Referaat Lähiaja okupatsioonid Eestis 1939-1944 Tallinn Esimene Nõukogude okupatsioon 1930. aastate lõpul Leedu, Läti ja Eesti juhtide erineval määral ilmnenud Saksa orientatsioon osutus väga lühinägelikuks: kuna loodeti jõudude tasakaalu püsimisele Moskva ja Berliini vahel, ei osatud ette näha viimaste omavahelist kokkumängu. 1939. aasta 23. augustil sõlmitud NõukogudeSaksa mittekallaletungilepingu (tuntud ka HitlerStalini või Molotovi Ribbentropi pakti nime all) salajase lisaprotokolliga Moskva mõjusfääri määratud Baltimaad jäid välispoliitilisse isolatsiooni. Teise maailmasõja puhkedes kuulutas Eesti end neutraalseks ning ei korraldanud mobilisatsiooni ega teinud muid ettevalmistusi võimaliku välisagressiooni tõrjumiseks. Vahetult pärast uue valitsuse ametissenimetamist alustasid okupandid iseseisva Eesti riigiaparaadi,...
Ajalugu Puhkemise põhjused Poliitilised eeldused Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. (Molotov - Ribbentropi pakt.) Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Tähtsamad sõjad Talvesõda (30. nov. 1939 – 13. märts 1940) Rünnak Pearl Harborile ( 7.detsember 1941 – 8. Detsember 1941) Stalingradi lahing (21. augustist 1942 2. veebruarini 1943) Kurski lahing (4. juuli 1943 – 23. august 1943) Berliini lahing (16. aprill 1945 – 2. mai 1945) Teise maailmasõja lõpp Teine maailmasõda lõppes 2. septembril 1945. Enne seda teeb Hitler Berliinis enesetapu ja USA saadab kaks aatompommi Jaapanisse. ...
EV perioodist Eesti okupeerimiseni 1. Vaikiv ajastu (ptk.16) 1) Sõjaväeline riigipööre Päts ja Laidoner teostasid selle 12.03.1934.a. Võtsid oma kontrolli alla Tallinna kesklinna ja Toompea. Vahistati vapse kogu maal (u. 400). Õhtul kehtestas valitsus Pätsi nõudel 6 kuuks üleriigilise kaitseseisukorra ning määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Suleti vapside organisatsioon, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Lükati valimised edasi kaitseseisukorra lõpuni ning tühistati vapside saadikumandaadid kohalikes omavalitsustes. Algas puhastustöö riigiaparaadis. 2) Pätsi ja Laidoneri võimu kindlust. Määrasid peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbundi. Septembris pikendati kaitseseisukorda 1.a. võrra (liikusid automaatselt edasi ka riigivanema ja parlamendi valimised). Parlament ,,vaikivasse olekusse" (Riigikogu söendas valitsuse samme arvustada, aeti rahvasaadikud...
Eesti II maailmasõjas 1. E. Omariikluse kaotus 1939-1940 *Pärast MRP d nõudis Moskva punaarmee sissetoomist eestisse. 28. Sept sunniti eesti alla kirjutama baaside lepingule. *1940 juunis nõudis Venemaa Eesti valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist riiki. *Punaarmee okupeeris Eesti 17. Juunil *Mõned päevad hiljem korraldas Moskva töörahva revolutsiooni. *6. August 1940 võeti Eesti NSV Liidu koosseisu. Eestist sai ENSV 2. Nõukogude okupatsiooniperiood 17.juuni 1940-28. august 1941 *Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti. *Kehtestati NK konstitutsioon ja seadused * Loodi uued kõrgemad riigiorganid *Senised riigiametnikud asendati kommunistidega *Kommunistlik partei oli ainuke lubatud p...
elada, sest võõrvõimud keelasid paljude asjadega üldse eestlastel tegeleda. millega nad tegelikult oleksid soovinud harrastada. Vene võõrvõimu ajal olid osad asjad piiratud kogustes kättesaadavad. Vene võõrvõimu all olid poed enamasti tühjad või ei olnud piisavalt kaupa saada, sest soovitud kaup oli kallis. Nõukogude ajal said kõike endale lubada ainult jõukamad/ mõjukamad eestlased, kellel oli hea töökoht ja piisavalt hea sissetulek. Eestis toimusid mitmed okupatsioonid, mille tulemustel lahkus väga palju inimesi võõrvõimude all olles teistesse riikidesse. Enamik eestlasi ei jõudnud oma kodumaale tagasi, sest osad kas jätsid oma elu teises riigis või ei soovimud naasta. Okupatsioonide ajal taheti võtta kõik kaasa, mis tundus eluks vajalik olevat. Kõike ei tohtinud kaasa võtta okupatsiooni ajal, sest inimesed pidid okupeerima end teisse riiki, jättes koduloomad koju. Okupatsioonide
varauusaeg (1550 1800) uusaeg (19.saj. - 20.saj.algus) Liivi sõda, Eesti ala uued jagamised (Rootsi, Taani, Poola) Rootsi aeg (1645-1710): Tartu ülikool, talurahvakoolid, pärisorjuse kinnitamine, Suur nälg Põhjasõda, Vene aeg (1710 1917): pärisorjuse tugevnemine 1816, 1819 pärisorjuse kaotamine ärkamisaeg, venestusaeg, 1905.a.revolutsioon 4. Lähiajalugu (al. 20.saj. ) Esimene maailmasõda, Eesti Vabariigi sünd, Vabadussõda Eesti aeg (1918 1940), Teine maailmasõda, okupatsioonid Nõukogude aeg (1944 1991) Taasiseseisvumine 1991, Eesti aeg
varauusaeg (1550 1800) uusaeg (19.saj. - 20.saj.algus) Liivi sõda, Eesti ala uued jagamised (Rootsi, Taani, Poola) Rootsi aeg (1645-1710): Tartu ülikool, talurahvakoolid, pärisorjuse kinnitamine, Suur nälg Põhjasõda, Vene aeg (1710 1917): pärisorjuse tugevnemine 1816, 1819 pärisorjuse kaotamine ärkamisaeg, venestusaeg, 1905.a.revolutsioon 4. Lähiajalugu (al. 20.saj. ) Esimene maailmasõda, Eesti Vabariigi sünd, Vabadussõda Eesti aeg (1918 1940), Teine maailmasõda, okupatsioonid Nõukogude aeg (1944 1991) Taasiseseisvumine 1991, Eesti aeg
Tulgu mis tuleb Rutt Poolakese II KU Barack Obama kõne jääb kõikidele kindlasti väga pikaks ajaks meelde. See kõne oli eriline mitte ainult sisu poolest, vaid ka selle poolest, kui siiralt ja nauditavalt Obama seda edasi andis. Kõne kinnitas eelkõige Eestile ja teistele Baltimaadele, et nad on kaitstud ning mitte kunagi ei kaota nad enam oma iseseisvust. Olles kõne ära vaadanud, paistis silma just see, kuidas Obama suhtus Eesti riiki. Ta tõi välja, kui palju on Eesti kannatanud, olles üle elanud erinevad okupatsioonid, rõhumised, sõjad, küüditamised jne ning kuidas peale kõike seda on Eesti riigil õnnestunud jääda vabaks. Ka minu arvates on see väga imeline, kui palju on Eesti üle elanud ning ma olen väga õnnelik, et ma elan vabas, sõltumatus ja demokraatlikus riigis. Obama mainis ka, kui oluline oli...
