Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kirjanduse konspekt 1. ja 2. kursus. (0)

1 Hindamata
Punktid
KIRJANDUSE KONSPEKT
Kohustuslik kirjandus:

  • „Oliver Twist
  • „Punane ja must“
  • Madame Bowary“
  • „Isa Goriot
  • „Vanamees ja meri“
  • „Läänerindel muutusteta“
  • „Palat nr. 6“
    • Romaani2

  • „Külmale maale“
  • „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“
  • „Mäeküla piimamees
  • Tõde ja õigus“ I köide
  • „Kõrboja peremees
  • „Toomas Nipernaadi“
  • „Ekke Moor“
    Realism
    Realism on tulnud ladina keelsest sõnast reàlis, mis tähendab reaalset, käega katsutavat. Kirjandus vooluna paigutab realism aja piiridesse 1830-1870. Realistide eesmärgiks oli kujutada elu nii nagu see tegelikult oli. Kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega ilma liialduste ja ilustusteta. Kirjanik pidi ümbritsevat olustikku uurima ja seda raamatus võimalikult tõepäraselt kujutama. Kujutati tüüpilisi karaktereid tüüpilistes olukordades . Realism kajastas äärmist sotsiaalset ebavõrdsust, kuritegelikku allmaailma ning raha ja võimuahnusest väärastunud inimest. Ühiskonna varjuküljed toodi avalikkuse ette ja seetõttu nimetati 19. sajandi realistlikku suunda kriitiliseks realismiks. Põhižanr oli romaan. Realism arenes eelkõige Inglismaal, Prantsusmaa ja Venemaal.
    Charles Dickens (1812-1870)
    Sündis Londoni lähedases agulis, lapsepõlv möödus Chathami nimelises väikelinnas, kus sai ka natukene haridust. Tema isa armastas lõbusalt elada ja kõrtsis aega veeta, sattus võlavanglasse ja ema, kes hoolitses rohkem oma rõivastuse või laste eest, leidis, et 11-aastasel poisil on paras aega iseendale leiba teenida. Ta pandi tööle saapamäärde vabrikusse, kus ta iga päev 12 tundi seitsme šillingi eest nädalas saapamäärde karpidele silte peale kleepis. Kirjanik sai juba poisikesena tunda, mida tähendab laste töö tolleaegsel Inglismaal. Väga paljud tema teostest on pühendatud vaeste, vanemateta laste rõõmutule saatusele ning on ühtlasi etteheiteks ühiskonnas valitsevale ebaõiglusele. Oma rõõmutust lapsepõlvest kirjutab ta romaanis David Copperfield. Neljateis aastasena asus ta tööle advokaadi kontorisse sekretäriks. Selles töös nähtud karaktereid andis talle inspiratsiooni ja ajalehtedes hakkasid ilmuma Bozi varjunime all humoristlikud artiklid. Siis kirjutas ta romaani „Pikwik klubi“ järelejäänud paberid . 1837 aastal ilmus „Oliver Twisti seiklused “, peategelane on Oliver, kes on pandud lastekodusse, kus valitseb äärmiselt julm kohtlemine ja nälg. Sealt kanti teda kirstutegija õpipoisiks. Suutmata taluda ränka tööd, põgeneb Oliver Londonisse, satub kurjategijate jõuku, kus teda sunnitakse kerjama ja varastama. Õnnelik juhus päästab Oliveri hukkumisest, ta kohtab veidrat vanahärrat, kes ta lapsendab ja Oliver alustab uut elu.
    Ta näitab romaanis kogu Inglismaale , mida kujutasid endast tolleaegsed „heategevad“ asutused, kus lapsed surid julma kohtlemise tagajärjel. Samuti kirjeldab ta laste eksplodeerimist, mida tolleaegsed seadused lubasid. Rohkelt lehekülgi pühendab ta Londoni allilma kujutamisele. Tänu Dickensi loomingule oli riik sunnitud varjupaikadega seatud seadusi muutma ja laste tööd reguleerima.
