Küsimused ja vastused 2009 a. kirjanduse eksamiks (9)

10. klass
1. Nimeta kaks kuulsamat vanakreeka eepost.
Kaks kuulsamat vanakreeka eepost on Homerose „ Ilias “ ja „odüsseia“.
2. Selgita mõisteid: Achilleuse kand , Trooja hobune, Olympos.
Achilleuse kand – ainus nõrk koht.
Trooja hobune – miski, mis paistab millegi muuna, toob õnnetust.
Olympos – 12 peajumala elukoht.
3. Kuidas on inspireerinud 20. sajandi psühholoogiat Sophoklese „Kuningas Oidipus “?
20. sajandi psühholoogiat on inspireerinud Sophoklese „Kuningas Oidipus “ Freudi Oidipuse kompleksi näol, mille kohaselt võib poistel esineda alateadlik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga.
4. Kust ja millest on alguse saanud euroopalik teater?
Euroopalik teater on alguse saanud vanakreeka teatrist , dionüüsiatest.
5. Mis iseloomustas vanakreeka teatrit?
Vanakreeka teatrit iseloomustasid suured maskid, koturnid , valdavalt tragöödiate etendamine, näitlejateks mehed, etenduste toimumine vabas õhus.
6. Nimeta keskaja Euroopa kuulsamad kangelaseeposed .
Kuulsamad kangelaseeposed keskaja Euroopas on: prantslaste „ Rolandi laul“, hispaanlaste „Laul minu Cidist“, sakslaste „Nibelungide laul“ ja venelaste „Lugu Igori sõjaretkest“.
7. Nimeta rüütlikirjanduses käsitletud teemasid .
Rüütlikirjanduses käsitletavad teemad olid: armastus, daamikultus, rüütlielu ja – vooruste idealiseerimine, püha graali otsingud ja kangelaslikkus .
8. Milline oli keskajal Euroopa kultuuris levima hakanud surmatantsu sõnum?
Keskajal Euroopa kultuuris levima hakanud surmatantsu sõnum oli: elu kaduvus , pärast surma kaovad kõik inimeste rikkuse, ea ja võimu erinevused. Surmatants ühendas kõiki seisusest ja vanusest hoolimata. Eesmärgiks oli hirmu peletamine katku ja surma ees ja viimase hetke saabumise mõttega harjumine.
9. Mida tähendas mõiste „ humanism “ renessansi ajal?
Mõiste „humanism“ tähendas renessansi ajal ilmalikku haritust, vastandit kiriku teadusele, inimlikkusse ja inimkultuurisse puutuva väärtustamist.
10. Nimeta Dante kuulsaim teos.
Dante kuulsaim teos on „ Jumalik komöödia“.
11. Iseloomusta Boccaccio „ Dekameroni “ ülesehitust.
Boccaccio „Dekameron“ koosneb sajast novellist (10x10). Kümne päeva jooksul jutustatakse kümme lugu. Katkuteemaline novellikogu . Arv 100 sümboliseeris täiuslikkust.
12. Nimeta novelli kui zanri tunnused.
Novelli kui zanri tunnused on: tihe sündmustik, vähesed tegelased, jutustuse vormis, piirdub harilikult ühe keskse teemaga , lõpeb puändiga.
13. Nimeta kolm Shakespeare ’i kuulsamat tragöödiat.
Shakespeare’i kolm kuulsamat tragöödiat on: „ Romeo ja Julia“, „ Hamlet “, „Othello“.
14. Nimeta kolm Shakespeare’i kuulsamat komöödiat.
Shakespeare’i kolm kuulsamat komöödiat on: „Tõrksa taltsutus“, „Suveöö unenägu“, „Windsori lõbusad naised“.
15. Millistele ajaloolistele allikatele tugineb Shakespeare’i „Hamlet“?
Shakespeare’i „Hamlet“ tugineb Taani kroonikatele ja legendidele.
16. Miks peetakse oluliseks Hamleti monoloogi „Olla, või mitte olla...“?
Hamleti monoloogi „Olla, või mitte olla...“ peetakse oluliseks, sest see arutleb inimese alatise elu mõtte küsimuse üle.
17. Milliseid iseloomujooni kehastab Tartuffe Moliere ’i näidendis „Tartuffe“?
Tartuffe kehastab omakasupüüdlikkust, kavalust, libekeelsust, valelikkust, võltsvagadust, kahepalgelisust, variserlikkust, rahaahnust, kindlameelsust, silmakirjalikkust.
18. Iseloomusta teose „Don Juan “ peategelast. Mida tähendab donjuanlus?
Teose „Don Juan“ peategelane on naistemees, libekeel ja petis . Donjuanlus tähendab naistemehelikkust.
19. Milliseid inimelikke nõrkusi ja millistes näidendites naeruvääristab Moliere?
Näidendis „Naeruväärsed eputised“ naeruvääristab Moliere eputamist, uhkust ja upsakust. Näidendis „Tartuffe“ naeruvääristab Moliere omakasupüüdlikkust, kavalust, libekeelsust, võltsvagadust, kahepalgelisust, rahaahnust ja silmakirjalikkust. Näidendis „Don Juan“ naeruvääristab Moliere naistemehelikkust ja pettust.
20. Miks eelistati klassitsismiajastul komöödiatele tragöödiaid?
Klassitsismiajastul eelistati komöödiatele tragöödiaid, sest hinnati antiikajastut ja – eeskujusid .