juuni. 1941.a. 10)Mida tähendab Suur Isamaasõda? Saksamaa ja NSV Liidu vaheline sõda 1941. 22 juuni 11)Mida tähendab Pearl Harbor? 1941. a.detsembris Jaapani rünnak USA mereväebaasile. 12)Millised riigid astuvad Hitleri vastu 1941.a.? Suurbritannia, USA, NSV-Liit. 13)Milline lahing on murranguks II MS-s? Stalingradi lahing- 1942. 14)Missuguses lahingus tegi Saksamaa viimaseid katseid võitmiseks? Kurski lahingus- 1943. 15)Millal ja kus avati Teine rinne? Prantsusmaal- 1943.a. 16)Millised okupatsioonid ja milllal on toimunud Eestis? 1940-1941- NL I okupatsioon. 1941-1944- Saksamaa okupatsioon. 1944-1991-NL II okupatsioon. 17)Millise jõe ääres kohtusid lääneliitlased, et alistada saksamaa? Elbe jõe ääres. 18)Missugused sündmused jäid veel II MS lõpetama Kaug-Idas? USA kasutas tuumapommi, mis heideti Jaapanile. 19)Jalta-1945.a.veebruaris.Plaaniti kuidas Saksamaa lõplikult purustada. Potsdam-1945.a.juulis-augustis.Sõjaroimarid kohtu alla. Teheran-1943.aasta lõpul
Osa kirjanikest läks kaasa Nõukogude võimuga (J. Vares Barbarus, A. Jakobson). Sõja alguses põgenesid mitmed juunipööret tervitanud autorid Nõukogude Liidu tagalassed, kus jätkasid tegevust. 1943. aastal asutati Moskvas Eesti Nõukogude Kirjanike Liit. 1944. aastal lahkusid kodumaalt läände kümned tuhanded inimesed, nende hulgas paljud juhtivad kirjanikud (Gailit, Under). Pagulaskirjandus jäi aastateks isoleerituks kodumaast ja mõistagi ka Eesti Nõukogude kirjandusest. Okupatsioonid kehtsetasid ranged tsensuurisüsteemi. Aastatel 1940-1944 kahanes märgatavalt uute eesti keelsete kirjandusteoste hulk. Aastatel 1940- 1944 ilmunud väärtkirjandus: · K.Ristikivi - "Võõras majas" 1940 · K.Ristikivi - "Rohtaed" 1942 · A.Gailit - "Ekke Moor" 1941 · F.Tuglas - "Unelmate maa" 1942 · A. Mälk - "Hea sadam" 1942 · M.Under - "Mureliku suuga" 1942 · H.Visnapuu - "Tuule-ema" 1942 1950. aastal toimus EK(b)P 7
sündmused: II maailmasõda, baaside ajastu (Vene vägede sissetoomine), ENSV loomine, küüditamine (1941, 1949, umbes 30000 inimest), Saksa (1941 -1944) ja Nõukogude (1940 1941; 1944 - 1991) okupatsioonid, pommitamised, pagulusse suundumine (1943/1944 ligi 70000 inimest, lahkus 2/3 haritlastest), kirjandus: pagulus kirjandus (piiri taga kirjutatud, enamik teoseid anti välja välismaal ja sealsetes kirjastustes, ilmus rohkem teoseid), tagala kirjandus (sõdivate riikide rahulikus piirkonnas kirjutatud, NSVL tagalas loodi kunstiansambleid ning anti välja raamatuid), Eesti kirjandus (Eestis kirjutatud, kaasaminek
Kuidas eesti keelt kaitsta? Eestis elab umbes 1,3 millionit inimest, neist praeguseks vaid 69% eestlasi. Seda on võrdlemisi vähe võrreldes maailmamastaabiga. On palju spekuleeritud, et eesti keel ei jää püsima ning on hääbumisohus. Vaatamata sellele, et rahvaarv on väike, oleme siiski jätnud oma ilusa keelestruktuuri ja kõlaga jälje teiste maailma rahvaste kultuuriellu ja ajalukku. Mida saaksid eestlased veel teha oma keele säilimiseks ja arenguks? Eestlased on kõige pessimistlikumad vene keelest üle toodud sõnade suhtes ning levinud arusaamaks on kujunenud, et vene keel ja vene kultuur ohustab paljuski eesti keelt. Tagaplaanile jäetakse hoopiski inglise keel, mis mõjutab praegu hoopis jõulisemalt eesti keelt ja keeleuuendamist. Eesti kodanikud kasutavad palju sõnu, mis on üle toodud teistest keelest: inglise, saksa, vene ja soome keelest. Nii tekib släng, mille juurdumisel on sellest ü...