    Stendhal (1783-1842)
    Marie Henry Beyle oli esimene kirjanik Euroopas, kes saavutas oma romaanidega realisti kuulsuse. Tänu oma mõjukatele sugulastele oli Napoleoni teenistuses ja rändas läbi peaaegu kogu Euroopa. Tema tähtsamad teosed on „Parma klooster “ ning „Punane ja must“ (1830). Romaani „Punane ja must“ motoks on „Tõtt, karmi tõtt“. Jutt põhineb tõsielu faktidel ja ainest on saadud tollel ajal ajakirjanduses levinud uudisest, kus talupoeglikku päritoluga noormees , kes tulistas kirikus aadli soost armukese pihta. Selle peategelane on Julien Sorel, 19 aastane noormees, puussepa poeg, ta on edasipüüdlik, kõrgete vaimsete võimetega, on iseseisvalt salaja õppinud selgeks ladina keele, lugenud läbi piibli ja võiks vabalt preestri ametit pidada. Karjääri astmestik on tal väga selge ja tuleviku unistused väga suured aga ta on talupoeg ja ülespoole pürgida saab vaid kavaluse ja osavate manöövritega. Ta otsustab seda teha naiste abil. Tema esimene samm on koduõpetaja koht linnapea de Renàli peres. Linnapea naine on 30 aastane, lihtsameelne , armub Julieni ning too pääseb kõrgseltskonna sekka. Edasi pääseb ta Pariisi, rikka aadli teenistusse, kelle tütre võrgutamine avab talle palju võimalusi. Ta saavutab positsiooni ja jõukuse, kuid ootamatult saadab proua de Renàl Julieni tulevasele äiale tema tulevikku ja minevikku paljastava kirja. Julien tulistab kirikus proua de Renàl selja tagant ja kohtus ütleb ta, et tapmine oli ette kavatsetud. Teoses on tegelased asetatud ühiskonna erinevatele tasemetele ja näidatud, et kui madalamast seisusest inimene soovib tõusta kõrgemale, saab ta seda teha vaid enese väärikuse ja südametunnistuse hinnaga.
    Honore ’ de Balzac
    Küsimused:
  • Kirjuta Balzac’i eluloo kohta 10 fakti.
  • Miks värsstragöödia Cromwell äpardus?
  • Millistele järeldustele jõudis Balzac peale loomingulisi otsinguaastaid?
  • Mis oli Balzac’ hiigelteose pealkiri?
  • Mitmest osast koosnes see suurteos?
  • Kuidas jagunes „Inimlik komöödia“?
  • Mis seob „Inimliku komöödia“ ühtseks tervikuks?
  • Mis pealkirja kandis Balzac’i kuulsamaid romaane?
  • Milline tähtsus on ajal ja kohal selles teoses?
  • Mida taotleb ta detailide kirjeldamisega?
  • Iseloomusta teose nimitegelast!
  • Iseloomusta Rastignac’i!
  • Milline oluline roll on teoses Vautrinil?
    Vastused:
  • Ta sündis Kesk-Prantsusmaal, juhtis oma isa sõja varustusvalitsust, ta lisas omavoliliselt aadlipartikli de, ta meenutas nii välimuselt kui ka hingelaadilt tursket ja visa talupoega, tema vanaisa oli lihtne talupoeg , Napoleoni valitsemisaja lõpul oli ta linnapea abiks. Balzac´i välimus oli vastuolus tolleaegse moejoonega ning oma välimuselt meenutas ta koolipoissi, kes oli suvega riietest välja kasvand. Tema esiklaps oli Honorè, kes sai korraliku koolihariduse kahes koolis. Balzac oli koolis suur lugeja ja kaasõpilased kutsusid teda poeediks. Aastal 1819 lõpetas ta õigusteaduskonna.
  • Balzac tegi järelduse, et tal pole andi tragöödia ega luuletamise peale ja ta peaks katsetama mõnda teist kirjandusliiki.