21. Milline on valgustusajastu inimeseideaal?
Valgustusajastu inimeseideaal oli loomulik inimene. Eitati eesõigusi, looduse ees on kõik võrdsed. Au sisse tulid võrdsed õigused, mõttevabadus, mitmekülgsus. Inimeseideaal oli tark ja laia silmaringiga.
22. Miks kasutavad valgustusfilosoofid oma ideede edasiandmiseks ilukirjandust ?
Valgustusfilosoofid kasutavad oma ideede edasiandmiseks ilukirjandust, sest ilukirjandust loeti klassidest olenemata palju ja nii pääsesid nende ideed suurema rahavhulgani.
23. Millega seletada sentimentalismi teket just valgustusajastul ?
Sentimentalism tekkis just valgustusajastul, sest vajati vaheldust ja valitses ka soodne vabameelne õhkkond.
24. Milline on Swifti peateos ja millisesse zanri teda liigitatakse?
Swifti peateos on „Gulliveri reisid “ ja teda liigitatakse satiiri zanri.
25. Milline on Defoe peateos?
Defoe peateos on „ Robinson Crusoe “.
26. Mis on robinsonaad , kust on nimetus pärit?
Robinsonaad on õpetliku sisuga eepiline teos, mille sisuks on merehädaliste seiklused inimtühjal saarel. Nimetus on pärit Defoe „Robinson Crusoe“ pealkirjast.
27. Nimeta Goethe peateos ja sõnasta lõhidalt selle peamõte.
Goethe peateos on „ Faust “ ja selle peamõtteks on elu mõtte otsingud.
28. Milline 20. sajandi vene kirjanik on saanud inspiratsiooni Goethelt?
Goethelt on inspiratsiooni saanud 20. sajandi vene kirjanikest Bulgakov .
29. Milles seisneb Fausti süü Margareta hukkumises?
Margareta hukkumises seisneb Fausti süü selles, et teda pole kohal siis, kui teda kõige rohkem vaja on.
30. Miks ei saa Mefistofeles Fausti hinge? Kumb ei täitnud verega kinnitatud kokkulepet?
Mefistofeles ei saa Fausti hinge, sest kuna Fausti poolt öeldud võlusõnad on öeldud inimkonda aidates ja seega sekkub jumal. Verega kinnitatud kokkulepet ei täitnud Mefistofeles.
31. Milline kirjanduslik liikumine Saksamaal valmistas ette romantismi tuleku ? Kuidas on Eesti seotud selle liikumisega?
Romantismi tuleku Saksamaal valmistas ette kirjanduslik liikumine „ Torm ja tung“. Selle kirjandusliku liikumise arvates algab kogu kultuur rahvaluulest ja ka eesti haritlased võtsid selle mõtteviisi üle.
32. Nimeta kaks inglise romantikust luuletajat .
Kaks kuulsamat inglise romantikust luuletajat on Byron ja Shelly.
33. Milline inglise kirjanik on rajanud romantilis -ajaloolise romaani? Too mõni näide.
Romantilis-ajaloolise romaani on inglise kirjanikest rajanud W. Scott . Näiteid: „ Ivanhoe “, „Rob Roy“.
34. Too viis romantismile omast tunnust romaanist „Jumalaema kirik Pariisis“.
Viis romantismile omast tunnust romaanist „Jumalaema kirik Pariisis“: tegelased on kangelased, tegelased on staatlised, kontrastid tegelaste vahel, tundelisus, jõuliste elamuste ja fantaasia rõhutamine.
35. Millise tuntud vene romantilise luuletaja vaarisa on seotud Eestiga ?
Eestiga on seotud vene romantilise luuletaja Puśkini vaarisa.
36. Kelle nimega seoses tähistatakse Eestis emakeelepäeva? Milles seisnes tema tähtsus? Mida tead tema loomingust?
Eestis tähistatakse emakeelepäeva seoses K. J. Petersoniga. Tema tähtsus seisnes kirjanduse rahvusliku omapära hindamises, eesti kirjanduse nn loomises ja nn maarahva laulikuks olemises. Ta kirjutas luuletusi, heroilisfilosoofilisi oode ja pastoraale, filosoofilisi traktaate ning tegi palju tõlketöid.
37. Milline kirjanduslik rühmitus taasavastab Petersoni loomingu?
Petersoni loomingi taasavastab kirjanduslik rühmitus „Noor-Eesti“.
38. Nimeta Kreutzwaldi peateos ja põhjenda selle teose olulisust.
Kreutzwaldi peateos on „Kalevipoeg“. See teos on oluline, sest on meie rahvuseepos , mis koosneb rahvajuttudest ja muistenditest . See teos on meie esivanemate pärand, kuid Kreutzwald lisas sinna palju ka ise juurde.
39. Mis iseloomustab Koidula loomingut?
Koidula loomingut iseloomustab romantilisus, isamaalisus ja üldinimlikud väärtused.
40. Nimeta Koidula kõige tuntum näidend.
Koidula kõige tuntum näidend on „Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola“.
41. Millist probleemi käsitleb Koidula „Säärane mulk...“?
Koidula „Säärane mulk...“ käsitleb rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, päriskohaostmist, sõjaväest kõrvalehoidmist ja sundabielu.
42. Nimeta vähemalt viis eesti soost kirjameest-haritlast 19. sajandi lõpust.
F. R. Kreutzwald, E. Bornhöhe, C. R. Jakobson , J. V. Jannsen ja J. Hurt .
43. Mis iseloomustab eesti rahvusromantilist kirjandust?
Eesti rahvusromantilist kirjandust iseloomustab: isamaalisus, igatsus, romantilisus, ajaloolisus, mütoloogia kasutamine ja rahvuslik eneseteadvus.