Sõjad Miliseid Eesti sõdasid teie teate? Päevakavas Eestlaste muistne vabadusvõitlus(13. sajand) Keskaja lõppedes algas Eesti alal sõdadeperiood, mis kestis 150 aastat Liivi sõda (1558–1583) Rootsi-Poola sõjad (1600–1629) Vene-Rootsi sõda (1656–1661) Põhjasõda (1700–1721, Eesti alal kuni 1710) Vabadussõda (1918–1920) Eestlaste muistne vabadusvõitlus • Toimumisaeg: 13. sajand • Toimumiskoht: Praegune Eesti ja Läti ala • Tulemus: Eestlaste alistamine ja ristiusustamine • Osalised: Riia piiskopkond, Mõõgavendade ordu, latgalid, liivlased, Taani kuningriik, Rootsi kuningriik, Vene vürstiriigid, leedulased, eestlased, Vene vürstiriigid Liivi sõda • Toimumisaeg: 1558-1583 • Toimumiskoht: Vana- Liivimaa • Tulemus: Keskaegse Liivimaa lagunemine ja selle ärajagamine sõja lõpuks Poola, Rootsi ja Taani...
ülesastumine toimus 3.novembril 1936 Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Publik võttis kontserdi hästi vastu, piletid olid välja müüdud. Samas ei jäänud dzäss ainult linnamuusikaks.Oma dzässorkestrid tegutsesid ka sellistes väikestes kohtades nagu Karksis, Sammastes, Uue-Karistes ja Pöide-Uuemõisas.See, et tavapäraseid dzässipille nagu saksofone polnud alati saada, ei seganud muusikuid. Eesti dzässi loomuliku arengu peatasid Teine maailmasõda ja okupatsioonid. DZÄSSMUUSIKUD EESTIS KAASAJAL Raivo Tafenau muusikutee algas akordioniõpingutega Pärnu muusikakoolis.Saksofoni võttis ta kätte alles 17-aastaselt, kui hakkas mängima dixieland-bändides. Ta lõpetas Tallinnas G.Otsa nimelise muusikakooli akordionistina. Peale sõjaväge mängis Raivo Tafenau mitu aastat mööda Venemaad tiirutavates popansamblites.1991.a. sai temast Eesti Raadio bigbändi liige.Umbes samal ajal hakkas ta osalema ka Urmas Lattikase ansamblis.1994.a. pärjas Eesti
Mats Traadi romaanid. (Kirjanik on olnud mehhanisaator, lõpetas Moskvas kirjandusinstituudi ja kõrgemad rezissööride kursused. Hiljem kutseline kirjanik) Romaanide ja lühiproosa peateemaks on maa ja tema harija, töö ja inimene läbi aegade. 1. Varasem maa-aineline proosa .Novellikogu ,,Koputa kollasele aknale" maaelupildid 50-st aastaist, rusuvad olud ja raskete aastate tusane atmosfäär. Paljud on põgenenud maalt linna, kohalejäänud elavad seesmiselt rahulolematult, tujutult, unistavad ja ei oska oma eluga midagi mõistlikku peale hakata. Traat tunneb muret hallilt ja loiult elatud elu pärast, hoiatab rutiini ja ükskõiksuse eest. Kogumikus kordub sageli unistuste ja tegelikkuse lahkuminemise teema. .Teine proosaraamat ,,Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" peategelane Ruttar pumpab sovhoosis lehmadele vett ja saab töö nüristavast ringist välja ainult unistades. Inimesed on allaheitlikud, saatusega leppijad. Ruttar saab aru, et ta pea...
Hetkel oli Vabamus väga huvitav näitus „Vabadusel ei ole piire“. Näituse sisu oli okupatsioonist, vastupanust, taastamisest ja vabadusest, mis koosnes viiest osast: „Ebainimilikus“, „Eksiilis“, „Nõukogude Eesti“; „Taastamine“, ja „Vabadus“. Näituse osa „Ebainimlikus“, räägib näituse kõige tumedama ajajärguga meie ajaloost. Ajajärguga, kui inimlikust nappis suures osas Euroopas. Teine maailmasõda tõi Eestile kaasa iseseisvuse kaotamise ning okupatsioonid – sõja algul ja lõpus Nõukogude Liidu, sõja keskel Natsi – Saksamaa võimu. Kummagi totalitaarse riigi otsatut kurjust sümboliseerib ilmekalt loomade vedamiseks mõeldud vagun – Stalin kasutas neid miljonite inimeste saatmiseks Gulagi laagritesse ning küüditamiseks kodumaalt tuhandete kilomeetrite kaugusele; Hitler lasi neis transportida miljoneid inimesi koonduslaagritesse, millest mitu asus ka Eestis. Seal ruumis
Kümnen Teemad Autorid Teosed Huvitavat d 1940 Kommunistlik propaganda. Juhan Smuul, Debora Vaarandi, Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad", ,,Poeem Okupatsioonid kehtestasid range Luule Poeem, võitlus ja igatsusluule. Karl Ristikivi, August Gailit Stalinile", ,,Mina kommunistlik noor". Debora tsensuurisüsteemi. Aastatel 1940 Proosa ja draama jutustus, olu-kirjeldus, Friedebert Tuglas, August Mälk Vaarandi ,,Põleva laotuse all", ,,Talgud Lööne soos". kahanes märgatavalt uute eestike
Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri Jossif Stalini algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal võimaldanud vastavalt maailmarevolutsiooni ideedele allutada kogu Euroopa. Lepingu salaprotokolliga jagati ära ka Vahe-Euroopa. (Vastastiku abistamise pakt: 28sept Eesti, 5okt Läti, 10okt Leedu, 30nov Soome ja Talvesõda. Okupatsioonid 1940: 15juuni Leedu, 17juuni Eesti ja Läti, 28juuni Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. NSV Liiduga liideti: 3aug Leedu, 5aeg Läti, 6aug Eesti.) NSV Liidule: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina. Saksamaale Poola lääneosa ja Leedu. II MS (1sept 1939 2sept 1945) Teljeriigid ehk Kolmikpakti riigid: ja vastu liitlasriigid Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Jaapan (Sooma, Prantsusmaa Nõukogude Liit, USA jt
Saksa juhtkonna poolt luba antud SS koosseisu moodustatud väeosa, Eesti laskurkorpus punaarmee rahvuslik väekoondis, holokaust natsionaalsotsialistlikus Saksamaal ja tema okupeeritud aladel toimunud juutide laushävitamine surmalaagrite gaasikambrites, mille tagajärjel jukkus ligi 6 mln inimest, Jalta (04 11. 02.1945) 1945 a veebruaris toimunud konverents, millel osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt, kus otsustati, et asutatakse ÜRO, pandi paika okupatsioonid Saksamaal ning Kesk- ja Ida-Euroopa jääb Moskva meele alla, Teherani (28.11 01.12.1943) 1943 a lõpus toimunud konverents, kus osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt, avati II rinne e rünnak Saksamaale lääne poolt, tunnustati NSV Liidu 1941 a piire ning Baltiriigid sattusid Moskva võimu alla, Potsdami (16.07 02.08.1945) 1945 a juulis ja augustis toimunud võitjariikide konverents, kus osalesid Stalin, Churchill ja
1. Võrdle poliitilist elu demokraatlikus ja diktatuurses ühiskonnas. Demokraatlikus ühiskonnas on võimalik oma esindajate poolt hääletada ja osaleda riigi valitsemises, diktatuuris ei saa oma sõna sekka öelda, hektib tsensuur ja riiki juhib üks inimene või mingi kindel grupp. 2. Seleta mõiste vabadussõjalised. vapsid, eestlased kes võitlesid vabadussõjas. Vabadussõda toimus 1918-1920. Vapsid muutsid põhiseadust, nende oma võeti vastu. Demokraatiast autoritaarseks diktatuuriks. 3. Näita kaardil Siegfrigi kaitseliini. Saksa ja prantsusmaa vahel. Saksa poolel. 4. Võrdle massikommunikatsiooni demokraatlikus ja mittedemokraatikus ühiskonnas. Mittedemokraatlikus oli peal tsensuur massikommunikatsioonidel, oli ainult üks arvamus. Demokraatlikus oli palju arvamust. 5. Mille kohta käib USA presidendi Rooseveldi ütlus: ,,Tehke midagi, kui see toimub tehke veel!"? Majanduslanguse ajal Uue kursi kohta. 6. Tänu millele elas Suurbritannia ...
Müncheni konverents - 1939 29.sept. Osalejad: Prants., Saksa, UK, Itaalia. NEP - 21'-28' maks riigile; kauplem. vaba; ettev riigistati; tegevusvab. laiend New Deal - Maj pl USAs, et kriisist välja tulla. Roosewelt: Suleti väikesed pangad, Riik maksis hävinud saagi hüvitist, korraldati hädaabitöid, töötu abirahade maksmine Nn must neljapäev - Börsi kokkukukkumine, ülemaailmne majanduslik kriis. NSVL - Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Liit? NSVL okupatsioonid Eestis - Pealesurumine Eestile. Nürnbergi protsess - Sõjaroimadega seotud isikute kohtuprotsess Oktoobrimanifest - 1905: rahvarahutuste tulem dem vabad isikupuutumatuse, laiendati valimisõigust Riigiduumale seaduslikud õigused.valitsus eesotsas peamin Sergei Wittega. Oktoobripööre - "1917: Kornilov üritas kehtestada sõjaväelist diktatuuri;Lenin,Kerenski;AjutiseVal liikmed arreteeriti, 8nov esimene nõukogude valitsus-Nõukogu Rahvakomissaaride ...
aastal. Neljas tants toimub kolhooside rajamise ajal aastal 1949. Ning viies tants toimub aastal 1957 kui küüditatud Siberist tagasi tulevad. Ajastule iseloomulikud tunnused: Inimesed tulevad ja lähevad, käivad sõjas, saavad surma, aga aurukatel aianurgas püsib. Inimestele oli kõige tähtsam töö tegemine. Oli suur masinaajastu ning nö tapva kehalise töö tegemine hakkas vähenema. Ajastu mõju inimestele: Selle romaani tegevusajal toimusid mitmed okupatsioonid ja küüditamised ning see mõjus ka Tuhakopli elanikele, sest lootustandvad perepojad on perede juurest võtnud ära nii sõjad, metsad kui pagulus. Kuid vaatamata kõigele jäävad tegelased siiski endaks. 2.Teose tegelaskond: Mats Aniluik (Aiaste talu vanaperemees), Karl Aniluik (vanim poeg), Jüri Aniluik (keskmine poeg), Taavet Aniluik (noorim poeg, Aiaste uus peremees), Roosi (Aiaste perenaiseks Taaveti kõrval), Jakob Luisksepp (masinist), Elmar Luisksepp (Jakobi poeg), Käo Paul,