  • „Inimlik komöödia“
  • See koosnes kolmest osast.
  • Kommete etüüdid“, „Filosoofilised etüüdid“ ja „Analüütilised etüüdid“

  • „Šuaanid ehk Bretagne aastal 1799“
    Gustave Tlabert (1821-1880)
    Prantsuse realismi kirjanik. Pärit Prantsuse väikelinnast Rouenist, õppis vanemate pealekäimisel …, katkestas õpingud ja pühendus loomingule. Tema peateos kannab pealkirja „Madame Bowary“ (1857).
    „Madame Bowary“ on romantismi vastane teos. Autor naeruvääristab inimeste püüdlusi muuta tegelikkus vastavaks oma soovidele ja fantaasiale. Peategelane on Emma Bowary, kes on abiellunud Charlesiga, nad elavad provintsilinnakeses ja nende lugu on üsna lihtsakoeline. Charles on vanemate soovil õppinud arstiks ja suurte ponnistuste tulemusel teinud ära abiarsti eksami. Ta on enesega rahulolev, võidab oma lihtsusega inimeste poolehoiu, tüseneb pidevalt ja muutub Emmale järjest vastumeelsemaks. Emma pole aga kaugeltki õnnelik, abikaasa on matslik, midagi erilist ei juhtu, ta on lugenud raamatuid aadlikest ja oma silmaga näinud ühte ilusat lossi. Tema elus vastanduvad tõelisus ja unelmad. Emma leidis väljapääsu armukeste näol, kes teda aga tõsiselt ei võtnud ja tema perekonna laostasid. Romaani lõpus sooritab Emma enesetapu ja mõne aja pärast sureb ka Charles. Flobear näitab materialistliku elukäsitluse taga kumavat tühjust.
    Pärast ilmumist anti see romaan kohtu alla kõlbluse ja religiooni solvamise pärast.
    Jack London (1878-1916)
    Ta oli hulkur , kullakaevaja, seikleja , osales Alaskal alanud kullapalavikus kuigi kuld jäi tal leidmata kuid leidis ta kullarikka kirjasoone. See oli elu täis hädaohte, katsumusi, karmi võitlust loodusega ja põnevaid seiklusi. Tema loomingu tüüpiline kangelane on tavaliselt kõrgete ideaalidega mehelik kuju, kes võitleb ebaõnnega ja tavaliselt võidab selle tänu enda tarmukusele. Tema tuntumad romaanid on „Ürgne kutse“ ja „Martin Eden “.
    Fjodor Dostojevski (1821-1881)
    Ta on üks enim tõlgitud ja loetud maailma kirjanik. Tema kujunemisel oli oluline talle 1849-ndal aastal määratud surmanuhtlus koostöö eest revolutsionääridega. Karistus asendati hiljem sunnitööga kuid armu andmine kuulutati välja alles pärast surma otsuse ettelugemist ning mahalaskmistseremoonia täitmist, kust puudus vaid käsklus „ TULD “. Sunnitöö aastate läbielamised said aluseks paljudele romaanidele. Tema tuntumad teosed on „Idioot“, „Vennad Karamazovid“, „Kuritöö ja karistus“. Romaanid käsitlevad isiksuse moraalset ja füüsilist hävingut kõlbeliselt väärastunud ühiskonnas.
    „Kuritöö ja karistus“ peategelane on Rodion Raskolnikov , ta on vaesusest rusutud üliõpilane, näljane, räbalates, tema tuba on pime nagu kirst, õpingud on katkenud, eratunnid , millega ta on end elatas on talle üles öeldud, samas on ta võimekas ja tugeva iseloomuga . Ta jagab inimesed kaheks: harilikeks, kes pole võimelised elu muutma ja geeniusteks, kes maailma ümber kujundavad (nt. Napoleon). Viimastele on rohkem lubatud, ühiskonna normid neid ei seo. Raskolnikov liigitab ennast geeniuste hulka, otsustab rikkuda ühiskonna seadusi ja tappa liigkasuvõtjast vanaeide ning temalt saadud rahaga lõpetada ülikool ja teha tuhandeid heategusid. Kuritööst saab talle kohutav karistus. Ta piinleb valatud vere pärast, rahast ei kasuta ta kopikatki, tema süü tuleb ilmsiks, ta saadetakse sunnitööle, kust ta läbi pika piina ja kannatuste jõuab usuni, headusesse ja armastusse .
    Anton Tšehhov (1860- 1904 )
    Ta oli elukutselt arst. Tema vanaisa oli olnud pärisori, kuid oli suutnud koguda 3500 rubla ja osta oma perekond vabaks. Ta ise oli lapsena näinud üsna karmi põlve. Ta alustas üliõpilasena lühijuttude kirjutamisega, et perele elatist teenida. Tema jutukesed olid teravmeelsed, lühikesed ja esmapilgul mõeldud inimese lõbustamiseks kuid tegelikult rääkisid need inimese naeruväärsetest omadustest. Tema peategelane oli väikekodanlane, keda iseloomustas inimväärikuse täielik puudumine, kes poeb ja lipitseb endast kõrgemate ees ja suhtub põlglikult neisse , kes on temast madalamal. Ta on egoist , kitsa silmaringiga, koguja, mats ja argpüks üheskoos. Tšehhovi jutustused kandsid ühist pealkirja „Naer läbi pisarate “, mis loomingu arenedes kujunes protestiks elu halluse ja labasuse vastu.
    Kadunud põlvkond“
    Kadunud põlvkonnaks nimetasid end kirjanikud , kelle täisealiseks saamine langes kokku Esimese Maailmasõjaga. Nende noorte tuleviku ideaalid, nende vaimse ja füüsilise tervise purustas ja rikkus Esimene Maailmasõda ning selle tõttu nimetasid nad end kadunud põlvkonnaks. Kirjanikud protestivad oma romaanides sõja vastu. 20. sajandi alguses tehti maailma teaduses hulk uusi avastusi, mis olid seotud inimesega (näiteks avastas Darvin, et inimene on kujunenud ahvist ). Kõige rohkem mõjutas kirjandust Sigmund Freudi avastatud alateadvusteooria, mis kummutas senise arusaamise inimesest kui mõistuslikust ja oma tegusid reguleerida suutvast olendist. Tunded ja vaistud seati mõistusest kõrgemale. Selle avastusega/uuendusega kaasnes ka jäämäe teooria, mis tähendas, et nähtav ja tajutav on vaid väike osa kuid inimese käitumise, mõtlemise ja arusaamiste põhjused peituvad kusagil sügavamal, mis on silmale nähtamatud.
    Ernest Hemmingway (1899-1961)
    Osales Esimeses Maailmasõjas vabatahtlikult kiirabi autojuhina. Kõik tema romaanid on seotud sõjaga, võitlemisega.
    Tema kõige tuntumad romaanid:
    • „Ja päike tõuseb“
    • „Hüvasti, relvad!“ kõige tuntum sõjavastane romaan.
    • „Kellele lüüakse hingekella?“
    • „Surm pärastlõunal“ räägib härjavõitlejate elust
    • „Vanamees ja meri“