44. Kes algatas eesti kirjanduses romantilis-ajaloolise jutustuse?
Eesti kirjanduses algatas romantilis-ajaloolise jutustuse E. Bornhöhe.
45. Nimeta kolm E. Bornhöhe olulisemat teost.
E. Bornhöhe kolm olulisemat teost on: „ Tasuja “, „Villu võitlused“ ja „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad“.
11. klass
1. Tooge viis realistlikule kirjandusvoolule omast joont.
Viis realistlikule kirjandusvoolule omast joont on: sotsiaalsus , ühiskonna kriitiline käsitlemine, objektiivsus , kangelasteks harilikud inimesed, tavaline keel.
2. Millal ja kus pannakse alus realismile?
Realismile pannakse alus 1831 . aastal, Prantsusmaal.
3. Nimeta viis tuntumat realisti maailma kirjandusloost.
Viist tuntumat realisti maailma kirjandusloost on Stendhal , Balzac , Flaubert , Dickens ja Dostojevski .
4. Mida nimetatakse kriitiliseks realismiks?
Kriitiline realism on 19. sajandi kirjandusvool , mida iseloomustab tugev ühiskonnakriitika ja eetiline hoiak.
5. Mille poolest erineb realism romantismist ?
Realism erineb romantismist selle poolest, et: käsitleb eeskätt argielu, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust, vaatleb inimest ajaloolispoliitilistes ja sotsiaalsetes suhetes, tegevus on ajalisruumiliselt täpselt määratletud, põhjusel ja tagajärjel on seos, rõhutatakse tüüpilisust.
6. Mida nimetatakse jõgiromaaniks? Too näide Balzaci loomingust.
Jõgiromaan on ulatuslik romaanitsükkel ühiste tegelastega. Näide Balzaci loomingust on „Inimlik komöödia“.
7. Sõnastage „Isa Goriot “ põhiprobleemid.
„Isa Goriot“ põhiprobleemid on raha ja eetika .
8. Nimeta kolm Tśehhovi novelli, nn naer läbi pisarate.
Tśehhovi kolm nn naer läbi pisarate novelli on: „Paks ja peenike “, „Inimene vutlaris “ ja „Ametniku surm“.
9. Nimeta kolm Tśehhovi näidendit.
Kolm Tśehhovi näidendit on: „Kolm õde“, „Kirsiaed“ ja „ Kajakas “.
10. Mida tähendab Tśehhovi loomingus nn väike inimene?
Tśehhovi loomingus tähendab nn väike inimene halli massi kuuluvat inimest, kes ei taha areneda.
11. Kellele kuulub novell „Inimene vutlaris“ ja millist tähendust kannab novelli pealkiri?
„Inimene vutlaris“ on Tśehhovi novell. Novelli pealkiri tähendab inimest hallis massis – vutlar on suletud silmaring , vähene tahe ennast arendada ja õnne poole püüelda.
12. Selgita avatud novelli mõistet.
Avatud novelli puhul ei vii süzeearendus alati puändini, tooni annavad peidetud meeleolud, sündmused võivad isegi puududa . Avatud novelli nimetatakse ka tśehhovlikuks novelliks.
13. Nimeta vähemalt kolm L. Tolstoi romaani.
Kolm Tolstoi romaani on: „Sõda ja rahu“, „Anna Karenina “ ja „Ülestõusmine“.
14. Mida tähendab tolstoilus ?
Tolstoilus tähendab kristlikku ligimesearmastust, patriarhaalset (talupoeglikku) eluviisi, isiklikku enesetäiustamist ja kurjale vägivallaga mitte vastupanemist.
15. Kes kirjutas romaani „Kuritöö ja karistus “?
Romaani „Kuritöö ja karistus“ kirjutas F. Dostojevski.
16. Miks saab Raskolnikovist kurjategija ?
Raskolnikovist saab kurjategija, sest tal on ettekujutus , et maailmas on kahte sorti inimesi: erandlikke ehk geniaalseid ja kõikevõivaid ning tavalisi. Ennast peab ta üheks neist erilistest ja seega arvab enese omavat õigust teiste, tavaliste , üle kohut mõista, tappa ja varastada ning seeläbi teistele head teha.
17. Milline on Sonja tõde, milline Raskolnikovi oma – kelle tõde on õigem?
Sonja tõeks on kristlik ligimesearmastus ja tõekspidamine, et kellelgi ei ole õigust ükskõik millisel põhjusel võtta teise inimese elu. Raskolnikov aga arvas vastupidist; ta arvas ennast eriliseks , kõrgemaks inimeseks ja pidas loomulikuks, et sellistel inimestel on õigus madalamate üle kohut mõista ja tappa. Sonja tõde on kindlasti õigem.
18. Kuidas seob Napoleoni teema „Sõda ja rahu“ ning „Kuritööd ja karistust“?
Napoleoni teema seob mõlemat teost erakordsete, kõrgemate inimeste teemaga. Napoleon saatis paljud inimesed surma oma ideede läbiviimiseks. Ta arvas omavat õigust otsustada inimeste elude üle, pidades ennast kõrgemaks ja targemaks.
19. „Kuritöö ja karistuse“ juured on kinni oma ajas – nimeta olulisemad probleemid reformijärgse Venemaa elust, mis romaanis vastu peegelduvad.
