10 liilialiste liiki. Osa liilialisi on Eestis sagedalt levinud lähistroopiline kliima. näiteks maikelluke, kuutõverohi. Kuldtäht Palju ruudilisi leidub Lõuna kasvab Eestis paiguti salumetsades, Aafrika ja Austraalia kuivades parkides, kollane kuldtäht ka puisniitudel. piirkondades. Liilialisi kasvatatakse palju Eestis Peamiselt on aedruut levinud kultuurtaimedena aedkuutõverohi, LõunaEuroopas ja Eestis porrulauk, küüslauk, harilik sibul, tulbid, kasvatatakse aedades ravi ja erinevad liilialiigid tuliliilia, kirju liilia, maitsetaimena. kuningliilia jne. Eestis kasvavad toataimedena, ei talu külma
Põltsamaa Ametikool 1 kursus Kaidi Vahtra Maitseained ja roogade maitsestamine Referaat Juhendaja: Merle Suurväli Veebruar 2010 Maitseained. Maitseainete sobivus toiduvalmistamisel : Aed piparrohi Aedruut * ulukiliha * kalatoidud * linnulihatoidud *lihatoidud ( vasikaliha,loomaliha) *lihatoidud ( sealiha, lambaliha) *köögiviljatoidud * supid *salatid * köögiviljatoidud Aniis Apteegitill *salatikastmed *köögiviljatoidud *kala *kalatoidud
LEEDU VABARIIK SÜMBOOLIKA Lipp kollane, roheline, punane Hümn - "Lietuva, tvyne ms" ('Leedu, meie isamaa') ehk "Tautiska giesm" ('Rahvuslaul') on Leedu riigihümn. Pindala - 65 200 km2 Rahvastiku tihedus - 51 in/km2 Rahvaarv 3 329 300 (2010) Riigikord parlamentaarne vabariik President Dalia Grybauskaite SKT-54,03 miljardit USD (2007) SKT elaniku kohta - 17 104 USD Rahaühik leedu litt Rahvuslill-aedruut Rahvuslind valge-toonekurg Haldusjaotus Leedu jaguneb 10 maakonnaks, mis omakorda jagunevad 44 rajooniks/ringkonnaks ja 92 linnaks. Pealinn on Vilnius (544 100 elanikku), teised suuremad linnad on Kaunas (355 550 elanikku), Klaipeda (184 700 elanikku), Siauliai (127 050 elanikku), Panevezys (113 660 elanikku). PINNAMOOD e. reljeef Leedu pinnamood on enamjaolt tasane, väljaarvatud madalamad mäed läänes asuvatel kõrgendikel ja idapoolsel mägismaal
pilliroog Phragmites Püsikud, puud ja põõsad hõlmikpuu Ginkgo biloba küdoonia Cydonia tulbipuu Liriodendron hõbevaher Acer saccharinum harilik robiinia e. valge araukaatsia Robinia pseudoacacia Kanada tsuuga Tsuga canadensis hall nulg Abies concolor forsüütia Forsythia veigela Weigela torkav kuusk Picea pungens kreeka pähklipuu Juglans regia lõhnav kuslapuu Lonicera caprifolium mädarõigas Armoracia igihali Vinca riitsinus Ricinus liht-naistepuna Hypericum perforatum aedruut Ruta graveolens iiris Iris valge mooruspuu Morus alba amuuri korgipuu Phellodendron amurense tobiväät Aristolochi Kasvuhoone Palmihoone mõõkjaokkaline kivijugapuu Podocarpus elatus flamingolill Anthurium crassinervium valge streliitsia Strelizia alba suureõieline tunbergia Thunbergia grandiflora kääbuspalm Chanaerops humilis harilik viigipuu Ficus carica puhev pudelpalm Mascarena verschaffeltii võipätakas Pinguicula esseriana huulheina liik Drosera capensis
maitseomadused kuivatades kaovad (nt kressid) ning mida seepärast tarvitatakse üksnes värskelt. Enamikul maitserohelise liikidel kasutatakse vaid maapealseid osi -ürti-, mõnel liigil õisi või seemneid, mõnel ka maa-aluseid osi - risoome ja juuri (kalmus, maamõõl, koluuria). Tinglikult arvatakse maitserohelise hulka ka mõned põõsad ja poolpõõsad, mille üht või teist osa kasutatakse vürtsina (kadakas, aedruut jne). Paljud maitseroheliste liigid,mis on levinud Euroopas ja ka Aasias, on ka hinnatud prantsuse, saksa ja rootsi köögis, samuti Baltimaades, Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Venemaal tunti maitserohelist hästi juba 16.-18. sajandil. Euroopas kasutatakse maitserohelist enamasti kuivatatult ning väikestes kogustes, kusjuures tavaliselt kombineeritakse 4-5 liiki maitserohelist 1-2 klassikalise vürtsiga. Idamaades eelistatakse värsket maitserohelist, mida lisatakse toidule ohtralt. Kohalikke