    Erich Maria Remarque (1989-1970)
    Saksa kirjanik, läks koolipingist sõtta. Kogu tema meeleheide ja sõja vihkamine on kirjutatud romaanis „Läänerindel muutusteta“(1929). Remarque anti kohtu alla maailmasõja sõduri kirjandusliku reetmise eest. „ Triumfikaar “ (1946), selles kasutab ta Hitleri aegsete Saksa haritlaste saatust pagulastes.
    Eesti realism
  • Mida taotleb realism kirjanduses? Realism kirjanduses taotleb tegelikkuse tõepärast, objektiivset kujundamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist.
  • Mida kirjeldas kriitiline realism?
  • Mida taheti haldusreformidega saavutada?
  • Mis keeles aeti ametiasju? Ladina keeles.
  • Mis usk levis eestlaste seas?
  • Mis olukorras oli 1880.ndatel eesti vaimsus?
  • Miks oli 1893. aasta eestlaste jaoks must aasta? Siis sulges šovinistlike vaadetega Eestimaa kuberner S. Šahhovskoi sisevastuoludest lõhestatud Eesti Kirjameeste Seltsi ja keelas tsensori ettepanekul jutustuste avaldamise eesti rahva ajaloost.
  • Millise tähtsa kogumise viis läbi Jakob Hurt ? Mida ja kui palju ta kokku kogus? Jakob Hurt kogus 122 317 lehekülge rahvaluulet.
  • Mida tegi 1904. aastal Oskar Kallas? Kirjutas üliõpilaste abiga eesti rahvaviise.
  • Mida kogus Kristjan Raud? Rahvakunsti ja käsitööesemeid
  • Mis aastal asutati Eesti rahva muuseum ? Eesti Rahva Muuseum asutati 1909.aastal.
  • Kes olid peamise hariduse kandjad?
  • Mis aitas kaasa eesti kultuuri arengule?
  • Kes olid tolle aja kuulsamad heliloojad ?
  • Kes olid tolle aja kuulsamad kunstnikud?
  • Kuidas sündis Eesti kutseline teater?
  • Milline oli Eesti tähtsaim ajaleht 19. sajandi lõpul?
  • Milliseid ideid propageeris ajaleht Postimees ?
  • Kas eestlased elasid rohkem maal või linnades? Inimesed elasid rohkem maal, sest põllumajandus tõi sisse rohkem tulu.
  • Mis tähtsus oli ajalehel Teataja ?
  • Kuidas arenes eestikeelne raamat? Kuidas mõjus teiste rahvaste teoste tõlkimine eesti kirjandusele?
  • Mis oli 20. sajandi algul juhtivaks žanriks eesti kirjanduses?
  • Milline oli eesti realismi esimene tippteos?
  • Kes olid eesti realismiaja tähtsamad kirjanikud?
    Eduard Vilde (1865-1933)
    Ta on pärit praegusest Rapla maakonnast Udivere mõisast, kus tema isa pidas aida mehe ja kupja ametit. Vilde üks esimesi elukogemusi oli mõisniku ja talupoja vastuolude kogemine. Ta saadeti kümne aastasena Tallinnasse õppima kooli, kus valitses eestlasi halvustav õhkkond, mis tekitas Vildes protesti . Vilde Tallinnas olles puutus palju kokku teatriga. 1883 aastal alustas ta ajakirjanikuna, oli „ Virulase “ toimetuses, saksa keelses ajakirjanduses olles kirjutas ta lühijutte, mis rahvale väga meeldis. Täiskasvanuna reisis ta hästi palju, tutvus maailma kirjanduse suundadega ja kogus ohtralt inspiratsiooni loominguks. 1905 aasta revolutsiooni ajal levitati pilkeajakirja „Kaak“.
    Vilde kirjutas rohkelt jutustusi ja need jutustused jagunevad omakorda eri valdkondadeks. Tema esimene raamat on „Musta mantliga mees“. See on selline jutustus, kus jagatakse tegelased headeks ja halbadeks. Kõige tuntum on tema näidend „Vigased pruudid “. 1905 aasta revolutsiooni sündmusi kajastavad jutustused: „ Tooma tohter“, „Seaduse mees“, „Nimekiri“.
    Ameerika-ainelised jutustused: „Punane viir“, „Jack Brown“.
    Tema romaanid: „Külmale maale“-1896 See romaan käsitleb inimese moraalset allakäiku klassi vastuoludest lõhestatud küla ühiskonnast. Kuna maal levis kuritegevus, sagenesid aidaröövid ja hobuse vargused. Kuritegevuse põhjuseks peeti kõrtside rohkust, koduse kasvatuse puudumist, kiriku ükskõiksust ja ametnike hooletust. Vilde oli veendunud, et vaesus põhjustabki kurutegevust. „Külmale maale“ peategelane on mäeotsa Jaan, kes on ausameelne, töökas, kohusetruu, tema õlgadel lasub pere toitmine ja väiksemate õdede, vendade kasvatamine . Jaan ei leia tööd ja tema pere on näljas. Jaa varjab varastatud kraami.
    Ajalooline triloogia : „Mahtra sõda“, „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“, „ Prohvet Maltsvet“.
    Triloogiaks nimetatakse kolme romaani, mida ühendab kas jätkuv sündmustik, samad tegelased või ühine idee. Vilde triloogiat ühendab idee: kui talurahvas tahab orjusest vabaneda , saab ta seda ainult võitluse teel.
    „Mahtra sõja“ inspiratsiooni sai ta tõigast. 1850 võeti vastu seadus, kus vabastatakse mõisa orjusest. Talurahvale ei seletatud selle seaduse üksikasju. Toimus suur talurahva ülestõus.
    „Mäeküla piimamees“ peategelaseks on Tõnu Prillup , kes soovib saada mõisa piimamehe kohta ja selle saamiseks sõlmib mõisnikuga kuritegeliku tehingu. Tema naise õde Mari käib mõisas mõisnikku lõbustamas. Mõisnik on Ulrihc von Kremer , kes on saamatu vanamees kellele hakkab Mari meeldima. Oma ettepanekut tehes arvab mõisnik, et ta käitub aumehena, sest ta on ju mõisnik ja rikas. Tõnu Prillup ei arvesta sellega, et tekivad süümepiinad. Loodetud rikkuse asemel saab hoopiski võlgnik, sest ta hakkab jooma. Ta hukkub ühel külmal ööl. Prillup on rikkuse iha ohver. Mari õde oli olnud Prillupi abikaasa kuid õe surma järel tuli Mari Prillupi peresse lapsi kasvatama ja selle pärast tundiski Prillup Mari, kui teenija üle võimu.
    A.H. TAMMSAARE
    Küsimused:
  • Kuidas on tema lapsepõlv ja kodu seotud tema loominguga?
  • Millistes koolides ta õppis?
  • Milliselt algas tema kirjanikutee?
  • Milliste ajalehtede juures ta töötas?
  • Kuidas mõjutas tema tervislik seisund tema saatust ja loomingut?
  • Nimeta esimese perioodi teosed, mis teemadel ta kirjutas?
  • Teise perioodi teosed ja teemad?
  • Kõrgperioodi teosed ja teemad?
    Vastused:

  • Väike-Maarja kihelkonnakoolis, H. Treffneri eragümnaasiumis, Tartu ülikoolis
  • Alustanud H. Treffneri kooli õpilasena tõsisemalt proosakatsetustega, polnud Tammsaarel ei kogemusi ega väljakujunenud esteetilisi põhimõtteid. Esimesi katsetusi kirja pannes on Tammsaare nagu iseenesest avastanud väga olulise tõe: ta mõistis, et ainult omaenese avastanud läbielatud või vahetult kogetud muljete ja seikade kirjapanek tagab teose kunstilise õnnestumise. Seega oli Tammsaare tunnetanud üht realistlikku loomingumeetodi põhitõde. Ja ta hakkaski oma juttudele otsima ainestikku kodupaigaümbrusest ning talle tuttavast talupojaelust.
  • „Teataja“

  • „Mäetaguse vanad“, „Kaks paari ja üksainus“, „Vanad ja noored“, „Raha-auk“. Tammsaare kirjutas sellel perioodil peamiselt külaainelisi jutte .
  • „Pikad sammud“, „Noored hinged “, „Üle piiri“, „Varjundid“, „Kärbes“, „Poiss ja liblik“. Selle perioodi teemaks oli kirjutada jutustusi haritlasnoorte elust.
  • Selle kõrgperioodi ainsaks teoseks oli/on „Judiit“, mis sai valmis aastal 1921.
    LISA MÄRKSÕNADELE KOMMENTAARE:
    Kõrboja peremees“ (Eesti kirjandus 10. Klassile)
    Saamislugu- Selle romaaniga pöördus Tammsaare taas oma meelisainestiku – maaühiskonna kujutamise juurde, mis oli kesksel kohal olnud esimesel loominguperioodil. Nüüd olid Tammsaare loomevõimed mitmekülgsemalt välja arenenud, mis tagas romaani õnnestumise. Teos on kirjutatud 1922.aasta suvel kolme nädala jooksul
    Põhiprobleem- Süžeearenduses tõusevad esile tegelaste tundeelamused ja nendega seotud konfliktid. Selle kõrval käsitleb kirjanik ka Esimese maailmasõja järgse Eesti külaühiskonna probleeme, kusjuures keskne on küsimus, missugune peaks olema õige peremees. Aga sellele küsimusele ei anna romaan otsest vastust: Tammsaare esitab rea karaktereid, kes mingi omaduse poolest pole ideaalsed peremehed. Nii on see romaan omamoodi mõtisklus taluühiskonnast ja täisväärtuslikust peremehest, keda vajatakse.
    Katku Villu-Katku Villu naaseb kodutallu vangist, kus ta on istunud aasta kakluse käigus inimese tapmise eest. Villu on salakütt, puskariajaja, mõtlematu purjutaja, kes naiste pärast tihti kaklustesse sattunud. Lisaks on ta teinud vallaslapse Kõrboja talu endisele teenijale Eevile, kes nüüd elab Kuusiku talu saunas ema juures. Villut pole talutöö huvitanud, teda huvitasid tööriistad ja masinad , üritas rikkaks saada hangeldamise ja puskariajamisega - siit ka joomine ja pahandused. Ema armastab Villut tingimusteta, isa aga toob eeskujuks Vabadussõjas langenud venda.
    Kõrboja Anna- Villu kuuleb , et suurde mõisataolisse Kõrboja tallu on linnast naasmas peretütar Anna , kellega ta noores eas sõbrustanud oli. Anna süü läbi on Villu metsas joostes noorena ühe silma kaotanud. Ema ei usalda Kõrboja rahvast ning tunneb halba eelaimust. Isa peab Kõrboja vastu vimma sellest ajast, kui sealne endine peremees tahtis tema talu maid ära osta. Vangist naasnud Villu sukeldub parimate kavatsustega hoogsalt talutöösse ja teeb talu arendamise plaane. Talu kõige viljakamad maad on kiviseljandiku all - Villul tekib plaan kivid õhku lasta. Kaevab ja puurib, aeg-ajalt näeb järve ääres Kõrboja Anna jälgi.
    Peremeheprobleem-
    Tõde ja õigus“1.köide
    Ainestik, Andres, Pearu, Krõõt, Mari, Sauna-Madis, lapsed, Indrek
    Ainestik-
    Realism maailmakirjanduses.
    Kontrolltöö küsimused:
  • Mis ajal oli Euroopas realism?
    Realism oli Euroopas 19. sajandil.
  • Mis oli realismi eesmärk?
    Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialdusteta ja ilustusteta.
  • Milline oli realismi äärmuslik suund, mis seda iseloomustas?
    Realismi äärmuslik suund on naturalism . Seda iseloomustab viletsus , pahe, pahelised instinktid, kuna need pidid paremini tõde esindama.
  • Nimeta 3 maad, kus realism kõige enam arenes! Millised olid nende maade tähtsaimad kirjanikud realismi ajal?
    Prantsusmaal (Stendhal, Balzac, Flaubert ), Iirimaal (Dickens, Thackeray , õed Brontëd) ja Venemaal (Gogol, Tolstoi , Dostojevski, Tšehhov).
  • Milline žanr oli realismiajal kõige levinum?
    Realistlik romaan
  • Milline kirjanik saavutas esimesena realistikuulsuse?
    Stendhal
  • Kirjuta 10- lauseline romaani „Punane ja must“ kokkuvõte.