Vastu peegelduvad vaesus , alkoholism , prostitutsioon, mõrvad, mängurlus, kihistumine .
20. Kes tõlkis eesti keelde „Kuritöö ja karistuse“?
„Kuritöö ja karistuse tõlkis eesti keelde A. H. Tammsaare .
21. Mis iseloomustab naturalistlikku kirjandust?
Naturalistlikku kirjandust iseloomustab elukujutuse täpsus ja erapooletus , elu mustema poole kujutamine, tõe teenimine, inimese ja ühiskonna käsitlemine loodusnähtusena. Naturalistid viljelesid peamiselt proosat .
22. Nimeta E. Zola tuntuim naturalistlik romaan.
E. Zola tuntuim naturalistlik romaan on „Söekaevurid“.
23. Mida tähendab „kadunud sugupõlv“ ja kelle loomingus see kajastub ?
„Kadunud sugupõlv“ tähendab maailmasõdade ajal elanud põlvkonda, kes oli muutunud tõrjuvaks ja küüniliseks. „Kadunud sugupõlv kajastub Remarque ’i, Hemingway , Fitzgeraldi loomingus.
24. Millise maa kirjanik on E. M. Remarque?
E. M. Remarque on saksa kirjanik.
25. Nimeta Remarque’i tähtsamad romaanid .
Remarque’i tähtsamad romaanid on „Läänerindel muutuseta“, „Aeg antud elada, aeg antud surra“, „Arc de Triomphe “ ja „Lissaboni öö“.
26. Millised probleemid kajastuvad Remarque’i loomingus?
Remarque’i loomingus kajastuvad sõjakoledused ja nende mõju sõduritele ja ka tsiviilisikutele ning võitlus armastuse eest ajal, millal ei võinud teada, kas tuleb pääsemine, vabaduskaotus või surm .
27. Nimeta Hemingway kolm tähtsamat romaani.
Hemingway kolm tähtsamat romaani on „ Vanamees ja meri“, „Ja päike tõuseb“ ja „Kellele lüüakse hingekella“.
28. Mille eest sai Hemingway Nobeli preemia?
Hemingway sai Nobeli kirjanduspreemia romaani „Vanamees ja meri“ eest.
29. Iseloomusta Hemingway kirjutamisstiili.
Hemingway kirjutamisstiili iseloomustab paradoksaalne mõte – teosed muudab keeruliseks nende lihtsus. Olulisim on see, mille kirjanik ütlemata jätab. Pearõhk on alltekstil. Hemingway stiil on vihjelis-sümbolistlik ning autobiograafiline.
30. Millal ja kus tekkis modernism ?
Modernism tekkis 20. sajandi alguses, Prantsusmaal.
31. Nimeta olulisemaid modernistlikke suundi.
Olulisemaid modernistlikke suundi: ekspressionism , futurism, kubism , konstruktivism, dadaism , sürrealism ja absurd .
32. Mis tingis modernismi tekkimise?
Modernismi tekkimise tingis üldine progress kõigis valdkondades, ühiskonna muutumine humaansemaks, linnastumine ja üksikisiku maailmavalu esilekerkimine.
33. Kuidas iseloomustasid end dekadendid oma manifestis?
Dekadendid iseloomustasid end kui moderniste. Nende arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt . Nende eesmärgiks oli anda edasi ideaali tajutavas vormis. Nad pidasid ennast ideaali väljendajateks.
34. Kes on dekadentide kõige silmapaistvam esindaja?
Dekadentide silmapaistvaim esindaja oli C. Baudelaire . Üks silmapaistvamaid oli ka O. Wilde .
35. Mis iseloomustab impressionismi?
Impressionismi iseloomustab tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundite vahendamine , hetkemulje kaudu asja olemuseni jõudmine.
36. Mis iseloomustab sümbolismi?
Sümbolismi iseloomustab sõnade kasutamine sümbolitena ehk võrdkujudena, hingeline kriis, nukrus, ükskõiksus maailma vastu, painajalikud surmamõtted. Sümbolistid võtsid kasutusele vabavärsi.
37. Kes esindavad eesti kirjanduses uusromantismi?
Eesti kirjanduses esindavad uusromantismi „Noor-Eesti“ (G. Suits, F. Tuglas ) ja „Siuru“ (A. Gailit , M. Under, J. Semper , F. Tuglas).
38. Mis iseloomustab futurismi ja kes on kõige silmapaistvam esindaja?
Futurismi iseloomustab fragmentaarsus ja keerulisus, trükitehnilised võtted, õigekirjast mitte kinnipidamine , kõnekeele kasutamine, matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine ning pidev taotluslik vastuolu oma publikuga. Futurismi kõige silmapaistvam esindaja on V. Majakovski .
39. Kus, millal ja millega seoses tekkis ekspressionism?
Ekspressionism tekkis 20. sajandi alguses, Saksamaal, seoses maailmasõdadega ja nende õudustega.
40. Kes kasutab esimesena teadlikult modernistlikke võtteid proosakirjanduses?
Proosakirjanduses kasutab esimesena teadlikult modernistlikke võtteid K. Hamsun .
41. Millal tekkis „Noor-Eesti“ ja kes sinna kuulusid?
„Noor-Eesti“ tekkis 1905. aastal. Sinna kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare.
42. Millise juhtlause sõnastas kirjandusrühmitusele „Noor-Eesti“ G. Suits?
G. Suits sõnastas „Noor-Eestile“ juhtlause: „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!“.
43. Milline oli „Noor-Eesti“ tähtsus?
„Noor-Eesti elavdas kultuurielu , tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri, viis kirjanduskriitika paremale tasemele , tõstis raamatukujunduse taset, arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara, tutvustas eestlastele maailma filosoofilisi suundi.
