intressimäärade keskmisest rohkem kui 2% võrra. 17. Eurot ei kasuta: Rootsi,Poola,Tsehhi,Bulgaaria,Horvaatia,Rumeenia,Ungari,Ühendkuningriik,Taani 18.Mis riikides on euro? 1.05.14 Eest, Läti, Leedu, Malta, Küprus 19. 1.12.2009 20. Kopenh.kriteeriumid Poliitilised:demokraatiat,õigusriiki,inimõigusi ning vähemuste austamist tagavate institutsioonide olemasolu. Majanduslikud:toimiva turumajanduse olemasolu Õiguslikud:acquise´communautaire.Kandidaatriik peab olema valmis täitma liikmesusest tulenavaid kohustusi. 21.Acquis Comunautaire ülevõtmine ja rakendamine(kandidaatriik peab olema valmis täitma liikmesusest tulenavaid kohustusi) 22.Schengeni leping Prantsusmaa, Belgia, Madalmaad, Luxembourg ja Saksamaa.1985a sõlmitud leping kaotas ühinenud riikide piiridel regulaarse passikontrolli;ka Norra,Island,Sveits ja Lichtenstein. kuuluvad ka,va Iirimaa ja Suurbritania 23. Lissobni strateegia
demokraatia, õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ning rahvusvähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsus, toimiv turumajandus ning suutlikkus tulla toime konkurentsisurve ja turujõududega Euroopa Liidus, suutlikkus võtta liikmesusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkide täitmine ning ELi õiguse (acquis communautaire) ühtsete eeskirjade, normide ja poliitika vastuvõtmine. 2. Otsustusprotsess Kandidaatriik esitab avalduse nõukogule, kes teeb ühehäälse otsuse pärast komisjoniga konsulteerimist ja heakskiidu saamist Euroopa Parlamendilt, kes otsustab liikmete absoluutse häälteenamuse alusel. Ühinemistingimused ja ühinemisega kaasnevad muudatused asutamislepingutes on sätestatud ühinemislepingus, mille peavad ratifitseerima läbirääkijariik ja kõik liikmesriigid (Euroopa Liidu lepingu artikkel 49).
1948 Haagi föderalistide konverents 1951 Benelux ühineb ECSC-ga 1965 1966 ,,Tühja tooli kriis". Tüli Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. 1973 Esimene Euroopa Liidu laienemine 1997 Eesti EU kandidaatriik 2004 Eesti liitub Euroopa Liiduga 2004 Eesti liitub Natoga
Kuidas see toimib? Kõnealune protsess koosneb kolmest etapist (iga etapi puhul on vajalik kõigi ELi liikmesriikide heakskiit). 1. Riigile pakutakse ELi liikmeks saamise võimalus. See tähendab, et asjaomasele riigile tuleks anda ametliku kandidaatriigi staatus, kui see on ühinemiseks valmis. 2. Seejärel saab asjaomane riik ametlikuks liikmekandidaatiks, kuid see ei tähenda seda, et ametlikud läbirääkimised on juba avatud. 3. Seejärel asub kandidaatriik ametlikele ühinemisläbirääkimistele. See on protsess, mille puhul on tavaliselt vajalikud reformid olemasolevate ELi õigusaktide kohandamiseks. Kui läbirääkimised ja vajalikud reformid on mõlemat poolt rahuldavalt lõpule viidud, saab asjaomane riik ELiga ühineda, kuid jällegi vaid juhul, kui kõik ELi liikmesriigid on sellega nõus. Hetkel on EL pakkunud liikmeks saamise võimalustüheksale riigile: Albaania, Türgi, Island
