Sile toompihlakas on põhiline puukujuline
talub hästi linnade saastunud õhku, kärpimist ja nii lühiajalist üleujutust kui ka põuda. Eelistab hapukaid kuni neutraalseid muldasid, kuid on mullastiku suhtes vähenõudlik ja kasvab hästi ka toitainetevaesel liival. Sobib liivaste kallakute kinnistamiseks ja nii pügatavate kui vabakujuliste hekkide rajamiseks. Annab rikkalikult juurevõsu ja kipub metsistuma. Taime kultuuristamist alustati 1813.a. Õitseb juunis, kollast värvi väikesed ning tugevalõhnalised õied. Sobib meetaimeks. Viljad ei ole maitsvad. Paljundada on kõige lihtsam juurevõsust. Hästi juurduvad ka haljaspistikud. Hooldus Kärpimine või pügamine sõltub sellest, kas tegemist on üksiktaime või hekiga. Hõbepuuhekki pügatakse tavaliselt üks kord aastas. Kärpimisel tuleb arvestada, et tugev tagasilõikus stimuleerib kasvu. Seega kui on vaja mingi oksa kasvuhoogu pisut pidurdada, on mõistlik kärpida natuke
lahutamatult seotud maitsetaimedega. Antud referaadis saame ülevaate maitsetaimest mis on üks paljudest maitsetaimedest, mida me oma igapäevases elus kasutame. Köömen on üks vanemaid maitsetaimi, mille seemneid on leitud juba kiviaegsete inimasustuste juurest. 3 Botaaniline ja bioloogiline iseloomustus Botaaniliselt on tegu sarikaliste sugukonna taimega. Köömen on kaheaastane maitse- ja ravimtaim. Kõrgus on umbes 30-60 cm Harilik köömen on üllatavalt ulatusliku areaaliga, kasvades looduslikult kogu Euraasias. 30 liigi hulgas leidub köömneid, kes asustavad ka troopikamaid. Juba Pliniuse ajast on köömnetaime ja tema vilju hinnatud vürtsise lõhna tõttu. Köömne sugulastest on tuntumad porgand, till, aniis, petersell, seller ja leeskputk. Tuhandeid aastaid on inimene osanud kasutada kööment kui toidu- ja ravimtaime. Köömen pärineb Euroopa ja Aasia põhja- ning keskosast.
Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium Janno Tetsmann, 12. reaal Harilik nurmenukk (Primula veris) Referaat 04.04.2001 Harilik nurmenukk (Primula veris) Sugukond nurmenukulised, perekond nurmenukk. Viltuse risoomiga, paljude nöörjate juurtega mitmeaastane lühikarvane rohttaim. Kasvab kuivadel niitudel, loopealsetel, metsaservadel. Rahvaseas tuntud nimede all nagu kanavarvas, käekaatsad, taevavõti, saksapüksid, kikkapüksi, piimapisarad, pääsulill, käokäpp Pole ilmselt eestlast, kes ei tunneks nurmenukku. See taim on meie rahva hulgas nii armastatud ja tuntud, et talle on antud üle kahesaja nime ilmselt rohkem kui ühelegi teisele meie taimele. Enamik neist nimedest iseloomustavad nurmenuku õhulisi torujaid kuni kellukakujulisi õietuppesid või siis kollaseid säravaid õisi. Paljud nurmenuku nimedest on hellitavad või lihtsalt meie igap
Need on tihedalt liduskarvased, äraspidimunajad, umbes 2 cm laiad, tavaliselt on neid 5. Õitseb mais ja juunis, sageli üle kolme nädala, üksik õis 6...15 päeva. Lehed karvased. Juurmiseid lehti 2...6, pikarootsulised, laba sõrmjalt 3...5-jagune, lehelaba osad rombjad, lõhised kuni jagused, teravahambuliste tipmetega. Varrelehti 3, rootsulised, kolmejagused, sarnased juurmistega, kinnituvad õierao keskkohast veidi kõrgemal. Lehestik kolletub alles juulis. Vars tihedalt karvane. • Kasvab kuivadel pärisniitudel, looniitudel, loometsades vallseljakutel, võsastikes, puisniitudel ja paekaldal. Eelistab huumus- ja lubjarikkaid muldi. Kasvab nii täis- kui ARTEMISIA ABROTANUM - SIDRUNPUJU • pooligihaljas põõsas. Eelistab viljakat, vett läbilaskvat pinnast. Kõrgus 90 cm kuni 2 meetrit. Sidrunpujul on mitu ühesuurust vart, millest vaid mõned lõppevad õisikutega. Vartel sageli tugevad külgharud.