44. Nimeta viis fakti J. Liivi elust ja loomingust.
Juhan Liiv kannatas süveneva vaimuhaiguse all ning elas rasketes tingimustes, oli luuletaja ja proosakirjanik, töötas ajakirjanikuna „Virulases“, „Sakalas“, „Olevikus“, astus üles „Noor-Eesti“ albumites.
45. Iseloomusta J. Liivi luuleloomingut, lisa viis luuletuse pealkirja.
J. Liivi luulelooming on isamaaline, autobiograafilistes eleegiates peegeldub luuletaja enda traagika , loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. „Eile nägin ma Eestimaad !“, „Ta lendab mesipuu poole“, „ Helin “, „Üks suvepäev“, „Rändaja“.
46. Nimeta F. Tuglase sümbolistlikke novelle .
„Siil“, „Hunt“, „Hingemaa“.
47. Millist sõnumit kannab „Popi ja Huhuu “?
See novell räägib koerast ja ahvist, kes on jäetud omapead. Popi, olles ise küll targem ja tugevam, alistub ahvi tujudele sümboliseerides seega kuulekust ja allaheitlikust. Teda oli eluaeg keegi kamandanud ja nii võttis ta omaks ka ahv Huhuu käskudele allumise . Huhuu on jälle sümboliks liiderlikusele ning rumalusele.
48. Nimeta A. H. Tammsaare romaane.
„Tõde ja õigus“, „Kõrboja peremees“, „Põrgupõhja uus vanapagan “.
49. Milline on „Tõe ja õiguse“ filosoofiline kontsepstioon?
„Tõe ja õiguse“ filosoofiliseks kontseptsiooniks on tõeotsingud, mis ei vii sihile, sest tolleaegsetes tingimustes polnud võimalik tõe ja õiguse kooskõlani jõuda. Valitsevad on kuritöö, süü ja lunastuse teema.
50. Kelle tõde, kas Andrese või Pearu oma on kangem ja mille poolest?
Andrese tõde on kindlasti kangem, sest Andres oli aus ja mõistlik mees. Pearu aga raius oma tõdesid tihti vaid kiusu pärast, saades tihti tegelikult isegi aru, et Andresel on õigus. Pearu tundis ennast naabriga võistlevat ning tahtis põhimõtte pärast juba alati peale jääda.
51. Millisena näevad oma uut kodu Andres ja Krõõt Vargamäele minnes?
Vargamäele minnes näevad Andres ja Krõõt oma uut kodu armetuna. Nad teavad, et siin tuleb kõvasti vaeva näha ja miski ei saa enam edaspidi lihtne olema, kuid see on siiski nende oma kodu.
52. Miks on kõigil Vargamäe perenaistel aina silmad peos?
Kõigil Vargamäe perenaistel on aina silmad peos, sest tehakse meeletult tööd ja püütakse saavutada sellega võimatut, kuid peremehed kaklevad ja teevad kõigi elu sellega keerulisemaks. Naised küll püüavad nõu anda, kuid neid ei kuulata.
53. Milles süüdistab Andres ennast Krõõda surivoodil?
Andres süüdistab ennast Krõõda surivoodil selles, et ei pööranud naisele piisavalt tähelepanu ning ei saanud aru, et naisel oli liialt suur töökoormus.
54. Millise protsessiga saavutab Andres kohtus oma esimese võidu?
Andres saavutab kohtus oma esimese võidu valega protsessil, millel kakeldi selle üle, et magav Pearu oli Andrese rukkipõllule sõitnud.
55. Millisena näevad lapsed Vargamäed?
Lapsed näevad Vargamäed kui vanglat – igal pool mujal tundub elu parem.
56. Nimeta Tammsaare näidendeid.
„ Juudit “, „Kuningal on külm“.
57. Kellel Vargamäe lastest õnnestus saada haridus ja millises koolis?
Vargamäe lastest õnnestus saada haridus Indrekul, Mauruse erakoolis.
58. Kellele lastest jätab Andres oma talu?
Andres jätab oma talu vanimale pojale, Andresele.
59. Nimeta neli Marie Underi ballaadi.
„Orb“, „Taevaminek“, „Merilehmad“, „ Porkuni preili“.
60. Mille poolest eristub „Siuru“ varasemast eesti luulest ?
„Siuru“ eristub varasemast eesti luulest selle poolest, et on emotsionaalsem ja müstilisem. Siurulaste põhimõtteks oli ärritada kodanlasi – luuletati lilledest ja armastusest ajal, mil käis sõda.
12. klass
1. Millal ja millega seoses hargnes eesti kirjandus 20. sajandil kaheks ja kuidas neid nimetatakse?
20. sajandil jagunes eesti kirjandus kaheks seoses 1944. aastal alanud Nõukogude Liidu teise okupatsiooniga Eestis. Selle tõttu põgenesid paljud Eestist välismaale, sealhulgas paljud kultuuriinimesed ja kirjanikud. Eesti kirjandus jagunes pagulas- ja kodukirjanduseks.
2. Nimeta kaheksa kirjanikku, kes 1944. aastal lahkusid Eestist.
1944. aastal lahkusid Eestist Gustav Suits, Marie Under, Bernard Kangro , Karl Ristikivi , August Gailit, August Mälk, Artur Adson , Henrik Visnapuu jpt.