kannatada saanud perekondade eest hoolitsemine. Võrdle Nõukogude ja Saksa okupatsiooni! *Nõukogude okupatsiooni ajal algas puhastus riigiaparaadis, Saksa okupatsiooni ajal nii ulatuslikult seda ette ei võetud. *Nõukogude okupatsiooni ajal toimusid ulatuslikud arreteerimised ja massiküüditamine, Saksa okupatsiooni ajal hukati koonduslaagrites nõukogude sõjavange ning juute. *Majanduse poolest olid okupatsioonid suhteliselt sarnased, tehti eri valdkondade reforme majanduse taastamiseks, kuid elatustase oli siiski väga madal. *Saksa okupatsiooni ajal olid eestlased suhteliselt rahulolevad - osalesid Saksa sõjaväes ja seal peetavates lahingutes, Nõukogude okupatsiooni ajal oldi sellele vastu. Millised olid eestlaste valikud II maailmasõjas? *Võimalus osaleda Saksa sõjaväes. *Võimalus osaleda Nõukogude sõjaväes. *Põgenede lääneriikidesse. *Sooritada enesetapp
on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid. Siiski on sajandeid püsinud külaühiskond ladestanud need välismõjud soomeugrilikule aluspinnale nõnda, et on et on säilitanud eesti rahvakunsti omapärane ilme. Ka baltisakslaste teoseid läbivad narratiivid põhinevad suurel osal Eesti ajalool ja olustikul. Pikka aega, või õigemini suurema osa Eesti ajaloost on kunsti ja kultuuri mõjutanud erinevate maade okupatsioonid. Sellepärast saame päris Eesti kunstist kui rahvuslikust kunstist rääkida alles peale eestlaste vabanemist feodaalsest pärisorjusest ehk perioodist, mis algab Köleri kunstilise tegevusega. Antud essee keskendub Kumu ekspositsiooni ,,pärlitele" Eesti kunstis, mida saaks periodiseerida Köleri tegevusest kuni 1930ndateni. Kuni 19. sajandi teise pooleni domineerisid Eesti kunstimaastikul baltisakslased, ning eestlastest suuri kunstnikuid enne Kölerit ei eksisteerinud
Põlvkonnad ja mis peamine, poliitilised reziimid küll vahetuvad, kuid inimeste ,,tantsudes", nende probleemides ja saatuses väljendub eestluse püsimise lugu, mida sümboliseerib tegevustiku keskmes seisev aurukatel. Vormilt koosneb romaan viiest tantsust, millest viimane toob lugeja 1960. Aastaisse. ,,Tants aurukatla ümber" on Eesti elu allakäigu lugu ning küllap oli see ilmumise ajal ka romaani populaarsuse põhjuseks, sest okupatsioonid, küüditamised, Eesti alles tekkinud eliidi totaalne hävimine ja otse vastupidiste loosungitega ajuloputus oli teinud allakäigu selgesti tajutavaks. Ent peale olude toimub allakäik ka inimlikul pinnal. Kui Aiaste talu vanaperemees Mats Aniluik on täis väärikust ning vaatab selge silmaga tulevikku, kuigi tema enda jaoks on seda tulevikku vähe alles jäänud, siis tema pärija Taavet on juba hoopis kergema kaaluga vend
Mida mina saan teha, et maailm oleks jätkusuutlikum ja õiglasem? Pidevalt muutuva ja dünaamiliselt strukturiseeritud maailma sündinuna panen mina koos maailmaga iga sekund, päev ja tund oma panuse maailma stabiilsusele ning lineaarsele harmooniale. Ka meie väike Eesti, mis on läbi elanud erinevad okupatsioonid, sõjad, kriisid ja muu, on jäädavalt maamuna peal ning areneb. Et meie maailm oleks jätkusuutlikum ja õiglasem, peab igaüks meist panustama osa endast selle eesmärgi nimel. Nukral kombel on meie maailmas levinud suur ebavõrdsus ning paljud meist ei suuda näha seda, sest neile pole antud teist vaatenurka. Unos pro omnibus, omnes pro uno (lad. k. ‘’üks kõigi ja kõik ühe eest) – Kolme Musketäri kuulus moto, mida võiks ka meie maailm meeles pidada.
II Maailmasõda Konflikti kolded · 1935 keeldus Saksamaa Versailles' lepingut täitma. Asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. Viis väed Reini tsooni. Liitis Saarimaa Saksamaaga (Prantsuse piiril). Astus välja Rahvaste Liidust. Loobus Locarno lepingust. Lääneriigid vaid protestisid. · 1935 Itaalia vallutas Etioopia (Abessiinia). · Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi, nimetatakse rahustamispoliitika. · 1936 Saksa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, millega hiljem liitus ka Itaalia. · 1936 Hispaanias puhkes kodusõda. Kommunistide-, sotsialistide Rahvarinne (toetas NSVL). Vabadusvõitlejad eesotsas diktaator Francoga (toetajad Itaalia ja Saksamaa). · Lääneriigid lubasid mitte sekkuda. Diktatuurid toetasid uute relvadega. Kestis k...