Sügisel on need asendunud punaste mahlakate marjadega. Sageli võime kohata kukerpuust tehtud kaunist pöetud hekki. Caragana arborencens Suur läätspuu Suur läätspuu tagasilõikamise nõuded Oskuslik lõikamine suurendab põõsa õitsemist, lehestiku lopsakust, annab noori ja värvikaid võrseid ja lükkab edasi vananemist. Suurt läätspuud lõigatakse varakevadel. Kevadine lõikamine soodustab noorte, rikkalikult õitsvate võrsete kasvu. Nende õied tekivad pärast lõikust kasvanud sama aasta võrsetele Suur läätspuu kannatab ka hästi kärpimist, mis stimuleerib paljude äraõitsenud võrsete tekkimist järgneval aastal (Karner 2012). Suur läätspuu hooldus Läätspuid paljundatakse seemnetega, mis külvatakse kevadel, pistikutega või võrsikutega, annab kännuvõsu. Enne külvi võib seemneid vees leotada. Mullastiku suhtes on vähenõudlik, kasvab ka kuivadel liivmuldadel. Talub hästi põuda, kuid siis heidab osa lehti maha
heinaküünide servad, samuti niisked pehme huumuserikka mullaga metsad. Kuna kõrvenõges levib oma juurtega ja ka veel külgharudega, mis hargnevad vartest, siis on ta aiapidajale suur nuhtlus. Eestis kasvab ka teine nõgeseliik, mis on aga kõrvenõgesest kitsam, ümaramate ja mitte nii teravate tippudega lehtedega, väiksemate õisikutega ja kõrvenõgesest rohelisem. Kuigi kõrvenõges on umbrohi, on ta siiski ka väärtuslik ravimtaim. Esiteks saab temast keeta kasulikku ravimteed. Nõgesetee puhastab verd mürkainetest ja korrastab meie ainevahetust. Samuti on ta üldtugevdava toimega ja annab meile mitmeid vajalikke vitamiine. Nõgeseteed juuakse ka erinevate sisemiste verejooksude puhul. Nõgesetee toob tagasi ka kadunud söögiisu. Nõgese tarvitamisel peab aga ka seda teadma, et üle paari nädala ei tohi seda teha, sest mõned nõgeses peituvad ained võivad vere hüübimist kahjustada
maitseaineid. Ainulaadne on ta maitseainena äädikas leotatult. Taime lehed ja võrsed lõika peeneks, pane pudelisse ja vala üle söögiäädikaga. Sule pudel ja pärast lühiajalist seismist saad eriti hea maitse ja aroomiga ekstrakti, mida võib lisada toitudele. Lehtedele võid uuesti äädika peale kallata. Kasutatakse Kana-, küüliku- ja seenetoitude maitsestamiseks Hapukoore-ürdikastmetesse Majoneesikastmetesse Küpsetatud ja hautatud toitude maitsestamiseks Limonaadi maitsestamiseks Piparmünt Piparmünt kuulub huulõieliste perekonda, on vähenõudlik, umbes 50 cm kõrgune taim. Varrest lähtuv roomav juurestik moodustab võsusid, mis võtavad juured alla ja nendest võsudest saab taime paljundada. Seemneid piparmünt ei moodusta. Piparmündi eeterlik õli sisaldab palju mentooli. Õitsemisaeg on juunist augustini. Kasutatakse lambalihatoitudele, ühepajatoitudele, jogurtites ja magustoitudes.