3. Millistesse perioodidesse jaguneb eesti kirjandus aastatel 1944-1990?
Aastatel 1944-1990 jaguneb eesti kirjandus stalinismiperioodiks, sulaperioodiks, stagnatsiooniperioodiks ja nüüdiskirjanduseks.
4. Miks ilmus aastatel 1945-1953 nii vähe kirjandusteoseid?
Aastatel 1945-1953 ilmus nii vähe kirjandusteoseid, sest valitses üldine segadus ja teadmatus selle üle, kuidas kirjutada Nõukogude Liidu standardite järgi. Eestiaegsete kirjanike tegevus keelati suuresti ära ja noorte pealekasv võttis aega.
5. Millise vabanemise tõi kirjandusse niinimetatud sulaaeg ?
Sulaaeg tõi kirjandusse stalinikultusest vabanemise, senisest enam lubati arendada ka rahvuskultuuri, kuigi nõukogude võimu range kontrolli ja järelevalve all.
6. Millist romaaniźanri viljeles J. Kross? Too näiteid.
J. Kross viljeles ajaloolise romaani źanri. Näiteks: „Keisri hull“ ja „Kolme katku vahel“.
7. Millist Ristikivi teost peetakse modernismi algatajaks eesti kirjanduses?
Modernismi algatajaks eesti kirjanduses peetakse Ristikivi „Hingede ööd“.
8. Iseloomusta Ristikivi „Hingede öö“ ülesehitust.
„Hingede öö“ koosneb kahest osast, mille vahel on nn „ seletav kiri“ proua Rohumaale. Kiri on kui modernistlik manifest, milles autor põhjendab kirjutamislaadi.
9. Millal tekkis postmodernism ?
Postmodernism tekkis 20. sajandi teisel poolel.
10. Iseloomusta postmodernismi viie tunnusega.
Postmodernismile on iseloomulik: ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu; ideede lõtv seotus ; paranoilisus; kindla teemaderingi eristamatus; publiku provotseerimine.
11. Nimeta Salingeri peateos, too välja keskne probleem.
Salingeri peateos on „ Kuristik rukkis“, mille keskne probleem on ühiskonna ja tema väärtushinnangute väärastumine. Peategelane näeb seda väärastumist ja ei taha elada oma elu selles väärastunud maailmas. Ta püüab selle vastu võidelda, kuid tõdeb aja jooksul, et millegi nii suure vastu tema üksi ei saa.
12. Milles näeb Holden „kuristikku“?
Holden näeb „kuristikku“ enda ja ülejäänud ühiskonna üldises erinevuses ja väärtushinnangute erinevuses.
13. Nimeta viis Nobeli kirjanduspreemia laureaati.
E. Hemingway, K. Hamsun, T. Mann , H. Hesse , A. Camus .
14. Nimeta ilukirjanduse kolm põhiliiki, tooge iga juurde üks näide eesti kirjandusest ja üks näide maailma kirjandusest.
Eepika : J. Kross „Kolme katku vahel“, F. Kafka „Protsess“; lüürika: D. Kareva „Orvujälg“; E. Dickinson „Armastuskirjad“; dramaatika : L. Koidula „Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola“; W. Shakespeare „Romeo ja Julia“.
15. Nimeta Eesti hümni sõnade ja viisi autorid.
Eesti hümni sõnade autor on J. V. Jannsen ja muusika autor on F. Pacius.
16. Eesti hümni sõnad.
"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
kui kaunis oled sa!
Ei leia mina iial teal
see suure, laia ilma peal,
mis mul nii armas oleks ka,
kui sa, mu isamaa!
Sa oled mind ju sünnitand
ja üles kasvatand;
sind tänan mina alati
ja jään sull' truuiks surmani,
mul kõige armsam oled sa,
mu kallis isamaa!
Su üle Jumal valvaku,
mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa,
mu kallis isamaa!
17. Nimeta M. Bulgakovi peateos.
M. Bulgakovi peateos on „Meister ja Margarita“.
18. Selgita väidet „käsikirjad ei põle“.
„Käsikirjad ei põle“ tähendab seda, et tõde tuleb alati päevavalgele ja õiglus võidab.
19. Mis põhjusel saabub Woland Moskvasse?
Woland ehk saatan saabub Moskvasse, sest Moskva sümboliseerib Nõukogude Liidu südant. Bulgakov naeruvääristab „Meistri ja Margaritas“ Nõukogude Liitu ja annab saatana ja tema kaaslaste tempude abil ülevaate Nõukogude Liidus valitsevast vassimisest ja inimeste ning kõige inimväärse ahistamisest ja mahasalgamisest. Teos on sügavalt Nõukogude Liitu õõnestav ja selle üle naljaheitev. Bulgakov ennustas ette Nõukogude Liidu lagunemise ja kõige ilmsikstuleku. Käsikirjad ei põle - tõde tuleb alati päevavalgele ning õiglus võidab.
20. Selgita väidet, et „Meister ja Margarita“ on autobiograafiline teos.
„Meister ja Margarita“ on autobiograafiline teos, sest Bulgakovi enda teoseid ei tahetud samuti avaldada ja neid kritiseeriti rängalt nagu ka Meistri käsikirju. Samuti oli kirjanikul probleeme tervisega , samamoodi Meistril. Bulgakovi loomingut kaitses vapralt tema naine, kes ka aastaid pärast kirjaniku surma „Meistri ja Margarita“ lõpetas ning välja andis. Samamoodi kaitses Meistri käsikirju Margarita.