  • Mis oli „Punane ja must“ peategelase traagika põhjuseks?
  • Mis oli Balzac’i „Inimlik komöödia“, mille poolest see on eriline?
    „Inimlik komöödia“ on tema suurteos ja teda huvitas rohkem mitteajalooline tõde.
  • Mis oli romaani „Isa Goriot“ 2 kõige tähtsamat probleemi.
    Kuidas edu saavutada ja kuidas elada õnnelikult.
  • Kuidas on Charles Dickensi looming seotud tema isikliku eluga?
    Dickens kajastas oma elu oma loomingus.
  • Kuidas ja millise romaaniga mõjutas Dickens Inglise ühiskonda?
    Ta mõjutas ühiskonda sellise raamatuga nagu „Oliver Twisti seiklused“.
  • Mis on G. Flaubert’i romaani „Madame Bowary“ peategelase traagika põhjustajaks?
  • Milline oli Tšehhovi novellide tüüpiline kangelane?
    Tšehhovi novellide tüüpiline kangelane on tema ise.
  • Kust sai Dostojevski ainet oma romaani „Kuritöö ja karistus“ kirjutamiseks?
  • Kes või mis on kadunud põlvkond? Kes sinna kuulusid?
    „kadunud põlvkond“ on maailmasõdade ajal elanud põlvkond. Hemingway oli üks juhtivaid kirjanikke. Sinna kuulusid inimesed, kes läksid noorte meestena sõtta.
  • Anna ülevaade Remarque’i loomingust!
    Tema esimene raamat on „Läänerindel muutusteta“ ja sellega sai ta kuulsaks peaaegu üleöö. Tema teine teos ilmus aastal 1931 . Aastal 1933 lasksid natsionaalsotsialistid Remarque teosed ära põletada sõjavastasuse tõttu ning temalt võeti ära ka saksa kodakondsus .
  • Anna ülevaade Hemingway loomingust!
    Hemingway on kirjutanud novelle , romaane, lühiromaane ja ka lühijutte. Hemingway loomingus olid põhilisteks teemadeks surm ja vägivald, sest ta oli näinud mõlema maailmasõja vägivalda ja Hispaania kodusõja õudusid. 17-aastaselt avaldas ta oma esimese kirjandusliku teose.
    Tšehhov. Rotschildi viiul
  • Kus ja millal toimus tegevus? Riik, linn, aastaaeg jne? määratle võimalikult täpselt!
    Tegevus toimus ühes väikeses linnas, mis oli isegi külast viletsam, kus elasid põhiliselt ainult raugad.
  • Kes olid loo peategelased?
    Loo peategelasteks on Jakov , Marfa , Velsker .
  • Kellele tegi kirstumeister vastumeelselt kirste, miks?
    Jakov tegi kirste vastumeelselt lastele ja ta tegi need ilma mõõduta, halvakspanuga, ning töö eest tasu saades ütles ta iga kord: „pean tunnistama, et ma ei eelista kribu-krabu jahtida.“
  • Nimeta 3 põhjust, miks ei olnud Jakovil hea elada.
  • Jakov pidi valmistama kirste ja see ei toonud kuigi suurt tulu sisse.
  • Ta pidi käima kirstutegemise kõrvalt ka viiuliorkestris mängimas ja sealt ta sai ka vähe.
  • Kas Marfa oli õnnelik inimene? Milles seisnes Marfa õnn ja õnnetus?
    Marfa ei olnud õnnelik inimene, sest Jakov kärkis tema peale pidevalt ja Marfa oli ka raskelt haige.
  • Kuidas suhtus velsker Marfa ravimisse, miks?
    Velsker arvas , et seda haigust, mis tal kallal oli, polnud võimalik ravida, sest kõik rasked haigused, mis olid siis polnud võimalik ravida, aga nüüd on põhimõtteliselt kõiki haiguseid võimalik ravida.
  • Miks mängis Jakov viiulit ? Nimeta kaks põhjust.
  • Jakov mängis sellepärast viiulit, et ta pidi kirstutegemise kõrvalt teenima .
  • Jakovile meeldis mängida viiulit.
  • Kellele ja miks andis Jakov oma viiuli?
    Jakov andis oma viiuli Rotschildile.
  • Mis oleks Jakovi õnnelikuks teinud?
    Jakovi oleks õnnelikuks teinud see kui ta poleks pidanud suuri kahjusid kandma.
  • Miks on lool selline pealkiri? Avalda oma arvamus ja põhjenda seda.
    Minu arust on sellel lool selline pealkiri sellepärast, et kui keegi annaks Rotschildile viiuli kätte, siis ta mängiks kõik rõõmsad lood ka kurvalt ette.
  • Vasakule Paremale
    Kirjanduse konspekt 1-ja 2-kursus #1 Kirjanduse konspekt 1-ja 2-kursus #2 Kirjanduse konspekt 1-ja 2-kursus #3 Kirjanduse konspekt 1-ja 2-kursus #4 Kirjanduse konspekt 1-ja 2-kursus #5 Kirjanduse konspekt 1-ja 2-kursus #6 Kirjanduse konspekt 1-ja 2-kursus #7 Kirjanduse konspekt 1-ja 2-kursus #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Jaan Sild Õppematerjali autor
    See konspekt on esimesele ja teisele kursusele Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolile aga muidugi ka teistele koolidele ning siin on pea-aegu kogu konspekt olemas v.a esimene kursuse esimene ja teine veerand.