kasvab veekogude kallastel pikad püstised, erkkollased lehed pikkus 1-1,5m Risoom-musta värvi valmistamiseks (mürgine ja sööbiv) seemneid segati kohvi hulka kasvab täispäikese käes, märjas kohas teda tolmendab kimalane 4)Liht-jõgitakjas (Sparganium) kuulub hundinuialiste sugukonda lehed 0,5cm ühekojaline kasvab jõgedes, ojades 5)Mürkputk (Cicuta virosa) putk-seest õõnes sugukond: Sarikalised (õis on sarikas) vars kaardunud jäme maa-alune risoom putuktolmleja (kärbsed, mardikalised) juunist-augustini risoom ja juured on väga mürgised selleri lõhnaga mürgitusnähtus: kõrvetus, peapööritus, kahvatus, oksendamine, kõhulahtisus, krambid) kasvab veekogude kallastel, soostunud kohtades, mudastes kraavides 6)Harilik palderjan sugukond: Palderjanilised sarikaline 0,5-1m paarissulgjad liitlehed liitleheline tupp ja kroon lillakad õied
10-15 cm kõrgune Pisikeste 4-kroonleheliste õitega taim. Õitseb juunist külmadeni. Peenrasse, potti, amplisse. Külv aprillis - mais kohale 1 cm sügavusele. Annab isekülvi järgmiseks aastaks. Võib teha ettekülvi veebruaris - märtsis, siis seemet mitte katta mullaga. Varjutada idanevuse hõlbustamiseks. ÖÖLEVKOI Matthiola Bicornis ÖÖLEVKOI Matthiola Bicornis Kõrgus 20 kuni 30 cm Lillakasroosade päeval suletud õitega. Õhtul õied avanevad. Tugeva ja meeldiva lõhnaga lilled sobivad kõikjale peenrasse, potti, rõdukasti ja amplisse teiste lillede vahele. Õitseb juulist külmadeni. Kasvukoht päikesepaisteline või poolvarjuline. Külvatakse kohale mais, juunis või oktoobris. Toestada vajadusel, lamandub kergesti. Väetada. KELLUKJAS KEERISPEA Phacelia campanularia KELLUKJAS KEERISPEA Phacelia campanularia Madal. Kõrgus umbes 20 cm. Lehed munajad
Hapu oblikas Tugevast sammasjuurest Oblika lehed on rohelised, Hapuoblika lehed sobivad kasvab välja kodarik nooljate, varasuvel ilmub väikestest toorelt või keedetult terveservaliste, veidi lihakate punakatest õitest pikk suppidesse ja salatitesse. lehtedega. Ülaosast harunev pöörisõisik. Vene köögis tehakse vars kasvab 30-100cm oblikatest pirukatäidist. kõrguseks. Oblikalehtedega saab pehmendada liha ning neid võib kasutada marineerides sidruni või äädika asemel.
Peterselliga kaunistati hauakambreid, kuna seda taime peeti Archemoruse "surma sõnumitooja" taimeks. Kuna legendi kohaselt olevat Heraklese võidupärjas olnud kimp peterselli, põimiti petersellilehti ka olümpiavõitjate pärgadesse. Kreeklased ise peterselli ei söönud vaid söötsid seda oma võidusõiduhobustele. Roomlased seevastu tarvitasid ohtralt peterselli. Seda seoti peokülaliste pärgadesse, et leevendada joovet ning varjata halbu lõhnu. Keskajal usuti, et peterselli kasvatamine õnnestub vaid nõidadel ja rasedatel naistel ning korralik saak kasvab vaid Suurel reedelkülvatud seemnetest. Petersell Petersell (Petroselinum) on sarikalaste sugukonda kuuluv taimeperekond. Peterselli perekonda kuulub:kähar petersell, lehtpetersell, varspetersell,
Seepärast ei sobi ta väikeaeda. Küll aga võib hõbepuust moodustada pilkuköitva hõbedase värvilaigu igavana tunduvale teepervele, tiigi kaldale või metsaserva. Läikiv hõbepuu on külmakindel ja vähenõudlik ning saab hakkama ka kuivemal liivakal põndakul, kuigi väga põuane kasvupaik talle ei meeldi. Läikiv hõbepuu sobib hästi tuulevarjuks mesila juurde, tegemist on ju hea meetaimega. Põõsas õitseb küll alles juunis, mil nektarit saab teisteltki taimedelt. Kellukjad kollased õied on väikesed, kuid lõhnavad imehästi. Hõbekasrohekad kerajad, soomuskarvadega kaetud viljad on jahukad ega sünni süüa (Sander, 2011). Joonis 1. Läikiv hõbepuu (http://seemnemaailm.ee/jpg/Eleagnus%20angustifolia%20tree.jpg) 2.1.2. Hooldus Läikivast hõbepuust saab ilusa heki, ta talub hästi nii linnasuitsu kui ka kärpimist. Okstel on tugevad teravad astlad nagu ühel korralikul hekipõõsal olema peabki. Põõsas on vähetundlik ja talub hästi põuda