21. Mida nimetatakse maagiliseks realismiks? Nimeta tähtsaim esindaja.
Maagiliseks realismiks nimetatakse kirjandusvoolu, milles maagilisi elemente kujutatakse realistlikus kontekstis – reaalne ajalooline tegelikkus on läbi põimitud fantastiliste või üleloomulike kujunditega. Tähtsaimad esindajad on G. G. Marquez ja M. Bulgakov.
22. Mis iseloomustab sümbolismi? Kus ja millal see alguse sai?
Sümbolismi iseloomustab spirituaalsus, kujutlusvõime, unenäod, tõekspidamiste ja olukordade kirjeldamine sümbolite abil. Sümbolism sai alguse 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias.
23. Nimeta C. Baudelaire’i tuntuim luulekogu . Too viis iseloomustavat märksõna tema loomingule.
C. Baudelaire’i tuntuim luulekogu on „Kurja lilled“. Tema loomingut iseloomustab vaimupimeduse ja tehnilise progressi tõttu kannatav „kunstnik“, loovusest ja vaimsusest tulenevad pinged , lahenduse otsimine veini, oopiumi ja haśiśi toel, sümbolite kasutamine, nn ühiskondliku moraalitunde solvamine .
24. Mis on M. Maeterlincki sümbolistliku näidendi „Sinilind“ sõnumiks?
„Sinilinnu“ sõnumiks on usk ja lootus ning vajadus nende poole püüelda, elukogemuse vajalikkus ja kõige ning kõigi hindamine, mida või keda ollakse oma eluteel kohanud.
25. Too viis märksõna F. Kafka loomingu iseloomustamiseks. Nimeta kolme tema teose pealkiri.
F. Kafka loomingule on iseloomulik sümbolite kasutamine, allegoorilisus, inimeksistentsi väljapääsmatus, fatalism ning neist tulenev võõrandumine, bürokraatliku masinavärgi ja selle ebaõigluse, hullumeelsuse ja juhmuse kirjeldamine. „ Metamorfoos “, „Protsess“, „Otsus“.
26. Millest räägib H. Hesse romaan „ Stepihunt “?
„Stepihunt“ räägib eraklikust intellektuaalist, Harry Hallerist, kes ei suuda endas lepitada „inimest“ ja „ hunti “ ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Ta põlgab kodanlikku mugavust ja heaolu, kuid samas kuulub oma harjumustega sellesse maailma. Ta igatseb lapseea kõikehõlmava sootu armastuse järele. Teos on sügavalt filosoofiline ja autori enda vaimseid segadusi ning eksirännakuid kirjeldav.
27. Mis iseloomustab eksistentsialismi? Nimeta kolm autorit .
Eksistentsialismi iseloomustab filosoofilisus, mõtlemise rakendamise vajadus nii isiklikus kui ühiskondlikus elus ning poliitikas. J.-P. Sartre , A. Camus, K. Jaspers .
28. Nimeta kolm teemat, mida käsitleb oma loomingus A. Camus. Mis iseloomustab absurdiinimest?
A. Camus käsitleb oma loomingus inimese ja maailma suhteid, enesetunnetuse ning olemasolu küsimust; lähtepunktiks on absurd – inimese ja maailma vastasseis; absurdist ei ole väljapääsu, kuid selle vastu tuleb võidelda. Absurdiinimene otsib võimalikult mitmekesiseid kogemusi, et oma olemasolu täita ja õnnelik olla, mässava inimese tegevus aga lähtub ühisväärtustest, üldisest inimloomusest ning kutsub üles olema kaastundlik ja teistest hoolima.
29. Nimeta viis tänapäeva eesti proosa autorit.
K. Kender, A. Kivirähk, K. Kõusaar, M. Mutt , K. Rakke.
30. Nimeta viis tänapäeva eesti luule autorit.
D. Kareva, K. M. Sinijärv, J. Rooste, H. Krull , Contra.
31. Millised ajakirjad on keskendunud eesti keele ja kirjanduse kajastamisele ja arendamisele?
„Vikerkaar“, „Keel ja kirjandus“, „Looming“.
32. Nimeta teatrietendus, mida viimati vaatamas käisid. Kes oli autor ja mis oli nähtu peamõtteks?
Viimati käisin vaatamas C. Gorostiza etendust „Vana tango “, mille peamõtteks oli unistuste edasilükkamine määramata ajaks ja arutelu selle üle, miks koheldakse inimesi, kes julgevad oma unistusi täide viia, hullude ja imelikena.
33. Nimeta viis fakti J. Tätte loomingu kohta.
J. Tätte looming on väga mitmekülgne: ta on tegelenud lavastamise, nätlemise, näitekirjanduse, laulutekstide kirjutamise ja kirjandusega.
34. Nimeta viie teose pealkirjad A. Kivirähki loomingust. Millele on ta oma loomingus keskendunud? Iseloomusta tema kirjutamislaadi.
„ Rehepapp , ehk, November“, „Vargamäe vanad ja noored“, „Vanamehed seitsmendalt“, „Mees, kes teadis ussisõnu“, „ Kaelkirjak “. A. Kivirähk on oma loomingus keskendunud eesti inimesele ja tema vigadele läbi huumoriprisma. Tema kirjutamislaad on vaimukas , irooniline , tragikoomiline.
Eesti kirjandus (täiendavalt)
Rahvaluule
1. Mis on animism ?
Animism on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete ja loodusnähtuste hingestatusesse.