1. Plaanimajandus 2. Kolhooside rajamine 3. Natsionaliseerimine, industrialiseerimine 4. Rahareform 11. Millal olid suurküüditamised? 1. 14. juuni 1941 ja 23. märts 1949 12. Kelle vägedes teenisid eestlased II MS päevil? 1. Soome, NSVL, Saksa 13. Millal oli Saksa okupatsioon Eestis? 1. veebruar 1918 november 1918 2. oktoober 1941 september 1944 14. Millal olid nõukogude okupatsioonid Eestis? 1. juuni 1940 oktoober 1941 2. september 1944 august 1991 15. Nimeta Eesti taasiseseisvumise eeldusi? 1. Segased ajad Venemaal 2. NSVL langus (nii majanduslikult kui ka poliitiliselt) 3. Sotsialistlike riikide demokratiseerimine 4. Eestlaste ühtsus, hea organiseeritus 16. Millal kujunes Välis-Eesti ühiskond? 1. Massiline emigratsioon pärast II MS, kohanevad uute oludega. 17. Nimeta 20. Saj
riikidega. · Hisp kodusõda-II MS eelproov · Jaapan tahab Vaikse ookeani piirkonda oma võimu alla saada · NSVL-l maailmarevolutsiooniideed · Rahvaste liidu suutmatus oma ül täitmisel, et tulnud rahu tagmisega toime · USA hoidis distantsi · Müncheni kokkulepe. Lääneriikide lepituspoliitikajulgustab Hitlerit üha suuremaid nõudmisi esitama · MRP 23.08.1939 sillutab Sks-le teed II MS 2. Saksamaa sõjalised okupatsioonid 1939-1941(Sks edu) · 01.09 1939 alustab sõda Poola vastu · 1940 kevadel suurpealetung Taanile, Norrale, kes alistuvad mõne tunniga · 10.05.1940 pealetung Belgiale, hollandile, Luxemburgile, Prantsusmaale · 24.06.1940 Pr kapituleerubpidi maksma hüvitist Sks-le, sõjaväe piiriks 100 000 meest, kaotab territooriumeid ka It-le · Õhu- ja meresõda inglismaa vastu, et hävitada sõjamajandulikku võimsust, purustada Ingl ei õnnestu
Samuti oli paljudel saartel ka enne koloniaalvõimu kohalikud hõimupealikud ja kindel hierarhia, mis tihti säilis ka peale iseseisvumist. Okeaania riikide puhul oli iseseisvumiseks alati mingi tõuge, mis viis rahva rahulolematuseni vana korra vastu ja tekitas neil iseseisvumissoovi. Samoa jaoks oli need kodusõjad, Naurule fosforiidikaevandamine, Vanuatule Walter Lini Rahvuslik partei, Tuvalu kohalik omavalitsus ning Paapua Uus-Guineal ja Saalomoni saartel okupatsioonid. See aga ei tähendanud, et omariiklus tuli rahulikult, Vanuatu näitest on hästi näha, et emamaad soovisid säilitada oma võimu endistes kolooniates, seda oli märgata ka teiste riikide puhul. Sellest hoolimata jätkub Okeaania territooriumite ja sõltlasmaade iseseisvumine (ja selle ihaldamine). Viimaseks iseseisvujaks oli Belau, kes saavutas omariikluse 1994.a. Kasutatud kirjandus Bennetts, P., & Wheeler, T. (2001). Time & tide: the islands of Tuvalu. Lonely planet. Burke, A
Pealetung ebaõnnestus ning kuu lõpus tuli sakslastel asuda kaitsele. El-Alamein - 1942.a. Põhja-Afrikas Egiptus). Briti väed lõid tagasi Saksa ja Itaalia väed ning sundisid neid 1943.a. Põhja-Aafrikast lahkuma. Normandia - Normandia dessandiks kutsutakse 6. juunil 1944. aastal USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude maabumist Saksamaa poolt okupeeritud Normandias. 7.Eesti Teises maailmasõjas: iseseisvuse kaotamine, okupatsioonid, sõjakaotused ja kahjud, sõja mõju inimeste elukäikudele. Pagulaskond. Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes Idarindel ja Karjala rindel. 28.09.1939 kirjutas Eesti Moskvas baaside lepingule alla ning Punaarmee paigutas oma üksused siia. Eesti polnud enam täiesti sõltumatu riik. Täielikult okupeeritud oli Eest 17.06
Sest olid ainult mõned üksikud raadiod, enamus korjati ära.4.luureandmete edastamine vastastele.5.varjati saksa sõjavange, põgenikke ja juute.6.moodustati ülestõusnute armeed. Relvastatud väed-Kreekas-mägedes, Jugoslavias.Lääneeuroopa maades-võideldi selgelt sakslaste vastu. Eesmärk oli saada neist lahti. Idaeuroopa maad: Võideldi nii sakslaste kui venelaste vastu, eesmärgiks oli oma iseseisva riigi taastamine. Nt Poola, Balti riigid. Okupatsioonid: Saksa:Rakendati kõhklematult terrorit. Kuulutati, et sõda on nüüd barbaarne ning selles sõjaseadused ei maksa. Okupeeritud NSVL alad jagati kaheks riigikomissarissdiks: Ostlandiks ja Ukrainaks. Paljusid vange kasutati orjatööl. Hiljem taipasid sakslased, et venelasi saab kasutada nende endi vastu, ning asusi neist kindral Andrei Vlassovi juhtimisel moosustama üksust. Eriti jõhkrad olid sakslased juutidega. Juutide massiline mõrvamine. 21.jan1942 Wannsees toimunud
Õigused Õiguse all mõeldakse mingis riigis või ühiskonnas kõigi kohustuslikke käitumisreeglite, seaduste kogumit, milles kinnipidamist tagavad selleks kehtestatud mõjutusvahendid. Õigus jaguneb: avalik õigus (riigiõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus, finantsõigus, rahvusvaheline õigus), eraõigused, mis omakorda jagunevad – tsiviilõigus (perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus, võlaõigus), kaubandusõigus (äriühinguõigus, konkurentsiõigus, pankrotiõigus, väärtpaberiõigus), tööõigus. Tavaõigus ehk kombeõigus on kirjutamata õigus, õigusnormide kogum, mis pole kehtima pandud organiseeritud seadusandliku võimu poolt, vaid mis on tekkinud rahva enese õigustundest. Tava kehtimiseks on vaja, et teda korduvalt rakendataks teatavat liiki õigusküsimuse lahendamisel, et ta tarvitamine oleks kestev ja et ta oleks üldtuntud. Näiteks Hammurapi Seadustekogu 18-17. sajand eKr ning Moosese „Kümme käsku” 14-12. sajand eKr. Rooma õigus on Va...
