Woland, langenud ingel koos oma saatjaskonnaga, kes näiliselt täiesti juhuslikult peatub Moskvas, annab meistri armastatud Margaritale võimaluse meister päästa. Romaani lõppedes jätavad armastajad oma maise kesta ning pääsevad jumalariiki, hüljates uskmatu Venemaa ning riigikorra, mis keeldus uskumast meistri esitatud varianti Jeesusest ning mis kirjaniku peaaegu hukutanud oleks. Selgitage väidet, et "Meister ja Margarita" on autobiograafiline teos. Meistri tegelaskuju taga peitub Bulgakov ise, teos on autobiograafiline. Näiteks põletas Bulgakov käsikirju mis ei võtnud tuld otsa, samuti meister. Mida nimetatakse maagiliseks realismiks, nimeta tähtsaim esindaja. Maagiline realism on põhiliselt maalikunsti ja kirjanduse vool, milles maagilisi elemente kujutatakse realistlikus kontekstis. Tähtsaim esindaja Gabriel García Márquez ("Sada aastat üksildust", "Armastustest ja teistest deemonitest" jt) Mis iseloomustab sümbolismi? Kust ja millal see alguse sai?
Modernism 1. Modernismi märksõnad, ajalooline taust, periood. Märksõnad: uusromantism, sotsiaalne modernism, avangardism, futurism, ekspressionism, dadaism, sürrealism, kirjandusvoolude paralleelne esinemine. Ajalooline taust: Paljusid maid haaranud rahvuslikud või revolutsioonilised liikumised, arvukad lokaalsed konfliktid ning senise aja suurim, Esimene maailmasõda, 1917. aasta oktoobripööre Venemaal, uute riikide sünd. Periood: 19 sajandi teine pool - 20 sajandi algus. 2. Uusromantism mis see on ja milline on selle mõju modernismile.
kõrgromantilise stiili üldisele vormile sügavalt isiklik sisu. Koidula ongi romantiline luuletaja, kelle vaim lendab kõrguses ja hing ihkab ilu. Vaimustusvõime on ta tugevaim külg, kiirgab sära nii kõigele sellele, mida ta ise on kirjutanud, kui ka kogu eesti kirjanduse sünniajale, kogu ärkamisajale. · Realismi mõiste ja üldiseloomustus, realismi areng 19saj Euroopas · Realistliku romaani lähianalüüs (probleem, süzee sündmustik, Balzac, Stendal...) · Realism vene kirjanduses, Tostojevski elu ja looming · Tostojevski ,,Kuritöö ja karistus" Peategelane Raskolnikov 23a vaene üliõpilane, juba mõna aega kooli ja tööta. Üksi oa väikses kitsas korteris, pole mitu aastat pere näinud. Teos rääkis mõrvari psühholoogiast. Läbivaks teemaks oli inimeste jagunemise küsimus, alamliigiks (harilikeks), kes järglasi ilma juurde toovad ja kõrgemad ehk need kes ümbritsevale uusi tähendusi annavad, nad toovad
järelromantilises, epigoonlikus laadis. Liiv kirjutanud ka näidendeid («Uus minister») ja tunnetas ümbritsevat maailma väga sügavalt. Tema lasteraamatuid («Ennemuistsed jutud Reinuvader luuletused on lakoonilised, rahvalaulusarnased, Rebasest»). E. Särgava kõige teravam ja väga lüürilised ja nukrad. Luuletustes ühinevad ühiskonnakriitilisem teos on novell ,,Tulge isiklikud kannatused ja Eestimaa kannatused. appi!" koos selle järjega ,,Oheliku onu Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, jõulunägemine". Realismi kujunemisprotsessis võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast eesti kirjanduses avardas E. Särgava oluliselt algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse ainevaldkondi. Tema kujutamislaad on asjalik, väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 karm ja otsekohene
3. ,,Madame Bowary" 4. ,,Isa Goriot" 5. ,,Vanamees ja meri" 6. ,,Läänerindel muutusteta" 7. ,,Palat nr. 6" · Romaani2 1. ,,Külmale maale" 2. ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" 3. ,,Mäeküla piimamees" 4. Tõde ja õigus" I köide 5. ,,Kõrboja peremees" 6. ,,Toomas Nipernaadi" 7. ,,Ekke Moor" Realism Realism on tulnud ladina keelsest sõnast reàlis, mis tähendab reaalset, käega katsutavat. Kirjandus vooluna paigutab realism aja piiridesse 18301870. Realistide eesmärgiks oli kujutada elu nii nagu see tegelikult oli. Kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega ilma liialduste ja ilustusteta. Kirjanik pidi ümbritsevat olustikku uurima ja seda raamatus võimalikult tõepäraselt kujutama. Kujutati tüüpilisi karaktereid tüüpilistes olukordades. Realism kajastas äärmist sotsiaalset ebavõrdsust, kuritegelikku allmaailma ning raha ja võimuahnusest väärastunud inimest
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kümnenda aastaga, tegevus kest
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest vaimulikud kirjutasid kloostrites üles liturgilisi tekste ja laule. Improvisatsioon- hetkelooming. Imp
Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Epigramm- pilkeline salvav luuletus. Epiteet- kõnekujund, mis on lisatud täiendina. Eepos - pikk värsivormiline jutustav teos mille aineks on vägilaste ja jumalate teod. Näiteks sumeri eepos "Gilgame", india "Mahabharata" ja "Ramajana", prantsuse "Rol andi laul", saksa "Nibelungide laul", skandinaavia "Vanem Edda", vene "Lugu Igori sõjaretkest", anglosaksi "Beowulf", armeenia "Sassuuni Davith", hispaania "Laul minu Cidist", soome "Kalevala", läti "Laplesis"
Ta sündis Tartumaal puussepa peres. Isa oli lätlane, ema oli saksastunud eestlane. Gailit õppis juba kodus mitut keelt rääkima kodus läti keel, vanavanematelt saksa keel, peres osati eesti keelt, koolis õppis vene keelt. Gailit õppis Valgas. 1906 (15-aastane) läks õppima Tartu linnakooli, aga seda ei lõpetanud. 1907 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria. 1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - ,,Öö". Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna. Ta töötas ajalehes ja tegi koostööd erinevate Eesti ajakirjadega. I maailmasõja ajal oli Gailit sõjaajakirjanik. 1916 (25 aastat) oli rinne Riia lähedal ning Gailit kolis Tallinna. 1917 kohtub ta alustava Siuruga, mis ühendab kirjanikke, kunstnikke ja teisi. Gailit kohtub oma pikaajalise sõbra Visnapuuga. 1920 1922 (29 31 aastat) on ta Eesti Läti saatkonna kultuuriatasee. 1922 1924 reisib Euroopas.
6. alahinnati kunsti ideelisust idee on surelik kuid stiil ei vanane Jaan oks 7. tuntakse ära Juhan Liivi ja Petersoni talent 8. Luuakse asjatundlikkku kirjanduskriitikat - kirjuattakse retsensione 9. levib uusromantis kirjandusvooluna 10.oluline oli keeleuuendus. Esimene maailmasõda tuli ja toimus kainenemine, tekib masendus ja ängi tunne- noor eesti laguneb, tekivad ka Noor eesti sisesed arusaamatused. Arusaamad muutuvad. 4. Johannes Aabiku keele ueendus ja novell ,,Ruth" mille poolest on see oluline Keeleuuendus e ideed: ܭY Nud nd I ä ülivõrre Lühike mitmuse osastav -ism ismuse asemel - mask vorm -tet lõppudega sõnad -tatud asemel - no genitiv Uued sõnad: relv, siiras, laup, süüme, kolp Ruth : on provotseeriv novell, aavik on esimene eesti kirjanik kes vaatleb naist lähedalt. ON kujutatud ideaal naine, kuid mitmes kohas on näha ka Aaviku iseendaga vastuollu minekuid.
17. saj jooksul toimusid Lääne-Euroopas poliitikas ja ühiskonnas suured muutused, mis jätsid oma jälje ka kultuuri (nt usuvastuolud). Suure languse elas läbi Hispaania, kes kaotas oma mõjuvõimu Euroopas (säilisid küll suured koloniaalvaldused Ameerikas). Euroopa mandril kerkis esile tugeva ja võimsa riigina Prantsusmaa. Renessansskirjandusest arenes 17 saj välja kaks vastandlikku kunstisuunda: BAROKK ja KLASSITSISM. Barokk oli algselt juveliirikunsti termin (portugali k barocco= ebakorrapärase kujuga pärl), seejärel Euroopas levinud kunstistiili nimetus, mida tänapäeval on laiendatud ka kirjandusele. Barokk kirjandus on rajatud teravatele kontrastidele (põimunud on ilu ja inetus, pateetika ja pila), eelistab dramaatilisi olukordi ja erakortseid kangelasi, kaldub äärmusesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil on sageli iseäratsev, raskepärane ja ülepingutatud. Kõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni hispaania kirjandusest (nt: Hi
Gilgame`si tema jumalik päritolu, ta läbib värava ja selle taga oleva 12-tunnise ôônestee, siis on ta jôudnud mäe teisele küljele, kus vôtab teda vastu nümf Sidur, kes arvab, et Gilgame`si soov surematust pärida on tulutu, jumalad on inimesed surelikeks loonud. Gilgame`s ei loobu oma soovist ja teda juhatatakse läbi surmavete Utnapi`stimi juurde. Utnapi`stim annab Gilgame`sile initsiatsiooni (täiskasvanuks tunnistamise katse) ülesande olla 6päeva ja 7 ööd ärkvel, see on vaimse kontsentratsiooni proov. Gilgame`s jääb aga kohe väsitavast teekonnast magama ja ärkab alles Utnapi`stimi äratamisel pärast 7. ööd. Gilgame`s on ônnetu, ta ütleb, et tema magamisasemel magab surm, et teda ootab kôikjal vaid surm. Utnapi`stimi naise pealekäimisel saab Gilgame`s viimase vôimaluse leida igavese nooruse taim. Gilgame`s leiabki selle sügavast mere pôhjast. Pärast päevast teekonda otsustab ta pisut end suplemisega kosutada, unustab
TEEMA: Merimee "Carmen" TUNNI EESMÄRK: Leida romantismile omaseid jooni Merimee teosest "Carmen" IKT AINETUNDI INTEGREERIMISE EESMÄRK: kasutada IKT vahendeid aktiivõppeks, õppeprotsessi ilmestamiseks ja hõlbustamiseks. TUNNIKS VAJALIKUD VAHENDID JA MATERJALID: Õpik "Maailmakirjandus"II Merimee teos "Carmen" CD katkenditega G. Bizet ooperist "Carmen" Arvutivõrk TUNNI KÄIK I Vastata suuliselt Hoffmanni "Rüütel Gluck" 1) Kellest räägib novell? 2) Kuidas on kujutatud peategelast? 3) Millest oli tingitud Glucki üksindus? II Merimee "Carmen" Teos on eelnevalt läbi loetud LUGEMISKONTROLL (küsimused on eelnevalt arvutitesse salvestatud, vastatakse paberile) 1. Millele vihjab teose moto? Sappi on täis iga naine ja hea on ta vaid kahel viisil: esmalt voodis ja veel kui lamab mulla all ta.
(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatlus: ,,Triumfikaar", 1 vabalt valitud.(+) 22. Tammsaare varasem looming. ,,Kõrboja peremees" 23. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" + hilisem looming.(+) 24. Kirjandus voolud ja suunad.(+) 25. Gailiti looming . ,,Nipernaadi"(+) 26. Dramaatika olemus.(+) 27. Lüürika olemus.(+) 28. Luule aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 29
romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi vahetusel (kuni I maailmasõjani, kui valdavaks sai modernism e avangardism). Ida-Euroopas (ka Venemaal ja Eestis) vähemalt II maailmasõjani. Edgar Allan Poe (1809-1849) USA kirjanik, tuntud nii luuletaja kui ka proosakirjanikuna. "Tamerlan ja teisi luuletusi" (1827) Byronist mõjustatud Ida-temaatika, iroonia, grotesk, kõlaefektid, siseriimid. "Kaaren ja teisi luuletusi" (1845). Nimiluuletus "Kaaren" kõlaefektid, siseriimid, kordused, juhtmotiiviks surm ning armastus, millel lasub surma ja ängistuse vari. WALT WHITMAN (1819-1892)
J. Liivi nimeline luuleauhind. 1971 ,,Eluhelbed" luulekogu, 48st 31 uut luuletust. sümbolistlikud luuletused ja lühipalad 1979 ,,Lendav linn" luulekogu, sisaldab ka vanu. 1986 ,,Korallid emajões" luulekogu. Täielikult uuslooming. 33 luuletust. J.Smuuli nimeline riiklik preemia. Proosa 1922 1944 Kirjandus arenes mitmes suunas, olid traditsioonilised ja ka modernistlikud eksperimenteerijad. Vooluline mitmekesisus. 1920ndate lõpp uus realism. Tammsaare ,,Kõrboja Peremees" 1921 mis andis tõukejõu realistlike romaanide võidukäigule. Tähtsaimaks zanriks oli romaan. Seda viljeleti palju. 1929-1930 oli viljakas periood(20 romaani aastas), 1931 vähemviljakas(9 romaani aastas). Kriitikud arvasid, et kvaliteet oli langenud. Palju oli noori kirjanikke. Realismi pöördusid Mait Metsanurk, August Jakobson ja Oskar Luts. 1927-1928 tihenesid kirjanduse ja lugejaskonna kontaktid
Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline romaan, psühholoogiline romaan jne. Romaanil on omakorda alaliigid: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne. · jutustus - kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin). · novell - eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton). Sõna eepika päritolu on seostatav vanakreeka eeposte "Iliase" ja "Odüsseiaga". Dramaatika Draama kreeka k `tegevus'. Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks,
Kursus: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Arvestustöö kordamise teemad 20. SAJANDI MUUSIKA Eelnevate sajandite (renessanss, barokk, klassitsism) muusikat iseloomustab... tervik (ühiskonnaelu traditsioonid, domineeriv maailmavaade) Hilisromantism 19. sajandi lõpp 20. sajandi algus Hilisromantism oli kõrgromantismi 20. sajandisse kandunud järellainetus. Kus oli kõige tuntavam hilisromantismi mõju? Kirjuta, millele tugines suuresti helikeel. Hilisromantismi mõju oli kõige tuntavam Saksamaal ja Austrias. Helikeel tugines väga suurel määral harmooniale, millega kaasnes tonaalsuse mõiste avardumine ning hiljem tonaalsusest loobumine Richard Strauss (1864-1949). Kuidas jaguned tema loodud looming? Looming jaguneb: lavamuusika, instrumentaalne orkestrimuusika, programmilised sümfoonilised poeemid Kes olid muusikalised eeskujud ja kust oli võetud teoste teemad? Ees
Sellega luuakse õiguslik alus raharendile üleminekuks. Talupojal tekib võimalus osta talu päriseks. See ühiskondlik kord hakkab tasapisi mõranema. Orjuse metafoor: 1. Eestimaa = orjus-romantilisus. Eesti isikustatakse. Orjuse kütkeis aheldatud. 700aastane orjaöö. Priius ja orjus. Vastandus. Sellest räägitakse väga emotsionaalselt. „Me peame kõik eesti rahvaga juhtunud asjad meeles pidama“ - hoiak. Eestlus põhjendab end nii. 2a. Rahvapärimus- realism. Orjusest räägitakse palju rahvapärimuses. Nt rahvalauludes käsitletakse mõisa ülekohut, hirmu, tahet mõisast välja pääseda. Orjakivi narratiiv. Need jutud kütsid üles viha sakslaste vastu. 2b. Unenägu. Mõlemad on allegooriad. Millega orjus seostub: 1. Töö. Orjus on töö sünonüüm. See tähendab maj. süsteemi kujutamist läbi metsiku ja barbaarse tootmisloogika. Mahtra sõda 5. ptk. 2. Karistus. Selle kaudu viiakse ellu valitsejatele antud õigus kohut mõista.
- romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga (Boccacio, Maupassant, Tšehhov, Valton). Eepika päritolu viib tagasi Vana-Kreekasse eeposte „Ilias” ja „Odüsseia” juurde. LÜÜRIKA: (kreeka k lyra – keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss = luulerida, stroof = salm
· käis Treffneri koolis, teenis raha töötades valvurina, andis algklassidele tunde · ta lemmikuks oli Dostojevski ja Tsehhov · Suits ärgitas teda edasi kirjutama, esimene asi ilmus 1900 Postimehes · töötas ka ajalehes Teataja; õige pea hakkab teatriretsensioone kirjutama · 1907 TÜ Õigusteaduskond; Vabatahtlikult asub õppima ka prantsuse ja inglise keelt. Kirjanikest mõjutavad teda Goethe, Shakespeare. Teeb kaastöid ja võtab osa üliõpilasseltsist ,,Ühendus" see on ainus selts, kuhu Tammsaare oma elu jooksul kuulub. · õpingute ajal haigestub tuberkuloosi ja mötleb et parem diplomita elada kui diplomiga surra ja katkestab õpingud. · ainuke välisreis venemaale, end ravima-Kaukaasias · tal oli väike sõpruskond · loomingus matsi ja vurle suhe- tarbijad; Andres-mats, Pearu- vurle
......................+15 11. Henrik Visnapuu looming + 1 luuletus peast........................................+16 12. Heiti Talviku looming + 1 luuletus peast..............................................+17 13. Anton Tsehhovi elu ja looming.............................................................+17 14. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus peast....................................+19 15. Eepika olemus ja romaan ning selle liigid............................................+20 16. Ernst Hemingway elu ja looming + "Kellele lüüakse hingekella".......+21 Ernest Hemingway "Kellele lüüakse hingekella".................................+22 17. Remarque` i elu ja looming + "Triumfikaar"........................................+23 "Triumfikaar"..........................................................................................24 18. Tammsaare varasem looming + "Kõrboja peremees".............................26 "Kõrboja peremees"................................................
1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vana vara arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Termini tõi kasutusele Fr.R Kreutzwald 1861. a, laialdaselt tõi kasutusele Jakob Hurt. Rahvamälestised käsitlusele tõi Jakob Hurt 1870.aastatel; käsitles rahvaluulet osana ajaloost. Folkloor termini tõi käsitlusele William John Thoms 1846. aastal; Eestis kasutusel alguses toorlaenuna. ingl k. folklore = folk + lore Rahvaluule folkloori tõlge. Termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878. aastal artiklis ,,Sõnakene luuldest". Laiemalt defineeris Mathhias Johann. 2. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Uuema folkloorikäsitluse kohaselt ei pea rahvaluule olema üksnes vanapärane, suuline ja kogu rahvarühmale omane kollektiivne pärimus. Tänapäeval võib ta olla ka kirjalik, läbi netiavaruste, ajalehtede, ajakirjade, graffiti kaudu leviv. 3. Nimeta vähemalt kolme rahvaluulele iseloomulikku tu
Häälikuõpetus. Häälik on keele kui suhtlemisvahendi kõige väiksem osa. Hääliku märk kirjas on täht ehk aabe. Tähed nende traditsioonilises järjestuses moodustavad tähestiku ehk alfabeedi ehk aapestiku. Eesti tähestikus koos võõrtähtedega on 32 tähte. 1. Eesti tähestik (koos võõrtähtedega) - 32 tähte. ABCDEFGHIJKLMNOPQRSSZZTUVWÕÄÖÜXY Häälikud jagunevad vokaalideks ehk täishäälikuteks ja konsonantideks ehk kaashäälikuteks. 2. Vokaalid ehk täishäälikud - 9 häälikut. AEIOUÕÄÖÜ 3. Konsonandid ehk kaashäälikud - 18 häälikut. BDFGHJKLMNPRSSZZTV 4. Helilised häälikud - 15 häälikut. 9 vokaali - A E I O U Õ Ä Ö Ü ning 6 konsonanti - J L M N R V 5. Helitud häälikud - 12 häälikut. GBDKPTSHFSZZ 6. Sulghäälikud - 6 häälikut. GBDKPT 7. Võõrtähed - 9 tähte. CFQSZZWXY 8. Võõrhäälikud - 4 häälikut. FSZZ 9. Lihthäälik on üksik vokaal konsonantide v
20.saj.alguse kirjandusvool, mis elustas ja arendas edasi romantismi põhimõtteid, eitades naturalismi ja realismi). Seejärel tekib loomingusse paus,sest kirjanik korraldab kirjanduselu. 3. 1935-lõpuni. Pöördub tagasi realistliku kirjutamislaadi poole. Romaan ,,Väike Illimar". Kirjutas edasi novelle, miniatuure, marginaale. Novellid võib jagada kaheks: 1. Uusromantiline novell, mida iseloomustavad sümboltegelased, detailirikkus ja süngetoonilisus, hukkumismeeleolud. Näiteks novellis ,,Popi ja Huhuu" sümboliseerib Popi rahulikku ja truud inimest, Huhuu on tigeduse, tooruse ja rumaluse sümbol. Isand sümboliseerib kainet mõtlemist. 2. Hilisnovellistika nendes novellides pole fantastikat ega tundelislüürilisi mõtisklusi, Tuglas kirjutab realistlikult. Näiteks ,,Ühe elu mõistatus", ,,Viimne tervitus".
EEPIKA üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot). PROOSA sidumata (värsistamata) kõne. LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompositsioonid, mis kasutavad ranget ja korrapärastatud struktuuri: rütmistatud kõnet, teksti liigendamist ridadeks ja salmideks ning häälikulist instrumentatsiooni (riim) LÜÜRIKA üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad
Pidi lõppema põneval kohal seda dikteeris ajalehe formaat. - Ühenduslüli juttude vahel ei pruukinud olla tugev. Realistlik ajalookäsitlus Vilde ajaloolise triloogia näitel 1890. aastate algul langes eelnev zanr tsensuuri suhtes ebasoosingusse. Vilde algatab mitmeid erinevaid zanre. - 1880. aastatel humoristkaga nagu Kivirähk. - Kriminaaljuttude algataja ,,Musta mantliga mees". - Sajandi lõpul kriitiline realism ,,Külmale maale". - 20. sajandi alguses ajalooline triloogia (realistlik, psühholoogiline) ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid", ,,Prohvet Maltsvet". o 50.60. aastate talurahvaliikumised. o ,,Mahtra sõda" talurahvarahutustest panoraamne pilt. Vaadeldakse mitmeid tegelasi jne. Vilde ei idealiseeri siin kedagi. o ,,Anija Mehed" talupoegade karistamine, kõrvalteemana linnaelanike ja aadlike vastuolud ja konfliktid.
