Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine (0)

1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine. Eesmärgiks kindlustada rahu võitjate ja kaotajate vahel. Ühendada neid koostöös. Luua söe- ja terasealane vastastikune sõltuvus, et üks riik ei saaks enam oma relvajõude mobiliseerida teiste teadmata. Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides. Institutsioonid : Ülemamet, Ministrite Nõukogu, Euroopa Assamblee, Euroopa Kohus.
1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamisleping. Eesmärgiks ühisturu loomine, majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse, institutsionaalse struktuuri loomine. Institutsioonid: Euroopa Komisjon , Ministrite Nõukogu, Parlamentaarne Assablee, Euroopa Kohus, Euroopa Investeerimispank, Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Kontrollikoda. Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping. Eesmärgiks koordineerida aatomienergia ühist rahumeelset kasutamist liikmesriikides ja suurendada selle osakaalu . Rahu tagamine
1960 EFTA e Euroopa Vabakaubanduspiirkonna konventsioon. Eemärgiks on heaolu suurendamine majandusliku koostöö kaudu ja raamistiku loomine kaubavahetuse liberaliseerimiseks
1966 Luxembourgi kompromiss . Andis liikmesriikidele vetoõiguse. Kompromissiks oli ühehäälsuse säilitamine riiklikult olulistes küsimustes.
1985 Ühtne Euroopa Akt. Eesmärgiks ühisturu reform ja protseduurilise reformi läbiviimine. Reformida institutsioone, et valmistada neid ette Hispaania ja Portugali liikmesuseks ning kiirendada otsuste tegemist ühte turu ettevalmistamisel.
1993/93 Euroopa Liidu leping. Maastrichti leping. Eesmärgiks ettevalmistada Euroopa rahaliiduks; poliitilise liidu elementide kehtestamine. I sammas-Uus Euroopa Ühendus (riikide) II sammas- Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (valitsuste) III sammas- Koostöö õigus- ja siseasjades.
1997/99 Amsterdami leping. Eesmärgiks reformida EL institutsioone, et valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks. Tulemuseks; muudeti EL lepingut; muudeti otsuste tegemise läbipaistvamaks
2001/03 Nice 'i leping. Eemärgiks institutsioonide reformimine , et EL saaks toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga. Vajalikkude muudatused uute liikmesriikide vastuvõtuks. Tulemuseks: komisjoni kooseisu muutmise meetodid ning hääletamisüsteemi ümbermääratlemine nõukogus
2001-2003 Euroopa Tuleviku Konvent . Lähteülesanne: pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel; Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises. Tähtsamas arutlusteemad: EL missioon ja pädevus; välisuhtes; õigus- ja siseküsimused. Lõpptulemus: EL põhiseadusliku lepingu projekt
EL põhiseaduse leping (jõustumata). Lihtsustamine ja läbipaistvus. Kolme samba asemele üks
2007/09 Lissaboni leping. Eesmärgiks muuta EL demokraatlikumaks ja tõhusamaks, et globaalsete probleemidega tegelemisel suudetakse olla üksmeelel. Muudatused: suuremad volitused Euroopa Parlamendile; hääletamismenetluse muutmine EL Nõukogus; Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Herman van Rompuy; EL välistegevuse ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton
2004 liitus 10 riiki- pole kunagi nii palju korraga.
1993 Kopenhaageni kriteerium . Pandi paika reeglid ehk enne liitumist täitmist nõudvad nõuded ehk kriteeriumid. Need olid liitutda tahtvatele riikidele, et nad saaksid liituda.
1996 Agenda 2000. EL reformi pakett . Selle alusel pandi kandidaatriigid pingeritta. Struktuur: I Tugevama ja laiema Euroopa suunas. II Ühinemiseelse strateegia tugevdamine. III Arvamused 10 kandidaat riigi kohta.
El liitumisläbirääkimiste: objektiks ja eesmärgiks oli kandidaatriikide liitumine. Struktuuriks oli kõigepealt sõelumine, kus võrreldi kandidaatriigi seadusandlust olemas oleva Euroopa seadusandlusega . Tehti kindlaks tteatud pidepunktid, kust edasi minna ja mis valdkonnad tuleb täiesti ümber teha.