5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander Coriandrum sativum 18. Aedmajoraan e. vorstirohi Majoranahortensis (Origanum majorana) 19. Vürtsbasiilik Ocimum basilicum 20. Salatkress Lepidium sativum 21
Nad sisaldavad kõrsviljadega võrreldes palju rohkem valkaineid, nende kasvatamine on lihtsam, sest nad on mulla suhtes vähenõudlikud ja nende väetisetarve on väike. Köögiviljadest domineerisid keskaja inimeste toidulaual enim kapsas, naeris, kaalikas, porgand, redis, söögipeet, rõigas, pastinaat, kurk ja petersell. Mitmeid maitse- ja ravimtaimi kasvatas keskaja inimene oma aias, kuna idamaised vürtsid olid kallid. Kõige tuntumad maitseained olid petersell, aedruut, sibul, rõigas, küüslauk, aedtill, kummel, salvei, mädarõigas, aedseller, sibul ja unimagun. Puuviljakasvatuse kohta leidub kirjalikes allikates napilt teateid ja seetõttu ka selles raamatus. Algselt kasvatati õunu ja pirne ja hiljem lisandusid neile kirsid, küdooniad ja ploomid. Arvatakse, et ka kreegid. Loomakasvatuse osatähtsus taludes pidi keskajal olema suur, sest loomakasvatussaadused moodustasid 10-20% loonusandamite koguväärtusest. Peamised lihaloomad olid ikka
5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander Coriandrum sativum 18. Aedmajoraan e. vorstirohi Majoranahortensis (Origanum majorana) 19. Vürtsbasiilik Ocimum basilicum 20. Salatkress Lepidium sativum 21
Nad sisaldavad kõrsviljadega võrreldes palju rohkem valkaineid, nende kasvatamine on lihtsam, sest nad on mulla suhtes vähenõudlikud ja nende väetisetarve on väike. Köögiviljadest domineerisid keskaja inimeste toidulaual enim kapsas, naeris, kaalikas, porgand, redis, söögipeet, rõigas, pastinaat, kurk ja petersell. Mitmeid maitse- ja ravimtaimi kasvatas keskaja inimene oma aias, kuna idamaised vürtsid olid kallid. Kõige tuntumad maitseained olid petersell, aedruut, sibul, rõigas, küüslauk, aedtill, kummel, salvei, mädarõigas, aedseller, sibul ja unimagun. Puuviljakasvatuse kohta leidub kirjalikes allikates napilt teateid ja seetõttu ka selles raamatus. Algselt kasvatati õunu ja pirne ja hiljem lisandusid neile kirsid, küdooniad ja ploomid. Arvatakse, et ka kreegid. 3 Vanamölder, Kaarel.(2009). Eesti kultuurilugu. Tartu Ülikool Loomakasvatuse osatähtsus taludes pidi keskajal olema suur, sest loomakasvatussaadused
● Seemnete idanevus säilib 2...3 aastat. Kasvatamine ● Seemned külvatakse istikukasti aprillis. ● Tõusmed ilmuvad 2 nädala jooksul. ● Istutada vahedega 40 x 60 cm. ● Ühel kohal kasvatatakse kuni 5 aastat. ● Alates teisest kasvuaastast koristatakse saaki 2...3 korda suve jooksul (mai-juuni ja august-september). ● Noori võrseid saab tarvitada juba alates maikuust. ● Kuivatamisel soovitatakse lehed vartest eraldada ja kuivatada eraldi. 13. AEDRUUT • Lad. Ruta graveolens Botaailine iseloomustus • Kuulub ruudiliste (Rutacea) sugukonda. • Mitmeaastane poolpõõsas. • Kõrgus 20...50 cm (1 m). • Kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja Vahemeremaades. • Ruudiliste hulka kuulub näiteks tsitruse perekond. Majanduslikus mõttes on see ruudiliste tähtsaim perekond, sest sinna kuuluvad apelsinipuu, sidrunipuu, greibipuu ja laimipuu. Botaaniline iseloomustus
muld neutraalne, õhuline, piisavalt pea läbimõõt 5- Peasalat korvõielised niiske, päikeseline kasvukoht 12 cm päikeseline ning soe, muld peaks olema kuiv ja hea Aed-salvei huulõielised veeläbilaskvusega 40 - 60 cm päikeseline ja tuulevarjuline Aedruut ruudulised kasvukoht kuivemapoolse mullaga kuni 50 cm poolvarjuline või varjuline Ürt-allikkress ristõielised kasvukoht niiske pinnasega 10-60 cm soe, tuulevarjuline, muld hea veeläbilaskvusega ning Meliss huulõielised huumusrikas, talub poolvarju 50 - 60 cm päikeseline, poolvarjuline, mulla
annaabi.ee 