Esimesed talud müüdi aga ka enne üldkehtiva seaduse vastuvõtmist, 1823. aastal Luunja vallas. https://et.wikipedia.org/wiki/Talude_p%C3%A4riseksostmine Mõisades võeti kasutusele rehepeksumasin ja hõlmader. Tehti maaparandustöid, hakati kasvatama põldheina. Iseseiva Eesti riigi põhilise eksporttoodangu (või ja sealiha) tootis põllumajandus. Heal järjel talupidajad moodustasid Eesti kodanikkonna selgroo. II maailmasõda ja okupatsioonid (Vene ning Saksa) laostasid Eesti majandust, eriti põllumajandust. Sõja lõpuks oli külvipind vähenenud, veiseid ja sigu oli umbes poole vähem kui enne sõda. Nõukogude võim proovis Eestis juurutada siin võõraid tehnoloogiaid ja kultuure. Eesti põllumeeste oskus oma peaga mõelda ja neid katseid nurja ajada päädis sellega, et Eesti oli Nõukogude Liidu eesrindlikumaid põllumajandustootjaid. Juba enne
V 1945 alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. VE-Day · Stalin tahtis kätte saada Saksa arhiive, tuumauuringute materjale, aga need said ameeriklastele 9. Kes osalesid Jalta ja Potsdami konverentsidel ning mida otsustati? 1945 Jalta/NSV Liit Churchill, Stalin, Roosevelt otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Franciscos ÜRO. Peale selle lubasid liitlased Kesk- ja Ida- Euroopa maad Moskva meelevalla alla jätta, paika pandi ka okupatsioonid Saksamaal. 1945 Potsdam/Saksamaa - Churchill, Stalin, Roosevelt (suur kolmik) kiideti lõplikult heaks Ida-Preisimaa põhjaosa loovutamine NSV Liidule ning saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumidelt. Saksamaa jaotati Briti, Prantsuse, USA ja NSV Liidu vahel neljaks okupatsioonitsooniks. Määrati kindlaks Saksamaale määratavad reparatsioonid. Arutati ka jätkuat sõda Kaug- Idas
Näiteks superfantastiline mets hiiglaste saarte novellist "Maailma lõpus" on modelleeritud kapsa järgi. Kirjanik muutis parasvöötmes üldtuntud peakapsa tundmatuks eksootiliseks puuks kahe võttega: suurendas seda umber 20 korda ja irjeldas siis selle "puu" otsa roniva tavalist kasvu inimese vaatepunktist. Sünniaeg määras Tuglase kuuluvuse generatsiooni, kelle elu jooksul toimus mitu ühiskondlikku murrangut: reolutsioonid, maailmasõjad ja Vabadussõda, riigipöörded ja okupatsioonid. Nendega kaasnes kord rohkem, kord vähem vägivalda ja verevalamisi. Tuglas koges isiklikult, mida tähendab olla vang ja tagaaetu. Maapaoga, kui arendav see ka polnud vaimses mõttes, kaasnesid teiselt poolt võõrsil elamise pinged ja ängistused. Oma kuutteist ohtlikku pagulusaegset Tartus-käiku ei võtnud Tuglas ju mitte ainult riskitarbest. Kord Itaalia-reisil elas ta mitu päeva näljas kogemus, milleta poleks ehk novelli "Vabadus ja surm". Seesugusel taustal
muutused on seotud aju ja keha baasilise küpsemisega. Aastate inimestes generatsiooni (põlvkonna) siseselt või eraldi (need kerkivad üles teatud ajaga ja mõjutuskohtade sees). Sellisteks jooksul koos mõtlemise arenemise ja individuaalse kogemuse mõjutusteks on näiteks I ja II Maailmasõda, küüditamised (1941, lisandumisega, mõjutustega elukeskkonnalt kujuneb välja 1949), okupatsioonid, rahareformid ja inflatsiooniperioodid, ~1980 ainukordsus, mida mõistetakse inimeste erinevusena üksteisest. aastate Afganistani ja ~2000 alguse sõjad Ees-Aasias, suured Aafrika näljahädad jne. Mõjutused ühiskonna kultuurifaktorite poolt Kriitilised perioodid. Inimesel on arengus nn. kriitiline periood muudavad nii naise kui mehe rolli ja kujundavad lapsesünnitamise
I EESTI AJALUGU EESTI ESIAJA LÕPUL Esiaja lõpu ja keskaja alguse allikad arheoloogilised leiud rahvaluule, milles sisaldub vanu pärimusi Läti Henriku kroonika Halduslik korraldus Esiajal jagunes Eesti ala muinasmaakondadeks ning need omakorda kihelkondadeks. Elatusalad Maaharimine. Maa suurust arvestati adramaades maa, mida hariti ühe adraga. Karjakasvatus. Kasvatati hobuseid, veiseid, kitsi, sigu ja lambaid. Metsmesindus. Küttimine ja kalapüük. Hiljem: käsitöö ja kaubandus. Varanduslik ja õiguslik seisund Vabad inimesed olid Eestis õiguslikult ja varanduslikult enam-vähem võrdsed. Tähtsamaid küsimusi arutati ühiselt rahvakoosolekutel. Ka tehti koos suuremaid töid. Hiljem kaasnes eraomanduse kasvuga varanduslik ebavõrdsus. Mõned rikastusid sõjakäikude ja kaubanduse teel, tuues sõjavange ka sulasteks. Rikkamateks said külade ja kihelkondade vanemad arukamad ja m...
EESTI PANGA AJALUGU Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks ,,Eesti panga ajalugu", kuna Eesti Pank on üks osa Eesti ajaloost. Teema on huvitav ja aktuaalne, sest praegune majandussurutis paneb mõtlema sellele, et kas seda oleks suudetud ära hoida? Eesti Pank hoiatas 2007ndal aastal majanduse jahtumise eest, kuid see ei pidurdanud kedagi ja kõik jätkus nii kui varem. Soovisin teada saada, mis on keskpank ja milleks see vajalik on. Samuti oli minu jaoks väga huvitav teada saada, kust ja kuidas pangandus üldse alguse sai. Töö eesmärgiks sai Eesti Panga ja panganduse ajalugu ning kokkuvõtlikult sellest ülevaade anda. Referaat koosnebki üldisest panganduse ajaloost, keskpankade olemusest ja tekkimisest. Uurisin põhjalikult Eesti Panga ajalugu ja tema funktsioonist keskpangana. Loodan, et referaadi lugemine on sama huvitav kui selle koostamine. 1. PANGANDUSE TEKKIMINE Pangand...