rohttaim, tal on 2-5 tõusvat vart, noores eas on need sõlmkohtade alt karvased, hiljem hõredakarvased. Juured on tugevad, paljude külgjuurtega. Lehed on kolmetised, pealt helerohelised, punakaspruuni laiguga keskel. Alumised lehed on pikarootsulised ja moodustavad sageli kodariku, ülemised lehed lühirootsulised. Abilehed on munajad, sulglehekesed äraspidimunajad või elliptilised. Õisikuid on l või 2, õietupp on karvane, hele- või tumepunased, vahel ka lillakad ja väga harva valged õied moodustavad tiheda nuti. Aasristik õitseb juunist septembrini. Ravimina kasutatakse aasristiku õisi koos ülemiste lehtedega. Neid kogutakse õitsemise algul ja kuivatatakse kohe varjus, katusealuses või kuivatis temperatuuril 60-70 °C, kusjuures tuleb vältida ülekuivatamist, sest droog kaotab siis oma ravitoime. Säilitatakse kumises nõus l aasta. Mõnel juhul kogutakse ka juuri, mida kuivatatakse tavalisel viisil.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut ÕPIMAPP Ilutaimede kasutamine Tartu 2014 SISUKORD 1.1 Kortsleht (Alchemilla).......................................................................................................3 1.2 Ülane (Anemone)..............................................................................................................4 1.3 Metspipar (Asarum)..........................................................................................................5 6 1.4 Aster (Aster)......................................................................................................................6 1.5 Astilbe(Astilbe).................................................................................................................8 1.6 Bergeenia (Bergenia)............................................................................................
mõjuda. Putk kõrvetab ja tekitab raskelt paranevaid vesiville, kui teda palja käega murda või katsuda või minna putkedest paljaste säärtega läbi. Kui kogemata on putkega kokkupuude olnud, peaks minema arsti juurde. Äärmuslikul juhul võib karuputkega kokkupuutunu ka teadvuse kaotada. Surma võivad tuua Eestis kasvavad mürkputk ja surmaputk. Iseloomustus: kaheaastane rohttaim, juur käävjas, seest täis. Vars ümmargune, oksine, seest õõnes, pealt sooniline, paljas, alumises osas kaetud punakate täppidega ja sinaka kirmega. Kõrgus 80-150 cm. Lehed suured, leherootsud on seest õõnsad. Õied valged, koondunud 10-15 kiirelisse liitsarikasse. Taim on vastiku hiirekuse lõhnaga. Kasvukoht: prahipaigad, teeservad, tarade ääred, salumetsade servad jt. Õitsemise aeg: juuli-august Esinemine: Eestis suhteliselt harva Kasutatav taimeosa: kõrge mürgisuse tõttu ei kasutata.
lavendlit kui suve kuningannat, sinisilma. Kogu linn on ehitud lavendliõitega ja täis rõõmsat muusikat. Peetakse tõelist lavendlilaata, kus müügil kõikvõimalikud tooted lavendlist. 3. ISELOOMUSTUS Meil tuntud tähkjas lavendel (Lavandula angustifolia Mill.) on Vahemeremaades 80-150 cm kõrgune põõsas, meil kasvab ta 20-50 cm kõrguseks poolpõõsaks. Kuulub huulõieliste sugukonda. Taime vars on alaosas puitunud, ülaosas rohtne. Lehed on lineaalsed, hallikasrohelised, kergelt karvased ja vastakad. Sinised õied moodustavad varre ladvaosas tiheda tähkja õisiku. Lõhn on tugev ja aromaatne, maitselt on taim kibe. Õitseb suve keskpaigast külmadeni. Lavendli toimeainetest on kõige tähtsam eeterlik õli, mida on 1,5 3 %, nendest kõige rohkem on estreid. Veel on lavendlis märkimisväärselt saponiine, park- ja mõruaineid. 4. KASVATAMINE
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