· 2.oktoobril 1997--Amsterdami lepingule Euroopa Liidu reformeerimiseks. Peale ratifitseerimist kõigi liikmesriikide poolt jõustus leping 1. mail 1999 21. Euroopa Liidu liikmeks saamine alates Maastrichi lepingu jõustumisest. 95. Materiaalsed tingimused on: · Tegemist peab olema riigiga; · Vähemalt osaliselt peab riik kuuluma Euroopa territooriumile; · Kandidaatriik peab olema rajatud vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtetele; · Kandidaatriik peab olema funktsioneeriva turumajandusega riik, kus järgitakse vaba konkurentsi reegleid; · Kandidaatriik on valmis ning võimeline üle võtma kogu ühenduste õiguse massi. 96. Formaalsed eeldused on: · Avaldus liikmeks saamise taotlusega esitatakse Nõukogule;
Seisti silmitsi, et Euroopas ont ekkinud uusi, vabasid, demokraatlikke riike. Kopenhaageni kriteerium- EL on avatud uutele riikidele, nii rikastele kui vaestele. Pandi paika kindlad reeglid ehk enne liitumist tuleb täita teatud nõuded ehk Kopenhaageni kriteeriumid. Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale liikmekohustused. Liikmelisus nõuab: Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse. Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega liidu piires. Saama hakakma nelja vabadusega, tagada nelja vabaduse toimimine vabal territooriumil. Ühisraha toimimine. Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu
Kui kõik liikmesriigid on üksmeelsed, antakse taotluse esitanud riigile ,,kandidaadi staatus". Liikmesriigiks astumise taotluse esitamisel hindab Euroopa Komisjon, kas riik vastab Kopenhaageni kriteeriumidele ja lõpuks soovitab Euroopa Liidu Nõukogul, kus on esindatud liikmesriikide valitsused, avada ühinemisläbirääkimised. Sellele järgneb palju rasket tööd liikimelisuse ette valmistamiseks. Enne liitumiseks rohelise tule saamist peab iga kandidaatriik võtma vastu ja rakendama kõiki hetkel jõusolevaid ELi õigusakte. Need õigusaktid on jagatud 35 valdkonnaks transpordist tööhõiveni ja immigratsioonist keskkonnani. Tavaliselt kulub riigil läbirääkimiste lõpetamiseks mitu aastat. Kui see protsess on lõpetatud, koostatakse ,,liitumisleping" ja see allkirjastatakse kandidaatriigi ja ELi liikmesriikide poolt. Riik saab liituda ELiga alles siis, kui see leping on riigi enda, olemasolevate liikmesriikide
Euroopa Liidu aluseks ei ole föderatiivne mudel, EL on liit, kus liikmesriigid on iseseisvad ja suveräänsed, ühendades suveräänsuse mitmes ühist huvi pakkuvas valdkonnas. Küsimus, kas EL peaks või ei peaks muutuma föderatiivsemaks, on üks osa Euroopa tulevikudebatist. Kahekiiruseline Euroopa: see viitab teoreetilisele võimalusele, et tulevikus võib teatav liikmesriikide tuumikrühm otsustada liikuda Euroopa integratsiooni teel edasi kiiremini kui teised. Kandidaatriik: riik, kes on esitanud taotluse ühineda Euroopa Liiduga ning kelle taotlus on ametlikult heaks kiidetud. Praegu on kolm kandidaatriiki: Makedoonia, Horvaatia ja Türgi. ELiga ühinemiseks peab kandidaatriik vastama Kopenhaageni kriteeriumidele. Kolmas riik: riik, mis ei ole ELi liige. Seda eelkõige kontekstis, kui räägitakse kahe ELi liikmesriigi (või ELi institutsioonide ja liikmesriigi) ja veel mõne Euroopa Liidu välise riigi vahelistest suhetest.