Churchill 4 Eesti Teise maailmasõja ajal 1) baaside ajastu 1) eestlased Saksa ja Nõukogude sõjaväes 2) iseseisvuse kaotamine 2) soomepoisid 3) juuniküüditamine 3) iseseisvuse taastamise katse 4) sõjategevus Eesti territooriumil 4) massiline pagemine Eestist 5) Nõukogude ja Saksa okupatsioonid Teema ,,Maailm pärast Teist maailmasõda 19452000" läbimise järel õpilane: 1) iseloomustab külma sõja kujunemist ja olemust, toob esile selle avaldumise valdkonnad ja vormid; 2) näitab kaardil olulisemaid külma sõja aegseid kriisikoldeid ja muutusi maailma poliitilisel kaardil 1990. aastail; 3) iseloomustab tööstusriikide arengut USA ja Saksamaa Liitvabariigi näitel; 4) iseloomustab kommunistlikku ühiskonda NSV Liidu näitel ning Eesti arengut NSV
Hispaania kodusõda 1936 – 1.aprill 1939 Esimene pärast Esimest maailmasõda puhkenud sõda Euroopas oli Hispaania kodusõda. 1936.aastal võitis Hispaania valimised ning tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Ühiskond polaliseerus, levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletariaadi diktatuur. 1936.aasta juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Algas eriti julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid Hispaania kodusõja suhtes mittevahelesegamispoliitikat, mis konkreetselt väljendus 27 riigi poolt allakirjutatud lepingus keelata relvade vedu Hispaaniasse. Kuna diktatuurid ignoreerisid mittevahelesegamispoliitikat, siis see olukorda ei mõjutanud. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot nii varustuse kui ka sõduritega, Rahvarinde valitusele osutas abi NSV Liit, kes suurendas järk...
R. Jakobson, J. Hurt. 2. Milline on Faehlmanni kuulsaim müüditöötlus? Faehlmanni kuulsaim müüditöötlus suur osa ,,Kalevipoja" põhisündmustikust. 3. Miks jõudis K. J. Petersoni looming trükki alles sada aastat peale tema surma? Petersoni looming jõudis trükki sada aastat peale tema surma, sest tema loomingu tõstis au sisse G. Suits, kes oli ,,Noor- Eesti" vaimne juht. ,,Noor-Eesti" elustas eesti pärimusi, mille kunagi oli kirja pannud K. J. Peterson. Varasemat ilmumist takistasid okupatsioonid ja sõjad. ,,Noor- Eesti" oli mässumeelne kultuurpoliitline liikumine ja hea viis võõrvõimule vastu astuda oligi eesti ,,oma asja" elustamine. 4. Kelle sünnipäevaga seoses tähistame 14. märtsil emakeelepäeva? 14. märtsil tähistame emakeelepäeva seoses K. J. Petersoni sünnipäevaga. 5. Millised olid rahvusliku liikumise eesmärgid? Rahvusliku liikumise eesmärgid olid: rahvalaulude ja kommete põlistamine, eesti rahva ühtekuuluvuse tunnistamine, samal ajal rahva harimine. 6
aasta märtsis toimunud väljasõidust Viljandisse (vt foto 54). Fotol on ka üks muusik, kelle nime ei ole õnnestunud tuvastada, samuti 16. mehe nime, kes tõenäoliselt sel hetkel fotograafiks oli. Kahe foto võrdlemisel selgub, et koosseis püsis aasta jooksul stabiilne – vaid V. Trojanski asemele tuli H. Speek, pildil pole ka Vallimäed ja Tammelit; 1943. aasta kevadel ühines orkestriga Vladimir Sapožnin (Ringhääling 1944: 29–30). Nagu näeme, tingisid alanud sõda ja okupatsioonid küllaltki karme muutusi meie kultuurielus, kaasa arvatud džässmuusikas. Küüditamine ja mobilisatsioonid hõrendasid oluliselt džäss- muusikute ridu, kumbki okupatsioonirežiim ei olnud džässisõbralik. See kajastub ainuüksi orkestrite arvu olulises vähenemises (vt joonis 2). Skeem peaks andma teatava ülevaate orkestrite tekkimise ja arengu dünaamika kohta kogu töös vaadeldaval ajajärgul. 159 Töörahva Hääl 1941, 7.06. 160 Tuleb veel kord imetleda J
kommertsoperatsioonid läksid üle kolmandale riiklikule pangale - Pikalaenu pank. 06.11.2012 Sisepoliitika 1918. aasta sügiseks oli olemas rahvaesinduslik eelparlament Maanõukogu. Viimati oli koos istunud 1917. aasta septembris. Ajutine Valitsus loodi 24. veebruaril 1917 Tallinnas, märtsi teises pooles lõppesid poolillegaalsed koosistumised ära. Samuti olid olemas omavalitsused, valitud 1917. aasta suvel. Needki tuli taastada, sest okupatsioonid olid need laiali pillutanud. Samuti tuli täiesti üles ehitada kohtusüsteem. Riiklus kujunes täiesti spontaanselt igapäevase tegevuse käigus. Põhiprintsiibid olid kujunenud juba varem ja täiesti spontaanselt. Vabariiklikule riigikorrale ei olnud mingisugust alternatiivi. Ajal kui meie naabrid mõtlesid kuningriikluse peale, Eestis sellist diskussiooni üles ei kerkinud. Samuti oli välja kujunenud arusaam, et Eesti peab olema parlamentaarne vabariik
tuleb sageli ette 15 17 aasta vahel). Normatiivne ajaloolised muutused on bioloogiline ja ümbruskonnast tulenevad ühised muutused, mis toimuvad inimestes generatsiooni (põlvkonna)siseselt või eraldi (need kerkivad üles teatud ajaga ja mõjutuskohtade sees). Sellisteks mõjutusteks on näiteks majanduslangus 1930datel aastatel, I ja II Maailmasõda, küüditamised (1941, 1949), okupatsioonid, rahareformid ja inflatsiooniperioodid, ~1970 aastate Vietnami sõda, ~1980 aastate Afganistani ja ~2000 alguse sõjad EesAasias, suured Aafrika näljahädad jne. Mõjutused ühiskonna kultuurifaktorite poolt muudavad nii naise kui mehe rolli ja kujundavad lapsesünnitamise aega, laste arvu peres, infotehnoloogiaga kokkupuuteid, diagnostikavõimalusi jne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