2. Nimeta rahvakalendri viis tähtsamat püha.
Rahvakalendri viis tähtsamat püha on: jaanipäev, jõulud, suvisted, künnipäev, karjalaskepäev.
3. Milline erinevus on muinasjutu ja muistendi vahel?
Muinasjutt on teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muistend kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega.
4. Nimeta kolm erinevust rahvaluule ja ilukirjanduse vahel.
Rahvaluule on pärimuslik ehk traditsiooniline vaimne looming, mis on pärandunud eelmistelt põlvkondadelt kirjasõna vahenduseta. Ilukirjandus on kirja pandud kunst , mis ei ole eelmistelt põlvkondadelt pärandunud ja millel ei pea olema tõe väärrtust.
Rahvuslik ärkamisaeg
1. Nimeta varase rahvusliku ärkamisaja kolm tähtsamat tegelast.
J. V. Jannsen, C. R. Jakobson , J. Hurt.
2. Milline on Faehlmanni kuulsaim müüditöötlus?
Faehlmanni kuulsaim müüditöötlus suur osa „Kalevipoja“ põhisündmustikust.
3. Miks jõudis K. J. Petersoni looming trükki alles sada aastat peale tema surma?
Petersoni looming jõudis trükki sada aastat peale tema surma, sest tema loomingu tõstis au sisse G. Suits, kes oli „Noor- Eesti“ vaimne juht. „Noor-Eesti“ elustas eesti pärimusi, mille kunagi oli kirja pannud K. J. Peterson . Varasemat ilmumist takistasid okupatsioonid ja sõjad. „Noor- Eesti“ oli mässumeelne kultuurpoliitline liikumine ja hea viis võõrvõimule vastu astuda oligi eesti „oma asja“ elustamine.
4. Kelle sünnipäevaga seoses tähistame 14. märtsil emakeelepäeva?
14. märtsil tähistame emakeelepäeva seoses K. J. Petersoni sünnipäevaga.
5. Millised olid rahvusliku liikumise eesmärgid?
Rahvusliku liikumise eesmärgid olid: rahvalaulude ja – kommete põlistamine, eesti rahva ühtekuuluvuse tunnistamine, samal ajal rahva harimine.
6. Millised olid rahvusliku liikumise tähtsamad sündmused ja ettevõtmised?
Rahvusliku liikumise tähtsamad sündmused olid: esimene eestikeelne regulaarselt ilmuv nädalaleht Pärnu Postimees (1857), Tartu laulu- ja mänguseltsi Vanemuine asutamine (1865), esimene eesti üldlaulupidu (1869).
7. Nimeta tuntumaid rahvusromantilisi kirjanikke.
L. Koidula, E. Bornhöhe, A. Saal , J. V. Jannsen.
8. Milles seisnes venestusreformide sisu?
Venestusreformide sisu seisnes vene keele ja kultuuri pealesurumises: vene keelele anti eelisseisund, soodustati venekeelset haridust, segaabielusid, vene õigeusku astumist, venelaste elamaasumist eesti aladele .
Sajandivahetuse ja –alguse kirjandus
1. Millised muutused toimusid kirjanduses (Liivi ja Vilde vastasseis)?
Sajandivahetuse ja –alguse kirjandus avardus – muutus euroopalikumaks. Taheti vabaneda saksa ja vene mõjudest. Tekkisid nn agressiivsed kultuurpoliitilised liikumised. Teiste seas võitles saksa ja vene mõjude vastu ka J. Liiv. Vilde aga kuulus vanameelsete kilda ja võitles uuenduste vastu.
2. Millised olid „Noor-Eesti“ tekkimise põhjused?
„Noor-Eesti“ tekkimise põhjused olid: noore haritlaskonna eneseotsingud, soov ja vajadus muuta eesti ühiskonda. Üks eesmärkidest oli avarada eesti vaimset vaatepiiri senistest saksa ja vene mõjudest laiemale euroopalikule pinnale.
3. Nimeta neli tuntumat nooreestlast.
Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde.
Siuruluulest arbujateni
1. Miks oli siuruluule uudne ja śokeeriv?
Siuruluule oli uudne ja śokeeriv, sest oli varasemast tunduvalt emotsionaalsem ja müstilisem. Valdavalt esines ka tige ning irvitav iroonia. Taheti ärritada kodanlasi.
2. Kes kuulusid Siurusse?
Siurusse kuulusid: A. Gailit, M. Under, J. Semper, F. Tuglas, A. Adson, H. Visnapuu.
3. Miks tekkis Tarapita ?
Tarapita tekkis vajadusest võidelda kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas. Erinevalt „Noor-Eestist“ ja „Siurust“ jätsid tarapitalased tagaplaanile tundeelamused ning asusid analüüsima ja üldistama, astudes võitlusse ohtlike sotsiaalsete pahedega. „Tarapita“ oli eelkõige kirjanduspoliitiline rõhmitus. Taheti ärritada kodanlust.
4. Kuidas vastandus ajaluule siuruluulele?
Siurulased luuletasid karmil sõjaajal lilledest ja armastusest, ajaluule kajastas sõjaõudusi.
5. Iseloomusta arbujate luulet.
Arbujate luulet iseloomustab vormitäius ja keelelise väljenduse puhtus . Tähtis on individuaalsus ja vaimne iseseisvus .
6. Nimeta tuntumaid arbujaid.
Tuntumad arbujad: B. Alver , H. Talvik, B. Kangro, U. Masing, P. Viiding , A. Sang, K. Merilaas , M. Raud.