Erinevate riikide peamised motiivid Euroopa Ühenduste asutamisel ja EÜ/EL ühinemisel. Julgeolek, sõltumatus, heaolu, prestiiž. Aga muidu Saksamaa kaasamine, majanduslikud ajendid , järgiti teiste eeskuju, vältida isolatsiooni.
EL õigustik acquis communautaire-EL ühine seadustik . Tuhanded direktiivid , tänu millile on riigid harmoneeritud.
EL esmase õiguse allikad: Asutamislepingud ja neid täiendavad j muutvad aktid: liikmesriikide liitumislepingud, protokollid , konventsioonid, rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on EL ja EL ja liikmesriik.
EL teised õiguse allikad: Kohustuslikud õigusaktid: määrused, diektiivid, otsused. Soovituslikud õigusaktid: soovitused ja arvamused.
Määrus-ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele
Direktiiv-soovitud tulemuse osas kohustav.
Solidaarsuskohustuse põhimõte- Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist.
Proportsionaalsuse põhimõte-Proportsionaalsuse põhimõte on seotud isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiramisega. Iga demokraatliku riigi, sh selle maksusüsteemi toimimiseks on vajalik piirata isikute põhiõigusi ja -vabadusi, kuid proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei tohi selline piiramine moonutada põhiõiguste ja -vabaduste olemust.
Vahetu kohaldatavuse põhimõte-EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega.
1995 Eesti Vabariigi Valitsuse avaldus Euroopa Liiduga liitumiseks. Protsess võttis aega 9 a
Euroopa Liidu laienemine: 1973-UK, Iirimaa, Taani. 1981-Kreeka. 1986-Hispaania ja Protugal. 1995- Soome, Rootsi, Austria. 2004- Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Ungari, Slovakkia , Sloveenia, Küpros, Malta. 2007-Bulgaaria, Rumeenia . 2013- Horvaatia .
Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte on Euroopa Liidu õigusepõhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust. Euroopa õigus on ülimuslik ka põhiseadustesuhtes.
Euroopa Komisjon- 27 volinike kolleegium. Liikmesriikidest sõltumatu. Esindab EL ühishuve. Ülesanded: poliitika kujundamine, eelnõu algatamine, EL õigusaktide täitmise järelvalve.
Volinike kolleegium: president , 7 asepresidenti, 19 lihtliiget, kokku 27 volinikku.
EL Nõukogu-ministrite nõukogu. Esindavad liikmesriikide huve. Ülesanded: EL õigusaktide vastuvõtmine, liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine . Kolm tasandit 1. ministrite kohtumised : liikmesriikide volitatud esindajad ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni esindaja. 2. COREPER: alaliste esindajate komittee. 3. Nõukogu töögrupid: liikmesriikide eksperdid + Komisjonide ametnikud. Nõukogu roll seadusandlikus protsessis on EL õigusaktide vastuvõtmine.
Euroopa Ülemkogu-EL liikmesriikide valitsusjuhid ( riigipead ) + Euroopa Komisjoni president. Ülesandeks kõige kõrgemate poliitiliste otsuste otsustamine/tegemine.Otsustab uute liikmete vastu võtmise, kandidaatriigi staatuse andmise, välis- ja julgeolekupoliitika otsused/strateegiad.
Euroopa Parlament -rahva esindajate kogu. Liikmesriikide kodanikud valivad omale EL parlamendi saadikud. Ülesanded: osaleda seadusandlikus protsessis, eelarvelised volitused, täidesaatva võimu kontrollimine
Euroopa Liidu Kohus-EL kõrgeim õigusorgan. Ülesandeks: tagada EL seadusandluse korrektne tõlgendamine, lahendada vaidlusküsimusi riikide, institutsioonide vahel. Koosneb: Üldkohus ja Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus.
Kontrollikoda- Koosneb liikmesriigi ühest liikmest, kokku 15. Kontrollib EL kõigi kulude ja tulude raamatupidamiskontosid. Koostab iga aastase finantsaruande.
Majandus- ja Sotsiaalkomitee (ECOSOC)- annavad nõu, esindab ühiskonda ja erinevaid huvigruppe. 344 liiget: tööandjate esindajad, töövõtjate esindajad, teised huvigrupid .
Regionaalkomitee-nõuandev organ. Esindab erinevaid haldustasandeid, regioone. Büroo: president, asepresident, 34 liiget. Reaalne mõjuvõim on väga piiratud.