    Sarnased õppematerjalid

    Realism kirjanduses
    2
    pdf

    Realism kirjanduses

    1. Mis ajal oli Euroopas realism? 1830-1870 a. 2. Mis oli realismi eesmärk? Kujutada elu nii, nagu see tegelikult oli. Kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduste ja ilustusteta. 3. Milline oli realismi äärmuslik suund, mis seda iseloomustas? Kriitiline realism. Kajastati äärmist sotsiaalset ebavõrdsust, kuritegelikku allmaailma ning raha ja võimuahnusest väärastunud inimest. 4. Nimeta 3 maad, kus realism kõige enam arenes! Millised olid nende maade tähtsaimad kirjanikud realismiajal? Inglismaa ­ C.Dickens, Prantsusmaa ­ Stendhal, H. de Balzac, G.Flaubert Venemaa ­ F.Dostojevski, A.Tsehhov 5. Milline zanr oli realismiajal kõige levinum? Romaan. 6. Milline kirjanik saavutas esimesena realistikuulsuse? Stendhal. 7. Kirjuta 10-lauseline romaani ,,Punane ja must" kokkuvõte! Peategelane 19-aastane noormees Julien Sorel on harimatu ja rahaahne lauavabrikandi poeg. Ta oli õpihimuline ja ta isa põlgas teda sellepärast. Julien oli salaja l

    Kirjandus
    Kirjanduse I poolaasta konspekt
    6
    doc

    Kirjanduse I poolaasta konspekt

    Väikekodanlikkus ­ puudub iseseisev mõtlemine, jälgib ühiskondlikke seisukohti. Flaubert polnud rahul kaasajaga, suhtus sellesse pessimistlikult. Impersonaalne esitusviis ­ teostes püüdis autor enda isiku ja arvamused võimalikult märkamatuks jätta. Zola Émile Zola, 1840-1902, Prantsusmaa. Realismi esindaja ja naturalismi väljaarendaja. Zola arvates ei rahuldanud realism täiel määral uue ajastu kirjanduse nõudeid. Zola tegelastel puudub õilsus ja terve vaim (nagu Balzaci omadel on). Ta kujutab meisterlikult nii üksikuid inimtüüpe kui ka rahvahulki tervikuna. Zola isa suri kui poeg oli seitsmeaastane. See raskendas pere toimetulekut. Zola käis kroonukolledzis. Romantism avaldas talle suurt mõju. Emile oli matemaatikaeksamis väga edukas kuid kirjanduseeksamis üldse mitte. Seetõttu ei saanud ülikooli sisse, pidi tööle minema. Kitsad ajad, töötas lihtsa ametnikuna

    Kirjandus
    Realism-Balzac-Flaubert-Dickens-Stendhal kokkuvõtlikult
    6
    odt

    Realism, Balzac, Flaubert, Dickens, Stendhal kokkuvõtlikult

    Realism on tuntud kunstimeetodina antiikkirjanduses(realis - tõeline, esemeline, materiaalne) Tähendas vastasseisu eelkõige romantismile, ent peaaegu kogu saj. vältel põimusid mõlemad kirjandusnähtused. Jäädvustab tegevust, kombeid sellest ajastust. Aeg 1830-1870 Prantsusmaalt. Esimene realism on romantismi sugemetega. Teine realism on modernsete sugemetega. Eesmärk oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialdusteta, ilustusteta. Eelkõige tuua välja sotsiaalne olustik, et seda tõepäralt kujutada. Etüüdid ja kroonikad = romaanid. Tunnused: 1. Tuua välja elu kõige tumedamad küljed. 2. Tegelased olid lihtrahvas peamiselt, Kuid ka teisi ühiskonna kihte. 3. Kuidas hakkama saada rahaasjadega. 4. 19.saj realismile omane ühiskonna kriitilisus. 5. Lähtuti detailidest ja kirjeldati kaasaegset elu. Põhizanr oli ROMAAN. STENDHAL (1783-1842) PRANTSUSMAA Pärisnimi Marie Henri Beyle Isa oli j