kunagi varem * Rakendatav õigustik (acquis) on oluliselt ulatuslikum * Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi * Kandidaatriigid kuuluvad n-ö `teise' julgeolekutsooni 24.Kopenhaageni kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) * Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumine (1993) * Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale liikmekohustused. Liikmelisus nõuab: - Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse. - Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega liidu piires. -Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest. 25.Agenda 2000 * 26. aprill 1996 Komisjoni küsimustik kandidaatriikidele
* Rakendatav õigustik (acquis) on oluliselt ulatuslikum * Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi * Kandidaatriigid kuuluvad n-ö ‘teise’ julgeolekutsooni 24.Kopenhaageni kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) * Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumine (1993) * Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale liikmekohustused. Liikmelisus nõuab: - Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse. - Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega liidu piires. -Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest. 25.Agenda 2000 * 26. aprill 1996 Komisjoni küsimustik kandidaatriikidele
kunagi varem * Rakendatav õigustik (acquis) on oluliselt ulatuslikum * Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi * Kandidaatriigid kuuluvad n-ö `teise' julgeolekutsooni 24.Kopenhaageni kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) * Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumine (1993) * Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale liikmekohustused. Liikmelisus nõuab: - Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse. - Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega liidu piires. -Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest. 25.Agenda 2000 * 26. aprill 1996 Komisjoni küsimustik kandidaatriikidele
kunagi varem * Rakendatav õigustik (acquis) on oluliselt ulatuslikum * Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi * Kandidaatriigid kuuluvad n-ö `teise' julgeolekutsooni 24.Kopenhaageni kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) * Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumine (1993) * Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale liikmekohustused. Liikmelisus nõuab: - Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse. - Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega liidu piires. -Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest. 25.Agenda 2000 * 26. aprill 1996 Komisjoni küsimustik kandidaatriikidele
· Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi · Kandidaatriigid kuuluvad n-ö `teise' julgeolekutsooni 24. Kopenhaageni kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) - TÄHTIS · Kellele: Riikidele, kes tahavad EL'iga liituda · Milleks: Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale liikmekohustused. · Millised: Kolmikgrupp o 1)Kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse; = poliitiline kategooria/ poliitiliste kriteeriumite grupp o 2)Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega liidu piires; = majanduslikud kriteeriumid o 3)Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise,
Tähtsamad arutlusteemad: * Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja * EL missioon ja pädevus poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale * Õigus- ja siseküsimused liikmekohustused. Liikmelisus nõuab: * Välissuhted - Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, * Subsidiaarsus inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate * Rahvusparlamendid institutsioonide stabiilsuse. Konvendi töö lõpptulemus: - Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla
(Majanduslikud kriteeriumid) Kolmandaks peab ta üle võtma ühenduse õigustiku ning järgima Euroopa Liidu eesmärke. (Õiguslikud kriteeriumid) Lisaks peavad kandidaatriigil olema vastavad haldusorganid, kes on võimelised rakendama ja haldama Euroopa Liidu õigustikku. Seega haldussuutlikkus on tihedalt nende kriteeriumidega seotud, kuna ilma selleta ei oleks võimalik neid kriteeriume täita. EL jätab endale õiguse otsustada, millal on kandidaatriik need kriteeriumid täitnud ning millal on Euroopa Liit valmis uut liiget vastu võtma. Euroopa haldusruum (European Administrative Space) tugineb sarnastele üldistele väärtustele ja põhimõtetele, kuid mitte ühesugustele seadustele. Iga riik tagab ise nende elluviimise läbi enda seadusandluse, protseduuride ja aruandluse mehhanismide. Mitteformaalne acquis tähendabki neid ühiseid väärtusi, milles liikmesriigid on kokku leppinud. Nendeks on: 1
[---] Kuigi Türgi külalised on pärit hoopis teistsugusest kultuuriruumist ja kliimast ning kuue miljoni elanikuga Izmiri ja Siimusti küla on ka omavahel üsna raske võrrelda, tunnistasid türklased ise, et tunnevad end Eestis väga koduselt, sest inimesed on lahked ja sõbralikud (Mägi: 2008). Tegu on erivajadustega õpilaste kooliga, kus õppetöö on korraldatud eesrindlikult. Türgi õpetajad ilmselt tundsid huvi, kuidas meil erivajadustega õpilasi õpetatakse. Türgi on kandidaatriik, mis võtab väga tõsiselt Euroopa Liitu pääsemist ja pingutab selle nimel ja tundub, et meil on ühised huvid, aidata abivajajaid, andmaks kõigile võimaluse elus edasi minna. Segavaks osutuv stiiliviga läbi Soome, peab olema: Soome kaudu. 24. Möödunud nädalal olid Saduküla koolipere külalised partnerkoolide esindajad Rumeeniast, Austriast, Inglismaalt ja Norrast, kes kohtusid siin järjekordse Comenius projekti raames. Novembrikuus olime külas Austrias, nüüd saime kokku siin
(Majanduslikud kriteeriumid) Kolmandaks peab ta üle võtma ühenduse õigustiku ning järgima Euroopa Liidu eesmärke. (Õiguslikud kriteeriumid) Lisaks peavad kandidaatriigil olema vastavad haldusorganid, kes on võimelised rakendama ja haldama Euroopa Liidu õigustikku. Seega haldussuutlikkus on tihedalt nende kriteeriumidega seotud, kuna ilma selleta ei oleks võimalik neid kriteeriume täita. EL jätab endale õiguse otsustada, millal on kandidaatriik need kriteeriumid täitnud ning millal on Euroopa Liit valmis uut liiget vastu võtma. 27. Euroopa haldusruum ja mitteformaalne acquis (Leno loeng IV) lisaks Lenole ka F. Cardona Peretó and A. Freibert (2007) ,,The European Administrative Space." HRVATSKA JAVNA UPRAVA Vol.7, No. 1, 51-59 ja http://www.ombudsman.europa.eu/et/resources/code.faces.
peasekretär (2004. a septembrist Terry Davis Ühendkuningriigist), kelle valib viieks aastaks Parlamentaarne Assamblee. Euroopa Nõukogu juures tegutseb ka Euroopa Inimõiguste Kohus, mis asub samuti Strasbourgis EN peamised ülesanded - inimõiguste ja demokraatia kaitse, - koostöö rahvusvaheliste humanitaarprobleemide alal. Liikmeid praegu 47 Euroopa riiki. Valgevene on ainus kandidaatriik. Vaatlejad väljaspool Euroopat USA, Kanada, Jaapan, Mehhiko. · Euroopa Koostöö ja Julgeoleku Organisatsioon (OSCE) Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioon (ingl Organization for Security and Cooperation in Europe OSCE) asutati Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konverentsi (ingl Conference on Security and Cooperation in Europe CSCE) lõppakti alalkirjutamisega Helsingis 1975. aastal. Enne 1995. aastat oli organisatsiooni nimena kasutusel CSCE
· Rahvusvaheline sekretariaat on ülalmainitud organite teenistuses ning seda juhib peasekretär (2004. a septembrist Terry Davis Ühendkuningriigist), kelle valib viieks aastaks Parlamentaarne Assamblee. Euroopa Nõukogu juures tegutseb ka Euroopa Inimõiguste Kohus, mis asub samuti Strasbourgis EN peamised ülesanded - inimõiguste ja demokraatia kaitse, koostöö rahvusvaheliste humanitaarprobleemide alal. Liikmeid praegu 47 Euroopa riiki. Valgevene on ainus kandidaatriik. Vaatlejad väljaspool Euroopat USA, Kanada, Jaapan, Mehhiko. 2.5. Euroopa Koostöö ja Julgeoleku Organisatsioon (OSCE) Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioon (ingl Organization for Security and Cooperation in Europe OSCE) asutati Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konverentsi (ingl Conference on Security and Cooperation in Europe CSCE) lõppakti alalkirjutamisega Helsingis 1975. aastal. Enne 1995. aastat oli organisatsiooni nimena kasutusel CSCE
annaabi.ee 