Peet Vallak-al.luuletuste ja lühijuttudega,tunnustuse tõi esimene novellikogu ,,Must rist" Novellikogud: ,,Epp Pillarpardi punjaba potitehas" ja ,,Ajude mäss". tema stiil- elunähtuste võigas kujutamine;tema teg. on kättemaksjad ja egoistlikud, tigedad ja ebaausad. 30-ndate novellikogud: ,,Omakohus" , ,,Neli tuult jalge all", ,,Teod pahurpidi" , ,,Armuleib". Lisaks on kirjut. novellette, komöödiat:"Luupainajad" ja romaan"Hulgus"- sünge, väärastunud hingelaadiga inimene. novell ,,Lodjavahi surm" . Vallaku teostes valitseb üldiselt realistlik käsitluslaad. Mõjukust suurendavad huumor ja isikupärane stiil. Karl Ristikivi-seiklusliku sisuga novellid ja jutustused;lasteraamatud-,,Lendav maailm" . Tallinna Triloogia: esimene teos ,,Tuli ja raud", ,,Võõras majas"(vaeslaps saab rikkaks) ning ,,Rohtaed" .Triloogia kujutab elu Tln-s 19 saj. lõpust kuni 1930ndate aastani.Teosed on realistlikud. Diloogia:"Kõik mis kunagi oli" ja ,,Ei
Huhuu on Popi otsene vastand edev, tige ja egoistlik, kuid käitumises siiski iseseisev. Sümbolid- isand tähistab kordaloovat inimmõistust ja tarkust. Tema lahkumise järel algab majas võitlus intelligentse, kuid nõrga ja alistuva ning jõhkra ja egoistliku olevuse vahel. Isanda maja võib tähendada tervet maailma, milles heaolu ja korra on loonud inimlik mõistus. Tuglas ja tema uusromantiline novell "Toome helbed", milles varjundirikka impressionismiga antakse edasi täiskasvanute maailma suuri saladusi tajuva tütarlapse elamus, kaasamängijaks kevadest suve poole liikuv loodus. Katsetuslikum ja ebaühtlasem on "Jumala saar", ent samas on tegemist eriti huviäratava, oma aja meeleoludest ning kunstiuuendustest kantud teosega, mis haakub ka Tuglase edasise loominguga. Tuglas: elu kui orjus või vangistus, inimese heitlus siin- ja sealpoolsete jõududega, protest
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Sonettidega avab Under kirjutava naise stiili. Tuntumaid tekste ,,Ekstaas" selles osas. ,,Verivalla" (1920) lõpetab Noore Underi perioodi ja alustab uut. Loomingu kõrgpunktiks on aastad 1927-1930, mil ilmusid 4 värsiraamatut: lüürikakogud ,,Hääl varjust" (1927), ,,Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) ja ,,Lageda taeva all" (1930) ning ballaadikogud ,,Õnnevarjutus" (1929). ,,Hääl varjust" peetakse parimaks ja terviklikumaks luulekoguks, kus vastanduvad ja ühenduvad realism, sümbolism ja ekspressionism, objektiveeriv nägemus ja isiklik elamus. Enamik ballaade ,,Õnnevarjutuses" on pärit rahvapärimusest (saatusemotiiv ja õnne võimalikkus), kuid ta ei kasuta puhast rahvalaulumõõtu. Tema ballaadid näitavad, et õnne purunemisega on seotud sügavamad psühholoogilised põhjused. Luulekeeles on rohkelt dialoogi ja tegelaste sisemonolooge, kuid olulisel kohal on ka välise jutustaja roll. Paguluses võimendub tema kui poliitilise luuletaja
1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Antiikkirjandust on võimalik piiritleda kolme erinevat moodi. Esimene ja kõige levinum määratlus on piiritleda kirjandust ajalooperioodide kaupa ehk jaotada ajalugu enam-vähem võrdse pikkusega perioodideks ja tuua välja sellele ajaperioodile iseloomulikke kirjandusvorme ja nende stilistilisi eripärasid. Võimalus on piiritleda kirjandust ka kultuuriruumi ja keele järgi. Sajandite jooksul muutusid nii Vana-Kreeka kui Vana-Rooma riigi valduste piirid väga laias ulatuses ning võimalik on eristada eri piirkondade kirjandust. Kolmandaks on võimalik eristada kirjandust ka murrete järgi, kuna eri ajastuil ja eri piirkondades kõneldi keelt erinevalt. 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Vanakreeka kirjanduses eristatakse ajalooperioodide põhise määratluse järgi: 1) arhailine ajajärk 8. 5. sajandil eKr;