    Kirjandus
    Realism
    2
    docx

    Realism

    Naturalismi äärmuslik vorm. Kasutatakse: 1. tegevuse täpset ajalist ja ruumilist määratlemist; 2. põhjuse ja tagajärje seose ning tüüpilise rõhutamine. 3. ebaoluliste seikade esitamist; 4. kirjandusväliste zanride matkimist.5. jutustamine 3.isikus. 6. Kaasaegsus. 7. harilikud inimesed. Põhizanr-romaan. * Ühine realismil ja romantismil on kirjanike rahulolematus tegelikkusega. Filisoofiliselt toetuvad positivismi ja materialismile. Kirjandus: Pr. ­ Balzac ­ isa goriot, Stendhal ­ punane ja must, Flaubert ­ madame bowary; Sb. ­ Dickens ­ oliver twist, Thackeray ­ edevuse laat; Vm. Dostojevski ­ Kuritöö ja karistus; idioot, Tolstoi, Tsehhov- novellid(paks ja peenike, ametniku surm). 2. Mateo Falkone. Loo lõpplahendus tekitas väga vastuvõetamatu tunde. Tappa oma enda poeg, kuidas selleks saab südant olla. Loos oli palju vastandumist. Hea ja kuri, alatus ja suursugusus.

    Kirjandus
    Realismi kontrolltöö kordamisküsimused
    4
    docx

    Realismi kontrolltöö kordamisküsimused

    Ta oli Eesti esimene kutseline literaat ehk teenis raha ainult kirjutamisega. Vilde ideed olid tolle aja ideede vastased ning seetõttu keelati kõigil temaga suhtlemine, 1905-1917 oli ta pagulane. Tema tuntumad teosed on ,,Külmale maale"; ajalooline triloogia, kuhu kuuluvad ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja ,,Prohvet Maltsvet"; ,,Tabamata ime". 11. Mis jäi meelde Tammsaare elust ja loomingust? Tammsaare (1878-1940) on eesti kirjanduse suurim eepik. Ta on pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare külast, mille järgi võttis ta ka kirjanikunime ning mis on kasutusel alates 1902. aastast. 1900. aastal ilmusid esimesed jutustused Postimehes. Ta õppis Hugo Treffneri eragümnaasiumis 1898-1903. 1903-1907 töötas Tallinnas Teataja toimetuses. 1907 astus Tartu Ülikooli, kuid ei lõpetanud seda, sest ta haigestus tuberkuloosi. 1918 kolis ta Tallinnasse Kadriorgu, kus nüüd asub ka tema majamuuseum

    Kirjandus
    Realism
    2
    odt

    Realism

    1.Realism(aeg, tunnused) Realism kirjandusvooluna paigutub ajapiiridesse 1830-1870. Realism tähendas tollajal vastuseisu eelkõige romantismile, ent peaaegu kogu sajandi vältel põimusid mõlemad kirjandusnähtused. Kui romantikute töödes leidus rohkesti realismi meenutavaid lehekülgi, siis realistidel, olgu tegu Stendhali, Balzaci või Dickensiga kohtab rohkesti romantiliselt liialdatud tegelasi. Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduste ja ilustusteta. Tõeotsingutel kohtas realist sageli niisugust, millest romantik oleks tagasi kohkunud näiteks äärmise sotsiaalse ebavõrdsuse moraalilagedaid allikaid, kuritegelikku allmaailma ning raha ja võimuahnitesmist väärastunud inimpsüühikat. Ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine võrdus sotsiaalsete olude kriitikaga, selletõttu on XIX sajandi realistlikku suunda kirjanduses nimetatud kriitiliseks realismik

    Kirjandus
    Suuline arvestus kirjanduses
    12
    doc

    Suuline arvestus kirjanduses

    ning selle juhatuse esimeheks (1922, 1925-1927). Kirjanikkude Liidu ajakirja "Looming" esimese toimetajana (1923-1926) kujundas Tuglas väljaande demokraatliku suuna, mille traditsioone on hoitud tänaseni. Ta kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja züriidesse, olles nii 1920.-1930. aastate eesti kultuurielus autoriteetne ekspert. Asendamatu oli Fr. Tuglase töö Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena (1929-1940). Novellistina debüteeris Fr. Tuglas aastal 1901, esimese raamatuna ilmus novell "Hingemaa" (1906). Noorusloomingus on realistlik kujutamislaad põimunud romantilise nägemuslikkuse või eleegilis-pateetilise sümboolikaga. Varasemad tööd on koondatud raamatuks "Liivakell" I-II (1919, 1920). 1905. aasta revolutsiooni meeleolusid peegeldab Toompea vanglas kirjutatud poeem "Meri" (1908).

    Kirjandus
    Realism
    5
    docx

    Realism

    Realism(lad keel realis ­ tõeline, esemeline, materiaalne) kirjandusvooluna paigutatakse 1830-1870. Tollel ajal oli vastuseisiuks romantismile. Üheks esimeseks teoseks peetakse Stendhali ,,Punane ja must". Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegsed elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduseta ja ilustusteta. Järelikult kirjanik uuris indiviidi ümbritsevat tegelikkust, eeskätt sotsiaalset olustikku.XIX saj realistlikku suunda kirjanduses nim kriitiliseks realismiks. Realsim arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal (Stendhal, Balzac, Flaubert), Inglismaal (Dickens, Thackery, õed Brönted) ja Venemaal (Tolstoi, Dostojevski). Realismi põhizanr on romaan. XX saj alguses arenes realism mitmes suunas: naturalism, filosoofiline romaan jne. Stendhal (1783-1842), pärisnimega Marie Henri Beyle, rahvus prantslane. Iseloomulikku: tegelaste seos kaasaegse ajastu ja ühiskonnag, samuti sündmuste ja konfliktide loogiline esit

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun